Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Louis XIV.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
colbert, õukond, versaille, 1715, armuke, mazarin, ütlus, versailles, päikesekuningas, merkantilistlik, majanduspoliitika, tiitel, trooni, kardinal, jules, jumalateenistusi, 1638, navarra, 1643, philippe, tuntuks, monsieur, ministrid, teisisõnu, palus, vastaste, peitus, tõepoolest, tühistamine, privileeg, koondas, arhitektid, hooneid, riigivõlgLouis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi
Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate. Kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsusviis Prantsusmaal lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV asub valitsema 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, olles ise vaid viieaastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna Austria Anna, päritolult küll hispaanlanna. Tõeliseks valitsejaks sai aga kuninganna armuke, itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin. Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss (Fronde), mille kardinal maha surus. Kui Mazarin 1661. a suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Kuid ütluses "Riik see olen
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt
Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Gertu Õunap 11A Louis XIV Päikesekuningas Louis XIV oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Louis XIV Päikesekuningas Ta valitses 72 aastat ning päris trooni juba 4aastase lapsena. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks intendandid ning rahva meelsust jälgis suurearvuline salapolitsei. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tuntud on LouisXIV aga kaunite kunstide
abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a
valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest.
.........2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg.Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin
Päikesekuningas Louis XIV Referaat 2010 Sissejuhatus Louis XIV on ilmselt tänapäeval üks tuntumaid monarhe. Ta lõi tugeva tsentraliseeritud riigi ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane
Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline
hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7-aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avalikel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a
intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala
intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala
Tõsist hirmu sisendasid arreteerimised või maalt väljasaatmise käsud, millel kuninga allkiri juba oli. Sellisele sedelile oli nime jaoks jäetud lünk, mille võis täita iga õukondlane, kes selle dokumendi oli hankinud. Päikesekuningas 1643.a. sai Prantsusmaa kuningaks Louis XIV Bourbon, kes oli alles nelja-aastane. Regendiks oli tema ema, leskkuninganna. Tegelikult valitses riiki kuninga ema armuke Itaalia päritolu kardinal Mazarin /mazarä:n/. Kui Mazarin 1661.a. suri, saabus prantsuse absolutismi kõrgaeg. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks. Kõik keerles kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. "Riik see olen mina," võttis ta kokku vahekorra riigiasutusega. Tõepoolest, ta oli valitseja, kes tegeles ka pisiasjadega. Õukond Päikesekuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka
· valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta · Louis XIV suri 1.septembril 1715. aastal · Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. · Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas.
1. Dünastia……………………………………………………………………8 2.2. Elulugu ja saavutused……………………………………………………...8 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717-1780)………..10 3.1. Dünastia…………………………………………………………………..10 3.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….11 4. Louis XIV ehk Päikesekuningas, Prantsusmaa kuningas (1638-1715)…………..13 4.1. Dünastia…………………………………………………………………..13 4.2. Elulugu ja saavutused…………………………………………………….14 4.3. Päikesekuningas…………………………………………………………..15 5. Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533-1603)…………………………………16 5.1
aastal (viimati enne seda 1614. aastal). Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks. Irooniline on aga see, et kuningas, kes ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus ka peale Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin (Gulio Mazzarini), kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta ka Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik mõningaid valduseid isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa dominatsioonile Euroopas. Nende ajal kujunes ka merkantilistlik majanduspoliitika ja range (vara)klassitsistlik kultuur (avaldus nii kunstis,
kuulekas, võimukas ja halastamatu. Tema silmapaistvamad jooned olid kannatlikkus, kavalus, enesevalitsus, terav poliitiline taip, tugev psühholoogiavaist ja väga kindel soov tagada oma kuningale võim ja hiilgus, endale vääriline positsioon ning Prantsusmaale au ja kuulsus. Päikesekuningas Louis XIV: Louis XIV valitsusaega (16431715) loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja
absolutistlikku võimu, maapäevaga kinnitamata. 1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga, 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik. 2. Prantsuse valgustus Valgustus taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes põhiteos ,,arutlus meetodist" ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ,,mõtlen, järelikult olen olemas".
· Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja asutati Prantsuse akadeemia. · Sihikindel, intelligentne, tiitleid armastav, ameteid kasutas isiklike varade kogumiseks. 2. Louis XIV (1643-1715) absolutismi kõrgaeg a) Kardinal Mazarin ja fronde aadlike võimude vastane tegevus. · Louis XIV sai 4. aastaselt troonile. Regendiks kuninganna, tegelikuks tema armuke Mazarin. · Absolutismi kriis fronde: · Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi.
· Oli algselt hugenott, võttis hiljem vastu katoliikluse, Nantes'i edikt, usuline ühtlustus · Majanduse ühtlustamine (minister Sully) kodumaise toodangu eelistamine, manufaktuuride rajamine, teede ja kanalite ehitamine · Mõrvati katoliiklase poolt (omas palju vaenlasi, hugenotid pidasid reeturiks, katoliiklased ei usaldanud usuvahetuse tõttu) Võimule sai Louis XIII: · Henry IV poeg · Regendina valitseb Maria de'Medici (ema), kuid peamiselt otsustab tema armuke Richelieu esimene minister, koondas enda kätte ka teisi ametikohti · Tühistati Nantes'i edikt, paljude hugenottide emigreerumine (õigused võeti ära, kuid säilis usuvabadus) · Välispoliitikas suunatud Habsburgide vastu, nt sõditakse nende vastaspoolel · Vähendatakse lääniaadli õigusi (duellide keelamine, kindluste äralõhkumine) · Kohalik valitsemine aadlike käest intendantide kätte
sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul:
varauusaja lõpuni kasutamata. Tehisenergia võeti kasutusele alles 18. saj. lõpul aurumasina leiutamisega. Esialgse rakenduse leidis aurumasin kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James Watti uuendusi, kes 1784. aastal asendas edasi-tagasi liikuva väljundlüli pöörleva võlliga, leidis aurumasin universaalse rakenduse. Koos riigivõimu tugevnemisega suurenes ka riigi sekkumine majandusellu. Varauusaja majanduspoliitika oli valdavalt merkantilistlik. Riigi raharinglust võrreldi inimese vereringega ning sarnaselt vajadusele verejooks peatada, peeti vajalikuks tõkestada ka raha väljavoolu riigist. Aktiivne kaubandusbilanss oli varauusaja majanduse põhikreedo. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii
õiguste tühistamine (la rochelle) - Kuningliku provitsiaalvalitsuse loomine: idendantid kontroll ! - Loodi alaline kuninglik armee + sõjalaevastik ! - välispol. saksa prot. toetamine (Habsburgide haardest pääsemiseks) - Vestfaali rahu teeb Prantsusmaast Mandri-Euroopa juhtiva suurriigi. - Finantsraskused: riigiametite müümine - Merkantilism, manufakt.,kompaniid, - Prantsusmaa akadeemia (1635): kunst ja teadus - Ühtlustada,unifitseerida - 4. Kardinal Jules Mazarin (1643-61) - Alaealine Loius XIV (sünd. 1638) - Itaallane M on juhtiv minister 18.a. - M vastu kõrgaadel: fronde mäss 1648-53. seejärel - Algab lõplik Prantsuse kõrgaadli Pol. tasalülitamine. (Kaovad aadlite lossid ja erasõjaväed.) - M tegutseb R vaimus ! - Nõtke diplomaatia kehastus - 17.saj. keskpaiku algab ,,Prantsuse ajastu" poliitika ja kultuuri alal - Välishegemoonia: vestfaali rahu, rahu Hispaaniaga 1659: Hisp.allakäik 5. Päikesekuningas Louis XIV
suuremad rahutused; aasta hiljem pidas õigemaks end tagandada ja suundus elama Sveitsi. kuninga ja tsaariga! Vene keisrinna Katariina II veetis säärast uudist kuuldes mitu unetut ööd. Ühtki Euroopa õukonda ei huvitanud enam see, mis saab Prantsuse kuningaperest, vaid see, mis saab neist endist, kui ,,prantsuse nakkus" nende maale jõuab. Algas Prantsuse kõrgaadli paaniline põgenemine välismaale. Sama tegid ka kuninga kaks venda ja praktiliselt kogu õukond. Prantsusmaal aga näisid revolutsiooni üllad eesmärgid täituma hakkavat. Kohe-kohe valmib põhiseadus, mis kinnitab konstitutsioonilise monarhia, muudab inimõiguste deklaratsiooni üllad ideed seaduseks ja ongi revolutsioon lõppenud! Ometi oli see üksnes algus. Bastille' vallutamine tähendas seda, et parlamentaarne revolutsioon oli üle kasvanud üldrahvalikuks revolutsiooniks. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. 11. juulil 1789 tegi Louis XVI väga halva otsuse. Millise? 2
Merkantilistliku majanduspoliitka põhijooned, selle erinevus turumajandusest: Riik hakkas üha rohkem sekkuma majandusellu. Põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta. Euroopa kesk ja uusaja piiril 8
Lõppes kuninga pea maha raiumisega. Inglismaa oli 1649-1659 vabariik, ehk commonwealth. 1659 Cromwell sureb. 1660 Breda leping ja Stuartite restauratsioon.Prantsuse absolutism 1589-1610 oli Prantsusmaal võimul Henry IV. 1610-1643 Louis XIII. Sai 8 aastaselt võimule. Tema asemel valitses Richelieu. 1643-1715 võimul on Louis XIV, päikesekuningas. Kõige absolutistlikum valitseja. ,,Riik, see olen mina". Sai võimule 4 aastaselt, tema asemel valitses Mazarin. Merkantilismi esindaja oli J.Colbert. See oli esimene riiklikult teostatav majanduspoliitika. Põhimõte, et riik on seda rikkam mida rohkem on riigil väärismetalli. Hakati edendama manufaktuure ja luksuskaupade tootmist. Siseturgu kaitsti kõrgete tollimaksudega. Tegeldi ka välispoliitikaga. Euroopas oli neil kõige suurem elanikkond. Edukad sõjad kolooniates(Louisiana). 1685 tühistas Louis XIV Nantesi edikti ja hakkas hugenotte taga kiusama. Ta lähtus riiklikult ühtsest poliitikast.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
suuremad rahutused; aasta hiljem pidas õigemaks end tagandada ja suundus elama Šveitsi. kuninga ja tsaariga! Vene keisrinna Katariina II veetis säärast uudist kuuldes mitu unetut ööd. Ühtki Euroopa õukonda ei huvitanud enam see, mis saab Prantsuse kuningaperest, vaid see, mis saab neist endist, kui „prantsuse nakkus” nende maale jõuab. Algas Prantsuse kõrgaadli paaniline põgenemine välismaale. Sama tegid ka kuninga kaks venda ja praktiliselt kogu õukond. Prantsusmaal aga näisid revolutsiooni üllad eesmärgid täituma hakkavat. Kohe-kohe valmib põhiseadus, mis kinnitab konstitutsioonilise monarhia, muudab inimõiguste deklaratsiooni üllad ideed seaduseks ja ongi revolutsioon lõppenud! Ometi oli see üksnes algus. Bastille’ vallutamine tähendas seda, et parlamentaarne revolutsioon oli üle kasvanud üldrahvalikuks revolutsiooniks. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. 11. juulil 1789 tegi Louis XVI väga halva otsuse. Millise? 2
kuningale. ° Kultuuri tähtsustamine Louis XIV 1610-1643 Sai troonile 4-aastasena. Regendiks sai tema ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks aga Jules Mazarin. Tekkis fronde, mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist kriis absolutismis. ° Pariisi parlament püüdis võtta endale esindusorgani funktsioone. Nõuti parlamendi õigust arutada läbi ja registreerida kuninga ediktid uute maksude kehtestamise kohta. Lisaks taotleti ka õiguskorda. Mazarin lasi kinni võtta kaks parlamendi liidrit ja Pariisis puhkes ülestõus. Linna kerkisid barrikaadid ning õukond põgenes Pariisist. ° Printside fronde. Kasutades rahvaliikumist, organiseerisid aadlikud eesotsas prints Condega mässu kuninga absolutismi ja Mazarini vastu. Õukonnal õnnestus lepitada mässu juhid tiitlite, kõrgete ametikohtade ja pensionitega. ° Kokkuvõttes tugevnes Mazarini ajal kuningavõim. ° Tõsteti makse.
lühiajaline), absoluutne (üksikisiku võim eluaegne). Absolutism Prantsusmaal 2 olulist valitsejat: Louis XIII (1610-1643) ja Louis XIV (1643-1715). Louis XIII oli troonile saades 9-aastane. Louis XIV oli 5-aastane. Nende eest valitsesid regendid asevalitseja. Mõlema puhul oli regendiks määratud kuninga ema aria de Medici. Reaalselt valitses siiski kuninga ema favoriit kardinal Richelieu (Louis XIII puhul), kardinal Mazarin (Louis XIV puhul). Louis XIII praktiliselt ei valitsenudki (teda ei huvitanud eriti riigi valitsemine), valitses kardinal Richelieu tegi ikkagi kõike riigi huvides: 1614. aastal tuli Prantsusmaal viimast korda kokku generaalstaadid (ehk siis riigi võim hakkas olema jagamatu). 1618-1648 oli ka 30-aastane sõda, mis algas ususõjana, kuid lõppes kui sõda Euroopa ülemvõimu pärast. Asuti hugenottide eriõigusi piirama ning nende kindluslinnad, nagu nt
annaabi.ee 
