RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline ku...
b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3. Millistest teguritest sõltuvad Läänemere veetaseme kõikumised? 4. Miks on Läänemeri väga reostunud? 5. Nimeta kulutus randade tüüpe.Kus need esinevad? 6. Nimeta peamised kuhjelised rannatüübid.(3) 7. Kuidas muutub ajajooksul Eesti rannajoon? 8. Kuidas nimetatakse praegust Läänemere staadiumi?Kui kaua on see kestnud?
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad Järsakrand Lauskrand Kulutuslik Kuhjeline Pankrand Astangrand lauskrand lauskrand Paerand Liiva- ja klib...
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...
Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5. Kulutusrannad on: 13. Toovad selget ilma vaikse tuulega kuiva.suvel palaval ja talvel väga · Pankrannik külma. · Moreenrannik · Lauged pae rannikud 6. Peamised kuhjelised rannatüübid: · Liiva · Klibu rannad · Mõlli 7. Maismaa pindala suureneb,sest maapind kerkib aeglaselt. 8. Limneamere staadium on kestnud 4 tuhat aastat.
nt. fosfori- ja lämmastikuühendid põllumajandusest ja reoveest -> vetikate vohamine -> liiga palju toitu -> veeloomad ei jõua ära süüa -> surnud vetikamass vere põhja -> kogu hapnik kulub selle lagundamiseks ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus), kliburand, liivarand(luited), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud), paerand
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi.
Liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel on madalikul tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. (Arold 2005). Biogeensetest pinnavormidest on siinsel alal kõige levinumad sood (Padu 2006). 3. Rannajoon ja rannikualad Lääne-Eesti madaliku üks eripäradest on selle väga pikk rannajoon, mis ligi 510 km pikk ning milles on esindatud kõik Eesti rannatüübid. Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval
Seejuures puudub ka ohtlik tagasivool. Akt kaitse on selline, kus laine jõud ise pannakse enda vastu tööle. Selleks rajatakse rannaga paralleelseks 50m kaugusele vette lainemurdja, mida ületades ja deformeerudes laine kaotab ca 75% oma energiast. 21) Rand ja rannik, rannavöönd, rannanõlv, murdlusvool, setete risti- ja pikiränne, aju- ja pagurand, rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid. Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
