LoomR pole rakukesta!Mitterak:viirused/eeltuums:bakterid/pärist:seen,taim,loom. Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees
talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused. Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke Rakud paljunevad jagunemise teel: ühest rakust tekib 2 uut rakku tütarrakku. On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev
Nendes toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks. Leokoplastid on värvusetud ja nad säilitavad varuaineid. Leokoplaste jaotatakse omakorda vastavalt sisaldisele elaioplastideks, amüloplastideks ja proteinoplastideks. Loomarakk Loomarakus on tsentriool, mis on silidrikujuline organell. See koosneb üheksast mikrotuubli filamendist moodustunud kolmikust. Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega.
nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse? 40. Kas mitokondrid avastati 1886. aastal? 41. Kas mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga? 42. Kas sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi? 43. Kas mitokonder sööb loomaliha?(ei) 44. Kas mitokonder on hoopis taimetoitlane?(ei) 45. Kas organellid liiguvad rakusiseselt? 46. Kas ka rakud võivad organismi piires ümber paikneda? 47. Kas loomarakus on mustmiljon tsentrosoomi?(ei) 48. Mitu tsentrosoomi on loomarakus?(1) 49. Mida võimaldavad tsütoskeletti kuuluvad valgud rakkudel teha? 50. Mis süsteemiks võib tsütoskeletti raku jaoks lugeda? ( tugisüsteem)
ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub
See koosneb erineva jämedusega valguniidikestest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom. See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18.Fagotsütoosi käik 1)Bakter neeldub rakku mebraan sopistub sisse ja mood fagotsütoosipõieke. 2)Golgi kompleksist tuleb primaarne risosoom 3)Tekib sekundaarne risosoom, milles ensüümid lagundavad bakteri. 4)Sekundaarne risosoom on läbinud Golgi kompleksi, on tekkinud põieke jääkainetega
3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembraan kui ka tselluloosist rakukest 2. Taimerakus on kloroplastid, loomarakus pole 3. Taimerakus on vakuool aga loomarakus pole TAIMEDE ELUPROTSESSID: 1. Fotosünteesivad 2. Hingavad 3. Paljunevad 4. Kasvavad 5. Transpiratsioon ehk vee aurustumine MÕISTEID: Plasmolüüs- raku sisu, protoplasti kokkutõmbumisena avalduv nähtus, mis on tingitud hüpertoonilise lahuse toimel vee väljaimemisest rakus Hüpertooniline lahus- Antud lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahus Hüpotooniline lahus- Antud lahusest madalama kontsentratsiooniga lahus
Lk 93-Glükoosi lagundamine 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Organismid säilitavad oma glükoosi varud kas glükogeeni(loomad) või tärklisena(taimed). 2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Aeroobsel lagundamisel on võimalik saada kuni 38ATP molekuli aga anaeroobsel kõigest 2ATP molekuli. Aeroobsel on lõpp saaduseks 6CO2 +6H2O molekuli aga anaeroobsel on piimhapem etanool, võihape. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimahape või etanool. Lihastes on tulemuseks piimhape ja pärmseenerakkudes on etanool. 4. Millised tingimused on vajalikud alkoholkäärimiseks? Alkohol käärimiseks on vaja piisavalt glükoosi ja pärmseeni ja vaja peatada hapniku juurde pääs. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsüklist pärineb hingamisel tekkiv CO2. 6. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad? Tsitraad...
karedapinnaline ja kogumine ja transport. siledapinnaline. SP: Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport. Golgi kompleks Koosneb membraaniga Võtab vastu, töötleb, Loomarakus on ümbritsetud kanalite ja ladustab ja saadab kümmekond Golgi põiekeste süsteemist. edasi rakus kompleksi, sünteesitud aineid, taimerakus kuni sada. sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides
9.Tsütoakelett on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.Mõnedele rakkudele annab pünotsütoosi- ja fagotstoosi võime. 10.Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin). 11. 12. Taimerakk erineb seenerakust selle poolset, et seenerakus ei ole vakuooli ja plastiide, rakukestas tselluloosi asemel litiin. Seenerakk erineb loomarakus selle poolest, et seeneraku kest koosneb peamiselt kitiinist. Seenerakk erineb bakerirakust selle poolest, et bakteril ei ole ühtegi membraanset organelli. Sarnased on neil tsütoplasma, rakumembraan, ribosoomid.
neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks eelnevale osaleb ka rakumembraani moodustamises. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon
Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 30. Kui rakutsükli G1 faasis on 12 tsentromeeri, milline on kromosoomide arv diploidses kromosoomistikus? 12 31. Mitu kromosoomi on rakus mitoosi anfaasis, kui diploidne kromosoomide arv rakus on 4? 8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38
Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees. Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoloogia - biolooga teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport.
Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool t aimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoloogia - biolooga teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport.
9. Tsütoskeleet 10. Rakukest (kitiinist) 11. Mõnedel on vakuool gaasiga 12. Rakumebraan Taimeraku ehitus Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuri de säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks . ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselullosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani pooride toimub aine- ja energiavahetus. 1) Tuum 2) Tuumake 3) Ribosoomid 4) Mitokoondrid
omaseid DNA ja RNA teiste ainete lagundamine. Tsentrosoom (L) molekule. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest Osaleb rakujagunemise ajal tsentrioolist. Kumbki kääviniitide moodustamises. tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Igas loomarakus on ainult 1 Vakuool (T) tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Eelkõige taimeraku Sisaldavad enamasti veemahutid, mis võivad Plastiidid (T) mitmesuguseis varu- ja sisaldada ka mitmeid a) Kloroplastid jääkaineid. varuaineid. Samuti ka
Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli. Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine. Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toetavad taime, tekitavad püstise asendi. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainest. Plastiidid taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Seal toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Pooldumisvõimega.
Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki)
õli ja lipiidide tilgakesi. Kloroplastid neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asuvad DNA, RNA, ribosoomid jne. Karotinoidid - loomade ja eriti taimede värvilised (kollased, oranzid, punased jne) pigmendid. Mitokonder Plastiid Sissesopistunud membraaniga Sissesopistumata membraaniga Esinevad loomarakus Esinevad taimerakus Neis toimub rakuhingamine Neis toimub fotosüntees TOPELTMEMBRAAN ESINEVAD EUKARÜOOTSES RAKUS NENDES ON DNA VÄIKSEMAD KUI TUUM Küsimused kordamislehelt Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Molekul esmane organiseerituse tase (nt. valk), uurivad molekulaargeneetika ja molekulaarbioloogia 2
Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded.Märkige iga ülesande juurde õige number. Ülesanne Number joonisel Varustab rakku energiaga 4 Juhib rakus toimuvaid protsesse 1 Sisaldab varu-ja jääkaineid 3 Transpordib aineid rakus ja osaleb 2 ainevahetuses. Nimeta kaks taimeraku struktuuri,mis puuduvad loomarakus. 1.kloroplast 2.rakukest 3.Joonisel on kujutatud kahte erinevat etappi bakterie lust: Pooldumist ja spoori moodustumist. Spoori moodustumist kujutab joonis B Mille poolest erineb spoori moodustumine pooldumisest? Pooldumisel tekib kaks uut rakku,aga spoori moodustumisel üks. Miks vajavad bakterid spoore? Bakterid vajavad spoore ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Tooge näide,kuidas mõjutab inimest asjaolu,et bakterid moodustavad spoore.
Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus On harva On harva On sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemis-võime Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest)
käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakus algab tsentrioolide kahestumine). Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Profaasis keerduvad kromosoomid kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid, tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
Mitokondrid on raku jõujaamaks. Mitokondrites toimub toitainete energia muundamine raku jaoks sobivaks energialiigiks. Lüsosoom on ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Tsütoskelett--päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 8. Raku tsütoplasma.
6. Loomaraku membraan nöördub sisse ja nii moodustub 2 uut rakku (Kõik organismi rakud ei lähe mitoosi) Interfaas on kahe mitoosi vaheline eluperiood. - DNA replikatsioon (tekib 2 DNA molekuli, mõlemad kaheahelalised s.t. interfaasi lõpuks 4 ahelat) - ATP süntees - Raku mõõtmed suurenevad ja organellide arv suureneb - Loomarakus tsentrioolid kahestuvad s.t. mitoosieelsestsentrosoomis on 2 paari tsentrioole - Kromosoomid keerduvad lahti 4. Meioos raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Haploidsus. Meioos koosneb kahest järjestikusest neljafaasilisest rakujagunemisest * Jagunemise (taandjagunemise) tulemusena on kromosoomide arv 2x vähenenud (NB! 1. Profaasis enamus sarnane, kuid erinevalt mitoosist toimub kromosoomide ristsiire) 1
DNA molekulist. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool –t aimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude
miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema · Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju · Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk · Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure · Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad · Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda
*) Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. *) Bakterid ümbritsevad kõiki organisme ja on enamusti neile kasulikud (nt lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid). -) Milles seisneb seente kahjulikkus inimesele? (2p) *) Seened toodavad toksiide, mis on inimestele kahjulikud ja mida süües võib haigestuda ning ka surra. * 6. Osa joonista 2 rakku (antud nimi, milliseid on tahetud) ja märgi osad. Lisaks kirjuta eraldi välja 5 taime-/seene-/loomarakus leiduva organelli ülesanded. (3p + 5p) -) Igal rakul neist kolmest on: *) Ribosoom sünteesib kõiki valke. *) Mitokonder annab rakule energiat. *) Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. *) Tsütoplasma seob kõik rakuorganellid ühtseks. *) Rakumembraan kaitseb välismõjude eest ja osaleb ainevahetuses.
tonoplastiga. · Ühes rakus on üks või mitu vakuooli. Harilikult on vakuooliga täidetud umbes pool raku mahust, kuid sõltuvalt raku tüübist võivad need enda alla võtta 5-95% Vakuoolide ülesanded rakus: · toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine Vakuoolidesse võivad ladestuda ained lahustena, terakestena või tilkadena · teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga loomarakus) · turgori reguleerimine Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon)
ning võimaldada raku ning rakujätkete liikumist 15.) Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Tsentrosoom on ainult loomarakkudel. Seenerakkudel ja taimerakkudel see puudub. Tsentrosoom koosneb kahest põiki paiknevast tsentrioolist. 16.) Taimerakk erineb loomarakust sest taimerakus sisalduvad ainulaadsed organellid - plastiidid, mida loomarakus pole. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. Kromoplastid - sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele punase, kollase, oranži värvuse. Neid leidub ka kroonlehtedes. Leukoplastid - pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru
raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Kui muutumiseks peavad valgud kas lühenema või pikenema, vajab palju energiat. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, ühendades omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamus organelle. Raku jagunemisel on oluline tsentrosoom, mis koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Igas loomarakus ainult üks tsentrosoom, mis paikneb rakutuuma läheduses. Bakteritel, kõrgematel taimedel puudub. Raku jagunemisel lähtuvad tsentrosoomidest valgulised fibrillid- kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel.
Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist Kromatiin- interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv
ANAFAAS Eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
moodustamises 50.Lüsosoomide ülesanded? Kehaomaste ainete, surnud rakkude, kudede lagundamine 51.Kuidas osalevad lüsosoomid immuunsüsteemi töös? Lagundavad võõrkehasid 52.Tsütoplasma iseloomustus? Rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid 53.Tsütoplasma ülesanded? Seob rakuorganellid ja –tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö 54.Mille poolest erinevad loomaraku, taimeraku ja bakteriraku tsütoplasma? Loomarakus on tsütoplasmat ligikaudu pool raku mahust, taimerakkudes tunduvalt vähem, bakterite rakus on tsütoplasma liikumatu 55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59
ANAFAAS Eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus TELOFAAS Rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuumamembraanid Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Kääviniidid kaovad Tekivad tuumakesed Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
·kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid ·toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine ·taimerakus kujuneb vahesein ·loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Tähtsus: ·tütarrakud on geneetiliselt identsed ·suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv ·toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel ·mitoos vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks 5.3 MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega
-paikneb õites Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes, vartes, mugulates, seemnetes Vakuool (kasvab suureks) membraan -taimeraku veemahuti -suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks -ainevahetuse jääkproduktide kogumine-kaitsekohastumus, sisaldab ka mürkaineid) -sisaldab taime varuaineid -tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks) -võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad +kõik, mis on loomarakus SEENED: moodustavad omaette riigi ei fotosünteesi e on heterotroofsed, loomne toitumine hüüf – 1 seeneniit mütseel – seeneniidistik kest-kitiin vakuool (väikesed) – ainevahetuse jääkproduktid, varuained, sisaldab mürkaineid toitumine-osmoosi teel -lagundajad (toituvad surnud organismidest) -sümbiondid(org aine saavad elusalt organismilt, ise ka vastu andes miskit) -parasiidid)org aine saavad elusalt organismilt ise midagi vast andmata?
tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28
suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
Mitokondri harjakesed = kristad Sisekeskkond poolvedel, kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata. Mitokonder paljuneb rakust sõltumata 0.2-5 mikromeetrit Mitokondrite teke on seotud endosümbioosi hüpotees. Arvatakse, et alguses olid esimesed eeltuumsed DNA-ga ja aja jooksul sõi üks rakk teise ära. Mitokondri ülesandeks raku varustamine energiaga ja selleks läheb vaja hapnikku ja glükoosi = raku hingamine. Mitokonder loomarakus energia tootmine. Kloroplastid kahekordse membraansüsteemiga, kehtib endosüsteemihüpotees. Paljuneb iseseisvalt, oma DNA, RNA ja ribosoomid (rakust sõltumata) ja 2 membraani. Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid. Koosnevad graanitülakoididest. Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma.
rakk mõne aja mõõdudes hukkub, Tavaliselt on igas rakus üks tuum, erandina mõnedes ka mitu. Nt kingloomal on kaks tuuma, vöötlihasrakk on aga hulktuumne. KROMOSOOMIDE ARV .. on ühe liigi piires muutumatu. Inimese keha tuumas on 46 kromosoomi. Ehk kaks sarnaste kromosoomi paari. Paarilisi kromosoome võib nimetada homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene. NÄITEID: Kromosoomide arv mõned taime - ja loomarakus: Äädikakärbes: 8 kromosoomi. Toakärbes: 12 kromosoomi. Kana: 78 kromosoomi. Simpans: 48 kromosoomi Inimene: 46 kromosoomi. RAKUMEMBRAAN. -Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. -Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest mong ühendab rakke omavahel. Membraani vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani?
tsitraaditsüklisse (tekib piisava hapniku olemasolul 10NADH2 ja kui hapniku piisavalt pole, siis 2 püroviinamarihappest saab etanool või piimhape), mis toimub mitkondris ja seejärel liiguvad sealt ühendid mitkondri harjakestesse, kus toimuvad hingamisahela reaktsioonid (kus vaja läheb 6 O2 molekuli) ja reaktsioonis kokku eraldub 38ATP molekuli (2ATP glükolüüsil ja 36ATP hingamisahela reaktsioonides). Samuti on see universaalne protsess, sest see toimub nii taime-kui ka loomarakus ühtemoodi. Rohelised taimed sünteesivad endale orgaanilise aine ise, seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. See toimub taimerakkudes ja vaja on süsihappegaasi ja vett ja protsessi mõjutamiseks valgusenergiat, mille abil vee molekulidest saadakse ATP'd. Fotosüntees toimubki kahes staadiumis: valgusstaadium, kus lagundatakse vee molekule ja vajalik on valguse olemasolu ning pimedusstaadiumis, kus kasutatakse valgusstaadiumis
tsentromeetri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas (eraldumisfaas) 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas (rekonstrueerimisfaas) 1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Sugurakkude jagunemine Toimub kaks jagunemist: Meioos I 1. I interfaas
Läbilõige: koosneb 9st paarist mikrotuubulist, 10nes paar on keskel. Vibur saab alguse basaalkehast (9 kolmekaupa paiknevat tuubulit) Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju (närvirakkude jätkete moodustumine, amööbi liikumine) Vähkkasvaja rakud on samuti seotud tsütoskeletiga Tsentrosoom Kaks teineteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsentriooli(koosnevad omakorda tsentrioolidest) Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, paikneb rakutuuma lähedal. Koosneb 2st tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 27 valgulisest mikrotuubulist. Ülesandeks on moodustada rakujagunemisel kääviniite ja tagada kromosoomide võrdne lahknemine Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub Taimerakk Rakukest Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin
Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus: * Ekarsüootidel on konkreetne piiritletud rakutuum, kuid prkarüootidel on tuuma piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest. -) Prokarüootidel on üks DNA-molekul, mis sisaldab pärilikku informatsiooni. * Prokarüootidel puuduvad histoonid. * Prakatüootidel puuduvad konkreetsed membraarsed ja ka kahemembraarsed organellid, kuid esinevad eukarüootides. Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus * Kest loomarakus kest puudub; teistel on. * Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati. * Tsenrosoom looma- ja seenerakus (osades) on alati, taimerakus ei ole. * Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus). * Paljutuumsus looma- ja taimerakus on harva, seenerakus on sageli. * Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu.
Neis toimub valkude süntees. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline.(Kapseldunud valk). Tsentraalvakuool taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks
· (2) Metafaas (Rändamisfaas) - Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile; Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. · (3) Anafaas (Eraldumisfaas) - Kääviniidid lühenevad; Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel). · (4) Telofaas (Rekonstrueerimisfaas) - Kääviniidid kaovad; Tekivad tuumakesed; Sünteesitakse uued tuumamembraanid; Toimub tsütokinees tsütoplasma jagunemine; Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse; Taimerakus kujuneb vahesein.
kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa
muutmine. · Vöötlihasrakkudes paiknevad valgulised kiukesed (müofibrill) lühenevad närviimpulsi (elektriline impulss) toimel. Selle tulemusena muutuvad lihaste pikkused ja toimuvad liikumiesd organites. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Need on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. · Igas loomarakus on üks tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. · Raku jagunemisel lähtuvad tsentrosoomist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. · Bakteritel ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Samuti annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime.
Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured (amööb, kingloom, silmviburlane). Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks).
6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest (molekulid paiknevad hajusalt kas membraani vahel või peal) ja fosfolipiididest (moodustavad 2 kihti). Nende massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani? Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained.Liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (seda saadakse ATPst), passiivseks seda vaja ei ole. Passiivselt liiguvad ained kas osmoosi teel või difusiooni teel. Osmoosi puhul liigub vesi kui lahusti kõrgema konsentratsiooni poole, s.t
annaabi.ee 
