Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kompensatsioonimeetod (3)

4 HEA
Punktid
Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine
Uuritav element ε
Normaalelement ε´
Jrk nr.
lAC
AC
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
lAC=............ AC=.............. ε´=...............
Kompensatsioonimeetod .
1.Potentsiaal-punkti potentsiaal on elektrijõudude töö laengu liikumisel punkti, kus potentsiaalne energia on null. El.välja potentsiaal näitab el.laengu potentsiaali laenguühiku kohta.
Pinge-iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise, võrdustub enamasti potentsiaalide vahega.
Elektromotoorjõud- iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse, tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga, võrdub pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Pingeallika klemmipinge on väiksem kui allika emj.
2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta-vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
Kogu vooluringi kohta-suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
3.Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja emj määramiseks. Seda kasutatakse galvaanielemendi emj määramiseks teise elemendi abil, mille emj on teada. Uuritav element ühendatakse potentsiomeetri punktidega A ja C, liuguri C nihutamisel leitakse selle selline asend, kus voolutugevus ahelas =0. Galvaanielemendi emj klemmide potentsiaalide vahena voolu puudumisel on kompenseeritud potentsiomeetri õlal AC tekkiva pingega.
4.
1 volt on pinge, mille puhul teeb elektriväli 1 C ümberpaigutamisel tööd 1 J.
1 volt on niisuguse elektriahela osa potentsiaalide vahe, milles 1 A suuruse voolutugevusega alalisvoolu võimsus on 1 W.
5. Jadaühendusel: E=E1+E2, I= const , R=R1+R2
Rööpühendusel: E=const, I=I1+I2, R=(1/R1+1/R2)-1
6. Vooluallika klemmipinge sõltub elektromotoorjõust, allikat läbivast voolus ja allika sisetakistusest. On alati väiksem kui vooluallika emj, kui vool puudub, siis on võrdne emj.
7. Ideaalse pingeallika sisetakistus on null, klemmipinge ei sõltu allikat läbivast voolust , suudab koormusele anda lõpmatut suurt võimsust.
Kompensatsioonimeetod #1 Kompensatsioonimeetod #2 Kompensatsioonimeetod #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 302 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Praktikum 4 tabel ja kordamisküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

KOMPENSATSIOONIMEETOD
16
docx

KOMPENSATSIOONIMEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks

Füüsika ii
Elektroonika eksam
9
pdf

Elektroonika eksam

Elektrotehnika ja elektroonika Eksamiküsimused rühmale KV11, kevadsemester 2020 A. Alalisvool 1. Coulomb’i seadus ning elektriväli, tõmbe- ja tõukejõud Coulomb `i seadus: Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. Q1 *Q2 F = 4π *εa *r2 kus Q1, Q2 on laengute absoluutväärtused kulonites (C); r laengutevaheline kaugus (m); F laengutevaheline jõud (N); εa keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus; εa = εo εr, kus εr on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus – suhtarv, mis näitab, mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks εr = 1; εo nimetatakse dielektriliseks konstandiks ja ta väärtus on 8,85 · 10-12 F/m (faradit meetri kohta). Elektriväli​- füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osake

Elektroonika
Füüsika eksami pilet 4
3
docx

Füüsika eksami pilet 4

1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagneetikuid, nende jääk induktsio

Füüsika
Elektrotehnika
6
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt

Elektrotehnika
Füüsika põhivara I I
28
pdf

Füüsika põhivara I I

Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus.  Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass  Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. ja neg. laeng korrag

Füüsika
Füüsika KT elektromotoor jõud ja takistus
2
doc

Füüsika KT elektromotoor jõud ja takistus

Ohmi seadus vooluringi osa kohta - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahel

Füüsika
Alalisvool
26
doc

Alalisvool

Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..

Füüsika
Elektrotehnika vastused
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika




Meedia

Kommentaarid (3)

Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: Tuleb kasuks ikka.
22:29 16-10-2012
Vi4uha profiilipilt
Vi4uha: aitas küll
12:03 18-03-2014
Dmitripa profiilipilt
10:53 17-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun