Paremale 2. Kaks erimärgilist arvu 5. Kui jagatis on positiivne ja jagatav negatiivne, siis jagaja on Alla 1. Kui jagatis on negatiivne ja jagatav positiivne, siis jagaja on 3. Vastandarvude summa on võrdne 4. Kaks ühemärgilist arvu 5. Kui mitme arvu korrutis on negatiivne, siis negatiivseid tegureid on 6 Lineaarvõrrand Leia 13 sõna. Sõnad, mis ei sobi loetelusse, lisa lünkadesse L S R ON E L I RÜ T E T A U A B A N V ÄA G A A J H THN O ÄN I E N L I N EAA R L I I G E L A N Ü NMM L E D T V I D K O R D A J AD K Õ NG G I I B A R NL G R N I M I A U L MÄV Õ R AD U V R A K D I Ä R A U T A MD N U T ENM N DU R E A A J A NA E D LVÕ RDL U S I DR A Esimene rong saabus Viljandist .......
Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus Küsimus 6 Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? b. valmistustehnoloogiate mittetundmine Küsimus 7 Mis ei ole oluline tootearendusprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohalt? b. ettevõtte kasuminäitajad Küsimus 8 Mis ei kuulu projekti seire juurde? b. töö tulemuste arutelu Küsimus 9 Milline tegevus tootearendusprotsessile esitatavates nõuetes ei sobi loetelusse? c. protsessi teostuse suutlikkuse prognoosimine Küsimus 10 Mis ei kuulu toodete klassifitseerimisel eesmärkide hulka? d. toodete konkurentsivõime hindamin Küsimus 11 Mis ei sobi projekti mudelite loetelusse? b. müügiprojekt Küsimus 12 Milles seisneb Gantt'i ja PERT'i tehnikate erisus? c. sündmuste oodatavuse kajastamises Küsimus 13 Eristatakse riske projekti kavandamisel ja juhtimisel. Milline loetelus ei kuulu kavandamisega seotud riskide hulka? a
(3p) .............................................................................................................................................................................. Kirjuta veel üks inimkaasleja ........................................................ 4. Sõna „pealinn“ kasutatakse ka Narva, Pärnu, Otepää ja Türi kohta. (1p) Milline neist on talvepealinn? ......................................................................... 5. Jooni alla loetelusse sobimatu. (3p) kodutuvi, toonekurg, koduvarblane, võilill, suur teeleht, rändrott, suurkõrv Põhjenda oma valikut .......................................................................................................................................... 6. Koosta üks linna toiduahel. (4p) ...................................... -> ....................................... -> ........................................ -> ........................................ 7
5 ka viide, et huvilisel oleks meeles soovi korral nendega tutvuda. Lisad paigaldatakse neile viitamise järjekorras. 6 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu Igal referaadil, uurimustööl vm tööl, milles kasutatakse teiste autorite materjale, peab olema lisatud kasutatud kirjanduse loetelu. Igat lõiku või lauset, mis ei ole töö autori enda kirjutatud tuleb viidata. Kasutatud kirjanduse loetelusse kirjutatakse kõik allikad mida oma töös kasutatakse. Interneti aadressid, raamatud, teatmeteosed, ajakirjad, ajalehed jmt. Et Sinu töö lugejal oleks võimalik raamatukogust hiljem sinu kasutatud allikmaterjal üles otsida on kasutatud kirjanduse loetelu ja viitamise vormistamiseks kindel reeglistik. 2.1. Viitamine Iga lause või lõigu lõppu, mis pärineb teistelt autoritelt, tuleb kirjutada sulgudesse, kellelt pärineb see mõte. Iga lõigu lõpus
a. määrusega kinnitatud "Arhiivieeskirjaga", kuigi korras endas on selle kohta teise pealkirjaga peatükk:,,Dokumentide hoidmine koolis", mis ütleb, et dokumendid millega seotud asjaajamine on lõppenud, hoitakse koolis, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi kooskõlas "Arhiivieeskirjaga". Sisukorras ja korras endas võiksid ikka pealkirjad ühtida, et oleks lihtsam vajaminevat teavet leida. Antud peatükis on käsitletud veel dokumentide süstematiseerimist; arhivaalide loetelusse märgitavaid andmeid; arhivaalidega seotud küsimusi: väljastamist, vormistamist ning ka arhiivi eest vastutavat isikut. Üldiselt on ikkagi kõik vajalik informatsioon välja toodud, kuid erinevused reaalselt asjaajamiskorras käsitletava ja asjaajamiskorra sisukorra vahel on veidi segadusttekitavad. Asjasse süvades on aga kõik arusaadav. 13) Ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise või teenistus- või töösuhte
periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võttis Pärt loo ka enda teoste loetelusse “Ukuaru valss” loodi algselt filmi jaoks lõõtsaloona, kuigi originaalpartituuris on see mõeldud akordionile 2010. aastal seadis Pärt loo ümber klaverile, millega ta muutis vähesel määral ka lugu ennast Lisaks akordionile ja klaverile on lugu esitatud ka kandleansamblite ja sümfooniaorkestrite poolt “Ukuaru valss” “Ukuaru valss” on loodud helilooja loomingulise kriisi ajal, vahetult enne tintinnbuli perioodi algust
02.2 d dRa; [01.1] dRa=40; Ra5 rea järgi 03. TELJE PIKKUSE L LEIDMINE: Võtke oma sünni aasta, kuu ja päev ning liitke kõik kokku: L = YYYY + MM + DD; [mm] L=1992+8+30=2030mm 03.1 lRa leidmine leidke eelisarvude reast sobiv telje pikkus lRa : 3.2 l lRa lRa=2000; Ra10 rea järgi 04. REFERENTS TABEL Leidke ja andke allikmaterjal pinnakaredusparameetrite omavaheliseks võrdluseks (referents tabel). Lisage allikmaterjal (link) kasutatava kirjanduse loetelusse ja viide allikmaterjalile tekstis. 3 05. DRA TOLERANTSID Valige korrigeeritud telje läbimõõdule dRa tolerants vastavalt tolerantsijärgule: IT6, IT7 ja IT8 järgi ning määrake teljele sobivad pinnakareduse parameetrid: 05.1 Ra nii Ra kui 05.2 Rz ISO Rz ISO soovituslikust reast. Tolerantsid võetud ISO 286:1988 standardi alusel [01.3] Rz DIN määratud DIN 4768 standardi alusel [01
· Statistikaamet (2010). Eesti pensionäride keskmine hõivatus tööga. Viimati külastatud 02.09.2010, www.stat.ee/hõivatus/pensionärid Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse ainult äärmisel vajadusel kui isiklikule kommunikatsioonile. Õppe- ja loengumaterjale reeglina teoreetiliste allikatena ei kasutata Vahendatud viitamine Näiteks, kui Isen`i ja Means`i uurimust on tsiteeritud Ganzel`i töös, siis viidete loetelusse kirjutatakse see allikas, kust viide pärineb ja ka originaalallikas. · Töös kirjutatakse: Isen ja Means (1982, tsit. Ganzel, 1999 järgi). Töö lõpus kirjanduse loetelus tähistada tärniga need kirjandusallikad, mida ei ole otseselt loetud (antud juhul Isen`i ja Means`i 1982 a. täisviide). Ilma tärnita kirjutada viidete loetellu Ganzel´i 1999 a. täisviide. Otsesed tsitaadid Algallikast pärinev otsene tsitaat esitatakse jutumärkides ja viitesse lisatakse
a. turu tõmbel arendatud toode b. tehnoloogia survel arendatud toode c. tarbijakeskne toode d. platvormtoode Eristatakse riske projekti kavandamisel ja juhtimisel. Milline loetelus ei kuulu kavandamisega seotud riskide hulka? Vali üks või enam: a. kontrolli ebakompetentsus b. valdkondliku kompetentsi puudumine c. projekti osade tasakaalustamatus d. turuuuringute puudulikkus Milline tegevus tootearendusprotsessile esitatavates nõuetes ei sobi loetelusse? Vali üks või enam: a. tootearenduse ülesande püstitus b. arenduse etapiviisiline planeerimine c. protsessi teostuse suutlikkuse prognoosimine d. arenduse nõuetekohasuse tõestamine Milles seisneb Gantt’i ja PERT’i tehnikate erisus? Vali üks või enam: a. töö ajalises kulgemise kirjelduses b. sündmuste kulgemise kirjelduses c. sündmuste oodatavuse kajastamises Mis ei sobi projekti mudelite loetelusse? Vali üks või enam: a
Ära püstita uut probleemi ega esita uusi küsimusi Ära too sisse uut infot Ära viita Kasutatud kirjandus / ja materjalid Uurimistöö kohustuslik osa on kasutatud materjali (kirjandus, filmid, kirjad, intervjuud vmt) loetelu. Läbitöötatud materjali peab olema võimalus kontrollida. Kasutatud kirjanduse loetelus toodud nimetused peavad olema kõik tekstis viidatud ja vastupidi: kõik tekstis viidatud allikad peavad olema kasutatud kirjanduse loetelus. Kõik materjalid kantakse loetelusse tähestikulises järjekorras. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi.
Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). Kasutatud kirjanduse loetelusse märgitakse ainult need allikad, millele on uurimistöös viidatud. Viidatud allikad esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus alfabeedilises järjekorras järgnevalt esitatud gruppides: kirjanduse loetelu, internetimaterjalide loetelu, arhiivimaterjalide loetelu ja suuliste allikate loetelu. Kui kasutatud allikad on mitmes keeles, tuuakse kõigepealt ladina, seejärel kirillitsa ja teiste tähestikega teosed originaaltranskriptsioonis ja tähestikulises järjekorras. Vajalikke andmeid
arhiivi eest vastutav isik. Koostamise põhimõte tuleb kehtestada asjaajamiskorras. 2 Arhivaalide loetelu on vajalik -arhivaalide üle arvestuse pidamiseks, arhivaalide olemi kindlakstegemiseks -arhivaalide juurdepääsu tagamiseks -dokumentide kasutamise võimaldamiseks. Arhivaalide loetelu avatakse iga dokumentide loetelus oleva sarja kohta. Loetelu täiendatakse iga asjaajamisperioodi lõppedes, edaspidi tehakse loetelusse kanded ka arhivaalide eraldamisel · Hävitamiseks (hävitamisakti kuupäev) Või · Üleandmiseks (üleandmisakti kuupäev). Arhivaalide loetelu vormingusse kuuluvad: -organisatsiooni nimetus -dokumendi liiginimetus ARHIVAALIDE LOETELU -funktsiooni nimetus -sarja tähis -sarja pealkiri -sarja säilitustähtaeg. Arhivaalide loetelu tabeli vormingusse kuuluvad · Arhivaali järjekorranumber · Pealkiri · Toimikute hulk, mis asjaajamisperioodi jooksul sarjas on tekkinud.
(teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5. pool-akadeemiline (Juridica, 2005, nr 7, lk 459-465) 2005. a, muudeti seadust, anti õigus EU liikmelikusest vastuvõtmisega. Riigikogu küsib Riigikohtult, kas eesti pank eurole üleminekule säilitab Eesti Krooni ja kas pangal jääb alles raha emmiteerimis küsimus. 6. pool-akadeemiline, (praktiline küsimus, Põhiseaduse ekspertiisi
docstxt/14633150133978.txt
nafta, petrooleum, bensiin); samuti 000 töölisele. Seega hoiti töös vaid toodi sisse tarbekaupu (rõivad, riigikaitselisest seisukohast hädavaja- jalanõud, ravimid, tubakas, tööriistad), likke ettevõtteid. mis läksid peaasjalikult Rahvaväe Vabadussõja lõppedes jäid Vene varustamiseks. 1920. aastal lisandusid turg ja toorainevarud, mida silmas loetelusse mitmesugused masinad, pidades Eesti tööstus varem oli raudteematerjalid, väetised jms. edenenud, poliitilistel põhjustel Sisseveomaade hulgas olid esikohal kättesaamatuks. Eesti tühi siseturg Inglismaa ja Soome. nõudis kõikvõimalikke tööstuskaupu, Kuna maailm ei pidanud Eesti kuid potentsiaalse ostjaskonna enamik
antakse kehtiva korra kohaselt avalikku arhiivi. Arhiivihalduse kergendamiseks on otstarbekas võimalikult piirata kasutatavate säilitustähtaegade arvu. Säilitustähtaja kehtestamisel tuleb arvestada, et väga suure juurdekasvuga dokumendiliigid (kirjad) saaksid niisuguse säilitustähtaja, mis viiks miinimumini nende säilitamise kauem kui hädavajalik, kuna iga aastakäik võib ülearu täita arhiiviruumi. Dokumentide loetelusse ei kanta: · töötajate isiklikuks kasutamiseks valmistatud või saadud õigusakte jms; · dokumentide koopiaid, samuti dokumente, mida asutuse ülesannete täitmise käigus ei menetleta. Dokumentide loetelu muudetakse: 1. kui asutuse ülesannete või struktuuri muutmise tulemustena tekivad uued dokumentide sarjad 2. kui muutub dokumendiliigile kehtestatud säilitustähtaeg 3. avaliku arhiivi motiveeritud ettepaneku alusel.
klassifikatsioon, põhjused, nendest teatamise kord ja ennetamine. Samuti tuuakse välja hetke statistika Eesti Vabariigis. Lühidalt saab ka lahti kirjutatud riskianalüüs. Lisades on püütud näidata, millised näevad välja erinevad kutsehaigused ja mõned pildid ka tööõnnetustest. Kutsehaigused Definitsioon Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on pikkamööda järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess, mille põhjustajaks on kestvalt üle 5 aasta toiminud töökeskkonna ohutegurid. Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid Kutsehaigused on väga erinevad põhjustatud ohuteguri ja kulgemise iseloomu poolest. Järgnevas loetelus toodakse välja erinevad kutsehaigused ja neid põhjustavad tegurid töökeskkonnas
Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike. Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi kasutamise lindude püüdmisel, püünispaelte kasutamise imetajate püüdmisel, samuti poolautomaat ja automaatrelvade kasutamise jahipidamisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157
Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike. Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi kasutamise lindude püüdmisel, püünispaelte kasutamise imetajate püüdmisel, samuti poolautomaat ja automaatrelvade kasutamise jahipidamisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki
Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse. Peale nende kuulub lisa III liikide loetelusse mõningaid kalaliike. Eeldatakse nende liikide kasutamise sellist reguleerimist, et ühegi liigi populatsioon ei oleks ohustatud Lisa IV: kohustab lepinguosalisi riike keelustama mõnede püügivahendite nagu liimi kasutamise lindude püüdmisel, püünispaelte kasutamise imetajate püüdmisel, samuti poolautomaat ja automaatrelvade kasutamise jahipidamisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki
Sinna hulka kuuluvad alused, happed ja soolad. Elektorlüüte jaotatakse tugevad elektrolüüdid, happed: väävel happe, Leelised ehk vees lahustuvad hüdrooksiidid. LiOH, KOH, Ca(OH)2, NaOH. Soolad, mis lahustuvad vees, kõik ülejäänud on nõrgad elektrolüüdid. Kõik ülejäänud happed, alused ja sooland on nõrgad elektrolüüdid Tugev elektrolüüd, nõrk elektrolüüt või mitteelekolüüt. N2O ei kuulu loetelusse AgCl nõrk CaSO4 tugev CaSO3 tugev Ba(OH)2 tugev Cl2 mitte elektrolüüt FeCl3 tugev. NaOH tugev HNO3 tugev H2S nõrk Mitte elektrolüüdid on ained, mille vesilahused ei juhi elektrit, lahuses on molekulid. Ja sinna hulka kuuluvad oksiidid, lihtained, ja paljud orgaanilised ained. Page 11 Disotsiooni võrrandid
Seega on tegevusuuringu näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on rõhutatud selle seotust konkreetse olukorraga, koostööle toetumist, uurija osalemist uuritavas olukorras ja enesehindamist. (Metsamuuronen 2006: 102) Tekstiviidetele vastavad bibliokirjed paigutatakse töö lõppu alfabeetilisse loetelusse. Viited tuleb ühtlustada, st kõigil autoritel on ühtviisi kas eesnimetäht või eesnimi välja kirjutatud. Kui mõne autori eesnime ei ole võimalik välja selgitada, siis tuleb kõikide autorite puhul kasutada eesnimetähte ja lisada punkt. 18 Allpool olevates näidistes on esitatud bibliokirjed ning neile vastavad viited, mis on esitatud leheküljenumbriga 4. Näide Kolk, Madis 2011. Uussiiralt autoriteatrist, ajaloost ja vabadusest
tagajärjele. Kui nähtuste vahel ei ole vältimatut seost, siis on tegu lihtsalt nähtuste järjestikuse avaldumisega. Põhjuslik seos peab olema tuvastatud selliselt, et oleks võimalik väita, et kahju jääb tekkimata, kui isik ei oleks õigusvastasel viisil käitunud.17 Lisaks eeltoodule kuulub ka süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka ka eriline isikutunnus. Seadusandja ei ole erilist isikutunnust arvanud objektiivsete tunnuste loetelusse, kuid eriline isikutunnus objektiivseks tunnuseks juhtudel, kui eriosa koosseis näeb seda ette. Siinkohal on oluliseks märksõnaks, et üksnes siis, kui on tegemist erilise isikutunnusega isikut eeldava koosseisuga ( ametiisik, sünnitav naine vms). Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte ( nt mootorsõiduki juhtimine joobnult, vanglast põgenemine.18 Seega võime öelda, et objektiivne koosseis on täidetud, kui on pandud toime eriosas
nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides, kõikjal on levinud ka aprillikaartide saatmine. Eestis ja muudes Kesk-Euroopa riikides kuulub 1. aprill õnnetute päevade loetelusse. Mida mujal tehakse otimaal kestab aprillinaljade tegemine 48 tundi ja seda kutsutakse käojahiks. Prantsusmaal kutsutakse päeva aprillikalaks, sest seda on kerge püüda, see on kerge saak. Koolilapsed kinnitavad üksteise seljale kalapilte ja silte kirjaga 'Aprillikala'. Ka eesti slängis on levinud 'kala' eksituse või vea tähenduses. Inglismaal mindi uuele kalendrisüsteemile lõplikult üle 1752. aastal, esimese aprilli
ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse) loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki kasutatud materjali loetelu kohustusliku osana uurimistöö juurde. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel. Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi kasutamise kohta. · Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir-
hõlmates organisatsiooni kõiki andmeressursse. Väga üldistades võib väita, et andmelao eesmärk on "toita" otsustajaid informatsiooniga, mis aitab otsustajatel langetada kvaliteetsemaid otsuseid õigeaegselt. Andmeladu (andmeait) ehk data warehouse koosneb reeglina neljast kihist: 1. Relatsioonilisest andmebaasist 2. Andmelaaduritest 3. Mitmemõõtmelisest andmebaasist (OLAP cubes) 4. Andmelao kasutajaliidesest Mõnikord lisatakse antud loetelusse veel "meta-andmebaas", ehk kus hoitakse siis andmeid andmete kohta. See on väga oluline suuremate andmelao rakenduste puhul, kus on vajadus kiirelt ja operatiivselt andmesisendeid muuta ilma suurema lisatööta andmelaadurites. Andmeladu ettevõttes tähendab reeglina erinevate andmelettide (data mart) kogumit. Iga andmelett teenindab teatavat üksust või teatavat juhtimisvaldkonda.
Loetelu hulka kuuluvad fotograafiateosed, koreograafiateosed, tuletatud teosed, andmebaasid, teoste ja informatsiooni kogumikud, arvutiprogramm ja kaasmaterjalid, formaat ja standard. 5. AÕ-ga mittekaitstav intellektuaalse tegevuse tulemus (ideed, faktid, andmed, päevauudised, scène à faire). - slaid 9; AutÕS §-s 5 on loetletud need intellektuaalse tegevuse tulemused, mida autoriõigus ei kaitse. Autoriõigusega mittekaitstavate objektide loetelusse kuuluvad nii teose tunnustele vastavad loometulemused (õigusaktid, kohtulahendid, rahvaloominguteosed jms) kui ka sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, päevauudised jms). Vastavalt AutÕS §-le 5 ei kaitsta autoriõigusega: ideid, fakte ja andmeid, päevauudiseid, scene a faira (“scene to be made” or “scene that must be done”). See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt väljas
Pärindu võib hakkata koostama andmebaasi akna tabeli- või päringulehelt. Viimaselt avab nupp NEW ja järgmisest aknast Design Viewuue päringu disainiakana, kuhu tuleb valida vajalikud tabelid. Akna ülemises pooles on avatud tabelite väljaloetelud, jooned näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel. Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeeritakse need hire abil akna alumises pooles olevasse väljanimede ja tingimuste loetelusse. Field Päringu väljad Table Andmetabelite nimed Sort Sorteerimise järjekord Show Kas näidata välja Criteria Kriteeriumid Kriteeriumid Kriteerium on loogikaavaldis, kus võib kasutada võrdlusi ja loogikatehteid. Andmeteks on konstandid, andmetabelite väljad, teised avaldised. Kui väla nimi koosneb mitmest sõnast, pannakse ta nurgasulgudesse. Võrdluse struktuur Operand1 võrdlus Operand2
ilmumisaastat, siis märgitakse viitesse selle kasutamisaasta. 3.5. Kasutatud allikate loetelu Töö kirjutamisel kasutatud materjalide põhjal koostatakse kasutatud allikate loetelu (mitte kasutatud kirjanduse loetelu, kui peale trükitud ja elektrooniliste tekstide on kasutatud ka nt audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Tekstis viitamata allikmaterjale loetelusse ei tohi lisada. Segi ei tohi ajada tekstisisese viitamise ja kasutatud allikate bibliokirjete vormistamist. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded ja bibliokirjete olulisemad näited on esitatud käesoleva juhendi järgnevates punktides, kuid vajadusel tuleks abimaterjalina kasutada Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendit“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded
,,Theogonia" jätkuks on ainult vähestes katkendites meieni jõudnu ,,Naiste loetelu" ehk ,,Naiste kataloog", mis samuti omistatakse Hesiodosele. ,,Naiste loetelu" sisaldab muistendeid kreeka suguvõsade kuulsaist esiemadest. Kui ,,Theogonias" püütakse anda ülevaade arvukaist kreeka muinasmaailma ühistest ja kohalikest jumalaist ning viia need ühtsesse genealoogilisse süsteemi, siis on ,,Naiste loetelusse" koondatud heeroste suguvõsade põlvnemislugusid. Mõnede nüüdisaja teadlaste arvates ei kuulu ,,Naiste loetelu" Hesiodosele, samuti kaheldakse Hesiodose autorsuses ,,Theogonia" puhul. Traditsiooniliselt on need teosed siiski käibel Hesiodose nime all, kusjuures antiikajal seostati Hesiodose nimega veel teisigi didaktilise ja genealoogilise suunaga teoseid. Hesiodosel on rida järgijaid ja tema töö jätkajaid. Ta didaktiline looming on 7.-6. saj. õpetliku lüürika
· valitakse tabelitest (päringutest) vajalikud väljad · määratakse kirjete väljastamist piiravad tingimused · määratakse grupeerimis- ja sorteerimistingimused. Päringuakna ülemises pooles on valitud tabelite väljaloetelud ning jooned nende vahel näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel (joonis 6.3). Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeritakse need hiire abil akna alumises pooles olevasse välja nimede ja tingimuste loetelusse. Sama tulemus annab ka, kui klikata välja nimel hiire vasakut klahvi kaks korda. Päringutes võib väljundtabeli veergude nimesid muuta, pannes uue nime endise välja nime ette ja eraldades need kooloniga. Iga tabeli väljanimede alguses on tärniga väli, mille valides väljastatakse väljundtabelisse kõik selle tabeli väljad. Mittevajaliku tabeli eemaldamiseks klikatakse sellel hiire paremat klahvi ja valitakse avanevast hüpikmenüüst korraldus Remove Table. 6.3
aitab (konteksti andes) aru saada dokumentide väärtusest ja määrata säilitustähtaegasid; hõlbustab hindamist. Tuleb silmas pidada, et kui asutuses tekib arhiiviväärtuslikke dokumente, moodustavad tegevused ühe osa hilisemast arhiivimoodustaja (kirjelduselement Funktsioonid, üles- anded ja tegevused) või sarja (kirjelduselement Sisu ja teema) arhiivikirjeldusest.17 Tegevuste märkimiseks dokumentide loetelusse on kaks võimalust: sidudes tegevused konkreetse(te) sarja(de)ga (vt NÄIDE 3). Sellel juhul tuleb silmas pidada, et üks sari võib olla seoses ka mitme tegevusega. Seos sõltub sellest, missuguste tunnuste ja põhimõtete järgi sarjad moodustatakse. sidudes tegevused vabas vormis funktsiooniga, mida nad täidavad (vt NÄIDE 4). NÄIDE 3. Tegevuste sidumine sarjadega Funktsioon 5 ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
pöördumist. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] [Paragrahvi 23 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 23. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine (1) Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. (2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. (4) Tööandja registreerib kõik kutsehaigusjuhud ja muud tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed kättesaadavaks
andmed. Andmekaitse seisukohalt omavad tähtsust need andmed, mille puhul on isiku andmete alusel identifitseerimiseks kuluv aeg ja kasutatavad vahendid mõistlikud. Andmete sisu ning sisust tuleneva riive intensiivsuse järgi jagunevad isikuandmed tavalisteks või üldisteks isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks. Üldjuhul õigusaktid loetlevad, millised isikuandmed on delikaatsed ning kõik ülejäänud isikuandmed, mis loetelusse ei kuulu, on üldised isikuandmed. 12 13 Isikuandmete liigitamise vajaduse delikaatseteks ja tavalisteks isikuandmeteks on tinginud vajadus kaitsta õigussuhtes poolt, kes on õigussuhte olemusest tulenevalt ühiskondlikult kaitsetumas olukorras või enamusest teatud tunnuste alusel erinev. Delikaatsete isikuandmete sisu identifitseerib andmesubjekti tema
kogu haiglas. Nakkustõrjerühm peaks iga päev läbi vaatama järgmiste külvide tulemused: · verekülvid, · seljaaju vedelik, · veresoonekanüülitipud, · kõik intensiivravi ja neonataalse intensiivravi osakondade proovid, · operatsioonihaavade (eritise) proovid, · uriiniproovid. 3 Proovide tulemused, mis ei kuulu ülaltoodud loetelusse, tuleb läbi vaadata plaanipäraselt. Mikrobioloogiliste tulemuste adekvaatsus sõltub: · uuritava materjali päritolust, võtmise tehnikast ja selle kvaliteedist; · informatiivse saatekirja koostamisest ning materjali saatmisest laborisse; · laboris uuritava materjali käsitlemisest, tulemuste analüüsimisest ja vastuse formuleerimisest. Lisaks eelpool toodule patsiendi ravi tulemuslikkus sõltub ka:
kujunevad sarnaselt finantsvarade ja reaaloptsioonide hindamise mudelitega. Üheks tuntumaks ja enimkasutatavaks mudeliks kinnisvara- ja finantsturu vaheliste vastasmõjude kirjeldamisel on FDW mudel (konstrueeritud Fisheri (1992) ning Di Pasquale ja Wheatoni (1992) poolt), mis kujutab kinnisvaraturu (tööhõive ja nõudlus eluasemete järgi) ja finantsturu (nt laenukapitali hulk) vahelisi seoseid. Schulte ja Schäfers (2000) on lisanud loetelusse veel neljanda kategooria, mida ei ole väga palju uuritud: juhtmise aspekti (vt joonis 2). Selline vaatepunkt uurib, kas ja kuidas saab kinnisvaraturu tsükleid integreerida äriprotsesside juhtimisse. Joonis 2. Juhtimise aspektist lähtuv kinnisvaraökonoomika. Allikas: Schulte ja Schäfers (2000), viidatud Wernecke et al. (2004) kaudu, autori tõlge. Juhtimislikest aspektidest lähtudes eristatakse strateegia-, funktsiooni- ja faasipõhiseid aspekte
2000: 287). 88 Džässmuusikat viljelenud muusikute üldarv oli kindlasti märgatavalt suurem, sest ainuüksi eeltoodud fotodel on 28 muusikut, kelle isikut pole õnnestunud tuvastada, samuti pole mitme orkestri kohta peale nime midagi täpsemat teada. Siinjuures peab muidugi arvestama, et võib esineda isikkoosseisude kattumisi ja mõnigi kord ei pruugi me osata nime ja nägu kokku viia. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et siia loetelusse pääsesid siiski vaid professionaalid või oma tasemelt sinna lähedale küündinud muusikud. Nn tagamaa, mille hulka tuleks lugeda nii oma lõbuks mängivad ja püsivast muusikutööst mittehuvitatud pillimehed kui ka algajad noored muusikud, loetelus ei kajastu. Viimaseid ehk algajaid ei tohiks samas kuidagi alahinnata, sest nagu käesoleva uurimuse edasised peatükid näitavad, moodustasid sõja tõttu emigreerunud teiste elualade
annaabi.ee 
