r = 500 mm a = 700 mm h =1600 mm = 60 min-1 1) Määrata vedava lüli punkti A kordinaadid funktsioonina nurgast . A Ax Ay r Ax = r * sin Ay = r * cos Punkit A kordinaadid: A{r*sin ; r*cos } 0 2) Määrata liuguri punkti B horisontaalkordinaat Bx funktsioonina nurgast . Ax rsin Bx tan = a+ A y -> tan = a+rcos tan = h ja Järelikult: hrsin B x= a+cos
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur
Hööveltera saab liikuda edasi-tagasi: lõikefaasis aeglaselt, tagasiliikumisfaasis kiiresti. Liugur pannakse liikuma kulissmehhanismi abil. Järgnevalt on esitatud risthöövelpingi kinemaatikaskeem: Vastavad pikkused on r = 500 mm, a = 650 mm ja h = 1 500 mm. Vedav lüli pöörleb kiirusega 60 pööret minutis ja sellepöördenurka mõõdetakse vertikaalteljest. a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast . b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsiooninanurgast . c) Millise pöördenurgakorral on liuguri punkti B koordinaat maksimaalne? esitada kraadides ja vastav maksimaalne koordinaat millimeetrites. d) Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast ? e) Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade = 0 ja = 180 korral? f ) Kirjutada MATLAB-i võiOctave'i programm, mis esitab kiiruse v graafiku funktsioonina pöördenurgast . Esitada nii kood kui graafik. Lahendus
Samas kui võrrelda väntpressi vasaraga, siis vänt- presside puhul on kvaliteed parem, automatiseeritus ja tootlikkus on kõrgemad. Puuduseks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes ning deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeeri- mine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine terask- ere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-regu- leeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik
väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Tööks vajalik energia antakse elektrimootorilt
Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute täpsus on kõrge ja, võrreldes vasaratega, on tal suurem tootlikkus ja paremad töötingimused. Väntspressil väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid stantsimiskallakuid ja sellega säästa metalli. Väntpresside valmistavate stantsiste tüüpkujud on sellised: 3. Survetöötlusseadme põhimõtteskeem: Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3.Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine – reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsitud tooriku koheseks eemaldamiseks stantsivaost
Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3) Survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale
ni s mi vabadusaste Liikuvate lülide arv: 1 – vänt, 2 – keps, 3 – liugur. Kinemaatiliste paaride arv: Kõrgemad paarid puuduvad. Neli madalpaari: pöörlemispaar O (liikumatu lüli ja vända vahel), pöörlemispaar A (vända ja kepsu vahel), pöörlemispaar B (kepsu ja liuguri vahel), translatsioonipaar liuguri ja liikumatu lüli vahel. Seega väntmehhanismi vabadusaste W 3* n 2* p5 p4 3*3 2* 4 1 2. Punkti A koordinaadid xA = OA*cos = 40*cos yA = OA*sin = 40*sin Kui =130, siis xA = 40*cos = 40*cos 130 -25,7 cm yA = 40*sin = 40*sin 130 30,6 cm 3. Punkti B koordinaat xB = OA*cos+AB*cos = 40*cos+110*cos Siinus teoreem
seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus 3. Stantsise joonise väljatöötamine ja vormistamine 4. Stantsi lõppvao koos stantsisega joonestamine selle kinnises olekus 5. Deformeerimisskeemi joonestamine Valitud detaili joonis 1. Stantsimisviisi valik Stantsimisseadmeks valin väntpressi ning stantsi tüübiks on kinnine stants. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes
Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga 5 stantsiste koheseks eemaldamiseks stantsivaost. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väiksemaid
d =0,001m d2=0,00048m 1 d 2 S 4 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S =7,85*10-7 S2=1,81*10-7 1 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Jrk. Nr. I (A) l (m) U (V) R () 1
tektseditor mate LaTeX r = 0.1; l = 0.2; rpm = 2000; omega = rpm*pi/30; phi = linspace(0, 2*pi, 361); v_B = zeros(1, 361); om_AB = zeros (1, 361); for ind = 1:361, r_sin_phi = r*sin(phi(ind)); r_cos_phi = r*cos(phi(ind)); sq = sqrt(l^2-r_sin_phi^2); v_B = -r_sin_phi*(1+r_cos_phi/sq)*omega; om_AB = -r_cos_phi/sq*omega; end figure (1) hold off plot(phi, v_B, 'linewidth', 2) hold on plot([0 2*pi], [0 0], 'color', 'black') title ('liuguri kiirus') xlabel('varphi [rad]') ylabel('v_B [m/s]')
b) liittoime- e. kaksiktoimevasarad langevaid osi (vasarapea, ülemine pinn) kiirendatakse täiendavalt suruõhu või auruga. - Sepistuspressid Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti.
kasutatakse universaaltööriistu. Deformeeritav metall saab sepistamisel takistamatult voolata igas suunas, mistõttu sepistamist nimetatakse sageli ka vabasepistamiseks. Sepistuspressid Raskete sepiste (üle 2..3 tonni) tootmisel kasutatakse pressidel sepistamist. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse e. hüdraulilisi presse. Mehaanilisi presse, nt väntpresse kasutatakse vormstantsimisel. Hüdropresside põhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Hüdropressid on jõupiiranguga seadmed, s.o. nende maksimaalne survejõud on põhiliseks kasutamist limiteerivaks karakteristikuks. Vasaratest erinevalt toimub tooriku deformeerimine staatilise survejõu toimel, mitte löögiga. Seetõttu hüdropressid ei vaja rasket alasit ega vundamenti.
kiirendus, seda suurem jõud, ja seda suurem on vool, mis voolab (joonisel nooled) Kõige populaarsemad on potentsiomeetrilised andurid, mis jagunevad omakorda kaheks, mehaaniliste kontaktidega ja ilms mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised anduri. Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas elektrijuht või voolujuhtiv riba. Kui nendes andurites on kasutatud õhukest kalibreeritud voolujuhti koos liuguriga, neid nimetatakse ka reohordmuunduriteks (reohordideks). Kui voolujuht on mähitud karkassile, neid nimetatakse reostaatanduriteks. Lihtsamalt öeldes liigub mass maha igal kiirendusel ja venib jõuga, mille kaudu saab arvutada täpse kiirenduse.
Takisti, reostaat, voolutugevuse reguleerimine lk 83-86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat Voolutugevu...
liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks. Etteandva juhtimisratta asendi muutmisel tekib relee vooluringis vool. Relee rakendub ja lülitab sisse mootori M, mis nihutab potentsiomeetri R2 liuguri järele potentsiomeetri R1 liugurile. Liikumine toimub senikaua, kuni mõlemad liugurid on võtnud ühesuguse asendi. Pärast seda katkeb vool relee mähises ja relee lülitab mootori välja. Kokkuvõtteks võib öelda, et igale etteandva juhtimisratta nihkumisele reageerib süsteem kui uuele ülesandele:juhitava objekti võll jälgib juhtiva mehhanismi võlli pöördumist antud täpsusega.
Kui süsteem on stabiilne siis kontrollitakse kas ta elemendid, sest anduri viga mõjutab kogu süsteemi töödReostaat tajur ehk reageerib nõutava kvaliteediga.Selleks arvutatakse reguleerimise kvaliteedi Takistus- ja potentsiomeetertajurid?- Takistus- ja potentsiomeetertajurid on näitajad.Need on 1) Staatiline viga,see ei või olla suurem kui lubatav Staatiline parameetrilised, muutuva aktiivtakistusega tajurid,kus liuguri asendi või protsess jääb siis järgi kui siirdeprotsess on lõppenud..2)Siirdeprotsessi kestvus pöördenurga muutus põhjustab tajuri elektrilise takistuse muutumise.Kuna Ts ei tohi olla ple normi.peab olema nõutaval tasemel3)ülereageerimimise praktikas on sobivam saada väljundsignaal pinge muutusena, siis lülitatakse kasutamise eesmärk on siirdeaja vähendamine.Kasutatakse ka veel teisigi takistustajur mõõteahelasse enamasti potentsiomeetrina
Sellisel põhimõttel töötasid kunagi ja ka praegu on mõnes kohas kasutusel sellised kaalud. Katse käik: Katse I: Vedru elastsusteguri määramine 1) Ava simulatsioon. Vali kolmas aken „Lab”. Võte vaadata, mis midagi teeb. Üleval paremal hallis kastikeses vote panna linnukese kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Muudele ei ole vaja. Enne katse alustamist võite muuta ka gravitatsiooni vajutades “+” märgile ja muutes seda liuguri abil või valides rippaknast gravitatsiooni. NB! Kui alustate mõõtmistega, siis jälgige, et gravitatsioon oleks Maa (Earth). 2) Kui te katsetega alustate, siis valige keskelt ülevalt kastikesest “Spring Strenght 1” ise vedruelastsus ja “Mõõtmistulemuste” all toodud lahtrisse kandke liuguri number, kus liugur teie katses on (Small- 1 ja Large- 10; teie elastsuse valikul peab jääma nende kahe vahele; kui
Neid kasutatakse kohtades, kus võimsused küündivad üle 2 W. Tingmärk vasak-Euroopa Parem- Ameerika 24. Muuttakisti, liigitamine kasutamine, tingmärk. Reguleeritava takistusega takistid jagunevad potentsiomeetriteks ja seadetakistiteks. Potentsiomeetreid kasutatakse elektroonikaseadme mingite parameetrite muutmiseks selle töötamise käigus. Tööpõhimõte: isoleeralusele on kantud takistuskeha, mille otstesse on ühendatud klemmid. Mööda takistuskeha liigutatakse liuguri kontakte, mistõttu muutub klemmidevaheline takistus. Takistuskeha materjaliks grafiit, takistustraat, kermet. Seadetakistid – kasutatakse elektroonikaseadmete häälestamiseks. Paiknevad seadme sisemuses. Tööpõhimõte sama mis potentsiomeetril Tingmärk Pontentsiomeeter Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatud pingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb
Liigu ja algseisu protseduur käivitatakse kasutaja poolt töölehel olevate nuppude abil. Paus protseduuri eesmärgiks on tekitada 0,5 sekundiline paus palli liikumiste vahele. PARAMEETRID Peamisteks parameetriteks on mängus algandmed ja kujundid. Lehel on antud neli numbri välja ja neist kaks on kasutajal kontrollitavad. Teised kaks on veel palli liikumise aja kuvamiseks ja teepikkuse kuvamiseks. Palli liikumiste arvu saab kasutaja kontrollide liuguri abil ja palli liikumise juhuslikkust saab kasutaja kontrollida juhuslikkuse teguri abil. Kaks kujundit defineeritakse nimepidi pall ja väli. Välja koordinaate kasutatakse selleks, et pall liiguks vastavalat välja piiridele. Algseisu seadistamisel liigutatakse välja koordinaatide abil pall uuesti välja keskele. STSENAARIUM Mängu põhimõte seisneb selles, et kasutaja seadistab liguri abil endale sobiva palli liikumiste arvu. Lisaks saab kasutaja soovi korral seadistada
lõiketõõtlus kus eemaldatakse teravad servad ja antakse detailile niiöelda kaubanduslik välimus. 3 Stantsise/lehttooriku projekteerimine Joonis Stantsise joonis Materjalikulu optimeerimiseks ka paigutuse näide toorikmaterjalile. Joonis Paigutus lehtmaterjalile 4 Seadmete valik Lähtudes tooriku valmistusviisi valikust valitakse stantsimisseadmeks väntpress. Tööpõhimõte on sellisel pressil üpriski lihtne. Toormaterjal läheb masina vahele, edasi toimub templi ja sisemise liuguri tõus kuni allalangemiseks valmisolekuni. Edasi niiöelda ,,lõikab" tempel alla langedes toormaterjalist detaili tooriku välja ning siis on selle masina jaoks töö üldjuhul lõppenud. Peale seda tegeltakse juba detaili lõiketöötlusega, et teda sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Kasutatud kirjandus: · Survetöötlus URL= http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/411/Metallide%20survet %C3%B6%C3%B6tlus.pdf · Lehtstantsimine ja painutamine URL= http://v2.ttu
Kogu vooluringi kohta-suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). 3.Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja emj määramiseks. Seda kasutatakse galvaanielemendi emj määramiseks teise elemendi abil, mille emj on teada. Uuritav element ühendatakse potentsiomeetri punktidega A ja C, liuguri C nihutamisel leitakse selle selline asend, kus voolutugevus ahelas =0. Galvaanielemendi emj klemmide potentsiaalide vahena voolu puudumisel on kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega. 4. 1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriväli 1 C ümberpaigutamisel tööd 1 J. 1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A suuruse voolutugevusega alalisvoolu võimsus on 1 W. 5
toiteallika (näiteks galvaanielemendi) klemmide potentsiaalide vahe tingimusel, et vool läbi allika puudub. Galvaanielemendi klemmide potentsiaalide vahe saab määrata, ühendades need mingi vooluahela selliste punktidega, millede potentsiaalide vahe on sama, mis elemendi klemmidel. Sel juhul on vool elemendis null. Mõõteskeemi alumises osas asuva pingeallika (alaldi) klemmidele on ühendatud traattakisti (potentsiomeeter) AB, mida läbib vool tugevusega I : AB AB R U I = , (5) Liuguri C nihutamisel piki traati saame muuta pinget UAC nullist kuni UAB -ni. Valemitele (5) ja (2) tuginedes, saame: AC RAC A C U = I ⋅ =ϕ −ϕ . Liuguri C nihutamisega leitakse tema selline asend, mille korral voolutugevus galvanomeetrit sisaldavas ahelas saab võrdseks nulliga. Punkti C potentsiaal ϕ C on siis võrdne galvaanielemendi teise klemmi potentsiaaliga. Seega galvaanielemendi emj ε on nüüd kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega UAC .
56 2. 0.77 1.56 3. 0.76 1.54 4. 0.77 1.55 5. 0.77 1.54 Keskm. =0.77 =1.55 3) Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4) Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 2A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Tabel 2. 1. Peen traat I=1(A) Jrk.nr
1,53 0,77 4. 1,56 0,80 5. 1,57 0,78 d1keskmine=1,57 d2keskmine=0,78 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=r2=d2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest
2 0,76 1,57 3 0,76 1,58 4 0,77 1,57 5 0,78 1,56 d1=0,764 d2=1,576 Tabel 1. 3.Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4.Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 4A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Jämeda traadi andmed L(m) U(v) R()
kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1mm; r1=0,5mm d2 =1,27mm; r2=0,635mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Traat 1: Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1
4. 1,56 0,80 5. 1,57 0,78 d1keskmine=1,57 d2keskmine=0,78 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=Пr2=Пd2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest
k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 0,04 m 0,003 0,002
Töö eesmärk: ● Õpilane teab milline on vedrupendelpendel. ● Õpilane oskab määrata verdupendli perioodi ja sagedust. Simulatsioon: https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-and-springs-basi cs_en.html Teoreetiline osa: Võnkuva süsteemi füüsikalist mudelit nimetatakse pendliks. Kõige sagedamini kasutatavateks mudeliteks on matemaatiline pendel, füüsikaline pendel ja vedrupendel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Vedrupendliks nimetatakse absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmassi. Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu vaheline vastastikmõju. Ideaalset vedrupendlit ei ole olemas, sest absoluutselt elastset vedru ei eksisteeri. Kuid väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood vedru elastsustegurist ja kuulikese massist: 𝑚 ...
Jõudude vahekord ja isepidurdustingimused keermepaaris Poltide pingutamisel tekitatakse võtmega pöördemoment Mp = PtL, kus L on mutrivõtme pideme pikkus ja Pt pidemele mõjuv jõud. Pingutusmomendi tasakaalustavad keermes esinev moment Mk ja mutri või poldi pea tugipinna hõõrdemoment Mt. Pöördemoment Mp = Mk + Mt Kruvipaaris esinevate jõudude vaatlemisel on otstarbekas pöörata täisnurkkeerme niidi üks keerd (keskläbimõõdu d2 järgi) pinnaks, mutter aga asendada liuguriga. Liuguri tõusule mööda kaldpinda vastab mutri liikumine keermel. Teoreetilisest mehaanikast on teada, et kaldpinna ja liuguri vahel mõjuv jõud R kujutab endast normaaljõu ja hõõrdejõu resultanti ning on kallutatud normaali n-n suhtes hõõrdenurga võrra. Neetliite arvutus Välisjõudude mõjul võib neetliide puruneda, kusjuures needid lõigatakse läbi, lehti ja neete muljutakse või leht rebeneb neediavaga nõrgestatud ristlõikes. Võimaliku
misi poole tolli ehk 1,27cm võrra). Lõigu taanet saad määrata ka joonlaual olevate eriliste liugurite abil neid lohistades. Kui haarata kinni ülemisest „tagurpidi kolmnurgast“ ja seda lohistada, siis määrame esireataanet (ingl. First Line Indent); kui aga haarata kinni alumisest „õigetpidi kolmnurgast“ (jälgi, et ei haaraks kinni „nelinurgast“) ja seda lohistada, siis määrame lõigutaanet (v.a esimene rida; ingl. Hanging Indent); alumise neljanurkse liuguri (ingl. Left Indent) abil saab määrata terve lõigu taanet korraga. Paremal pool olev „õigetpidi kolmnurk“ on realõpu piiraja (ingl. Right Indent), millest kaugemale ükski rida ei ulatu. Kui neid liugureid liigutada, siis need nagu „hüpaksid“ edasi/tagasi. See on tingitud sellest, et vaikimisi on määratud taande sammuks 1/8 tolli ehk ≈ 3,2 mm, mille järgi Word liugurid paigutab ehk positsioneerib. -4-
Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Käigulukusti Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Sünkronisaator Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide
Helitugevus ja stereo tasakaaluregulaatorid Helitugevus regulaator võimaldab valida sobiva heli põhiliselt selleks ,et muuta takistit pinge jagurina potensiomeeter lülituses. Helitugevusgeneraatori kavandamisel tuleb pidada silmas kaht kuulmisfüsioloogilist omadust: Talutav helivaljudus on tekitavast füüsikalisest helirõhust ja sellega võrdelisest helitugevusest logaritmilises sõltuvuses, st helirõhu tõusmisel heli suureneb. Et heli valjuks muutuks reguleertakisti liuguri ühtlasel pööramisel või lükkamisel lineaarselt peab reguleertakistil olema logaritmilisele vastupidine reguleertunnusjoon, see tähendab reguleertunnusjoon peab olema eksponentsiaalne. Selleks sobivad on takistid: · SP3 12 · SP3 23 Ri/Rn 1/n Kui B tunnusjoonega regulaatori liugur on keskasendis, siis tema väljundpinge Uv = 0,1. Kui püsiva helirõhu taseme korral tõsta signaali sagedust sagedusest 2 kHz kõrgemale või
= k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 1.10 Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid 1. d1 = d2 = d2 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S . 4 2. S1 = S2 = 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr
Liugur on ühendatud mõõdetava detailiga ja koos selle asendi muutmisega muutub ka signaalpinge 0...5V. Potensiomeetri töötamise eelduseks on häireteta toitepinge ja maandus.Potensiomeetri tüüpiliseks rikkeks on liugraja kulumisest tingitud pingesignaali katkstused. Kontrollimiseks tuleb keerata potensiomeetrit aeglaselt ühest äärmisest asendist teise.jälgides samaaegselt otsiloskoobiga pingemuutust.Pingesignaal peab olema puhas(ilma värelemiseta)ja uutuma sujuvalt vastavalt liuguri asendile.Lisaks tuleb kontrollida veel potensiomeetrite äärmiste asendite pinget. NB!Mõnedel potensiomeetritel on reguleeritav ka mõõtekava detaili ja potensiomeetri omavaheline asendi(näiteks gaasiklapi potensiomeetril!) Iduktiivandur Induktiivandureid kasutatakse külgliikumise elektriliseks mõõtmiseks ja selle anduri töö põhineb pooli induktiivsuse muutusel. Induktiivanduri näitena on toodud veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise
3)Fiksaatori pesad 4)Fiksaatorid 5)Korpus 6)Fiksaatori kork koos vedr Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid (4) asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraalasendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator (4) süvendist (3) välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Küsimuste vastused: (Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal) 1
2. 0,64 1,54 3. 0,68 1,58 4. 0,65 1,49 5. 0,64 1,59 d1keskmine=0,65 d2keskmine=1,54 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=r2=d2/4. S1=0,33(mm2)=0,33*10-6(m2) S2=1,86(mm2=1,86*10-6(m2) 3.Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. 4.Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 3 Peen traat Tabel 3
Pärast seda, kui lapsed on ise mõned graafikud joonestanud, märkavad nad reeglipärasust: võrdelise sõltuvuse graafik läbib alati punkti (0;0). Enamasti pannakse ka tähele, et kui võrdetegur a on positiivne arv, siis paikneb sirge I ja III koordinaatveerandis; kui võrdetegur a on negatiivne arv, siis paikneb sirge II ja IV koordinaatveerandis. Seda on võimalik programmi GeoGebra abil kuvada ka ekraanile või interaktiivsele tahvlile. Muutes liuguri abil arvu a väärtust näeme, kuidas sirge asend koordinaatteljestikus muutub (vt joonis 7 ja joonis 8). Joonis 7 Joonis 8 7 Graafiku joonestamisel tuleb õpilase tähelepanu pöörata järgmisele: 1) koordinaatteljestiku tegemisel võtta ühe ühiku pikkuseks 1 cm ehk kaks vihikuruutu (kui õpetaja pole eelnevalt midagi muud öelnud); 2) sirge paikneb kogu koordinaattasandi ulatuses
Joonisel 0.2.6 a ja b on reostaatskeemlülitus, c ja d potentsiomeeter skeemlülitus. Lülitused a ja b on praktiliselt samased. Takistuse muutus reostaatskeemis toob endaga kaasa voolutugevuse muutuse ahelas, mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil l = lmax takistus on võrdne resistori täieliku takistusega R. r = kl (3.2.1.) kus: k = R/lmax – ülekandetegur r = aR (3.2.2.) kus: a = l/lmax. Tegelik staatiline karakteristik näeb välja nagu joonisel 0.2.6.i, ja seda põhjusel, et 4/27 jklng3.sxw
ρ= k·S ( Ωm) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mōōtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 0,47 mm d2 = 0,97 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=πr2). S1 = 0,173 mm2 (0,173*10-6 m2) S2 = 0,739 mm2 (0,739*10-6 m2) 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
3)Fiksaatori pesad 4)Fiksaatorid 5)Korpus 6)Fiksaatori kork koos vedr Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid (4) asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraalasendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator (4) süvendist (3) välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Küsimuste vastused: (Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal) 1
kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste. . Käigukasti kaan, ja Käigulülitus hargid (kahvlid), Liugurid,. Käigulülitus kang, Korgid, Fiksaatorivedrud, Fiksaatorid, Liuguri lukustid, Lukusti tihvt, Lukustivedru,. Tagurpidikäigu lüliti. samasuguse töövõimega radiaalkuullaagri paigaldamiseks ei jätku ruumi. Et säästa keredetaile ja hõlbustada remonti, töödeldakse istukohad, millesse paigaldatakse laagrite välisvõrud, vahetatavatesse, karteri külge kinnitatud kaussidesse (pesadesse). Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaaniline käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või
· Varbmehhanismid · Hammasmehhanismid · Hõõrdmehhanismid · Kiilmehhanismid · Kruvimehhanismid · Nukkmehhanismid · Painduvate lülidega mehhanismid Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide vahel ja kahest madalamast paarist liikuvate lülide ja kinnilüli vahel. Nukkmehhanismi puudused · Nuki täpse profiili valmistamine võib osutuda väga keeruliseks
infot selsüüni rootori pöördumise suuna kohta. Sellest puudusest saab aga üle, kui alaldada rootorimähises indutseeritud emj faasitundliku alaldi FA abil [vt ka väljundpingete diagrammi Uvälj = f ()]. Väga lihtsad on ka mitmesugused potentsiomeetrilised käsklusaparaadid (joonis 3.2). Joonisel 3.2.a on kujutatud lihtsaimat potentsiomeetrilist käsklusaparaati, mille väljundsignaali väärtus sõltub liuguri asendist, st tema liikumisulatusest L. Sellise käsklusaparaadi puuduseks on ühepolaarsus väljundsignaali polaarsus ei sõltu liuguri liikumise suunast. Joonis 3.2 Ülaltoodud puudusest on vaba joonisel 3.2.b kujutatud potentsiomeetriline käsklus- aparaat. Sellel käsklusaparaadil võetakse väljundsignaal potentsiomeetri liuguri ja potentsiomeetri keskpunkti vahelt. Seega sõltub nii väljundsignaal Uvälj kui tema märk
3 4 5 Variant 4. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 ; plokist 2 massiga m2 ; kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 ; kettast 4 massiga m4 ; liugurist L koos selle külge keevitatud vardaga LC ja vardast LK, mis on liigenditega kinnitatud liuguri ja kaksikploki külge. Ketas 4 veereb horisontaalpinnal veeretakistusteguriga . Varda KL pikkus on l. Joonisel on kujutatud süsteem liikumise alghetkel. Leida keha 1 kiirus hetkel, mil ta on läbinud teepikkuse s = 2r . Antud: m1 = 10m ; m2 = 4m ; m3 = 8m ; m4 = 4m ; r2 = 1,5r ; r3 = 0,5 R 3 = r ; r4 = 1,5r ; i3 = 1,5r ; r l = KL = 3r ; = ; s = 2r ; r = 12 cm. 9 2
deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriitsihoidja abil matriits. Stantsi ülemine plaat kinnitatakse saba abil pressi liuguri külge. Ülemise plaadi külge kinnitatakse templihoidja abil tempel. Templi ja matriitsi telgede koaksiaalsus tagatakse juhtsammaste ja juhtpuksidega. Toorik – metallriba – antakse ette mööda matriitse pinda ja juhitakse servadelt kahe juhtliistu abil. Joonis 13. Väljalõikestantsi põhielemendid 25. Keevitamine Keevitatamiseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitamine on teraste ja mitterauasulamite
või lahutatud asendis vedrudega 7 fiksaatorid 8. Liugureid liigutab käigukangi 5 alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Joonis 34:Lihtne mehhaaniline käigulülitus mehhanism. 1. Käigukasti kaan, 2. ja 4. Käigulülitus hargid (kahvlid), 3. Liugurid, 5. Käigulülitus kang, 6. Korgid, 7. Fiksaatorivedrud, 8. Fiksaatorid, 9. Liuguri lukustid, 10. Lukusti tihvt, 11. Lukustivedru, 12. Tagurpidikäigu lüliti. 31 Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. (Joonis 35) Kuul- või koonusfiksaatorid 4 asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator 4 süvendist 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
