T-lümfotsüüdid Lümfotsüütide tüübid · B-lümfotsüüdid (B = bone marrow; Bursa Fabricii) · T-lümfotsüüdid (T = tüümus) · T- ja B-lümfotsüüte ei ole võimalik nende morfoloogia järgi eristada, küll on see võimalik immunotsütokeemilistel meetoditel identifitseerides spetsiifilisi pinnamarkereid · CD-4 => helperid; CD-8 => efektor rakud jne. Cluster designation T- ja B-lümfotsüüdid · B-lümfotsüüt => plasma rakk · B mälurakk => kiire reaktsioon teistkordsel sama antigeeni ekspositsioonil · T tsütotoksiline rakk · T abistaja rakk (helper) AIDS · T supressor rakk · T mälurakk · NK (natural killer) lümfotsüüt Oma ja võõras · Inimese kõikide rakkude plasmamembraan sisaldab suuri valgumolekule põhilist koesobivuskompleksi (MHC major histocompatability complex) => konfiguratsioon ja aminohapete järjestus on
· Toodavad antikehi erilisi · Abistavad B-rakke ja valgumolekule, mis on tapavad organismi võimelised märgistama viirusnakatunuid rakke organismi tunginud võõrmolekule või rakke tänu patogeenide pinnal B- olevatele eriomastele lümfotsüüt molekulidele ehk antigeenidele Abistaja T- lümfotsüü t Vaata lisaks http://Teachers' Domain: Immune Cells in Action Lümfotsüütide areng Perifeerne lümfoidorgan- luuüdi tüümus lümfisõlm, põrn T-lümfotsüüdi eellane
Monokloonsed antikehad ja antiseerum Heleri Järve Ekaterina Kouru Monokloonsed antikehad Kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. Köhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu täiesti homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt on aga diferentseerunud rakk ja tema jagunemisvime koekultuuris on väga piiratud. Selleks,et panna soovitud antikeha tootev B- lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom Hübridoomil on mõlema eellasraku tunnused: tal on piiramatu jagunemisvime (kasvajaraku tunnus)
1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekkivad plasmarakud, mis toodavad antikehi). Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad: Kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis segus näiteks vereseerumis või uriinis. Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel
Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus. Immuunsüsteemi talitlusele mõjub pärssivalt rasvarohke toit. Inimese lümfotsüüt Põrn Immuunsüsteemi elund.
selle protsessi poolt põhjustatud haigusi autoimmuunhaigusteks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Antikehi toodetakse kindlat tüüpi küpsetes valgevererakkudes B-lümfotsüütides (plasmarakkudes). Iga individuaalne B-rakk omab täiesti kindlat, unikaalse spetsiifikaga antikeha. (See on saavutatud sellega, et B-lümfotsüütide diferentseerumise ajal kombineeruvad omavahel erinevad geenide segmendid. See toimub aga igas konkreetses rakus isemoodi.) Kui B-lümfotsüüt on puhkeolekus (enne kui ta on kohanud antigeeni), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-lümfotsüüt saab aktiveeritud antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi
Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umbes 70 keemilist elementi. Leukotsüüt (Joonis 1) ehk valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis. Leukotsüüdid on tuumaga vererakud, mis jagunevad mitmeks alaliigiks. Leukotsüütide
antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport.Eurotsüüdid sisaldavad valku nimega hemoglobiin.Immuunsüsteemi ülesandeks on kaitsata keha haigustekitajate ja viiruste eest.Kaasasündinud immuunsus saadakse kohe sündides.Keskmise inimese kopsumaht on umber 6-7 liitrit.Sisse hingamisel roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, välja hingamisel roiete vahelised lihased lõtvuvad. Immuunsüsteemi rakud ja elundid- lümfotsüüt, põrn-toodetakse uusi lümfotsüüte ja lagunevad vananevad eurotsüüdid, lümfisõlmed- veri rikastub lümfotsüütidega ja hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Vereringe elundkonna moodustavad süda,veri ja veresooned. Imetajate ja lindude süda erineb roomajate, kahepaiksete ja kalade omast seetõttu, et neil on aint üks koda ja vatsake ja neil on üks vereringe. Reesuskonflikt tähendab seda kui seguneb rh-positiivne ja rh-negatiivne ja see on ohtlik kuna
Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud RETIKULAARNE SIDEKUDE LÜMFISÕLMEST Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR
Hübridoomi tehnoloogia Antikehad ja antigeenid · Antigeen on mistahes kehavõõras aine, mis põhjustab organismis vastreatsioonina antikehade tekke · Antigeen satub orgnismi kas vabalt või viiruse/bakteri koostises · Antikeha on erilise koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisel organismi. · Antikehad kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest · Antikehad sünteesivad vereplasmarakud, mis tekivad antigeeniga aktiveerunud lümfotsüüdid · Antikehad ühineb ja inaktiveerib selle antigeeni, mis aktiveeris tema sünteesi Lümfotsüüdid ehk verevalgelibled · Kuuluvad vere valgeliblede hulka · Pärinevad luuüdi tüvirakkudest o B-lümfutsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja põrnas o T-lümfotsüüdid Küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja harkelundis Hübridoomitehnoloogia · Rakutehnoloogilised meetodid h...
Nt Lammas Dolly 1997 a. 2003, Sotimaal, haigestus ja suri Surrogaatema emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arendatud järglase Superevolutsioon hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsunud polüovulatsioon imetajatel Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina ning antigeeni sattumisel organismi Antigeen mis tahes kehavõõras teiselt org. pärit aine põhjustab antikehde teket Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp, org. immunsüsteemi tähtsaim element Minoklonaalsed antikehad kasutamine : · Antigeenide määramiseks · Haiguste avastamiseks · Rasedustestides · Teatud valkude puhtaks eraldumiseks
neutrofiil plasmarakk fibro- blast Kolla- geensed kiud lümfotsüüt nuumrakk Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste
Immuunsüsteem(fagotsüüdid, Selle jaoks toodetakse kõrgelt mikroobidevastased valgud, spetsialiseerunud T-ja B- lümfotsüüte. mittespetsiifiline immuunsüsteem) Tsellulaarne immuunsus- Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga. Humoraalne immuunsus- Antikehad seonduvad patogeeniga,neutraliseerivad ning märgistavad selle hävitamiseks fagotsüütide poolt. T-lümfotsüüt B-lümfotsüüt Valmivad harkelundis Valmivad lümfisõlmedes Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad Arenevad luuüdis B rakkude abistamine Antikehade tootmine Organismi viirusnakatunud rakkude hävitamine MÄLU (kujuneb ajukoores) Lühimälu Püsimälu Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne
49. der Peptid, -e - peptiid 50. die Mutasynthese,-en - mutasüntees 51. mikrobielle- mikroobiline 52. der Fasertyp,- e - kiud 53. der Kofaktor, -e -kofaktor 54. die Pathologie- patoloogia 55. der Diagnostik- diagnostika 56. der Pseudotumor, -en- pseutotuumor(kasvaja) 57. genetisch- geneetiliselt 58. die Blutzelle, -en -vererakk 59. die Epithelzelle, -en epiteelirakk 60. die Interphase, -en - interfaas (faas raku jagunemistsüklis) 61. der Lymphozyt, -e- lümfotsüüt, vererakk 62. der Chromosom, -e - kromosoom 63. die Trisomie- trisoomia (haigus) 64. die Monosomie- monosoomia 65. mitotisch- mitootiline 66. das Sympton, -e sümptom 67. die Anomalie, -en - anomaalia 68. chronisch- krooniline 69. die Leukämie, -e -leukeemia (verevähk) 70. der Humangenetik- inimese geneetika 71. autosomal- autosomaalne 72. dominant- dominantne 73. die Erbgang, -e -pärandumine 74. die Phenylketonurie- fenüülketonuuria (haigus) 75. homoligisch- homoloogiline 76
ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element mahepõllundus - looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks melaniin - tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse
RAKK Iga organism koosneb rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude ehitust ja talitlust uurib rakuõpetus ehk tsütoloogia. Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID
kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Efektorlümfotsüüt – ehk aktiivne lümfotsüüt – on antikehaga kokku puutunud st aktiivsed ; T4 ja T8 ja B rakkude plasmarakud Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel sattumisel organismi, teatud ajavahemiku järel ilmub rakuline või humoraalne immuunvastus Sekundaarne immunvastus – immuunvastus, mis ilmneb antigeeni teistkordsel sattumisel organismi; tekib tunduvalt kiiremini kui primaarne vastus ja on tugevam
Harjutades püsivalt mõõduka koormusega, paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. Mõisted: Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Histamiin- vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuun-reaktsiooni. Humoraalne immuunsus- antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Immuunreaktsioon- reaktsioon organismi sattunud antigeenidele. Immuunsüsteem- kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Lümfotsüüt- Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist. Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile. Omandatud immuunsus- elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide vastu. Osteoporoos- luukoe hõrenemine. Küsimused lk 96 Energiabilanss- kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev e...
Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega ja tekivad hübridoomid. Rakke kasvatatakse söötmel. Hübridoomitehnoloogia-somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Hübridoom toodab antikehi kasutatud antigeeni vastu ja suudab piiramatult paljuneda. Hübridoomkloon toodab ainult üht tüüpi antikehi (monokloonsed antikehad), neid võib pikka aega säilitada. Võimalik saada antikehi suures koguses, piiramatu jagunemise võime. Lümfotsüüt- vere valgeliblede hulka kuuluv rakk Antigeen-mis tahes teiselt organismilt pärit aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest. Antikehi sünteesivad ja eraldavad vere plasmarakud, mis tekivad mingi antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest. Antiseerum-vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Monokloonseid antikehi kasutatakse: 1
põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antigeenid on enamasti valgud, nukleiinhapped ja mitmesugused orgaanilised kompleksühendid. Antikeha valgud, mis kaitsevad organismi bakterite, viiruste, toksiinide jms. eest. Antibiootikum aine, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda teisi organisme, valdavalt baktereid. Lümfotsüüt vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad lümfisõlmedes ja elundeis, 2/27) Mina eelistaksin mikroinjektsiooni meetodit, sest sellise meetodiga viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on
kindel hübridoomikloon. 26. Rakutehnoloogia biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nede diferentseerumise suunatud mõjutamisega. 27. Somaatiliste rakkude hübriidimine rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud (nt normaalne lümfotsüüt ja vähirakk või hiire ja inimese koerakk). 28. Totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. 29. Asendusema vt surrogaatema. 30. Embrüosiirdamine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli
Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsed, nendel esineb piiritletud rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma
TNF – tugev tsütokiin Osa lagundatud tükkidest pannakse MHCga raku pinnale, et lümfotsüütidele näidata mida võõrast on kätte saadud. Lümfoidne rida: B – lüfotsüüdid BURSA OF FABRICIUS AINULT LINDUDEL, nime saanud siit, B-lümfotsüütide küpsemine lindudel ühes kindlas organis, inimestel sellist kindalt paika ei ole. ÜHEL B RAKUL 1.5x105 Ig MOLEKULI – spetsiifiliste retseptorite hulk B 220 (CD45 VARIANT – kas naiivne või küpsenud lümfotsüüt selle järgi) – Claster of differentiation. Praegu teada üle 300 eri markeri. Mõnu valguline mõnu sahharidne. Saab hinnata diferentseerumise astet jne. CD35 (CR1 complemendi retseptor) CD40 SEOSTUB CD40 LIGANDIGA T HELPERITEL T- lümfotsüüdid KÜPSEVAD TÜÜMUSES nii lidnudel kui imetajatel, plaju läheb sisse vähe tuleb välja, kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse.
tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Põhilised koesobivuse kompleksi valgud. Põhilised koesobivuse kompleksi (ingl. k. major histocompatibility complex, MHC) klass I valgud ekspresseeruvad enamikul rakkudel, klass II valgud aga ainult antigeeni esitlevatel rakkudel. Inimesel nimetatakse neid HLA-I ja HLA-II valkudeks (ingl. k. Human Leukocyte Antigen). Erinevate T-lümfotsüütide ja NK-rakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine (perforiinid ja gransüümid). T-abistaja rakud tunnevad ära viiruse peptiide, mis on eksponeeritud antigeeni esitleva raku pinnal MHC klass II molekulide poolt. Nad sekreteerivad tsütokiine (lümfokiine), mis stimuleerivad B- ja T-lümfotsüüte, NK-rakke ja makrofaage. Regulatoorsed T-rakud e
Immuunsüsteemi tunnused: Antigeeni spetsiifiline – teatud rakuosad reageerivad ainult teatud antigeenile Süsteemne reaktsioon – infektsioon võib olla ühes piirkonnas, aga terve keha valmistub selle vastu võitlema Mälu - peab meeles, mis struktuurid on kahjulikud (pikkus u 30-35 aastat) Kaks strateegilist haru: Lümfotsüüdid toodavad kas antikehasid või ründavad ise: 1) humoraalne ehk vedelikes liikuvatel antikehadel (B-lümfotsüüt) baseeruv. Liigub organismis ringi. 2) rakupõhine – kaitsefaktoriks on elav rakk (T-lümfotsüüt). Asuvad punktidena teatud piirkondades. Antigeenid ja antikehad: Mis vahe on antigeenil ja antikehal? -antikeha toodab immuunsüsteem: spetsiifiline vahend, millega tuntakse ära võõrkeha -antigeen on võõrkeha ise antigeeni immunogeensus- võime esile kutsuda kehas immuunsüsteemi reaktsiooni keha reaktiivsus- võime reageerida antigeenidele
sellest tingitud iseärasused. Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Osadel leukotsüütidel on tsütoplasma sõmeraline, osadel mitte. Sellest tulenevalt jaotatakse neid gronulotsüütideks ja agranulotsüütideks. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled
kaasasündinud immuunsus e. organismi loomulik resistentsus ehk mitespetsiifline immuunsus – vastus kiire, paljudele tekitajatele; pidev valmisolek. 2) Omandatud e. spetsiifline immuunsus e. adaptiivne - vastus kindlale tekitajale, täpselt reguleeritavad. Humoraalne: (tsütokiinide produksioon: tagavad kommunikatsiooni immuunrakkude vahel, komplement jne.) Rakuline: (neutrofilid, makrofaagid, NK rakud jne.) T-lümfotsüüdid – rakuline immuunsus: Lümfsõlmedes naiivne T-lümfotsüüt diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine. Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud. Regulatoorsed, T-helper (CD4) TH1 (soodustavad rakusiseste patogeenide ja seente vastu suunatud põletkulist reaktsiooni ja immuunvastust). TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest) Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel.
või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile. KLONAALNE SELEKTSIOON on omandatud immuunsuse põhimõte, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. 1. 1 lümfotsüüt = 1 retseptor, mis on spetsiifiline ühele antigeenile. 2. Lümfotsüütide selektsioon toimub antigeenile seondumise efektiivsuse alusel. 3. Retseptorite mitmekesisus peab katma antigeenide mitmekesisuse, seepärast spetsiifilisus vajab mitmekesisust. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja fagotsüteeritakse. Positiivne selektsioon toimub tüümuse koores, negatiivne säsis. Täpsemalt: 1
võreline struktuur, mis sadeneb ja on detekteeritav. Polü- ja monoklonaalsete antikehade valmistamine Polüklonaalne antikeha - pole spetsiifiline Monoklonaalne antikeha - üheainsa lümfotsüüdi toodetud Valmistamine: Loomale süstitakse puhast antigeeni, antigeeni tootev loom peab erinema võimalikult palju antikeha tootvast loomast. Loom hakkab tootma polüklonaalseid antikehi ning monoklonaalne antikeha saadakse, kui katselooma põrnast võetakse üks lümfotsüüt ja seda paljundatakse. Koduse rasedusetesti tööpõhimõte Rasedate uriinis sisaldub hCG hormoon, ning analüüs baseerub sandwich tüüpi analüüsil, (seotud antikehale seondub antigeen, mis omakorda seob ensüümiga seotud antikeha, tuleb substraat ning tekib värvusreaktsioon. Uriin hCG hormooniga liitub sidumata tracer Ab1 (värvainega märgitud), kompleks liigub edasi seotud Ab2-te, kus tekib sandwich kompleks, riba värvub. Reageerimata Ab1 liigub kolmandale
In vitro "klaasis", see on bioloogilise protsessi teostamine katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine. Lõigustusrakk üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkiv rakk (kuni embrüo blastulajärguni). Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp ja organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. Meristeem taimede algkude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja milles võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro.
Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon (IFN-). Th2 vastus aktiveerib B rakke ja AK tootmist. Ta produtseerib IL-4 ja IL-5. T-supressor (T-killer e tsütotoksiline T- lümfotsüüt) on võimeline oma tsütotoksilisusega hävitama kahjustunud rakke ja avaldab supressiivset efekti B-lümfotsüütidele. Tc rakud suudavad lüüsida nakatunud , kasvaja ja võõraid rake, teostab keharakkude monitooringut ja elimineerib need, mis esitlevad võõrast AG-ni koos MHCI-ga. N: viirusega nakatunud rakk, kasvajarakk st tapab vigaseid rakke. Antigeeni esitlevad rakud- on rakud, mis püüavad kinni antigeeni ja esitlevad selle lümfotsüütidele.
Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest. Erinevad rakud epiteelides: ogarakk, basaalrakk,karikrakk,ripsrakk,äärisrakk,lümfotsüüt. Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon *Epiteele klassifitseeritakse nii arenguliselt kui ka ehituse ja talitluse järgi. *Olulisem on klassifikatsioon, mis põhineb kahedimensionaalsel rakkude kujul,mis on jälgitav valgusmikroskoobis. *Lisaks kujule arvestatakse ka rakukihtide arvu. Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline!
homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled
homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes. Igal vererakul on organismis oma funktsioon ja sellest tingitud iseärasused: Leukotsüüdid ehk valgelibled On tuumaga varustatud rakud, mille läbimõõt pole püsiv, sest neil on aktiivne liikumisvõime, millega kaasneb kuju muutumine. Leukotsüüte toodetakse punases luuüdis ja lümfisõlmedes. Nende põhiülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Lümfotsüüt ühinedes antigeeniga vallandab immuunreaktsiooni. Trombotsüüdid ehk vereliistakud Trombotsüüt on käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk, mis on võimeline plasmast absorbeerima proteiine, aminohappeid jne. Nad sisaldavad tromboplastiini - ainet, mis võtab osa vere hüübimisest. Nende põhiülesandeks on hemostaasi tagamine, kuid neil on ka kaitsefunktsioon ja nad on olulised vere hüübimise seisukohalt. Erütrotsüüdid ehk punalibled
loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element. Lootekest - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel (ka inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Looteleht - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Lõunaahv - vt. australopiteek. Lümfotsüüt - vere leukotsüütide (valgeliblede) hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. on kaks põhitüüpi: B ja T lümfotsüüdid. Need rakud pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad ja spetsialiseeruvad lümfisõlmedes ja elundeis: T rakud tüümuses (e. harkelundis) ja B rakud peamiselt põrnas. Lüsogeenne tsükkel - viiruse paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega
mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. (Loomulikud tapjarakud hävitavad neid kahjulikke rakke, mida ei tunne
antikehasid moodustavad plasmarakud; 2) fagotsüüdid (k.a. makrofaagid); 3) eri tüüpi T-rakud 15. T- ja B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid (T-rakud) (ingl. T lymphocytes, T cells)- Rakud, mis arenevad luuüdis ja pärast mõningast tsirkulatsiooni vereringes liiguvad tüümusesse (harknäärmesse), kus toimub nende lõplik diferentseerumine. T-lümfotsüüdid on esmavastutavad T-rakkude vahendatud e. rakulise immuunvastuse eest. B-lümfotsüüt, B-rakk (ingl. B lymphocyte, B cell)- Tähtis rakkude klass, mis valmivad luuüdis ja küpsevad seejärel perifeerses veres. Vastutavad põhiliselt antikeha vahendatud e. humoraalse immuunvastuse eest. Nad moodustavad antikehi tootvaid plasmarakke ja mõningaid muid immuunsüsteemi rakke. 16. T-rakkude retseptorid 1. Kaks polüpeptiidi (heterodimeerne valk) - alfa- ja beeta-ahelad
Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. (Loomulikud tapjarakud hävitavad neid
seriin/treoniinkinaas; SMADid on evolutsiooniliselt konserveerunud valgud, mis avastati kui TGF-beeta superperekonna liikmete, s.o. TGF-b, aktiviinide ja BMP, indutseeritud transkriptsiooni aktivatsiooni mediaatorid. Aktiveerudes translokeeruvad need valgud tuuma, kus nad initseerivad transkriptsiooni. Sõltuvalt rakutüübist või tingimustest, võib TGF-beeta sekretsiooni indutseerida paljude erinevate stiimulitega, nende hulgas steroidid, retinoidid, EGF, NGF, lümfotsüüt-spetsiifilised aktivaatorid, vitamiin D3 ja IL1. TGF-beeta mõjutab ka enda geeni ekspressiooni ning võib omada olulist osa haava paranemises. Pole liigispetsiifilised. Erinevatel TGF-beeta isotüüpidel on palju erinevaid bioloogilisi aktiivsusi, nt TGF-beeta-2 ja TGF-beeta-3, aga mitte TGF-beeta-1, pärsivad kana loote tsiliaarsete ganglionide neuronite elus püsimist, NOTCH - Notch'i aktivatsioon põhjustab
Eristatakse pre- ja postsünaptilist membraani. Osalevad spetsiifilised adhesioonimolekulid – neureksiin, neuroligiin jt. Lisaks tagavad stabiilse ühenduse kadheriinid, Ig perekonna CAMid jt. Nn koondavad valgud (scaffoldprotein) seovad kogu kompleksi tervikuks. Immunoloogiline sünaps: Ajutine struktuur, mis moodustub antigeeni presenteeriva raku (Blümfotsüüt, dendriitrakk vm) ja effektorraku (nt helper T-lümfotsüüt) vahel. Koosneb samuti mitmetest adhesioonimolekulidest, mis võimaldavad stabiilse kontakti antigeeni efektiivseks presenteerimiseks. 121. Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus. Ekstratsellulaarne maatriks e. rakuvaheaine, rakkudeväline võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude toodetud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. Esineb kõigil loomadel. ECMi hulka kuuluvad basaalmembraan ja interstitsiaalne maatriks.
vastav impordi järjestus). Tuum poorist läbi, BGTP hüdrolüüsi abil. Nonsense Medicated Decay (NMD) geneetiline mehhanism, mis viib vigaste RNA-de lagundamisele. RNA kvaliteedi kontrolli mehhanism. Tuleb välja uurida, kas polümeer on hea või halb, läheb vaja või mitte. Paljudes rakkudes on see koht-spetsiifiline protsess. Uued geenid tekivad tihti pimesi nt. Ig kokkupanek. Ig variaalsed osad on N-otsas. Mutatsioonid toimuvad valgu alguses. Lähevad valesse raami/ stoppkoodon. Iga B-lümfotsüüt sünteesib ainult ühte – üks on aktiivne. Rakk on kasutu, kui sünteesib valet. Kasulik mehhanism, mis aitab vale RNA ära tunda. Lõpetab RNA sünteesi enne, kui saab rakule saatuslikuks – B- lümfotsüütide kloonid, mis ei tooda Ig-d, elimineeritakse. See on lümfotsüütide seisukohast elupäästmise mehhanism. Vaja lõpetada vale mRNA süntees enne, kui see saab rakule saatuslikuks. Kui rakutuumas RNA polümeraas 2 transkribeerib geeni ja
rakuliselt vahendatult T-lümfotsüütide (valgete vereliblede) abil ja antikehadega vahendatult B-lümfotsüütide abil · Rakuliselt vahendatud võitluses õgib makrofaag (suur fagotsüüt) mikroorganismi ja `eksponeerib' selle antigeene oma pinnal. Viimastega kokkusobiva retseptoriga T-rakk `tunneb' sissetungija ära ja hakkab paljunema, et hävitada kõik seda liiki sissetungijad või viimastega nakatatud keharakud · Antikehade poolt vahendatud võitluses seob B-lümfotsüüt end võõrantigeeniga, millele sobivat retseptorit ta omab. Seejärel hakkab B-rakk paljunema, tootes mikroorganismi tapvaid retseptormolekule - antikehi, mis otsivad vastavaid võõrantigeene ja hävitavad neid omavaid organisme · Erinevalt mittespetsiifilisest immuunsüsteemist töötab spetsiifiline väga aeglaselt, kuid olles kord juba rünnanud võõrorganismi vastu võidelnud, omavad T- ja B-lümfotsüüdid selle kohta mälu ning järgmine kord reageerivad juba kiirelt
kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees). See suurendab veelgi individuaalsete antikehade spetsiifikat. Iga B-lümfotsüüt toodab ainult ühte kindlat antikeha. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaasaegse geeni käsitluse järgi on geen geneetilise informatsiooni üksus, mis määrab ära ühe polüpeptiidi või struktuurse RNA molekuli sünteesi. Geeni koostisesse kuuluvad ka 5´ ja 3´ mittekodeerivad regioonid, mis reguleerivad geeni transkriptsiooni ja translatsiooni ning geen hõlmab ka intronjärjestusi. Struktuurgeeni all mõeldakse DNA järjestust, millelt toimub transkriptsioon, RNA süntees
kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees). See suurendab veelgi individuaalsete antikehade spetsiifikat. Iga B-lümfotsüüt toodab ainult ühte kindlat antikeha. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaasaegse geeni käsitluse järgi on geen geneetilise informatsiooni üksus, mis määrab ära ühe polüpeptiidi või struktuurse RNA molekuli sünteesi. Geeni koostisesse kuuluvad ka 5´ ja 3´ mittekodeerivad regioonid, mis reguleerivad geeni transkriptsiooni ja translatsiooni ning geen hõlmab ka intronjärjestusi. Struktuurgeeni all mõeldakse DNA järjestust, millelt toimub transkriptsioon, RNA süntees
annaabi.ee 
