Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. ◦ varurasv/reservrasv ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest.
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid
LIPIIDID 1. Lipiidid struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ehk triatsetüülglütserool glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ehk terpeenid rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist C5H8.
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid C, H, N, O, P, S, mikroelemendid raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. kromoproteiin . heem ja klorofüll fosfoproteiin piimavalk kaseiin. lipoproteiin biomembraanides ja verest lipiidide transportija 29. Süsivesikud koosnevad- sisaldab kas aldehüüdide (polühüdroksüaldehüüd) või ketoonide (polühüdroksüketoon) funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma. Valgud koosnevad- (üle 50) aminohappejäägist . Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute
Struktuursed polüoosid – tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne) +agar-agar Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult. Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused:
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama;
eksoskelett). Heteropolüsahhariidid ehk heteropolüoosid Heteropolüoosid (heteroglükaanid) koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest plokkidest, need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest . Nüüdisajal nimetatakse heteropolüoose proteoglükaanideks. Kesksed esindajad on kondroitiinsulfaadid, dermataansulfaadid, heparaansulfaat, kerataansulfaat, hüaluroonhape. Need biomolekulid funktsioneerivad inimkehas vaid komplekseerunult teiste biomolekulidega. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Lipiidid vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid. Ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate. On varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule. Reeglina alkoholi ja rasvhapete estrid. Koosnevad akoholist ja rasvhappest. Süsiniku ahelas on 4-36 süsinikku, lipiidide ehituskomponent. Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid.
Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid.
vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. 2/3 kogu keha veest on rakusisene ning 1/3 rakuväline. Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vet. universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust; aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu. aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid 2. Sahhariidide biokeemia. Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon. Koosnevad: süsinik, vesinik, hapnik 3 rühma: 1.Monosahhariidid- Koosnevad C, H, O Sisaldavad aldehüüd- või ketoonrühma. glükoos C6H12O6, riboos C5H10O5 2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima.
DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal
ka ilma esimese osata (juhul kui selle vajadus on suurem kui NADPH vajadus nukleotiidide/ nukleiinhapete biosünteesiks). Sellisel juhul liituvad glükolüütilises lõhustumises tekkivad Fru-6-P ja GAP otse PFT teise ossa andes riboos-5-P. 39-41 42.Lipiidide tähtsus toitumisel. Lipiidide muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel. Imendumine. Lipiidide tarbimine toidulipiididest moodustuvad 90...96% rasvad (triglütseriidid), ülejäänu koosneb fosfolipiididest, kolesteriididest, vabadest rasvhapetest. Oluline on et toidulipiidid annaksid 26...30 % päevasest kogu energiast. Lipiidide lühiajaline ala- või liigtarbimine pole probleem. Lipiidide osakaalu olulise vähendamise üleskutsed on aga pseudoteaduslikud. Esiteks, ajapikku kujuneb tõsine rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit. Mõnevõrra väheneb küll toiduga manustatava kolesteroolihulk,
Valkude lagundamine Seedesüsteem Süljenäärmed- sekreteerivad amülaasi, tärklise hüdrolüüs Magu- HCl sekretsioon: vajalik valkude denaturatsiooniks ja kujundab vajaliku keskkonna pepsiinile Pankreas- sekreteeritakse proteolüütilisi ensüüme ja lipaase vastavalt valkude ja lipiidide degradatsiooniks Maks ja sapipõis- sapphapete soolade eritamine, rasvagloobulite emulgeerimine seedimise hõlbustamiseks Peensool- edasine seedimine. Tekivad aminohapped, heksoosid, rasvhapped, glütserool. Produktid liiguvad verre rakkudesse transpordiks Metaboolsete reaktsioonide keemia Biokeemilised reaktsioonid jaotatakse 6 kategooriasse · Redoksreaktsioonid · Rühma ülekanded · Hüdrolüüs · Mittehüdrolüütiline sideme katkestamine · Isomerisatsioon ja ümbergrupeerumine · Sideme moodustamine ATP energiat kasutades Redoksreaktsioonid - Kõige tavalisemad reaktsioonid metabolismis
Iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust ja bioloogilist rolli. Suhkurhapped - Kuna tegu on happelise monosahhariidi derivaadiga, siis sahhariidi molekuli külge on pandud karboksüülrühm. On kaks võimalust karboksüülrühma paiknemisel molekulis: C-1 asendis (aldoonhapped), C-6 asendis (uroonhapped). Molekuli struktuur on lineaarne. Suhkuralkoholid - Hüdroksüülrühm (OH) on asendatud C-1 asendis. Molekuli struktuur on lineaarne. Näiteks: sorbitool, glütserool, mannitool ja teised. Desoksüsuhkrud - Üks või mitu hüdroksüülrühma (OH) on vesinike asemel asendatud. Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos Suhkruestrid - Mõni hüdroksüülrühm (OH) on asendatud fosfaatrühmaga (fosfoesterside). Näiteks: riboos-5-fosfaat, glükoos-1-fosfaat ja teised. Fosfaatrühm võib asuda ükskõik millise süsiniku küljes, kindlaid reegleid ei ole. Aminosuhkrud - Aminorühm on asendatud C-2 juures OH asemel! Aminosuhkrud
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
· toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat
3. Monosahhariidide derivaadid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel. karboksüül C-1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne. Redoksreaktsioonide käigus suhkur oksüdeeritakse suhkurhappeks. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (ntks glütserool, inositool lipiidides). Suhkuralkoholid e alditoolid on lineaarsed molekulid. Saab sünteesida aldoosidest ja ketoosidest karbonüülrühma taandamisel pehmete taandajatega. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga (ntks 2-desoksü-D-riboos DNAs) Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadesr fosforüleeritud (ntks 5'-ATP). Suhkurestrid on olulised metaboolsed intermediaadid.
Proteoglükaanid Hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist. Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid. Rakupinna maatriksi komponent. Kontrollivad raku kasvu ja polsterdavad liigseid. Lipiidid Lipiidid on struktuuriliselt ja funktsionaalselt heterogeenne grupp molekule, mille ühtseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse lipiidid: rasvad, vahad, fosfolipiidid, glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid. Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis-
osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal. Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 25-30% 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado
Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 4. Süsinikuühendite keskne roll inimorganismis: Süsinik on biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on aldehüüdid või ketoonid, mis sisaldavad vähemalt ühte hüdroksüülrühma. D- ja L-suhkrud on enatiomeerid. Looduses esinevad peamiselt D-konfiguratsiooniga suhkrud. D,L-deskriptorid määravad kõrgeima järjekorra numbriga stereogeense süsiniku konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel. Suhkuralkoholid: hüdroküülrühm C-1 asendis. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga. Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: nt metüül-,etüülglükosiid. 4. Oligosahhariidid. Glükosiidsidemete tüübid ja nende tähistamine, glükosiidid
glükoosist ka rasvhappeid, kui SV-id on liiga palju saadavas toidus. Vere glükoositase hoitakse terves organismis stabiilsena, normväärtuse piirideks on 3,3-6,1 mmol/l (0,6-1,1 g/l). Seedesüst kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti veresuhkru sis, millele organism reageerib veres glükoosi sisaldust langetava hormooni insuliini produktsiooni tõusuga. Lipiidid on org ained, on vees praktiliselt lahustumatud, kuid lahustuvad hästi mitte polaarsetes lahustes (kloroform, etüleen). Kuigi lipiide sis inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam naha aluses ja siseelundite ümbruses olevas rasvkoes. Klassifikatsioon: rasvhapped (küllstunud, mono- ja polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne -
mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülejäänud vesi on rakuväline vesi ( veri, lümf, pisarad, tatt).Vesi reageerib reaktsioonis, orgaaniliste
· plasmavalgud albumiinid väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad transpordiks rasvhappeid, bilirubiini ja mõningaid hormoone globuliinid suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad fibrinogeen vere hüübimisel vabaneb fibriin · ioonid K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH · toitained aminohapped, rasvhapped, kolesterool, glükoos jne. Need on keha rakkudele energiaallikad · vitamiinid hädavajalikud paljudes protsessides · jääkained uurea, kusihape, kreatiniin jt valkude laguproduktid · gaasid 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult · regulaatorained hormoonid reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud:
/var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiniin, AH, ammooniumsoolad). * anorg. ühendid (0,9%, Na, K, Mg, Ca, Cl ioonid, mikroelemendid, fosfaat-, sulfaat- ja vesinikkarbonaatioonid). 2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju
energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: ¾ rasvhapped, ¾ rasvad, ¾ glütserofosfolipiidid, ¾ sfingolipiidid, ¾ vahad, ¾ steroidid, ¾ terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: ¾ seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), ¾ mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad e
Membraanid 1.Raku membraani paksus: 7,5-10 nm 2.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool): Fosfoglütseriidid - glütserool-3-fosfaadi derivaadid, kus kaks rasvhappejääki on esterifitseeritud glütseroolile, polaarne peaosa. Fosfatidüülkoliin, kus estersidemega võivad olla erinevad rasvhapped (moodustavad hüdrofoobse osa). Hüdrofiilse osa moodustavad glütserool, fosforhappejääk ning koliin / etanoolamiin / seriin / inositool. Plasmalogeenid-fosfoglütseriidid, , kus üks rasvhappejääk on liidetud eetersidemega, muudab need lipiidid keemiliselt stabiilsemaks (ajus, südames). Sfingolipiid. On sfingosiini derivaadid, millele on lisatud 1 rasvhappejääk. Sfingolipiidid võivad olla fosfosfingolipiidid (sfingomüeliin) ning glükosfingolipiidid. Glükolipiidid (2- 10%) - polaarne peaosa koosneb suhkrujäägist (närvid). Etanoolamiin. Koliin.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
