Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loogika neli põhiseadust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loogika, väljendit, eitus, väited, adekvaatne, soovimine, oodatakse, küsimusi, vastusevariandid, retoorilised, küsilause, vastusteKas inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult pettekujutlus? Kas jumal on olemas? 5. Filosoofia põhiküsimused Kes oleme meie? Kust me tuleme ja kuhu läheme? 6. Ateist usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast. Usklik usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse. 7. Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist arvab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest. 9. Skpetik - peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. 10. Stoiline inimene - `eluraskustes vankumatu, kindlameelne'. Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika
Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised 8.Mis on loogika ja mida tähendab loogiline? Loogika on mõtlemiseteadus. Loogiline- mõtlemiseks õige 9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? Stoiline inimene on inimene, kes hoiab külma rahu ja on võnkumatu. Epikuurlane on elupõletaja. 11.Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt?
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;
Loogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8
Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused .............................................................................................................. 8 2 Aristoteles
Mis on loogika? Loogika mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast logos mis tähendab motet, sõna, moistest. - loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi. - loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima
Ja vaadati palju kuuletus. Tegemist ei olnud tõelise vooluga. Inimesed teesklesid. Kuuletujad olid hiljem ääretult pahased. Osa inimesi muidugi ei kuuletunud absoluutselt. Teooria: · Autonoomne seisund · Agendi seisund Mäss vastupanu sotsiaalsele survele, inimesed hindavad oma vabadust ja hakkavad mössama kui surve ähvardab seda ära võtta. Nad teavad et nendega manipuleeritakse. See viib mössuni. Loogika Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist?
5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K: Taevasse või põrgusesse, puhastustulle. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enamvähem selline nagu me teda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on õige mõtteline. Loogiline tähendab mõttekohaselt õiget. 9. Skeptik on mõttetark, kes vaatleb ja uurib aga ei otsusta. Skeptitsist on kahtlusemeetodi kasutaja. 10. Tänapäeva stoik on inimene, kes ei lase tunnetel enda üle võimust võtta. Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud
suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte mõjutada vastajat valima soovituslikku ( mida te arvate selle toote kvaliteedist?); - kindlasti lülitada küsimustikku kontrollküsimusi eelmiste vastuste õigsuse kontroll teistsuguse küsimuse sõnastusega. (mida peate selle toote juures heaks?); - valikvastustega küsimuse puhul peaks kindlasti üheks vastuseks olema " ei oska öelda" inimene ei tea vastust. 9Küsimuste rühmad: 1. Fakti tasemel küsimused, millega küsitakse faktilist infot
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3
vääritimõistmist korrigeerida. Näited: "Seniräägitust jääb pinnale..." "Kui Sinu poolt räägitu kokku võtta ..." 2.2 Tegevusvastused Küsimuste esitamine. Küsitledes võtab nõustaja initsiatiivi ja otsustab, millist laadi infot ta saada soovib. Avatud küsimused aktiveerivad klienti pikemale vastusele, kinnised küsimused aitavad nõustajal saada lisainfot või vestlusvälja ahendada. Tavaliselt kasutatakse nõustamissessiooni alguses enam avatud küsimusi ja lõpu poole rohkem suletud küsimusi. Ennekõike on aga oluline määratleda küsimuse esitamise eesmärk: kas see on põhjendatud ja/või kliendile kasulik. Avatud küsimused eeldavad pikemat vastust. Algavad sõnadega: kuidas, millal, miks, kui palju, mida, kes, mis, kus? Avatud küsimustele vastamine eeldab pikemat vastust. Sellised küsimused soodustavad eneseavamist klient saab oma sõnadega kirjeldada, mida ta vajalikuks peab, andes nii palju või
ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine
Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust
intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus. 4. Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel? Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk. Valmista küsimustik, mida on kerge
Surmanuhtlus on põhjendatud Kõrgharidus peaks Eestis olema tasuline Naised on ühiskonnale olulisemad kui mehed Keskkonnakaitse on tähtsam kui majanduse areng Eesti kodanikud peaks tunnistama teovõimeliseks (täisealiseks) alates 16. eluaastast. 2. Varem kokkulepitud reeglid, mille järgi väitlus toimub. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned. Erinevate väitlusformaatide reeglid panevad paika selle, mis järjekorras kõned toimuvad, kui pikad nad on, kas/kuidas teiselt poolelt saab küsimusi küsida ning millest kõnedes üldiselt peaks rääkima. Näiteks Karl Popperi väitlusformaadis, millele me selles kirjatükis keskendume, on kuus kõnet, mida jaatajad ja eitajad peavad kordamööda. Esimesed kaks kõnet on kuue ja järgmised viie minuti pikkused ning pärast esimest nelja kõnet toimuvad ristküsitlused. Nendest reeglitest tuleb hiljem veel pikemalt juttu. Üldiselt on reeglite eesmärgiks tagada võistkondadele võrdne positsioon. 3
Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.
sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab
Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
meetodeid järjestikuselt, paralleelselt kui ka koos. UURIMISDISAIN Uurimisdisain on plaan siit sinna saamiseks ning peab uurijat juhtima andmete kogumise, analüüsimise ja interpreteerimise käigus. Uurimisdisaini eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist, kõrvaliste ja väliste asjadega tegelemist. Uurimisdisaini komponendid: · uuringuküsimus · läbimõeldus, kuidas andmeid · uuringu väited väidetega siduda · uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks UURIMISPROTSESS Teadust vaadeldakse sageli kui protsessi ehk ajas kulgevat tegevustikku. Peamine põhjus selleks on see, et uurimistöö vajab aega ja kaalutlemist. Arusaamisele jõutakse järk-järgult ja see võib samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem
Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust Hoiduda uute terminite väljamõtlemisest, kus on olemas Ülesehitus otstarbekas Kriitilisus Seisukohad tuleb vaadata kriitiliselt üle Tõestamata ja puudulikud väited Enda suhtes ka!!! Selektiivsus Nõue valid · Teemaga seotud kirjandus · Andmete · Meetodite seas niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisel. UURIMUSTÖÖ TUNNUSED · On püstitatud probleem ehk selgelt sõnastatud eesmärk · Probleemi lahendamiseks on kasutatud teaduslikke meetodeid 1. Ülevaade teemakohasest kirjandusest 2
kui ,,tõeline" tähendab näidis, eeskujulik, ehtne (tõeline armastus, kommunist, isiksus, luuletaja jms) 3. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele. Tõesus seisneb väite (otsustuse) ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Kolm ,,tõde" vastavusteooriast: .. ajalooliselt kõige vanem teooria .. kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. .. kõige tunnustatuim tõeteooria Etteheited: ..Kuidas näidata vastavust? Väited ja maailm kuuluvad erinevatesse kategooriatesse, st neid ei saa võrrelda. .. Moraalitõdedel pole moraalifakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla .. aprioorsete tõdede probleem (nt 2+3=5), me ei ta milles seisneb vastavus tegelikkusega. 4. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kooskõla tähendab vastuolu puudumine.
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,
nõusse, kasutamata selleks ebaausaid võtteid (manipuleerimist). Veenmisel on kolm põhiviisi: 1.tsiteeritava autori tuntus; 2.lugeja emotsioonide ärakasutamine tavaliselt rõhutatakse lugeja üldinimlikke soove ja vajadusi näiteks heaolu, armastuse, tõe jne järele; 3.loogiline argumentatsioon see on veenmise tuum. Veenmisel kehtivad argumenteerimise põhinõuded. Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteeriume. Keelenõuanne Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili, st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse
annaabi.ee 
