2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused
Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 5. Mis oli Briand-Kellogi pakt? Selles leppes kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm 1. Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses 2. 1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3. 1920 kuuluas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsionile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele (kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks) 4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5
Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa Hinnang: KAOTAJAD/ VÕITJAD Selgitus: Soov oli maa ümber jagada Võitja: astus sõjast varem välja. E) Itaalia Hinnang: KAOTAJA Selgitus: Jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest 2. Iseloomusta sõjajärgset majanduselu kolme näitega. 1) Antandi riikidele makstavad repratsioonid. 2) Suur tööpuudus, eriti sõjast naasnus meeste seas. 3) Ei suudetud majanduselu rahuaja tingimustega kohaneda. 3. Iseloomusta sõjajärgset Saksamaa majanduselu kolme näitega. 1) Kasvasid sotsiaalsed probleemid. 2) Prantsusmaa okupeeris tööstuspiirkonna Ruhri(vist) 3) Raha kaotas oma väärtuse. 4. Millised asjaolud põhjustasid äärmusliikumiste tugevnemist ühiskonnas? 1) Sõjajärgne pettumus. 2) Majanduslik kitsikus 5
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute
ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone San Francisco rahukonverents-8.09.1951, Jaapani ja USA vaheline rahuleping Komintern- 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga
Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes.
Reini tagatispakt, millega kindlustati Saksamaale Versailles´is paika pandud piirid Briand´i-Kelloggi pakt (Pr välisministeri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud lepe) kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist (alla kirjutas 15 riiki, hiljem ühines veel 48) Ülemaailmne majanduskriis - põhjused ja tagajärjed Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus
meetodiks just see vool. · Küsimused: 1. Milline olukord valitses maailmamajanduses I ilmasõja järel? Rahulolematus, enamik maid kaotas palöju inimesi. Euroopa riigid olid Ühendriikide võlglased, saksamaa oli kaotand, seega asus ta sõjatööstust arendama ja välja õpetama armeed. Rahuolematus tõukas maailma uue ilmasõja poole. Majanduskriis, tööpuudus, sõjaajamajandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. 2. Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised? Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid, et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti ,,kõva käega" vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs. 3. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933) · Ületootmine, toodeti rohkem kui suudeti tarbida
· Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pakt: sõjavastasuse pakt, mis kohustas loobuma sõjast kui poliitika vahendist ja lahendama konflikte rahumeelselt Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · PÕHJUSED: a) ületootmine b) vale majandamine:liigne laenude võtmine ja suutmatud neid hiljem tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged
D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida. Lahendused: Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism
Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a
*Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks. *Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale *Eesti ei old enam seotud Venemaa võlgade tasumisega *Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivara Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda. 5) Maailm Esimese maailmasõja järel 1.Kuivõrd olid Esimese MS tulemustega rahul järg riigid: *Usa-rahuldatudterritoorium jäi sõjast puutumata. Majanduslik võimsus kasvas. *Saksamaa- kõigesuurem pettumus.Saksamaa polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega.Sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele *Venemaa- rahuldamata, seadis eesmärgi maailm uuesti ümber jagada. Itaalia ja Jaapan- jäid Antandi poolel võideönud riikidest just nemad kõige vähem rahule, jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest. Nad ei saanud sõjast otsekui mingit kasu. 2.Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Mis oli selle sisu? 1922 a Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles süsteei8 vastane koostööleping. 3
Maailmas oli seega tekkinud esimene totalitaarne riik, mis sai tulevikus eeskujuks teistele. Maailm I maailmasõja järel. Ainsaks tõeliseks võitjaks sõjas oli USA (väikesed inimkaotused ja majanduse kasv). Saksamaa pidas Versailles rahulepingu tingimusi ebaõiglaseks. Sama tundis Ungari (loovutas suure osa territooriumist). Rahul ei olnud ka Venemaa (soovis maailma uuesti ümber jagada). 1922. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Versailles rahulepingu vastase koostöölepingu, mis kandis nimetust Rapollos. Saksamaa asus oma sõjatööstust arendama Venemaa abiga. Antanti riikidest ei olnud rahul Jaapan ja Itaalia, kes ei saanud sõjast mingit otsest kasu. Komintern ehk kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon, mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes
maailmapildiga) 1924-dawesi plaan sõdinud riikidele majanduslik abi(usa poolt) 1925-locarno konverents-SM piiride kindlustamine, reini tagatise pakt 1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine
meeldinud senine ühiskondlik korraldus, kuna see ei suuda lahendust pakkuda majanduslikule kitsikusele ning pealegi valdas kõiki üldine sõjajärgne pettumus. - 5. Reparatsioonide roll Euroopa ja maailma majanduselus: o reparatsioonide maksmiseks pidi laenama raha teistel riikidelt, mis mõjutab kogu maailma majanduselu ning trükiti raha juurde, mis tekitas inflatsiooni - 6. Locarno lepped Euroopas rahu kindlustamiseks pärast I MS-i: o tugevus – pandi piirid paika ja kaasati Saksamaa võrdse partnerina arutamisele; kohustuti loobuma sõjast kui poliitika vahendist o nõrkus – ei suutnud uut maailmasõda ära hoida; Reini tagatispakt – Saksa läänepiiri kitsendati 1920. aastatel 3 olulisemat demokraatlikku riik (lk 83-85) Võrdlen 3 riiki lähtudest 3 tunnusest
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) Ungari ja Türgi: Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. 3. Rapallo leping (Saksamaa ja Venemaa leping Versailles' süsteemi vastu, et koostööd teha omavahel) 16.aprillil 1922 Itaalias, eeslinnas nimega Rapallos, Venemaa ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõmitud rahvusvaheline leping, millega loobuti sõjakahjude nõudmisest, taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. Leping nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal, sest Saksamaa aladel oli see keelatud.
*30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed. Olemus *Langes tootmise tase. *Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud. Tagajärjed *Hakati tootma sõjatehnikat. *Sisepoliitilise olukorra teravnemine.*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine. New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. *Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine. EV põhiseadused: 1920 *Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast
01) Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) suur majanduskriis, 1933 1945 (04.03 12.04) F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno konverents, Reini pakt (1925) Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa osavõtul peetud konverent, kus sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´ lepinguga paika
kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda teekond uude sõtta Hitler tühistab Versailles' lepingu, Hispaania kodusõda, Ansluss, Müncheni sobing, MRP. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. Hispaania kodusõda: 1936-1939, juhtis Francisco Franco, sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Ansluss: Austria annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis
· Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos · Tähtaeg: 01.12.2011 · Kontakt: [email protected] · Teemad: 1. Enamlaste tõus Venemaa etteotsa kas juhus või paratamatus? 2. Võimu kindlustamine enamlaste moodi kas ainuvõimalik viis? · Abimaterjalid: arutluse kirjutamise juhend eKoolis, Internet (guugelda ,,arutluse kirjutamine").
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks)
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega
Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
Hitlerist sai Saksamaa diktaator. Suur majanduskriis: Suur majanduskriis puhkes 1929 aastal ning lõppes aastal 1920. See algas põllumajandusest. Siis puhkes New Yorgi börsil paanika, sest hakati müüma väärtpabereid, mistõttu nende hinnad langesid ning inimesed kaotasid suurema osa oma varandusest. Kuna nad ei suutnud oma laene maksta varises kokku ka pangandus. Majanduskriisi põhjusteks oli ületootmine, vale majandamine ning valitsuste vead kriisi ajal. Tagajärgedeks oli suur tööpuudus, kesklass vaesus, inimesed kaotasid oma vara ehk siis toimus üldine vaesumine. Toimus tootmise langus. Demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine: Demokraatlike riikide arv suurenes peale sõda.. Demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa. Suurenesid valimisõigused, mille said ka naised. Kujunesid välja sotsiaaldemokraadid, kes kaitsesid tööliskonna huve ning võtsid eesmärgiks saavutada sotsialistlik
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928
Majanduskriisi tagajärjed: Suur tööpuudus; töö kaotas kuni 30 milj inimest ning see omakorda põhjustas vaesumise, nälja ja rahulolematuse; inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, muututi passiivseks (kannataja, kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute
*Saksamaa mahasurumine -reparatsioonid -1923 Ruhri basseini okupeerimine *Majanduslik surutis (üle Euroopa tugev) -Saksamaa hüperinflatsioon -1924 rahareform-USA andis suure laenu Saksamaale, sealt algas Saksamaa majandustõus *Demokraatia levik -valimisõiguste laienemine(naised said õiguse valida) -tsensus-valimispiirang -liigne demokraatia *USA tõus juhtriigiks -1920.aastatel majandustõus *Püüd hoida rahu -Rahvasteliit -1925 Locarno konverents-hakkati arvestama Saksamaaga -1928 Briand´i-Kelloggi pakt *Äärmuslike ideoloogiate tõus -tulemusena tekkisid 30.aastatel Euroopas diktatuuririigid -Kominterni tegevus- maailmarevolutsioon (20ndatel aastatel) -Natsionaalsotsialism Saksamaal (1922 Hitler) *Suur majanduskriis (puhkes Ameerikas 29.okt 1929) Põhjused-(õpik 77-78) ületootmine, raharinglust ei olnud, ettevõted pankrotis, alkoholi keeld, laenamine(tagatiseta laenamine, pank ei kontrollinud laenu saajat
·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul. ·29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
-Riigi sekkumine majandusse. -Võimu koondumine ühe inimese või ühe inimeste rühma kätte. -Reformid toimuvad eelneva seadustiku baasil. -Rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimises. -Võimu haaramine toimub revolutsiooni või riigipöörde teel. Näiteks: Portugal, Poola, Leedu. totalitaarsed miks said diktaatorid võimule, totalitaarseid riike Totalitarismi tunnused, näide ühest riigist Plaanimajandus- riigi totaalne sekkumine majandusse Valitses üks partei. Isikukultus Hirmuvalitsemine, massirepressioonid. Valitsev ideoloogia. Riigikontroll inimeste meelsuse üle. Eelneva seadustiku hävitamine ja oma seadustiku kehtestamine. Sõjaks valmistumine. Vaenlastega võitlemine. (sise- ja välisvaenlane) Inimõiguste rikkumine Näited: Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV liidus. 1922- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit- kõrgeim võim neis riikides oli kommunistlikul parteil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
