their support; most people in that conservative, mostly Protestant state were deeply suspicious of Kennedy's Roman Catholicism. His victory in West Virginia cemented his credentials as a candidate with broad popular appeal. At the Democratic Convention, he gave the well-known "New Frontier" speech, which represented the changes America and the rest of the world would be going through.With Humphrey and Morse out of the race, Kennedy's main opponent at the convention in Los Angeles was Senator Lyndon B. Johnson of Texas. Adlai Stevenson, the Democratic nominee in 1952 and 1956, was not officially running but had broad grassroots support inside and outside the convention hall. Senator Stuart Symington of Missouri was also a candidate, as were several favorite sons. On July 13, 1960, the Democratic convention nominated Kennedy as its candidate for President. Kennedy asked Johnson to be his Vice
Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. Dwight Eisenhower- vabariiklasest USA president. Fidel Castro- Kuuba valitseja, kes oli USA-vaenulik. John Kennedy- USA senaator, kes oli uue põlvkonna esindaja, valiti USA presidendiks. Lyndon B. Johnson- USA president, eesmärgiks suure ühiskonna loomine. Nikita Hruštšov- NL juht, kes mõistis hukka isikukultuse, üritas normaliseerida suhteid teiste riikidega. SULA. Bulganin- Ministrite Nõukogu esimees NL-s, kelle Hruštšov tagandas. Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit.
Went to German After returning lived of young indulgent man Thackeray inherited £ 20,000 from his father In 1832, Thackeray met William Maginn Bad times with his wife Thackeray worked as a freelance journalist for about 10 years Works Contributions to Punch, 1843-1854 The Book of Snobs Miss Tickletoby's Lectures on English History Papers by the Fat Contributor The History of the Next French Revolution A Little Dinner at Timmins's Fiction The Luck of Barry Lyndon, 1844 Mrs. Perkin's Ball, 1846 Vanity Fair, 1847 Pendennis, 1850 Henry Esmond, 1852 The Newcomes, 1853-55 The Virginians, 1857 Books THANK YOU FOR LISTENING!
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest
Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia
............................................................................ Välispoliitika............................................................................................................................. Paindliku reageerimise doktriin............................................................................................ Sisepoliitika............................................................................................................................... Lyndon Johnson............................................................................................................................ Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika............................................................................................................................... Richard Nixon...............................................................
Väidetavalt Nanobotid võivad tulevikus teha ka operatsioone, ilma et lõikusest armi jääks. - Ray Kurzweil kirjutas oma esimese arvutiprogrammi olles kõigest 15 aastane. - 1965. Aastal võitis rahvusvahelisel teaduslaadal auhinna oma leiutise eest (Arvuti mis analüüsis ja tegi klassikalist muusikat) Hiljem samal aastal võitis ta Westinghouse noore talendi otsingu, kus teda õnnitles president Lyndon B. Johnson isiklikult Valge maja tseremoonia käigus. - Oma esimesel ülikooliaastal alustas ta oma firmaga mis võrdles keskkooli õpilasi üliõpilastega. Olles 20 aastane müüs ta oma firma maha 100 000$ eest.(tänapäeva mõistes ~500 000$) - Omandas 1970a. Bakalaurusekraadi arvutiteaduses. - Aastatel 1974-1990 tegeles Kurzweil mitme omaloodud toote arendusega. - Aastal 1987 alustas Kurzweil omanimelise hääletuvastus süsteemi loomisega.
Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt) Surmakoht Dallas, Texas Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle
Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus. Lyndon Baines Johnson oli USA president aastatel 1963 kuni 1969. Ta kuulus demokraatliku parteisse. Johnson kasutas ära oma sarmi ning karmi käelisi taktikaid, et luau läbi uue poliitikaga. Ta oli veel ka väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Richard Milhous Nixon oli USA president aastatel 1969 kuni 1974. Nixon oli vabariiklane. Ta lubas oma valitsemise ajal nn "seadust ja korda" . Temaga on seotud ka
aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused Ameerika Ühendriikides - 1955-56 Montgomery busside boikott -Rosa Parks- keeldub mustade kohale istumast, paljud järgivad eeskuju, keelduvad busside kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad
äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John.Kennedy. · Makartism: - II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees - Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism - Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul. · Võitlus rassilise võrdsuse eest: -esines neegrite lintsimisi
ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22.november tapeti Kennedy 1964-1973 Vietnami sõja III faas 1969 Esimene reis kuule(Apollo 8) Woodstocki muusikafestival Hipiliikumine, neegerliikumine, võidrelvastumine, pingelõdvendus, tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1971-1980 Presidendid: Richard M. Nixon (1969-1974) Gerald Ford (1974-1977) Jimmy Carter (1977-1981) 1970. algus - energiakriis
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel-
Likvideeriti raketibaasid ja tunnustati kontrolljoont. Tuumarelvakatseutuste piiramine (1963) See ei tähendanud ei desarmeerimist ega relvastuse vähendamist, see oli üksnes katse võidurelvastusmist piirata, sellele mingisugunegi piir seada. Kennedy mõrv (1963) Mõrvariks kuulutati tühine pahempoolitseja Lee H. Oswald, kuid tänini on hajutamata kahtlused, et mõrv oli laiaulatusliku vandenõu vili. Tapetud presidendi asemele astus asepresident Lyndon B.Johnson, kes suutis Kennedy ''uute rajajoonte'' kõrvale püstitada isegi sama efektse eesmärgi, milleks oli ''suur ühiskond''. Lyndon B. Johnson ''Suure Ühiskonna'' reformikava (1964) Sotsiaalse õigluse tagamiseks pidi majandusellu otsustavalt sekkuma riik. Rõhuti võrdsusprintsiibile ja seati eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamine. Suuremat tähelepanu pöörati töötutele, vaestele, immigrantidele,
kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi. Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse ja sallivuse abiga kuristike tasandamist eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti. rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usuliste vms. erinevuste põhjal, et tagada
September 1950 saabusid USA väeosad Lõuna-Koreasse, koos Lõuna-Korea vägedega jõudsid nad Hiina ja Põhja-Korea piirini, kuid sunniti sealt taganema. 1951 algasid vaherahuläbirääkimised. Tulemused: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu VIETNAMI SÕDA Vietnami sõda on Vietnamis toimunud sõjategevus, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Aeg: 1959-1973 Osalejad: USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu.
enne-ja väljaspool abielu) Religiooni mõju nõrgenes. Lõpuks toimus ideede ammendumine 1969a. Woodstocki rokifestival ( hipiliikumise kõrghetk) Euroopa ühinemisliikumine 1957 Euroopa aatomienergiakoondise ja Euroopa Majandusühenduse (ühisturu)loomine. USA 1945 Truman 1952 Eisenhower presidendiks 1960-1963 - Kennedy ,,uute rajajoonte poliitika" (õiglasem ühiskond, kosmosesse jõudmine, vaesuse kaotamine nihutades niimoodi enda ja kogu ühiskonna rajajooni) 1963 Lyndon B. Johnson ,,suur ühiskond" mõistuse. Teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel nii, et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. 1969 Nixon presidendiks : eesmärk heade suhete loomine NSVL-i ja Hiinaga. Tegi lõpu Vietnami sõjale, normaliseerusid suhted Pekingiga. 1974 Watergate'i skandaal Konservatiivne revolutsioon majanduspoliitliseks aluseks on monetarism riigi otsesel
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami
I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968.
I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel ajal oli baptisti pastor Martin Luther King. Ta pooldas ilma vägivallata võitlust. Mõrvati 1968.
tuleb ametitest kõrvaldada - tagakiusamised · John Kennedy (1961-1963) - populaarne "Don't ask what your country can do for you. Ask instead what you can do for your country" "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=hH6nQhss4Yc - "uute rajajoonte" poliitika: vaesuse ja ebaõigluse vastu - alandati makse > majandusbuum - mõrvati Dallase ringreisil (Lee Harvey Oswald < Jack Ruby) http://www.youtube.com/watch?v=DSBXW1-VGmM&feature=related · Lyndon Johnson (1963- 1969) - sotsiaalreformid - ühiskonna tasandamine Martin Luther King 1963 marss Washingtoni 1964 Nobeli rahupreemia 1968 mõrvati (Oscari jagamised!) - Vietnami sõja pahameel · 1970. aastad Richard Nixon Gerald Ford Jimmy Carter 1969-1974 1974-1977 1977-19 vabariiklased ja demokraadid 3. Inglismaa · alates 1952 Elisabeth II Elizabeth II ehk Elizabeth Alexandra Mary Windsor; sündinud 1926. a
3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley
Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" riigipeade jaoks. Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme
programmide kärpimine (,,reaganoomika") · Suurimad rahvaaegsed relvastusprogrammid USA ajaloos - riigivõlg kasvas · ,,Tähesõdade programm" · Suhete paranemise algus NSV Liiduga J. F. Kennedy (1961-1963) · Demokraat, katoliiklane, iirlane, multimiljonäri poeg · New Frontier uus rajajoon, milleni lubas rahva viia · Rahvuslik koguprodukti kiire kasv suurim buum USA ajaloos maksupoliitika (vähendati makse) inflatsioon · 22. Nov. 1963 mõrvati · Asepresident Lyndon B. Johanson presidendiks · Jätkas ja süvendas Kennedy poliitikat · Great Society suur ühiskond · Sõda vaesusele, sots. reformid väga edukas · Neegrid linnadesse, valged ääre- ehk aedlinnadesse · 1954. USA Ülemkohus segregatsioon konstitutsioonivastane, elus aga vähe muutunud · Martin Luther King, seadused diskrimineerimise vähendamiseks · Paindlik reageerimine (flexible response) lokaalsed sõjad ehk 5/2 sõjad (Indo-Hiinad
inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma. NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse 1957. Juri Gagarin kosmoselend 1961. Ameerika kosmonaudid kuul 1962.
Texases on ka väga palju ülemaailma tuntuid suurfirmasid. Maailma suurim naftakompanii Exxon Corporation.AMR Corporation on American Airline´i lennunduskompanii partnerfirma. Suurtest elektroonika firmadest näiteks Compaq Computer Corp. Ja Texas Instrumesnts Inc. Huviväärsustes on Texases 280 muuseumi ja ajaloo mälestust. Huvitavamad ajaloolised mälestusmärgid Texas White House ,San Antonia San Jose Mission ja Johnson City lähedal asuv president Lyndon Jonhsoni lapsepõlvekodu.Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase. Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas,
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954
Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Nõuti senisest suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Heaolu pahupool 1950
reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Paindliku reageerimise doktriin Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht
Nendel aastatel juhtis ta massilist protesti Birminghammis, nimetades seda ise süüme koalitsiooniks. Ta inspireeris paljusid oma kirjaga ,, Letter from a Birmingham Jail", mida võeti kui mustanahaliste revolutsiooni manifesti. Ta plaanis sõita ka Alabamasse, et saada hääleõigus mustanahalistele. Ta juhtis rahumeelset rongkäiku Washington, D.C., pöördudes ligi 250 000 inimsele kõnega ,, I Have a Dream". Peale seda pidas ta nõu president Kennedyga ja reklaamis president Lyndon B. Johnsonit. Martin Luther King`i autasustati viie aumärgiga, nimetati aasta meheks ajakirja ,,Times" poolt 1963 ndal aastal ning sai mitte ainult sümboliks Ameerika mustanahaliste seas, vaid ka maailma figuuriks. 35 aastaselt oli Martin Luther King Jr. noorim mees, kes on saanud Nobeli rahupreemia. Peale tunnustamist, teatas ta, et annab auhinna raha 54,123 tuhat dollarit üle inimõiguste liikumise edendamise fondi
............................................lk6 7.Fokstrott......................................................................lk7 8.Kokkuvõte...................................................................lk8 9.Kasutatud kirjandus.........................................................lk9 1 Kasutatud kirjandus 1."Standardtantsud" A.Tael 2."Palun tantsule"Lyndon Wainwright 3.www.vikipeedia.ee 4.www.tantsunet.ee 9
eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president
..... ühiskonnaõpetus Ühiskonnaõpetus 9. klassile Töölehed Nimi: Klass: 1955- Rosa Parks keeldus järgimast rassieraldus- seadust. 1957- president Eisenhower saatis sõjaväelased eskortima üheksa väikese neegerõpilase õppima asumist I klassi koolis, mis senini oli ainult valgete kool. 1964- president Lyndon B. Johnson kuulutas välja Kodanikuõiguste Akti, millega kodanikuõigused garanteeriti kõigile ameeriklastele. 1990- Aafrika Kongressi liider Nelson Mandela vabanes vanglast, algas apartheidi-reziimi lagunemine Lõuna-Aafrika Vabariigis. a. Kuidas hindad Rosa Parksi käitumist? b. Enne Rosa Parksi juhtumit oli mustanahalisi Ameerikas ligi 300 aastat koheldud ebavõrdselt. Selgita, miks sai tema juhtumist pöördepunkt inimeste ebavõrdse
Endise Belgia Kongo kõrval iseseisvuvad 17 Aafrika riiki, nn "Aafrika aasta" 1961 J. F. Kennedy astub ametisse USA 35. presidendina.Ebaõnnestub CIA toetusel korraldatud Sigade lahe operatsioon Kuuba marksistliku valitsuse kukutamiseks.NL püstitab Ida- ja Lääne-Berliini eraldava Berliini müüri 1962 Kuuba kriis, maailm jõuab tuumasõja lävele 1963 Kennedy mõrvatakse seni selguseta asjaoludel, presidendiks saab senine asepresident Lyndon B. Johnson.Sõlmitakse tuumarelvastuse atmosfääris katsetamise keelustamise leping 1964 Leonid Breznev tõuseb NL-i etteotsa Algab Vietnami sõda 1965 Indoneesia sisekriis: kindral Suharto tõrjub kõrvale kommunistide toetusel valitsenud president Sukarno, tapetakse umbes miljon kommunisti ja nende toetajat 1966 Prantsusmaa tõmbub president Charles de Gaulle'i juhtimisel eemale NATO sõjalistest struktuuridest
Esimese Nõukogude sputniku lennutamine kosmosesse Revolutsioon Kuubal ja Fidel Castro võimuletulek Alaska ja Havai saamine Usa osariikideks John F. Kennedy valimine USA presidendiks Esimene Nõukogude mehitatud kosmoselend Sigade lahe dessant Kodanikuõiguslaste nn vabadussõidud Kariibi kriis Kodanikuõiguslaste massimeeleavaldused Birminghamis, Alabamas ja protestimarsid Washingtonis ja Selmas Tuumarelvakatsetuse keelustamine lepingu sõlmimine Kennedy tapmine Lyndon B. Johnsoni presidendiks saamine Johnsoni võitlus vaesuse vastu Kodanikuõiguste seadus Tokingi lahe resolutsioon USA pommirünnakud sihtmärkide pihta Põhja-Vietnamis Vietnami sõja Ameerika järgu algus Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine Rahvusliku Naiste Organisatsiooni asutamine Uusaasta (Teti) pealetung Vietnamis Martin Luther Kingi tapmine Robert F. Kennedy tapmine
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov
on esindus. 12) Paasikivi- Soome NL-meelne president. 13) Kekkonen- Soome NL-meelne president, külastas ka Eestit. 3. Daatumid: 1) F.D. Roosevelt 1933-1945 2) Harry Truman 1945-1953 Külma sõja algus, Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, Korea sõda, Berliini blokaad 3) Dwight Eisenhower 1953-1961, Berliini kriis, Suessi kriis 4) John Fitzgerald Kennedy 1961-1963, Kuuba kriis, Berliini müür. 5) Lyndon B. Johnson 1963-1969, Vietnami sõja algus,(doominoteooria) 6) Richard Nixon 1969-1974, Vietnami sõja lõppemine, Pinge lõdvendus 7) G. Ford 1974-1977, Pinge lõdvendus 8) Jimmy Carter 1977-1981, Pinge lõdvendus 9) Ronald Reagan 1981-1989, Tähtede sõja programm, külma sõja taasägenemine 10) Berliini müür 1961-9. Nov. 1989 11) Saksamaa ühinemine 3. Okt 1990 4
USA: 1956 valiti presidendiks Dwight Eisenhower. E doktriin – ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960 valiti presidendiks John Kennedy (biitel poliitikas). Kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika – ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse (hõlvama senitundmatuid alasid). 1969 jõuti esimesena Kuule. Kennedy tapeti 1963. Uus president Lyndon B.Johnson. Postitas sama efektse eesmärgi kui Kennedyl „suur ühiskond“ – mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandtatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hülmatakse ühtsesse ühiskonda. 1963 toimus mustanahaliste õgiuste jaluleseadmiseks demonstratsioon, marss Washingtoni. Liikumist juhtis Martin Luther King. Nende õiguslik olukord paranes. NSVL: Võimule tuli Nikita Hruštšov. Algas sulaperiood e. ühiskonna teatav liberaliseerimine
Demokraatlik partei. 2) Dwight D. Eisenhower (1953-1961) lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi ainult lubaduseks. Vabariiklane 3) John F. Kennedy (1961-1963) kuulutas välja „uute rajajoonte“ poliitika (ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-nihutama inimkonna rajajooni). Demokraatlik partei. 4) Lyndon B. Johnson (1963-1969) eesmärk „suur ühiskond“ ehk mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristikud eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei. 5) Richard Nixon (1969-1974) alustas vietnami sõja „vietnamiseerimist“ ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi, pingelõdvendus. Vabariiklane. 6) Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp,
23. Benjamin Harrison (1889-1893) 24. Stephen Grover Cleveland (1893-1897) 25. William McKinleyA (1897-1901) 26. Theodore Roosevelt (1901-1909) 27. William Howard Taft (1909-1913) 28. Thomas Woodrow Wilson (1913-1921) 29. Warren Gamaliel HardingA (1921-1923) 30. John Calvin Coolidge (1923-1929) 31. Herbert Clark Hoover (1929-1933) 32. Franklin Delano RooseveltA(1933-1945) 33. Harry Truman (1945-1953) 34. Dwight David Eisenhower (1953-1961) 35. John Fitzgerald KennedyA (1961-1963) 36. Lyndon Baines Johnson (1963-1969) 37. Richard Milhous Nixon( 1969-1974) 38. Gerald Rudolph Ford (1974-1977) 39. James Earl Carter (1977-1981) 40. Ronald Wilson Reagan (1981-1989) 41. George Herbert Walker Bush (1989-1993) 42. William Jefferson Clinton (1993-2001) 43. George Walker Bush (2001-2009) 44. Barack Obama (2009-......)
28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. Kariibi kriisi tulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima. Vietnami sõda 1955–1975 Vietnamis oli toimunud sõjategevus , mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. • Vietnami sõda peeti kolmes osas: 1. 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel 2. 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega
50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid troopiliste vihmametsade tingimustes. II Vietnami sõda 1964-1973. 1963 sai Ameerika presidendiks Lyndon B.Johnson, kes võttis Vietnami osas palju jäigema hoiaku, mis põhjustabki II sõja. Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine, USA soovis demokraatiat levitada. Pinged uuesti teravaks muutunud. Omavahel konkureerivad Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Kasutati massihävitusrelvi. Ameeriklased kaotavad II Vietnami sõja häbiväärselt. Kuj välja Vietnami sündroom- nähtus, kus ollakse vastu, et Ameerika
aidata aasia rahvaid, keda ohustas kommunism. Presidendid: Franklin Delano Roosevelt 1933-1945 Harry Truman 1945-1953: peeti esialgu nõrgaks presidendiks, kuid osutus võimekaks ja ettenägelikuks. Dwight David Eisenhower 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy 1961-1963: polnud väga kindlakäeline, polnud otsustav välispoliitika, loosung oli „ära küsi, mida riik saab sinu heaks teha, ...“, tahtis rajada õiglasema ühiskonna ja jõuda kosmosesse. Lyndon Baines Johnson 1963-1969: võimekas riigijuht, „suure ühiskonna idee“ (mõistuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel). Saksamaa * Läänetsoonides kerkis Saksamaa taastumise etteotsa Konrad Adenauer, kes oli Kölni linnapea. Ta hakkas ühendama okupatsioonitsoone üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks. * 1949 kuulutati välja saksa liitvabariik ja saksa demokraatlik vabariik.
võrdsust. USA Kongressis toimus parajasti arutelu inimõiguste kohta käiva seadusandluse üle. Neegerliidrid kohtusid ka president John F. Kennedyga. Lincolni monumendi jalamil pidas King oma kõige kuulsama kõne, mis sai laialt tuntuks nimetuse ,,Mul on unistus" all- need sõnad kordusid nagu refrään, läbides kogu kõne teksti. 5 1964. aasta suvel kutsus president Lyndon B. Johnson Kingi Valgesse Majja, kus ta võttis osa eluasemeseaduse allakirjutamisest, millest sai kodanikuõiguste seaduse üks osa. Võib öelda, et King oli osaline selle dokumendi allakirjutamisel, mis tegi lõpu rassismile USA-s. See seadus keelas segregatsiooni avalikes kohtades ning nii töö- kui palgatingimuste korral. Sama, 1964.aasta lõpul peeti Kingi Nobeli rahupreemia vääriliseks. 35 aastaselt oli Martin Luther King noorim mees, kes on saanud Nobeli rahupreemia
Sellegipoolest rahumeelne inimene, kes parendas oma rahva elu ja olu. Suri 1969) 35.John Fitzgerald Kennedy, ametis 1961-1963, demokraat (sõjaväelane, poliitik, Bostoni linnapea, senaator. Organiseeris Sigade lahe dessanti, tema ametisoleku ajal toimus Kuuba kriis. Pälvis Pullitzeri auhinna. Külastas 1939. aastal Eestit. Mõrvati 22. november 1963, Dallases, ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud) 36.Lyndon Baines Johnson, ametis 1963-1969, demokraat (asepresident, senaator, õpetaja. Keelustas rassilised diskrimineerimised, edendas paljude vaesuse all kannatavate inimeste majanduslikku olukorda. Suri südamerabandusse aastal 1973) 37.Richard Millhous Nixon, ametis 1969-1974, vabariiklane (asepresident, laevastikuohvitser, valiti USA Kongressi esindajatekotta. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA
his Roundabout Papers for it. His health worsened during the 1850s and he was plagued by the recurring stricture of the urethra that laid him up for days at a time. On 23 December 1863, after returning from dining out and before dressing for bed, Thackeray suffered a stroke and was found dead on his bed in the morning Thackeray began as a satirist and parodist, with a sneaking fondness for roguish upstarts like Becky Sharp in Vanity Fair, Barry Lyndon in The Luck of Barry Lyndon and Catherine in Catherine. Charlotte Brontë Charlotte Brontë was a British novelist, the eldest of the three famous Brontë sisters whose novels have become standards of English literature. Charlotte Brontë is best known for Jane Eyre, one of the most famous of British novels. Charlotte Brontë was born in Thornton, Yorkshire, England, the third of six children. In August 1824, Charlotte was sent with three of her sisters; Emily, Maria and Elizabeth, to
põhiseadusevastane. Kodanikuõiguslaste liikumine oli saavutanud tähtsa võidu ja ühtlasi saanud julge, aruka ja kõneosava juhi Martin Luther Kingi. Afroameeriklased püüdsid kindlustada ka oma valimisõigust. Kuigi USA põhiseaduse 15. parandus tagas neile hääleõiguse, olid paljud osariigid leidnud teid seadusest möödahiilimiseks kas peamaksu või kirjaoskuse testi näol. Eisenhower koos Senati enamuse liidri Lyndon B. Johnsoniga toetas Kongressi püüet tagada mustanahalistele hääleõigus. 1957. aasta kodanikuõiguste seadus esimene omataoline 82 aasta jooksul oli samm edasi, andes föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. Siiski jäi seadus mõneti ebamääraseks ja nii surusid liikumise aktivistid 1960. aastal läbi kodanikuõiguste seaduse, milles olid valimistel osalemise takistamise eest ette nähtud ranged karistused.
majandusarengu allajäämine. John F. Kennedy (1961-1963) · Kuulutas välja Uute Rajajoonte poliitika: õiglane ühiskond, vaesusvastane võitlus, kosmosevallutused. · Edu: Nõukogude Liidu taganemine Kuuba kriisi ajal, 1969 astronaudid Kuule, vähendas makse -> majandus buum. · Probleemid: Berliini müür, venelastel Gagarin kosmosesse, inflatsiooni kiirenemine. Lyndon B. Johnson (1963- · Tegevusprogrammi - nim. Suurühiskond ulatuslik reformikava. Eesmärgiks vaesuse kaotamine ja mustanahalistele valgetega võrdsete õiguste tagamine, ülikooli õppe soodustamine, majandusarengu stabiilsus, arstiabi kättesaadavuse parandamine. · Probleemid: Vietnami sõda, majandusarengu aeglustus, segregatsioon ehk rassiline eristamine. Nõukogude Liit Nikita Hrustsov (1955-1964) sulaperiood. 1956 NLKP 20
30. Calvin Coolidge August 2, 1923 - Märts 4, 1929 31. Herbert Hoover Märts 4, 1929 - Märts 4, 1933 32. Franklin D. Roosevelt Märts 4, 1933 - Aprill 12, 1945 33. Harry S. Truman Aprill 12, 1945 - Jaanuar 20, 1953 5 34. Dwight D. Eisenhower Jaanuar 20, 1953 - Jaanuar 20, 1961 35. John F. Kennedy Jaanuar 20, 1961 - November 22, 1963 36. Lyndon B. Johnson November 22, 1963 - Jaanuar 20, 1969 37. Richard Nixon Jaanuar 20, 1969 - August 9, 1974 38. Gerald Ford August 9, 1974 - Jaanuar 20, 1977 39. Jimmy Carter Jaanuar 20, 1977 - Jaanuar 20, 1981 40. Ronald Reagan Jaanuar 20, 1981 - Jaanuar 20, 1989 41. George H. W. Bush Jaanuar 20, 1989 - Jaanuar 20, 1993 42. Bill Clinton Jaanuar 20, 1993 - Jaanuar 20, 2001 43. George W. Bush Jaanuar 20, 2001 - Jaanuar 20, 2009
DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida. II etapp: Vietnami sõda 1964 73 USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami. Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine.
annaabi.ee 
