Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ludwig II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ludwig, üksiku, valima, kinnitama, kuulama, hella, üksikul, magas, tuppa, külla, vennale, aitan, ostan, künka, kellegil, kartis, vanaks, keerama, enesetappuRapla Vesiroosi Gümnaasium LUDWIG II Baieri hull kuningas ( referaat) Marion Soomre 11. B klass Rapla, 2010. WITELSBACHIDE DÜNASTIA Katoliiklikul laulatusel 12. oktoobril1842 Müncheni Kõikide Pühakute õukonnakirikus vahetasid kolmekümne ühe aastane Maximilian ja seitsmeteistkümneaastane Marie sõrmused. Sel kombel saigi teoks, et nende poeg Ludwig II, kes näis näis otsekui baierluse lihakssaamine, tuli ilmale segeverelisena, pooleldi baierlasena. Baieri vanaisa, kuningas Ludwig I-st see ei häirinud. Ta tervitas witelsbachlase ja hohenzolleri abiellumist kui kahe saksa dünastia liitumist. Ludwig II sündis 25. augustil 1845, pool tundi pärast südaööd, Müncheni lähedal Nymphenburgi lossis. Mõned päevad oli lapse nimi hoopis Otto, siis palus vanaisa, et ta nimetataks
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialek
Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud. Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi. (Kaks teenrit lükkavad söögisaali ukse seestpoolt pärani lahti. Sealt ilmub proua Sorby, kellega kaks härrat vestlevad. Vähehaaval järgneb neile kogu seltskond, sealhulgas suurärimees Werle. Kõige viimastena tulevad Hjalmar Ekdal ja Gregers Werle.) Sorby palub muusikasaali kohvi serveerida. (Proua Sorby ja mõlemad härrad lähevad teise tuppa ja sealt paremale ära. Pettersen ja abiteener Jensen lähevad sama teed.) Härrad räägivad veel tsipa juttu ning ss naerdes teise tuppa ära. Suurärimees Werlel on piinlik, et neid oli lauas täpselt 13 tükki ning ta loodab, et keegi seda tähele ei pannud. (Koos kõigi ülejäänutega, välja arvatud Hjalmar ja Gregers, paremale taha ära.) Hjalmar oli isa ja poja jutuajamist pealt kuulnud ning leiab, et Gregers ei oleks pidanud teda kutsuma. Gregers leiab aga, et ta pidi teda nägema
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus
lips. Füreri kabinet oli suurte akendega, avar ja kirevate talumustris kardinatega. Kogu aknaaluse hõivas pikk ja lai laud, kus olid mõned telefonid, laualambid ja pliiatsid. Istuda sai väikestel puittaburettidel. Tiibukse vastas, põiki ruumi tagumises osas seisis Hitleri kirjutuslaud tammepuust laud, naagu neid leidub igas tänapäevases püroos. Hitler alustas kõne dikteerimist, ise kõndis käed seljal ja pea viltu, pikkade sammudega mööda ruumi edasi-tagasi. Pidi teraselt kuulama, et kõigest aru saada. Dikteerimine lõppes umbes tunni pärast. Hitler ei käinud kunagi kinos. Nädalaringvaateid vaatas ta üksi ja tseneeris neid. Kahe kuuga jõudis Traude sisse elada ja ka paari inimesega sõbruneda. Käsundusohvitserid sõelusid füüreri punkri vahet, autod sõitsid asulas ringi. Füürer lendas idarindele Vinnitsasse külastama armeedegruppi ja see oli üli salajane. Saabus vaikus, sest nukujuht, kelle käes olid marjonettide ohjad, laskis need järsku valla.
kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama
1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas. Sõja ajal kasvas oluliselt armee tähtsus riigi juhtimises. Sisepoliitika Reichstagi otsus 23. märtsist 1933 Hitleri valitsusele seadusandliku võimu andmise kohta oli sündinud NSDAP ja Zentrumspartei kokkuleppel, viimase esimees Ludwig Kaas oli siiski kohanud parteisiseselt tugevat vastupanu. Partei enamuse tahtele alludes oli Zentrumspartei 7 lõpuks üksmeelselt siiski poolt hääletanud. Vastu olid kõik SDP 94 esindajat, neist Otto Wels (1873-1939) läks ajalukku ainsa mehena, kes julges uue seaduse vastu sõna võtta (tema lause ,,Wir sind wehrlos aber nicht ehrlos" ,,Me oleme kaitseta, kuid mitte auta" on üks
Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk. Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada. Ükskõik kuhu nad ka sisse astusid ei saadud midagi sest Balahhovits oli oma rügemendiga üle käinud. Toit oli minema tassitud ja loomadki ning samuti vägistati naisi. Kui nad teel edasi kõndisid kuulsid na kisa. Ohvitser läks ligi ja päästis peremehe ja naise rüüstajate käest
Ülejäänud punaste salgast võtsid jaamahoones viibinud ohvitseri ja pika mehe kinni ja viisid kontorisse. Ahas lõpetas Käämeriga jutu ja liikus eemale. Varsti kuulis ta kontoris kähmlust ja sealt põgenesid ohvitser ja pikk mees välja revolver käes. Ahju juures märkasid na Ahast ja kutsusid teda Viljandi poole kaasa. Algul Ahas ei tahtnud minna aga lõpuks jooksis neil e õhtupimedusse järgi. 6-7 peatükk Palju olid mehed rännanud, nad otsisid paika kus saaks puhata. Nad peatusid üksiku maja juures, ukse avas väike väeti vanamees. Lubas nad enda juurde põrandale magama. Ise veel kurtes kui vilets kõik on . järgmine päev rändasid mehed edasi, et kusagilt küüti saada. Ükskõik kuhu nad ka sisse astusid ei saadud midagi sest Balahhovits oli oma rügemendiga üle käinud. Toit oli minema tassitud ja loomadki ning samuti vägistati naisi. Kui nad teel edasi kõndisid kuulsid na kisa. Ohvitser läks ligi ja päästis peremehe ja naise rüüstajate käest
Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama
Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud. Verdenis kaotasidki truudusemurdjad üksnes selle, mille nad olid pantinud: oma elu. Küüditamine see oli vahend, mida olid kasutanud juba Rooma keisrid: deporteerimine, sunniviisiline ümberasustamine. Saksid pillutati laiali üle kogu Saksimaa. Küüditamine tabas nii õiglaseid kui ka patuseid. Seejuures koostasid küüditatud palvekirja, pöördudes keiser Ludwig Vaga poole ja lootsid temalt õiglast otsust. See oli dokument inimlikust tragöödiast, ajastu peegelpilt, mis tõestab, kui valimatult tegutsesid Frangi võimukandjad. Igal revolutsioonil, igal ülestõusul on lisaks ideelistele sihtidele ka oma majanduslikud põhjused. Sakside puhul oli selleks muuhulgas kirikukümnis. Sellele lisandus 782. aastal välja antud ,,Capitulatio de partibus Saxoniae" halastamatu karmus: ,,Surmatagu see, kes tungib vägivaldselt kirikusse."
- kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti, muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed - tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski - Yonson arvas, et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine - raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes, jooned lõppesid peedipõllul Elbe kaldal, kus toimus venesõdurite valve all olevate sõjavangide ja ameerika sõjavangide vahel, nad peitusid O'Hare ja paljude teistega ameerika veoauto kasti
teistest eraldumiseks kandma hakkama. See oli tavaliselt ümmargune kollane märk, mille värv sümboliseerib reeturlikkust ja argust. 1348 – Katkuepideemia Must Surm Euroopas. Katku levitamises süüdistati juute, kes olevat kaevud ära mürgitanud. Selle tulemusena tapeti üle Euroopa kümneid tuhandeid juute. 1492 – Likvideeriti suurim juutide kogukond Hispaanias. Juute sunniti valima ristiusku astumise ja väljarändamise vahel. 1516 – Veneetsias loodi linnaosa, mida kutsuti getoks. Varsti loodi need juba enamikes Saksa ja Itaalia linnades. Nii sunniti juute elama müüridega eraldatud linnaosades mitmeid sajandeid. 1543 – Protestantismi rajaja Martin Luther avaldas raamatu „Juutidest ja nende valedest“. Luther uskus, et juudid keeldusid kristlasteks hakkamast roomakatoliku kiriku valede pärast. Pärast seda, kui
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, rel
viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa", Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" tohutu suur ühetooniline pruun kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku rohelise oaasi. Ülem-Egiptuse org lõunas moodustas pika kitsa ala, mida piirasid kõrgemate tippudega madalad mäed; Alam-Egiptuse Niiluse delta põhjas laius jõesuudme ümber. Org laienes alles umbes kolmesaja kilomeetri kaugusel merest, kus jõgi hakkas hargnema noiks kuulsaiks haruks, mis moodustavad kreeka tähe delta, s.o. kolmnurga kuju. Me nimetame seda jõge Niiluseks, lähtudes kreekakeelsest sõnast "Neilos". Egiptlased ise nimetasid oma jõge kas vooluks,
haavata mürgitatud odaga. Rohud ja vastumürgid ei aidanud, ta olukord ei paranenud. Tristan pandi paati ja jäeti Jumala hooleks. Lained kandsid paadi Weiseforti. Seal oli ka Heledapäine Isolde. Tema oli ainus, kes suutis imejookide abil Tristanit aidata. Ta oli vaenulikult maale sattunud ja mõistis, et peab kaduma. Ta põgeneski ja ilmus pärast mitmeid päevi uuesti Marci ette. III Kuningas Marci õukonnas oli kolm parunit, kes vihkasid Tristanit tema vägiteoja kuninga hella armastuse pärast. Need olid: Andret, Guenelon, Gondoine ja Denoalen. Nad olid kadedad, teades et kuningas kavatseb jätta oma maa Tristanile. Hakati valede abil välja mõtlema, kuidas Tristanist lahti saada. Räägiti, et Tristan peab olema mõni nõid, sest kes suudaks juhtida paati ilma purjede ja aerudeta? Ja et ta üldse oli Morholti võitnud, juba see olevat suur ime. Suurem osa paruneid jäi neid valesid uskuma, sest enamik inimesi ei tea, et süda saab
-l oli matustel igav, sest surnut ta ei tundnud ja hiietarga jutt oli veniv, läks ringi jooksma, tagasi jõudes oli surnu juba leekides, Vootele rääkis, et Manivald oli olnud tark mees, kes oli näinud ka Põhja Konna – suurt madu, kellel on tiivad ja kes õgis vaenlaseid, metsarahvas sai vaenlaste vara endale ja olid selle tulemusel rikkad, tikuti ikka sinna randa vargile, kuid Põhja Konn tappis kõik võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le
sai talurahva üldiseks nuhtluseks 18. sajandil) tekitasid võimudele palju muret ja nii üht kui teist püüti mitmesuguste korralduste ja keeldude abil piirata. Rathlefid EAA, f. 1457, n. 1, s. 175, l. 14 Väljavõte Gustav Rathlefi kirjast von Dehnile põhjendustega aadlitiitli taotlemiseks (1891) Oma kirjas toob Gustav von Rathlef välja järgmised asjaolud: 19. sajandi algul Liivimaale tulnud Inglise ohvitser Ratcliff võttis siin endale nimeks Rathlef. Juba tema poeg Ludwig, kirja autori onu, omandas päriliku aadlitiitli ja teine poeg Carl, Gustavi isa, isikliku aadlitiitli. Oma isa [TÜ ajalooprofessor Carl Albert Rathlef] teenetest tõstab ta eriti esile Balti provintside esimese oro ja hüdrograafilise kaardi tegemist, mille eest jäänud kõrgem rang (koht teenistusastmete tabelis) aga saamata. Taotleja ise olevat aadliringkondades juba omaks võetud ja maksnud makse kui aadlikust mõisaomanik
Õde oli siis venna käest küsinud, et mis jutt see on , Priidu rääkis talle, et rüütlid ajasid teda kelmustüki pärast taga, aga kätte ei saanud. Eile sõitis ta hobuse seljas metsa, tagasi tulles aga hobune puudus, ta oli enda päästmiseks hobusel minna lasknud ja ise puu otsa roninud. Pisut hiljem oli Maie üksi õues olnud, kui värava taga kostus kisa ja värav lahti kästi teha. Maie siis avas värava ja nägi kahte uhket rüütlit ja hulk ratsamehi. Rüütlid astusid tuppa, noorem neist võttis Maie ümbert kinni, nimetas teda ilusaks, tahtis Maie nime teada ja talt vägisi musi saada. Maie aga oli ta käest lahti rebinud, jooksnud kõrvaltuppa ja peitnud end pimedasse salaurkasse kus oli ka Priidu. Kõik mis elutoas räägiti oli kuulda. Otsiti läbi kõik kohad majas, peale peidupaiga. Kui komtuur tahtis Priidu leidmiseni ema kinni siduda ja lossi sügavamasse kongi visata hüppas Priidu välja ja ütles, et võtke mind aga minu ema ärge puutuge
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Pro
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus Piiratak
Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta käis ümber maja ja otsustas siis lõpuks ka pleekaeda minna. Pleekaed oli neljakandiline maalapp, mida kahelt küljelt ümritses püstaed, kolmandalt tammikuvõsa ning neljandalt must põld. Illimar imetles selle koha ilu kuid mõtles siis edasi järvele minna
öösel tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine. Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest. Tapetakse kõik aadlikud väljaarvatud Aeneas- teda peavad roomlase Rooma riigi rajajaks. Aphrodite viis Helena tagasi Menelaose juurde. Pilet 19 - Odysseuse seiklused Kalypso juurest jõudis faiaakide poole, sealt lootusesööjate poole (kui mehed söövad lootusetoitu nad unustavad kõik, O vedas mehed vägisi pardale tagasi), jõudsid kükloobile külla, edasi olid Tuultemaal(kingiti nahkkott, kus sees olid tuuleiilid, mehed avasid koti ja jäid tormi kätte), jõuti inimsööjate maale (kõik laevad hävitati, ainult O laev jäi püsima), Kirke juures maandusid (kirke muutis mehed sigadeks aga O sai ravimi, mis selle ära kaotas, olid 1 aasta kirke juures), möödusid Kirke ennustuse kohaselt sireenide saarelt (helidega meelitasid ja pakkusid tarkust), edasi läksid
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K
nagu teda poleks enab elavate kirjas.mettich lahkub. Jälle tuleb juttu vanast ajast. Kui oli mingi tähtsate inimeste jutuajamine ning kui Eeva sisse astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi. (praegusesse hetke) 6.juuni 1827 Terve 1817 aasta elasid nad kolmekesi Tartus ja Võisikul kuid ühel päeval ütleb Timo dr.Robstile ja Käsprile , et me kolmekesi sõidame Lätti Riiga sugulastele külla. Kui sõit juba algas siis juhtisid hobust Jakob ja Timo vaheldumisi. Hiljem ütleb isegi Timo et sõit ei olegi Riiga vaid krahv Peter Pahleno juurde Miitavisse. Too olevat olnud Peterburis tähtis nina tol ajal kui vana keisri kukutamine plaanis oli, kuid tema soovis seda hoopis vahistada ( maa pakku saata) , mitte nii nagu asjad tegelt läksid.. Ta oli Aleksandri sõber.. Kuid asjad läksid hoopis seda mööda , et hoopis Pahlen saadeti asumisele. Nüüd oli vaja aga vana tuttavaga
üles ja hakkas ennast soojendama. Korraga ilmus üks kole must mees ta ette ja lubas teda puudusest päästa, kui ta tõutaks, et ta 30ne aasta pärast ennast tema omaks tahab anda. Kindral võttis pakkumise vastu, tõotas ennast temale ja kirjutas tõutuse kirjale oma verega alla. Määratud aja lõpul kuulis ta ühel õhtul hirmsat kära ja jäledat laulukisa ning nägi kohe, et suur hulk kuradisi, pisukesi ja suuri, tema tuppa tungisivad. Vana kuri ise ilmus ta ette selsamal näol, nagu 30ne aasta eest ja nõudis ta hinge kätte. Kindral hakkas vana Õelusega kauplema ja lubas ka viimati oma tütre temale anda, kui ta neid mõlemaid veel 30 aastat laseks elada. Selle kaubaga oli va Paharet üsna rahul ja kindral oma tütardega elas endist viisi edasi. Olivad nad nõnda veel mõni hea aasta vana Põrgukonna kulu peale
Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid jumalad karistasid teda: ta peab allilmas mäest üles veeretama hiigelsuurt marmormürakat ja alati peaaegu tipus veereb see taas alla. Oidipus: Laiose poeg, kellele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga.
Kõik külalised olid surnud, kuid ärkasid ballisaali jõudes ellu. Viimaks ilmus Woland öösärgis koos külalisega,kes oli elus. Woland nimetas teda nuhiks ning ta tapeti. Pärast külalise vere joomist muutus Wolandi rüü ballirüü taoliseks ning ta käskis verd juua ka Margarital, mida naine ka tegi. Margarita sattus ukse juurde, millest ta sisse astus. XXIV peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Korovjev, Azazello, meister, Aloizi Mogarõrts, teenijatüdruk Hella, koduabiline Natasa, Margarita naaber Nikolai Ivanovits, Varenuhha Toimub ballijärgne õhtusöök Wolandi juures. Süüakse, juuakse. Margarita hakkab ära minema ning mõtleb, et imelik, kuna kõiki jätab see nagu külmaks. Siiski Woland peatab teda ja palub naisel öelda, mida too tänutäheks soovib. Esmalt soovib ta,et mingilt naiselt võetaks ära see rätik, millega ta oma lapse lämmatas. Seejärel soovib ta oma meistrit tagasi. Meister ilmubki
isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad
See armus Romediosse , kuid too lükkas armastuse tagasi ja valvur tegi enesetapu. Veel aastaid hiljem, oma surivoodil, meenutas... ... kaksikud Jose Arcadio teine ja Aureliano tene olid väga erinevad. Kuigi lapsepõlves meeldis neil end ära vahetada. Aga Ursula ei saanudki aru kumb kumb on ning nüüd arvad, et nimed läksidki sassi juba laste lolluste ajal. Sest nende iseloomud olid oma nimedega vastupidised. Aureliano Teine süvenest Melquiadese tuppa, mis oli pärast tema surma puutumatuna seisnud, ta oli seal nädalaid ilma , et olekas sealt lahkunud, luhes raamatud. Kuigi ta ühtedest paberitest ei saanud aru.Siis nägi ta vanameest ise ja nad vestlesid kaua. Jose Arcadio Teine oli aga preestriks õppimas, aga enne armulaual käiku kui talt patte küsiti läks ta isandaga kaasa ja temast sai kukekasvataja. Aureliano Teine nägi loterii müüjat ja too armus tasse, kuigi nad sarnasuse tõttu nais 2 kuud koos magatasid
Oldham Art Gallery, Oxford (Üks Odysseuse kaaslane lebab juba Kirke jalge ees.) Kui järgminegi aasta oli juba poole peale jõudnud, palus Odysseus Kirket enda ja meeskonna vabaks lasta. Enne lahkumist jagab Kirke oma sõbrale hüva nõu: Nüüd sireenide juurde sa esmalt jõuad; need lauldes hurmavad uimasse kõik, kes nendele on ligi sattund. Ka kes teadmatult juhtub ehk kuulama hääli neid kauneid, ei tule iialgi see kodukoldele taas; tema vastu iial ei hõisates jookse ta lapsed, ka ei abikaasa, sest teda võrgutand on oma kaikuval häälel sireenid. Haljal aasal nad istuvad. Kuid neil ümber on suured hunnikud koltunud luid ning korjuseid kortsunud-nahkseid. Ruttu siis möödu sa neist! Sule enne jo kaaslaste kõrvad
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti
annaabi.ee 
