Antonio Lucio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja ...
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà.
Oliver Kihu Antonio Lucio Vivaldi Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Ta õppis viiulit isa käe all. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740
Antonio Lucio Vivaldi Antonio Vivaldi (Antonio Lucio Vivaldi) ,elas aastatel 1686 1741, oli itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija . Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, mil Veneetsiat tabas maavärin, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik . Pärast sündi jäi Vivaldi kohe haigeks ning tema elu oli nädalaid ohus. Seepärast ristiti ta alles 4. mail enam kui kaks kuud peale oma sündi. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edas...
Antonio Lucio Vivaldi (1678-1741) Sisukord:________________________________ - Kes oli Antonio Vivaldi - Biograafia - Tema looming - Allikad Kes oli A.Vivaldi? Antonio vivaldi on sündinud 1678 veneetsias ning oli itaallasest muusik, viiulimängija ja preester. Ta oli üks euroopa parimatest barokk aja muusikutest ning teda teatakse eelkõige viiulikontsertide, ooperite ja oma ühe kuulsama viiulikontserdi aastaajad järgi. Biograafia Ta sündis 1678 veneetsias ning ta ristiti kohe pärast sündi mitteametlikult tõenäoliselt maavärina tõttu mis tabas tema linna samal päeval. Ametlikult ristiti vivaldi paari kuu pärast. Vivaldi vanemateks olid giovanni battista ja camilla calicchio. Tal oli viis venda-õde. Vivaldi isa õpetas teda viiulit mängima väga noorelt mida tõendab see et tal oli 24 aastasena väga laialdased muusikaalased teadmised. Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legren...
...............................................................................................................................3 Lisa tänapäevast.................................................................................................................. 4 Kasutatud Kirjandus............................................................................................................5 2 Sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ning suri 28. juulil 1741 Viinis. Ta oli üks Itaalia ja ka kogu baroki ajastu kuulsamatest heliloojatest. Vivaldi muusika, nagu ka enamuste teiste heliloojate muusika sai kuulsaks alles pärast tema surma. Vivaldi puhul aga juhtus see alles 2 sajandit hiljem - 1920ndatel aastatel. Esimesed kogemused muusikavallas omandas ta oma isa kaudu, kellega neid nähti ka tihedalt kirikus koos viiulit mängimas
Muusika retsensioon Kuulasin CD plaati Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons", dirigendiks oli Alberto Lizzio, esitas Zagreb. Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis, ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703
pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba. Puupuhkpillidest eelistati flööte, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mängis trompet harilikult koos timpanitega. Orkestri alaliseks osaliseks oli generaalbassi mängiv pill Enamasti oli see tšembalo ehk klavessiin Antonio Lucio Vivaldi (1678 – 1741) Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja Itaaliast pärit baroki helilooja, viiuldaja ja õpetaja Töötas viiuliõpetajana Veneetsia tütarlaste kloostrikoolis, kus rajas oma õpilastest ühe Euroopa väljapaistvaima orkestri Vivaldi looming Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Ta paistis silma erakordse produktiivsuse ning
"Amphora Fruit" Hans Arp dadaism "Pähkel" dadaism Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. See ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Naivism, popkunst, fotorealism, abstraktne ekspressionism, minimalism*, opkunst. Lucio Fontana "Spatal Concept" minimalism Lucio Fontana Kazimir Malevits "Ootamine" "Must Ruut" minimalism minimalism Minimalistlik ssisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Antonio Vivaldi Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa PÄRNU 2011 Sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) hüüdnimega il Prete Rosso ("Red Priest"), sest tema punased juuksed, oli itaalia barokk helilooja, preester, ja virtuoosne viiulimängija. Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Vaatasin 1. jaanuaril ETV arhiivist ,,Antoine´i neli aastaaega", mis räägib Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons". Orkestrit juhatab vaieldamatult parim Vivaldi ja barokkmuusika asjatundja Rinaldo Alessandrini. Antonio Lucio Vivaldi (Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija) sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning ta ka 1703. aastal selleks pühitseti. 1740 aastast oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920
ANTONIO VIVALI INFO Antonio sündis 28. juulil 1678. aastal Veneetsias Tema täisnimi oli Antonio Lucio Vivaldi Tema hüüdnimi oli punane preester (tema punaste juuste ja varasema ametikoha pärast) Antonio valdas suurepäraselt viiulit ning oma parimatel aegadel kutsuti ta isegi Paavsti õukonda mängima. Vivaldi kirjutas 500 kontserti ning oopereid ja püha muusikat Ta kannatas suurema osa oma elust astma käes Vivaldi kuulus barrokajastusse Ta suri 1741. aastal vaesuses ja maeti märgistamata hauda Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
ANTONIO VIVALDI Hendrik Uibo üksinda TUTVUSTUS Antonio Lucio Vivaldi.Sündinud 4. märts 1678 Veneetsias ja surnud 28. juuli 1741 Viins.Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. ELULUGU Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina
aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1 Varia Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
Ta on kirjutanud nii oopereid, vaimulikku muusikat, sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Vaimulikmuusikas on ta kirjutanud hulgaliselt motette,vespreid,litaaniaid ja 19 missat. Sümfooniatest rääkides on Mozart suutnud luua ligi 50,millest tuntumad Esduur, gmoll, C duur .
vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Mõlemad suurmeistrid on meile jätnud palju oma loomingut. Mozart üle 600 teose, nendest ooper ,, Lucio Silla" ja ,, Bastien ja Bastienne". Beethoveni loomingusse kuuluvad ooper ,, Fidelio", 9.sümfoonia, 5 klaverikontserti ja palju muud. Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või sügavuses ja kõrguses nagu Beethovenil.
aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Looming "Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese eluideaali. Looming Ooperid (mittetäielik nimekiri): "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) "Zaide" (jäi pooleli) Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v= http://www.youtube.com/watch?v= Kasutatud allikad et.wikipedia.org/wiki/Mozart www.youtube.com
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693
Manessier, "Couronne d'épines", 1954 de Staël, "Paysage de Vaucluse No. 3", 1953 Kunst Itaalias Neorealism (tuntud saavutused hoopis filmikunstis), abstraktne kunst Skulptoritest Marino Marini, Giacomo Manzù ning maalijatest Renato Guttuso Emilio Vedova, Alberto Burri, Lucio Fontana Vedova, "The Impact", 1949 Marini, "Horse and Guttuso, "Tööline Rider", 1953/1954 Manzù, lapsega",1961 "Tantsusamm", 1955/1957 Burri, "Rosso combustione plastica"/"Punane plastiline põleng", 1957
Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mozart_teele.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I"
Pariis 1930: Maison Errazuriz , Chile 1930: Maison Errazuriz, Tsiili 1931: Palace of the Soviets , Moscow, USSR (project) 1931: Palace of venelased, Moskva, NSVL (projekt) 1931: Immeuble Clarté , Geneva , Switzerland View on the map 1931: Immeuble Clarté, Genf, Sveits Vaata kaardil 1933: Tsentrosoyuz , Moscow, USSR 1933: Tsentrosoyuz, Moskva, NSVL 1936: Palace of Ministry of National Education and Public Health, Rio de Janeiro (as a consultant to Lucio Costa, Oscar Niemeyer and others) 1936: Palace of Ministry of National Education and Public Health, Rio de Janeiro (nagu konsultant Lucio Costa, Oscar Niemeyer ja teised) 1938: The "Cartesian" sky-scraper (project) 1938: "Descartes'i" Taeva skreeperit (projekt) 1945: Usine Claude et Duval, Saint-Dié-des-Vosges , France 1945: Usine Claude et Duval, Saint-Dié-des-Vosges, Prantsusmaa 19471952: Unité d'Habitation , Marseille , France View on the map , History of the
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale.
õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: 2 Loomingust Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem"
keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased,
muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides
Olenevalt teost ümbritsevast ruumist, valgusest ja vaataja asukohast oli võimalik tajuda selle mõju erinevalt. Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud. Donald Judd(1928-94) Donald Juddi inspireeris kuup kui täiuslik geomeetriline vorm nagu paljusid teisigi minimaliste. Materjalidena kasutas ta tööstuses kasutatavaid materjale nagu teras, vask, alumiinium ja pleksiklaas. Lucio Fontana(1889-1968) Lucio Fontana saavutas kuulsuse oma lõigutud teostega. Hoolikalt maalitud lõuendit ümbritseb kallihinnaline raam, lõuendipinda aga läbistavad teravad sisselõiked. Kuigi tihti seostatakse sisselõikeid vägivallaga, on kunstnik ise öelnud, et ta on konstrueerinud, mitte hävitanud. Dan Flavin(1933-96) Flavin kasutas oma kunstiliste objektide tegemiseks päevavalguslampe. Neid horisontaalselt või vertikaalselt seina külge kinnitades moodustas ta erinevaid
Olenevalt teost ümbritsevast ruumist, valgusest ja vaataja asukohast oli võimalik tajuda selle mõju erinevalt. Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud. Donald Judd(1928-94) Donald Juddi inspireeris kuup kui täiuslik geomeetriline vorm nagu paljusid teisigi minimaliste. Materjalidena kasutas ta tööstuses kasutatavaid materjale nagu teras, vask, alumiinium ja pleksiklaas. Lucio Fontana(1889-1968) Lucio Fontana saavutas kuulsuse oma lõigutud teostega. Hoolikalt maalitud lõuendit ümbritseb kallihinnaline raam, lõuendipinda aga läbistavad teravad sisselõiked. Kuigi tihti seostatakse sisselõikeid vägivallaga, on kunstnik ise öelnud, et ta on konstrueerinud, mitte hävitanud. Dan Flavin(1933-96) Flavin kasutas oma kunstiliste objektide tegemiseks päevavalguslampe. Neid horisontaalselt või vertikaalselt seina külge kinnitades moodustas ta erinevaid
Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid. Ooperid (mittetäielik nimekiri): ,,Bastien ja Bastienne" (1768) ,,Mithridates" (1770) ,,Lucio Silla" (1772) ,,La finita giardiniera" (1775) ,,Idomeneo" (1781) ,,Haamerirööv" (1782) ,,Figari pulm" (1786) ,,Teatridirektor" (1786) Don Givovanni" (1787) ,,Cosi fan tutte" (1790) ,,Titus (1791) ,,Võluflööt" (1791) ,,Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Kokkuvõte
ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Kuulsaimad ooperid: "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Alvar Umb Antonio Vivaldi 1678-1741 referaat Juhendaja:Õp.Kai-tõe Ellermaa Pärnu2009 4.Märtsil 1678 sündis Veneetsias elavate Vivaldide perekonda esiklaps. Seitsme kuuselt ilmale tulnud lapsuke paistis nii nõrguke , ämmaemand soovitas lapse kohe ära ristida peljates tema esimesi hingetõmbeid ühtlasi viimasteks jäävat , andes talle nimeks Antonio Lucio Vivaldi. Kuigi sündis perekonda veel kolm tütart ja kaks poega sai Antonio esiklaps.Vennad hakkasid isa eeskujul parukategijateks .Vivaldi esimestest elu aastatest on teada vähe . Juba kümne aastaselt asus Ta asendama isa Püha Markuse kiriku orkestris , kui orkester asus Esinema väljaspool Veneetsiat . Tema esimene ja peamine õpetaja Oli tema isa Giovanni Battista , kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor Antonio võttis kompositsioonitunde 1690
Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. - Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija. - Jean-Philippe Rameau (September 25, 1683, Dijon September 12, 1764) Oli Prantsusmaa üks tähtsamaid heliloojaid ja muusikateadlane barokiajastul. - Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega" ("Le quattro stagioni"). - Giuseppe Domenico Scarlatti (Naples, 26 October 1685 Madrid, 23 July 1757)oli Itaalia helilooja, kes veetis enamuse oma elust Portugali ja Hispaani kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas
KIRIKUMUUSIKA Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Heloloojad Antonio Lucio Vivaldi (4.märts 1678 Veneetsia 28.juuli 1741 Viin) oli helilooja ja viiulimängija. Tema neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema muusikale on omased sünkopeeritud rütmid, sekventsid, kordusnoodid pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi
orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Elulugu Lapsepõlv Vivaldi sündis 1678 aastal 4. märtsil Veneetias Püha Markuse kiriku viiuldajate peres. Seitsme kuuselt ilmale tulnud laps paistis nii nõrguke, et ämmaemand soovitas lapse kohe ära ristida peljateas tema esimesi hingetõmbeid viimaseks jäävat. Vanemad andsit talle nimeks Antonio Lucio Vivadi. Samal päeval oli Veneetsias suur maavärin. Hirmunud ema tõotas, et kui laps ellu jääb, saab temast preester. Viiulimängimine isa kõrvalt sujus tal nii hästi, et juba kümne aasta asendama oma isa Püha Markuse kirikuorkestris, kui kirikuorkester ha Veneetsiat. Tema esimene ja peamine õpetaja oli tema isa Giova
oma õukonna kolmandaks kontsertmeistriks 27.novemberil 1769, hoolimata sellest, et poiss oli alles 14-aastane. Samal ajal valmistuti ka ringreisiks Itaaliasse, mis sel ajal oli muusikamaailma üks keskuseid. Itaalias taheti lihtsalt näidata poisi imelisi andeid, et saavutada suuremat kuulsust ning loomulikult ka täiendavat lisaraha. Külastati suuremaid linnu nagu Firenze, Bologna, Rooma ja Milaano. Viimases esitati 3 ooperit: ,,Mitridote", ,,Lucio Silba" ja ,,Arcani in Alba", mis osutusid kõik väga edukateks ning suurendasid Wolfgangi kuulsust tohutult ning isa Leopoldi rõõmuks täitis nende pere rahakotti samuti päris kopsakalt. Itaalias õppis noor Mozart ka Giovanni Baptista Martini juures polüfooniat ning samuti sai Wolfgang Accademia Filharmonica liikmeks. Paavst autasustas teda ka ,,Kuldkannuse ordeniga", mis on tema ainus autasu, mis ta oma heliloomingu eest on saanud.
Polnud ühtset kunstisuunda: noored proovisid end ekspressionismis, mõned kommunismimeelsed katsetasid isegi sots realismi jne. Rühmitus ,,Cobra", mille moodustasid mõned Brüsseli, Amsterdami kunstnikud. Informalism: Itaalias, peale II MS. Kollaazid koos väärtusetute materjalidega; metallitükid, vanad katkised kotid jne. Alberto Burrri ,,Punane plastiline põleng". Spatsialism (ruumikunst): Itaalia, peale II MS. Pidi kaotama piirid maalikunsti ja skulptuuri vahel. Lucio Fontana ,,Roheline ovaal". Ekspressiivne abstraktsionism: Pariisis. Esimene, kes maalis reljeefselt paksu värviga kindlate piirjoontega kujundeid, oli Jean Fautrier ,,Akt". Saksa päritolu kunstnik Wols ,,Joonistus". Neodada: 1950 60 nii Pariisis kui ka New Yorgis. Aastakümne vahetuses selekteeris Pariisielu Yves Klein ,,Reljeef ja sinine käsn". Jean Tinguely ,,Apoteoos New Yorgile" kasutas oma teostes ühiskonna ,,jääke" vanad masinaosad jne. assamblaazhid - ,,uue
rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat,
Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert. Süit oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. 12)Antonio Lucio Vivaldi(1678-1741)- "Neli aastaaega" 13)GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685 aastal.Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga visiit saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Kui noor Weissenfelsi hertsog oli kuulnud tema improvisatsioone,soovitas Händelil
mis reageeris pealekallatud veega, hiljem tardus). Prantsusmaa: Fernand Leger Nicolas de Stael Alfred Manessier Gustave Singier Maurice Esteve Jean Fautrier (ekspres. abstraktsionism) Jean Dubuffet (erines traditsioonilisest maitsest) Itaalia: Marino Marini (neorealism) Giacomo Manzu (neorealism) Emilio Vedova (informalism) Alberto Burri (informalism) Lucio Fontana (spatsialism) "Cobra": Asger Jorn Karel Appel Corneille Neodada Tekkis avangardisisese opositsioonina ekspressionismile, mis oli algusest peale olnud populaarne ja toetatud, mõnede kunstnike arvates pidi avangardne kunst väljendama opositsioonilisi ideid ning seega ei vastanud ekspressionism kriteeriumitele. Loodi ühevärvilisi lõuendeid, millel
Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud. Donald Juddi inspireeris kuup kui täiuslik geomeetriline vorm nagu paljusid teisigi minimaliste. Materjalidena kasutas ta tööstuses kasutatavaid materjale nagu teras, vask, alumiinium ja pleksiklaas. teos kinnitub seinale jättes mulje nagu elemendid tungiksid seinast välja. See on üks tema paljudest nn. virnadest, mis koosnevad kümnest identsest ülima täpsusega üksteise alla paigutatud geomeetrilisest vormist. Lucio Fontana saavutas kuulsuse oma lõigutud teostega. Hoolikalt maalitud lõuendit ümbritseb kallihinnaline raam, lõuendipinda aga läbistavad teravad sisselõiked. Kuigi tihti seostatakse sisselõikeid vägivallaga, on kunstnik ise öelnud, et ta on konstrueerinud, mitte hävitanud. Dan Flavin kasutas oma kunstiliste objektide tegemiseks päevavalguslampe. Neid horisontaalselt või vertikaalselt seina külge kinnitades moodustas ta erinevaid kompositsioone. 8. kohaspetsiifiline maakunst
kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud
aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. 12 Ooperid (mõned): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt)
annaabi.ee 
