vihmametsad, kuid metsade ala on vähenenud ka parasvöötme lehtmetsade jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5. Suurpuidukasutus ei jälgita metsade majandamise põhinõuet, toorpuit viiakse välja; eriti arenenud riikides ja endistes sots. Riikides Maailma puiduvoolud I. Väärispuit o LõunaAmeerika Kanada, USA o Aafrika LääneEuroopa o Indoneesia, KaguAasia Jaapan II. Okaspuit o Kanada USA o PõhjaEuroopa (Norra, Rootsi, Soome, Venemaa) LääneEuroopa o Kanada, Venemaa Jaapan Arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse ja tööstuse võrdlus ARENGUMAAD Metsamajandus on vähe arenenud või puudub üldse. Esineb sageli röövraiet, sageli võetakse maha väärispuitu ja eriti just vihmametsades. Metsatööstus on väga vähe arenenud, põhiliselt viiakse välja toorpuitu.
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid:
(6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte. 4. Sõjaväekorraldusele oli iseloomulik: 7. saj alates talupoegade stratiootide maakaitsevägi,
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis Rahvastiku paiknemine Iseloomustatakse rahvastiku tiheduse näitajaga Annab ülevaate, kuidas on rahvastik riigisiseselt jaotunud Eesti rahvastik paikneb ühtlaselt, pole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud alasid Rahvastiku tihedus Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 40 in/km2 LääneEuroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km2 Paiknemist mõjutavad tegurid Reljeef Veekogud Rannik Kliima Mullad Maavarad Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid Majanduslik arengutase Töökohad Transpordi tingimused Hariduse võimalused Keskkond Kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/ Geograafia õpik põhikoolile 5.osa
Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas etapp on toote kokkumonteerimine. Neljas müük ja hooldus, mis paikneb tarbijate lähedal, st ennekõike rikastes riikides. Liiderfirmad (firmad, mis vastutavad toote
Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad eestlased ja kuralased
Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega. Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi peamiselt II MS tugevalt laastatud euroopas. USA teostas toetusi Marshalli plaani kohaselt ning pakkus seda kogu euroopale, kuid realselt kätte said selle vaid lääneeuroopa riigid. VNSV jagas NL piires toetusi ning enamik tema mõju all olevatest riikidest, olid läbi kommunistliku partei otseselt VNSV poolt juhitud. Algselt toetus USA oma 1945 aastal leiutatud tuumarelvale ning tundis selle ainuleiutajana end üsna kindlalt. Hiljem kui VNSV leiutas tuumarelva algas tõeline võidurelvastumine,äge võitlus läbi mõjupiirkondade suurendamise ning propaganda, nende vaheline sõda lõppes, kui 1991 NL kokku varises ning
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-2034...
Prantsusmaa Prantsusmaa Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: euro Keel: prantsuse Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused Soodne kliimaparasvööde Maastik vaheldusrikas Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused LääneEuroopa suurim riik Hea teede ja sidevõrk Avatus meredele Tööstusharud Poliitilised eeldused Poliitiline stabiilsus Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid Prantsuse köök Moekeskus Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised Domina Travel Prantsuse Polüneesia Gold Travel Pariis
oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. ÜRO peakorter asub New Yorgis ning peasekretär on korealane Ban KiMoon. Eesti ÜROs Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson. Eesti suursaadik ÜRO juures New Yorgis on hetkel Margus Kolga ja Genfis Jüri Seilenthal. ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, LadinaAmeerika ja Kariibi, IdaEuroopa, LääneEuroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast IdaEuroopa gruppi. ÜRO eesmärgid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus, sotsiaal, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas. ÜRO lipp Click to edit Master text styles Second level Third level
Prantsusmaa Koostas : Pille Meipalu Prantsusmaa · Pealinn: Pariis · Üldpindala: 550 000 km² · Rahvaarv: 64,3 miljonit · Rahaühik: euro · Keel: prantsuse · Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused · Soodne kliimaparasvööde · Maastik vaheldusrikas · Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc · 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused · LääneEuroopa suurim riik · Hea teede ja sidevõrk · Avatus meredele · Tööstusharud Poliitilised eeldused · Poliitiline stabiilsus · Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused · Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid · Prantsuse köök · Moekeskus · Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised · Domina Travel Prantsuse Polüneesia
1).kelle järgi ja millal on alguse saanud Rooma kirjanduse kultuur ? vastus:Rooma kirjandus ja kultuur on nime saanud legendi järgi Romuluse nimelise mehe järgi aastal 753 a .eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust
Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad.
TRIIN SIMSO GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleem? On ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Rahvaarvu kasvu suurenemine Vaesus Õhusaastumine Osoonikihi hõrenemine Veereostus Happevihmad jne. RAHVASTIKU ARVUKASV Rahvaarv hakkas kasvama 18. sajandil LääneEuroopa riikides. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi jaoks kulus aega 123 aastat. Kolmas miljard täitus kõigest 33 aastaga. Rahvastik kolmekordistus 20. sajandil. 2050. aastaks ennustatakse 9 miljardit inimest Maale. TAGAJÄRJED RAHAVASTIKU KASVULE Toidu puudus (eriti arengumaades) Üle linnastumine ja piirkonniti üle rahvastumine. Tööpuudus Üha suurenev majanduslik ebavõrdsus. Suurenev koormus looduvaradele. TOIDUPUUDUS ...
Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus
Gregorius suur (540-604) Elulugu ja tähtsus Gregoorius Suur sai aastal 590. paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus.
tihti laadida. Kütusekatlast väljus silindrikujuline toru, mida hakatigi silindriks nimetama. Silindris paiknes kolb. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada sooviti. Sellist mehhanismi võib nimetada ka auru jõul töötavaks ,,mootoriks". Üldiselt olid aurumasinad 19.sajandi tööstuses äärmiselt olulised ja aitasid kaasa LääneEuroopa majandusele. Aurumasinate tähtsus langes alles peale sisepõlemismootori kasutusele võttu.
Grete Mark 11b klass Sündis 1. Juuni 1804. Novospasskoje küla, Smolenski kubermang, Venemaa. 10 aastaselt hakkas õppima klaveri ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati (õppis viis keelt). Pansionaadi lõpetamise järel: uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit. Külastas palju Itaaliat, Sakasamaad, Hispaaniat, Poolat ja Prantsusmaad. Nende maade rahvamuusika on mõjutanud Glinka loomingut. Aastatel 18331834 elas Saksamaal, töötas Z. Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades. 1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega tahtis luua Vene rahvusliku ooperi.
Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab, et keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi. Peategelane justkui põgeneb iseenda eest.
Sisukord: · Sissejuhatus · Oma arvamus kunstiliigist · Kasutatud kirjandus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil on gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimaid gooti stiilis kunstiteoseid. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja LääneEuroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi. Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kaunuks ja imetlusvääseks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus
õnnestunud, sest Nikolai I surus mässu veriselt maha. Suri palju inimesi. Läänlased ja slavofiilid Läänlased ja slavofiilid Nikolai I peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine väikeste ümberkorraldustega. Venemaal tekkisid kahte sorti inimesed slavofiilid ja läänlased. Läänlased ja slavofiilid Slavofiilid toetasid Venemaa kultuuri ja olid senise valitsusstiili poolt Läänlased aga olid LääneEuroopa arengutee pooldjad. Talurahvaküsimus Talurahvaküsimus Venemaa elanikkonnast ligi 80% olid talupojad. Aleksander I tahtis pärisorjust kaotada, kuid see ei õnnestunud aadlike vastuseisu tõttu. Erandiks oli Balti kubermangud, kus 18161819 pärisorjus siiski kaotati. Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi
Prantsusmaa Käthy Kaits Üldine Pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. Seal elab umbes 64700000 inimest. Vabariik Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas. Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc, mis on LääneEuroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presindentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. Riigi igapäeva küsimuste lahendamine on peaministri kätes. Hetkel on president François Hollande. Majandus Tõhus põllumajandus. Autotööstus. Elektroonika. Keemia,ravimi ja moetööstus.
võrreldes 1961.aastaga suurenenud 700%. Ületarbimisse on väga lihtne jõuda piisab vaid varude liiga kiirest kulutamisest (näiteks metsade hävitamine) ja saastamisest (CO2 paiskamine atmosfääri). Kui ületarbimine on väga pikaajaline, siis toob see kaasa üldise allakäigu ja ressursside lõppemise. Ületarbimine on kahjulik eelkõige meie enda eksisteerimise alustaladele looduse jätkusuutlikkusele. PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa elanikud elavad viisil, mis ületab tublisti piirkonna taastumisvõimet. Kui igaüks maailmas elaks nii nagu elavad ameeriklased või lääneeurooplased, siis ületaksid maakera elanikkonna vajadused 35 korda maakera taastumisvõimet. IdaEuroopa elab esialgu veel piirkonna võimalustele vastavalt, aga elatustaseme tõustes, suurenevad ka idaeurooplaste vajadused.
neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll IdaRooma keisririigis, kuid nende mõju LääneEuroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud
Keskaegne gooti arhitektuur Tallinnas Sander Kikas 10. klass Gooti stiil Gooti stiil on üks keskaja LääneEuroopa kunstistiilidest. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Prantusmaa, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12.sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13
Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused kauba ja fondibörs. Leidis aset oluline hinnatõus nn hindade revolutsioon. Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sissevoolu tõttu odavamaks, toidu ja esmatarbekaupade tootmine jäi aga põhiliselt endisele tasemele, siis tuli nende eest maksta suurema väärismetalli hulgaga ehk kõrgemat hinda. Hindade revolutsioon põhjustas märgatavaid muutusi LääneEuroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras, kiirendades feodaalsuhete lagunemist ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengut. Samal ajal avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. Vaadeldaval ajastul kujunesid ka etnoloogia (rahvateaduse) tekke eeldused. Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis
1890 29. november 1946 kõige teadlikum ja järjekindlam, rõhutas ideelist ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958 siiras sümpaatia Nõukogude Venemaale Johannes Semper 22. märts 1892 21. veebruar 1970 Üks radikaalsem tarapitalane (manifest), viibis välismaal, jälgis LääneEuroopa kultuurielu. Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Aleksander Tassa 5. juuli 1882 23. märts 1955 minimaalne osa Friedebert Tuglas 2. märts 1886 15. aprill 1971 reformipüüe Marie Under 27. märts 1883 25. september 1980 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Luule
Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu PõhjaEuroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Hoones on tähtsad detailid, uhked ruumid, mis on väga kujunduslikud ja renessansi ning barokiajale kohane. Endale meeldib väga mööbel, mis on ülekullatud ja trepid, millel on eriline kujundus. Kuna olen ise kunstiinimene, siis lossides ja muudes vanaaegsetemas kohtades paneb süda seest möllama, sest hoone ise on nii ilus! Muuseumi kollektsiooni moodustab lääneeuroopa ja vene maailid 1620.sajandini, skulptuurid, pisiplastikaesemed ja tarbekunstiteosed. Peamiselt on seal Madalmaade ajastu teosed, 1617. sajand, kuid oluline osa on ka vene portree maalikogu 1819. sajand, samuti 19.sajandi teisest poolest Ivan Siskin ja Ivan Aivazovski, eriti jäi mulle meelde Ilja Reprini teos ,,Sõduri jutustus." , sest enamuses olid protreed, kuid mulle meeldivad rohkem teosed, kus on tegevus, näeb rohkem varje ja detaile.
Venemaa esimesed konservatooriumid avati 1 Peterburis 1862 ning 2 Moskvas 1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Modest Mussoski( sõjaväeohvitser), Nikolai Rimski- Korskov(mereväeohvitser, kompos. õppis), Cesar Cui(sõjaväe insener). Nimetatakse ka Vene Viisik, Balakirevi ring
hiigellinnana, kultuuri kasvajaks. Kultuur on elusorganism. Õhtumaa kultuuri tulevik on fatalistlik, see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit. Raamatu sissejuhatus algab sõnadega: "See raamat on esimene niisugune, kus juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas – lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides." Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria
Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Eesti aladel hakkas majandus jõudsalt arenema ning hakati rohkelt toorainet välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle
ainult rahva muusikat. 19.sajandil väga populaarseks saab linnaromaan. Väga hingestatud, kirjalik. Ühendab rahvalaulu ja mustlas viise. 1862avatakse Peterburi konservatoorium 1866Moskva konservatoorium.Mihhail Glinka:sündis Novospasskoje külas.Alates 10.eluaastast hakkas õppima klaveri ja viiulimängu.1817.aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga:uuris LääneEuroopa klassikalist muusikat,osales koduses musitseerimises aadlisalongides,vahel juhatas oma onu orkestrit.1830. aastal läks helilooja välismaalealguses Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale.Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise Itaalia maneeris.Aastatel 18331834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Z.Deni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades1834. aastal tuli ta tagasi Venemaale uute töödega ja Vene rahvusliku ooperi loomise
Suvel korraldatakse siin mitmeid folklooriüritusi, käsitöölaatasid, näituseid, workshope jne. Saar ise on imekaunis ning pakub silmailu aastaringselt. 6 Uspenski Katedraal LääneEuroopa suurim Uspenski katedraal ehitati aastatel 1862 1868 ja asub Helsingis, Katajanokkal. See oli mõeldud Aleksei Gornostajevijale
Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123 187) 1.Kõrg ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123125.Kõrgkiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord, tugevnes kuningavõim. LääneEuroopa muutus tugevamaks. Hilispidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia. Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII
Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Reformid: armee ümberkorraldamine sõjalaevastiku rajamine patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine kalendri- ja kirjauuendus Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest Kokkuvõtteks: 31. jaanuar 1725 kuulutati Peeter I riiklike teenete eest Isamaa Isaks ja Ülevenemaaliseks Keisriks ( ). 8. veebruar suri Peterburis.
· Reljeef tasane/mägine, kalle Majanduslikud tegurid: · Tööjõud kvaliteet, traditsioonid · Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms · Maailma rahvaarvu kasv ja sellega kaasnevad probleemid Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike( sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18.saj. peamiselt LääneEuroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804.aastal. Teise miljardi täitmiseks kulus 123.aastat, kolmanda täitmiseks vaid 33.aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. Tagajärjed: toidupuudus( eriti arengumaades), piirkonniti ülerahastus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal
pealtkuulamisaparaadid. 8. Thatcherism Majanduspoliitika, mida hakkas ajama 1979. a. Briti peaminister Margaret Thatcher. Tema valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist ning ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus. Thatcherism levis erineval kujul ka teistesse LääneEuroopa maadesse. 9.Vietnami sõda PÕHJUSED: USA toetas neid riike, kus oli oht kommunistlikuks riigipöördeks ning soovis levitada Lääne demokraatiat. Selleks, et takistada kommunismi levikut IndoHiinasse, osales USA sõjas. KÄIK: *1960. algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke. *Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid PõhjaVietnamis. *Varsti maabusid LõunaVietnamis esimesed Ameerika väeüksused.
vabatalupojad maavabad 13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? IdasMoskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) LõunasPoolaLeedu ühendkuningriik Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade © Siimo Lopsik 2011 juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 150103. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt
5.Ristisõdade ajend,eesmärgid,osavõtjad *Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt *Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada LähisIda 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II 1096.a kuulutas Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. 1099.a vallutasid LääneEuroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi. oli PõhjaPrantsusmaa aadlisuguvõsast põlvnev paavst, kes kutsus 27. novembril 1095 kõiki kristlasi minema Esimesse ristisõtta. Investituuritülis keiser Heinrich IVga suutis osavaks diplomaadiks ja poliitikuks peetud paavst hoida vaherahu, mistõttu läbisaamine keisriga oli üpris hea. See oli ka vajalik võitluses sajandi lõpul levinud hereesiate ning vastupaavst Clemens IIIga. Urbanus suri 29
jooksul läbib hulkade vee mida võivad jõe ristlõiget hooajalist põhjustada muutlikust hoogvihmad jne Kaart jõgede äravooludiagrammidega Volga( Volgograd) Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 56 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 23 kuud on kõrge veeseis Rein LääneEuroopa jõgi Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume sulamisest ·Toitub aastaringselt peamiselt sademetest ·Reini(Baseli jaam) hüdrograaf · Kongo jõgi Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes Toitub peamiselt sademetest AMAZONASE vooluhulk Niilus maailma pikim jõgi Saab alguse mäestikust Läbib mitut kliimavöödet Voolab kesk ja alamjooksul tasandikul Toitub peamiselt sademetest Tiber ja Sakramento asuvad
aastal korralduse, et Tartus ja Viljandis. Kui Tartu astus kirjaliku vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. ajaloo lehekülgedele juba 1030. aastal, siis kavatsesid asuda LääneEuroopa Kloostrikirikus jutlustati 13. sajandi lõpust Tallinnaga näib see olevat juhtunud 1154. ülikoolidesse (omal maal selline õppeasutus alates ka eesti keeles. Tallinna dominiiklaste aastal, mil Sitsiilias tegutsenud araabia puudus)
Oma tegevuses ei kasutanud ta kindlat kava vaid kasutas arenevaid võimalusi, mistõttu pidi ta ära kannatama mitu tõsist tagasilööki. Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine · patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine luterlikul eeskujul. Tähtsaimad Peetri kultuurireformid olid: · kalendri- ja kirjauuendus · Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine · lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Pärast Venemaale naasmist ja Türgiga rahulepingu sõlmimist kuulutas ta sõja Rootsile, mis oli 17
keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk IdaRooma Keisririik. Ceasar Rooma esimene keiser. Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5. sajandil, seda juhtis Karl Suur, enne teda tema isa Pippin Lühike Feodaal läänimees ehk vasall, LääneEuroopa keskaegsed ülikud Rüütel suursugune sõjamees, väikefeodaal kellel polnud vasalle. Lään maavaldus, kes andis senjöörile truudusvande, kohustudes isanda kutsel väesalga eesotsas ilmuma sõjaväeteenistusse. Läänimees vasall Läänikord ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Naturaalmajandus nimetatakse sellist majandust, mille puhul rahalised suhted on kas vähem arenenud või puuduvad üldse.
Musträstas Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge.
Eriti kiiresti kasvasid olemasolevad linnad, kuid rajati ka uusi. 19.saj. ületasid esimestena miljoni elaniku künnise London (1810), Pariis (1846) ja New York (1860). 20.saj. alguseks oli miljonilinnu juba 20. Esimesena 10 miljoni elanikuga linnaks New York 1950.aastal Prognoside kohaselt on 2015 aastal 10 miljoni lunnu 21. Kui varasemal ajal linnad vaödavalt kasvasid, siis 1960.aastatel hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980.a. algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)elanike lahkumien linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj. oli Euroopa riikides kujunenud väga erinev olukord: on riike, kus inimesed lahkuvad linnast maale ja riike, kus inimesed suunduvad maalt linna.
Eesti rahvuskirjanduse tekkimist valmistas ette sajanditepikkune aeg. Meie kultuuri alglätted ulatuvad kaugesse minevikku. Olulist osa eestlaste kultuuriloos on etendanud kokkupuuted germaani,balti,slaavi ja läänemeresoome hõimudega. Maailmakirjandus selle moodustavad universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juurest teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Vastav mõiste tekkis LääneEuroopa rahvuskirjanduste järjest elavnevas suhtlemises 19.saj algul. Esimesene kasut. Seda mõistest J.W.Goethe. Ajaline orienteerumine: esimesed katsetused 13. sajand, esimene eesti raamat 1535, Tln gümnaasium, vanim aabits 1575, TÜ asutamine 1632, esimene eestikeelne grammatika 1637, Õpetatud Eesti Selts 1838, Põhjasõda 1700-1721, reformatsioon 1523 Eestis, Taani hindamisraamat XIII sajand, eestikeelne Piibel 1739, L. H.
toetub rahvamuusikale. Sageli seob tundub aastaaegadega. Kirjutanud u 1500 teost, 603 soololaulu 810 sümfooniat, milledest kuulsaim on 8. Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmepalgelisemaks nt. "Margarete voki ääres", "Muusikale", "Forell" Soololaulutsüklid "Ilus möldrineiu" koosneb 20st lihtsast salmilaulust,
tonni piires. Kalapüügiga oli 1998.a. hõivatud üle 7000 töötaja. Mitmetes rannikuäärsetes asulates on kalapüük ja tööstus ainus tööandja. Suurim osakaal kalandussektoril on Hiiu maakonnas, kus veel hiljuti oli sellega hõivatud 17% töövõimelisest elanikkonnast. Püütud kala müüakse värskelt, töödeldakse kalatööstuses või külmutatakse ja töödeldakse hiljem. Kalakaubandus on orienteeritud peamiselt idaturule, sest LääneEuroopa tarbija pole meie kalatööstuse toodanguga harjunud ja ka toodete kvaliteet ei ole veel küllalt kõrge. Kui 1998.aasta Venemaa rahakriisi tõttu eksport järsult vähenes, kadus mitmel Eesti kalatööstusettevõttel müügiturg ja nad läksid pankrotti. Eesti kalandus on veel tugevasti mõjutatud nõukogudeaegsest tehnoloogiast, laevad on suhteliselt vanad ja amortiseerunud. Peamiseks kalamajanduse arengut
annaabi.ee 
