Kaljukotkas Karolin ja Karmen 7.Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta.
Trantspordiliigid - *protsendid, mida ta eriti kaua ei näitanud* Miks turistide arv kasvab? · Raha on rohkem · Palju vaba aega · Trantspordi areng odavlennufirmad · Erinevatele huvigruppideme suunatus reisipaketid · Broneerimine ja piletite ostmine tänu Internetile lihtne ja kiire Turismi arengu eeldused: · Vaatamisväärsused · Looduslikud eeldused kliima, veestik, loodusmaastikud jne · Infrastruktuuri areng · Majutusvõimalused, toitlustus · Meelelahutusvõimalused · Riigi turismipoliitiks( valitsuse toetused, info levik, torvalisus, koolitus jne) Ohustavad tegurid: · Poliitiline olukord riigis · Jaigused · Keskkonnaprobleemid · Katastroofid maavärinad, vulkaanipursked, maavärinad · Kohalike elanike käitumine, nende sõbralikkus
· Paraneb infrastruktuur välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred liiklusummikud võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb · Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond piirkonna väljanägemine · Suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: · Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik alkoholism
· Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet. · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet. · Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri. Negatiivne mõju turismist: Majanduslikud: · Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad. · Töö hooajalisus. · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja. Keskkonnale: · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud. · Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond. · Suureneb reostus. Sotsiaal-kultuuriline: · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, alkoholism · Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud. · Konfliktid kohalike ja turistide vahel. MÕISTED Kõrgtehnoloogiline tootmine-uurimis-ja arendustöö. Teaduspark-koht või paikkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi.
propaan. Õhuga segunenud vesinik on äärmiselt plahvatusohtlik. Energiaallikad Taastuvenergiad 1) Tuuleenergia: Inimkond on kasutanud tuuleenergiat juba oma eksisteerimise algusest saadik. Arvestades kõiki energiavajadusi, siis tuul moodustaks vaid 3% lahendusest. Tuuleenergeetika sektori hooletu ja jätkusuutmatu tööstusliku arengu tõttu on praeguseks ära lagastatud juba nii mõnedki imekaunid loodusmaastikud. Energiaallikad Taastuvenergiad 2) Lainete ja loodete energia: Tõusu ja mõõna rakendamine võimaldaks meil Muutke teksti laade tarvitada Maa, Kuu ja kogu päikesesüsteemi Teine tase gravitatsioonilist energiat. Kuid isegi kõige Kolmas tase lootustandvamad süsteemid hakkaksid meie
Seal pole püütud esitada ega taastada kaunist ürgset loodusmaastikku, mis oleks inimestest puutumata. Pole juba sellepärast, et inimene ja kaugesse minevikku ulatuv inimtegevus on meil tänapäeval igal vähegi suuremal alal kujunenud loodusmaastiku paratamatuks ja välistamatuks koostisosaks. Rahvuspargi asukoha valikul oli vaja leida võimalikult suur maa-ala, kus oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja 4 rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud
· Paraneb infrastruktuur mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii · Kasvab liiklusintensiivsus, loodus- kui ka kultuurikeskkonna suureneb müra, tekivad parandamiseks (puhastatakse tee ääred liiklusummikud võsast, niidetakse, restaureeritakse · Kaovad loodusmaastikud, hooneid), paraneb piirkonna kahjustub looduskeskkond väljanägemine · Suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: · Paraneb teeninduskultuur ja teenuste · Suureneb prostitutsioon, kvaliteet narkomaania, salakaubavedu, · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, alkoholism
sakslased, kanadalased ja prantslased, seega on suur tõenäosus, et ka nemad valiksid antud reisipaketi. Lisaks sobib antud reis hästi üksikule reisijale, sest kõik on organiseeritud ning ka teisi inimesi on tulemas. Seega üksi maa-avastamist ei toimu, mis võib paljudele hirmu tekitada. 1.4. Paketi mõju kohalikule kogukonnale Kultuuriturismil on oht mõjutada keskkonda negatiivselt. Turistid jätavad maha endast prügi, mis viib omakorda loodussaasteni. Peamised sihtkohad on loodusmaastikud, mis võivad suurte turismigruppide all kannatada saada. Antud pakett ei ole loodud massiturismi eesmärgil ning seetõttu ei kannata kohalik kogukond. Seetõttu on ka autor seisukohal, et selline reisipakett ei vii turistide hulga liigsele kasvule ja kohalike rahulolematusele. Samuti vastutab reisikorraldaja, et inimesed ei kahjustaks ümbrust. Selline reisipakett võib pigem mõjuda positiivselt Islandi majandust, sest külastatakse palju tasulisi sihtpunkte ning tarbitakse kohalikku toitu
elavneb majandus üldse. suureneb koormus loodusele, restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine. loodusesse jäetakse maha palju prügi Keskkonnale: liigsest tallamisest, sõitmisest kaovad loodusmaastikud tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna kaudne surve loodusmaastikele parandamiseks. (vajatakse maid, et ehitada teid, puhkekomplekse ja vaba aja veetmise rajatakse puhkealasid, matkaradu rajatisi. Sotsiaal-kultuuriline: Sotsiaal-kultuuriline:
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne)
(Keskkonnaamet)MATSALU RAHVUSPARK Ajalugu Matsalu rahvuspark asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. Algul oli loodud looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark loodi lindude pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit. Matsalu on läbi aegade olnud inimeste asuala. Praegugi vahelduvad loodusmaastikud väikeste küladega. Traditsioonilise maakasutuse jätkamisega säilitatakse pärandkooslusi, elus hoitakse vanu mitmekesised roovarumise- ja käsitöötraditsioone. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Kogu rahvuspargi ala on väga madal. Kõrgemad on vaid paekivist kõvikud ( Lisa 4 pilt 8), Kirbla mägi ja Salevere Salumägi. Matsalu laht ja sellesse suubuv hargnev Kasari jõgi 8
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted)...
I Loe artikkel läbi. Seejärel loe nelja lühikokkuvõtet (AD) ja vali vastuseks see, milline neist artikli kokkuvõtteks kõige paremini sobib. Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab Eestis kõige rohkem erinevaid taimi just nendes kohtades, kus inimene on püsivalt elanud viimased tuhat aastat
· Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4
mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele; 4.Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad
OHUTEGURID: Kui kaitseväärtust midagi ei ohusta, siis ei tule KKKs ka midagi planeerida (peale seire) PÄRANDKULTUURMAASTIKUD ● Ebasobiv ehitustegevus ● Ebasobivad liinid, teed, kommunikatsioonid ● Põllumajandusliku tegevuse hääbumine ● Liiga intensiivne põllumajandustegevus ● Reguleerimata raided ● Reguleerimata maavarade kaevandamine ● Jäätmete ladustamine LOODUSMAASTIKUD ● Reguleerimata raied ● Uute kuivendus-süsteemide rajamine ● Maavarade kaevandamine ● Ehitiste, teede, õhuliinide rajamine ebasobival viisil ● Prahistamine Maastiku taastamistööde protsess ● Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine ● Taustinformatsiooni kogumine ● Varasemate analoogsete projektide uurimine
· globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4
· globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4
Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Rahvuspargi asukoha otsingutel lähtuti sellest, et oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel
inimesed, kui näiteks nende kodu lähedale rohealale on plaanitud rajada kaevandust. Ei 10 tea, et kusagilgi oleks seda võetud argumendina - mis pole kohustuslik, sellest just nagu ei pea välja tegemagi (Aitsam, 2008). Roheline võrgustik koosneb ühtseks tervikuks ühendatud tugialadest ja koridoridest (Keppart, 2006). 4.1. Rohevõrgustiku tugialad Tugialadeks on suuremad loodusmaastikud, millele rohevõrgustik toetub. Tugiala on väärtuslikum osa kaitsealadest, kõik loodus- ja linnualad ning suuremad loodusmaastiku osad. Viimasteks on Eestis enamasti metsamassiivid mandril ning väärtuslikumad veealad: meri, järved, jõed. Tugialade vahel asuvad rohekoridorid, mis ühendavad tugialasid jt rohelise võrgustiku elemente ja on vajalikud liikide populatsioonisisesteks liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja
ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. 11 Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Ürgsed sood, silmapiirini ulatuvad metsad, inimtühjad loodusmaastikud see on Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid, mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka "Eesti Sveitsiks" kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad
reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4
reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4
· globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Turisminduse eeliste analüüsimine. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4
Näited: heaoluriik Norra hea meditsiin ja kättesaadavus, kõrge eluiga; suured kulutused ühe inimese kohta; suured kulutused haridusele. Vaesusega võitlev Niger keskmine oodatav eluiga lühike, tervishoiule ja arstiabile saab kulutada vähe, haridusele väikesed kulutused/kirjaoskamatuid palju. 20. Turism: arengueeldused, näited, turismi mõju. Suuremad turismi sihtriigid maailmas. Arengueeldused: loodulikud eeldused (kliima, veestik, loodusmaastikud jne), vaatamisväärsused, infrastruktuuri areng, majutusvõimalused/toitlustus, meelelahutusvõimalused, riigi turismipoliitika (valitsuse toetused, info levik). Näited: esimeseks massturismi piirkonnaks kujunesid Vahemere maad, kus on soodne kliima päevitamiseks, kaunid rannad ja palju vaatamisväärsussid. Kariibi meri oma kuulsate lõbureisidega, Mehhiko oma kultuuriobjektidega, Las Vegas pillava eluviisiga.
Keskmise temperatuuriga 0⁰C on aastas 220 päeva. Aastas on 170 päeval ööpäeva keskmine temperatuur üle 5⁰C. Karijärve hüdrograafilise võrku kuuluvad Karijärv, Elva jõgi, Keeri järv, Kevila jõgi ja Peipsi järve vesikond. Viimane kuivendussüsteem rajati 1988. aastal, see on kehtiv ka praegusel hetkel. [6] Taimestiku poolest on uuritav maa-ala ümbritsetud kuusikute ja kuusesesegametsadega. Puuliikidest on esindatud eelkõige kuusk. Karijärvel asuvad väärtuslikud loodusmaastikud jt kaitsealad, meri- ja kalakotka pesitsusala, samuti musta toonekure ning rohunepi pesitsusala. Koht on eriline veel seal kasvavate haruldaste taimede nagu pung-kirburohu, võsu-liivsibula ja sinise emajuure poolest. Inimtegevust on uuritaval alal vähe, 5 el/km 2. Veerežiim on antud piirkonnas auto- või poolhüdromofrne. Maafondi struktuur ja haritava maa kvaliteet on 42-45 hindepunkti, seega kuulub maa kvaliteedi poolest keskmiste hulka. Maakasutus on Karijärvel
· Töö hooajalisus · Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: · Tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (puhastatakse tee ääred võsast, niidetakse, restaureeritakse hooneid), paraneb piirkonna väljanägemine Negatiivne mõju · Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud · Kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond · Suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: · Paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet · Elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet · Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse Negatiivne mõju · Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu, alkoholism · Kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõudkultuuri
traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri Negatiivne mõju 40 Majanduslikud: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad, sh ka kinnisvara hinnad; töö hooajalisus; kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja Keskkonnale: Kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, tekivad liiklusummikud; kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond; suureneb reostus Sotsiaal-kultuuriline: Suureneb prostitutsioon, narkomaania, salakaubavedu,alkoholism; kaob kultuuriline omapära, hävib kohalik identiteet, kui tuuakse sisse odav võõrtööjõud; konfliktid kohalike ja turistide vahel Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele. Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest
Plussid: suureneb töökohtade ja valikute võimalus,elanike sissetulekud ja elatustase.Paraneb infrastruktuur,tehakse suuremaid kulutusi looduse,kultuuri ja kekskonna jaoks.Paraneb teenuste kvaliteet ja teeninduskultuur,tekib kohalik kultuuri identiteet,säilivad traditsioonid.Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja kultuuridesse Miinused: kohalike kaupade ja teensute hinand tõusevad,on hooajaline ja osa kasumist läheb riigist välja.Suureneb müra,reostus,liiklusintensiivsus,kaovad loodusmaastikud ja kahjustub looduskekskond.Suureneb alkoholism,salakaubavedu,narkovedu,võib hävineda kohalik identiteet.Tuuakse sisse võõrast tööjõudu,võivad hävineda mõned looma-ja taimeliigid. RELIGIOONID 1. Kristlus a) Katoliiklus roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid
suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab kinnisvara hinnad; töö hooajalisus, käsutatakse palju maksulaekumisi ja parandab elatustaset, elavneb importkaupu, mis viib osa kasumist välja majandus üldse; paraneb infrastruktuur Keskkonnale kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, reostus, tekivad tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka liiklusummikud, kaovad loodusmaastikud, kahjustub kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse looduskeskkond hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, Sotsiaalkultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja
aeglaselt, koguneb turvas; · Väga hea vegetatiivse paljunemise võimega, kiire tipukasvuga (,,igavesed" alt kõduneb, ülalt kasvab); · Kaitsevad end liigse päikesekiirguse eest punaste ja pruunide pigmentidega; · Ökonissidele kohastunud: mättal, mätta vahel, älves, laukas, metsas, allikasoos... erinevad liigid Turbasamblad kujundavad ise oma kasvukeskkonda edifikaatorid. Sood kui loodusmaastikud. Vee säilitamine soos. Süsiniku eemaldamine atmosfäärist. Turvas kui ressurss: küte, taimekasvatus, keemiatööstuse tooraine, naftat jmt saastet imav materjal, vett mahutav (põlengut kustutav) materjal, isolatsioonimaterjal, loomadele allapanu jne. Kuivatatud turbasammalt kasutati meditsiinis antiseptilise sidumismaterjalina, mähkmetes. Turbasamblaga tihendati ehitiste pragusid (lisaks isoleerimisele kaitse puiduseente vastu!)
inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskkonnakaitse objekte (maastikukaitse). (2) ka sama mõiste, mis paikkond. Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaalliigestuse jaotis (nt. luitemaastik). Maastikupilt nägemismeele abil saadav emotsionaalselt mõjuv kujutlus ümbritsevast loodusest. Erineva kasutamise suuna järgi võib maastikud liigitada loodusmaastikud, geokeemilised maastikud, kultuurmaastikud, antropogeenne maastik, põllumajandusmaastik, soomaastik jne. Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastiku ja ökosüsteemi mõiste kattuvad vaid siis kui territooriumid asuvad ühesugustes tingimustes. Mida rohkem muutuvad maastikul komponendid (muld, reljeef, niiskus), seda mitmekesisem on maastik. näit
2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. 140. Sood ja nende areng. Soode kasutamine ja kaitse. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Meil on 9836 rohkem kui 1 hektari suurust sood. Nende kogupindala ületab miljon hektarit. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Mujal Euroopas on need loodusmaastikud praktiliselt hävinud. Sealsed sood on juba aastasadade eest põllu- ja metsamaa saamiseks kuivendatud. Sood on levinud üle kogu Eesti. Kõige suuremad on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha) ning Peedla (15 500 ha) soostikud. Enamik meie suurematest soostikest on looduskaitse all. Tuntumad sookaitsealad on Soomaa Rahvuspark, Endla looduskaitseala, Nigula looduskaitsela, Alam-Pedja looduskaitseala ning
annaabi.ee 
