Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika küsimused heli, laine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest heli koosneb?
  • Mille kaudu levib heli?
  • Kuidas töötab kõlar?
  • Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala kui inimene?
  • Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine?
  • Millised loomad kuulevad ultraheli?
  • Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast?
  • Millised sagedused on nootidel do-re-mi mitu korda sekundis peab heli tekitav seade täisvõnke tegema?
  • Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub heli valjus?
  • Mida soojem keskkond seda kiireminiaeglasemalt heli levib vali õige V kiiremini 14 Kuidas heliga saab vähendada infarktiohtu?
1.Millest heli koosneb?
V: Elastsest keskkonnast lainena levivast mehhaanilisest võnkumisest.
2. Mille kaudu levib heli?
V: Vedelat , tahkete kehade kaudu ja gaasides. Alati peab olema keskkond, mis heli endasi kannab.
3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi?
V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi .
4. Kuidas töötab kõlar ?
V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees).
5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene?
Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin , kass , rott , hiir, nahkhiir .
6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine?
V: 680 Hz
7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ?
V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin
8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast?
V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest löökidest .
9. Millised sagedused on nootidel do-re-mi, mitu korda sekundis peab heli tekitav seade täisvõnke tegema?
V:
10. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub heli valjus?
V: Kui heli levib mingisuguses keskkonnas (näiteks õhus), siis muutub rõhk selles keskkonnas rütmiliselt, kasvades ja kahanedes igas punktis. Atmosfäärirõhk fluktueerib heli levimisel mingi keskmise väärtuse lähedal, mis tavalistes tingimustes on võrdne ühe atmosfääriga ja mida on alati võimalik mõõta baromeetri abil.
11. Kirjelda doppleri efekti.
V: Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui rong mööda sõidab. Rongi poolt tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. Veel ilmekamalt tuleb see esile Vormel 1 puhul, näiteks teleülekannete vahendusel.
12. Kas bassiheli levib laiemalt paremini läbi kitsa või suure ava?
V: kitsa, sest see summutab rohkem ja tulevad bassihelid paremini esile
13. Mida soojem keskkond, seda kiiremini/aeglasemalt heli levib (vali õige).
V: kiiremini
14. Kuidas heliga saab vähendada infarktiohtu?
V: Helilained aitavad lõhkuda vereklompe ajus. (Ultraheliseade, mis tekitab väga kitsale alale fokuseeritavaid helilaineid).
Füüsika küsimused heli-laine #1 Füüsika küsimused heli-laine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ander Õppematerjali autor
Vastuseid saab füüsika ainele ja tegu on heli ja laine teemaga.

Sarnased õppematerjalid

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

lõigatud teine (välimine) ringikujuline kanal, kuhu pannakse kummist rõngakujuline tihend. Ühendused kinnitatakse üksteise külge nelja kruvi abil. Vaatleme lühidalt, kuidas toimub ülikõrgsageduslike võnkumiste levi lainejuhes. Elektromagnetilised lained võivad olla polariseertud rõht- või püstsuunas. Magnetvälja vektor Elektrivälja vektor Rõhtsalt polariseeritud elektromagnetiline laine Püstsuunas polariseeritud elektromagnetilise lainel on magnetvälja vektor rõhttasandis, elektrivälja vektor püsttasandis. Asetame rõhtsalt polariseeritud elektromagnetilise laine teele tasapinnalise metallplaadi. Tasapinnaline metallplaat on lainele peegelpinnaks ja laine peegeldub temast kaotamata midagi oma energiast. Vastavalt peegeldus- ja murdumisseadusele on laine langemisnurk θ võrdne peegeldumisnurgaga. Asetame peegeldunud laine teele samuti

Laevandus
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

.................................................................................64 9.6. Vahelduvvool......................................................................................................68 9.7. Elektromagnetvõnkumised................................................................................. 70 10. Lainetamine..............................................................................................................71 10.1. Harmooniline laine ja selle omadused..............................................................71 10.2. Harmooniliste lainete liigid...............................................................................74 11. Kvantmehaanika...................................................................................................... 89 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)............................................92 11.2. Aatomimudel................................................

Füüsikaline maailmapilt
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

........................................................................... 50 1.2.13 Aju hapnikuvaegus ............................................................................................................................... 51 1.2.14 Valgus ................................................................................................................................................... 53 1.2.15 Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlaine füüsika ........................................................................... 56 1.2.16 Aju lähitsooni ehk kvaasistatsionaarsed väljad .................................................................................... 58 1.2.17 Väljade „eraldumine“ mateeriast ......................................................................................................... 60 1.2.17.1 Inimese kehast väljumise füüsika ja ajas rändamise füüsika

elektromagnetism
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon

Karjäärinõustamine
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju „vaimne“ osa ja inimtsivilisatsioon

Üldpsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun