Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V. Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale Eesmärk: rahva valgustamine, julgustamine ja valitsevale olukorrale tähelepanu tõmbamine "Kolm Isamaa kõnet" Esimene kõne "Eestirahva valguse, pimeduse ja koiduaeg" (1868) Teine kõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870) Kolmas kõne "Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) Ilmus raamatuna 1870 Avaldas ka mõned raamatud pseudonüümiga C. R. Linnutaja Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870), mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus ja armastuslüürikat ning lastelaule C. R. Jakobsoni tähtsus Eestile Ärkamisaja tähtsaim ühikonnategelane, kirjanik ja pedagoog Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium Osales Eesti Kirjameeste Seltsi (18721893) ja Eesti Aleksandrikooli (1888 1906) asutamises ja tegevuses Teosed 1867 "Uus Aabitsaraamat" 1868 "Veikene Geograafia" 1880 "Helmed"
nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde. ◦ Ansambli repertuaaris on rahvalaule, eesti esimeste heliloojate loomingut, kaasaegsete heliloojate rahvalaulutöötlusi, vaimulikke laule, torupillilugusid. Linnutaja üks asutajatest ja kauaaegne eestvedaja oli Helgi KUULA SIIN Sildever. ◦ 1983. aastal avaldati heliplaat "Linnutaja". AITÄH !
Seadus põllul 1874- raamat: Kuidas põllumees rikkaks saab 1876- raamat: Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad 1880- raamat: Sakala Kalender põllumeestele 18671876- Tema Kooli Lugemise raamat 1867- "Uus Aabitsaraamat..." 1868- Veikene Geograafia 1880- tütarlastekoolide lugemik Helmed 18691871- noodikogu- Wanemuine Kandle healed 1872- noodikogu- "Rõõmus laulja" 1870- patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna" Ühiskondlik tegevus: 1865- hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele 1868 ja 1870- pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet 1881- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1870- Jakobsoni patriootiline luulekogu- "C. R. Linnutaja laulud" 1872- näidend "Artur ja Anna" Osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses
jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal).
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts
· 1868 ,,Veikene Geograafia" vara, sest üksi terve ihu sees võib üks terve vaim · 1878 ,,Saksakeele õppimise elada." raamat koolidele" ära õpeta teisi, enne kui sa ise õpetatud saad." · 1872 noodikogu ,,Rõõmus laulja" · 1870 luulekogu ,,Lauliku C.R. ,,Raamatus räägib tark targaga ja nendega, kes targaks tahavad saada. Mis leib meie ihule, on hea Linnutaja laulud" raamat meie vaimule" · 1872 näidend ,,Artur ja Anna" · 1878 ajaleht ,,Sakala"
Carl Robert Jakobson Pseudonüüm Linnutaja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Sündis 26. (vana kalendri järgi 14.) juulil 1841 Tartus. Suri 19. märts 1882 Kurgjal. Lapsepõlv Põhiline osa lapsepõlvest möödus Tormas, kuhu ta 5-aastasena viidi. Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres räägitavatele eesti ja saksa keelele, oskas Carl ladina keelt
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus II seminar: Estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Kui küsida mõnelt Tasku Moe- ja Vabaajakeskust külastavalt isikult, kes on estofiil, võime saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava...
Kontserti arvustus Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid ei ole lubatud Arsise ansambli liikmetel endaga koju kaasa võtta. Minule isiklikult meeldis see kontsert ...
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Ee...
kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Luulekogu (1870)"Lauliku C. R. Linnutaja laulud"(pseudonüüa Linnutaja) sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus ja armastuslüürikat ning lastelaule , samuti ka tõlkeid peamiselt saksa luuleklassikast. v näidend (1872) "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed,,, mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. Click to edit Master text styles Second level
a) puidust 6. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? b) hõbedast a) ta jooksis kõige kiiremini c) kullast b) ta oli kõige ilusam ja targem c) ta viskas kivi kõige kaugemale 15. Millist nime kandis see laev? a) KEKSUTAJA 7. Kalevipoja esimene töö pärast kuningaks b) LINNUTAJA saamist oli ... c) LENNUK a) kündmine d) LOKSUTAJA b) küttimine c) karjas käimine 16. Mis ülesannet täitis Kalevipoeg pärast surma? 8. Kes tuli kotka tiiva alt välja? a) valvas Taevaväravaid a) teine kotkas b) valvas Põrguväravaid b) kirvega mees
Looming "Teadus ja seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala kalender põllumeestele" "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" "Kooli lugemise raamat" "Helmed" "Kooli lugemise raamatutest" "Veikene Geograafia" "Saksakeele õppimise raamat koolidele" "Wanemuine Kandle healed" "Rõõmus laulja" "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" Austusavaldus Jäädvustatud Vladimir Taigeri poolt kujundatud 500-kroonisel rahatähel. 1948 kodumuuseum Kurgjal. 1957 mälestussammas Tormas. 1998 skulptuur Viljandi keskväljakul. Jakobsoni auks on nimetatud Torma kooli ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium. Oma elu lõpuaastad veetis Jakobson Kurgjal, kus ta 19. märtsil 1882. aastal suri. Ta on maetud perekonnakalmistule Kurgjal.
C.R. Jakobson Jakobson jätkas pidevalt edasi õppimist. Ta kasutas Torma riikliku loodust vaatlusteks botaanika ja zooloogia alal, valmistas linnutopiseid ja kogus lindude mune teadusliku süstemaatika alusel. Torma suurtes metsades armastas ta jahti pidada, kuni kohalik mõisnik hakkas selles takistusi tegema. Ta harrastas kodumaa ajalugu ja imetles muistseid mälestusmärke Tormas, eriti Kalevipoja sängi ehk nn. Linnutaja mäge, mille järgi ta hiljem valis oma kirjandusliku varjunime ,,Linnutaja". Ta annalüüsis meie maa põllumajanduse madalat taset ja leidis selle seletamiseks mitut põhjust: rahva puudlik haridus , teaduslikkude aluste puudumine põllumajanduses, paljukiidetud rendisüsteemi tegelik kahjulikus, mis sundis talupoja röövpõllupidamisele jne. Meie maa linnade kiratsemist seletas ta samuti põllumajanduse mahajäämusega. Uue võimaliku rahvusliku tuluallikana propageeris ta merenduse uuestiel...
Ühiskondlik tegevus : Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte SakalaJakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid.Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872).Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Perekond : Abikaasa oli Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni (pseudonüümiga Linnutaja) luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 8
Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus Jumal (kristlaste ainujumala nimi). Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised
Kuid ta areneb edasi. Lüürilis-romantiliste luulepalade kõrvalhakkab esinema humoristlikke ja isegi satiirilisi motiive. Eriti 1863. aastast peale tungib esile ühiskondlik teema. Luuletustes hakkab kajastuma ka meie kodumaa sünge olukord ja talurahva viletsus. Luuletustes tuleb esile see, kuidas Jakobson hindab rahvaluule väärtusi ja on näha tulevast võitlejavaimu. Väga tähtis on Jakobsoni ainuke luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud". See kogu sisaldas enamasti isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule. Sisaldas ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus 1870. aastal. Oluline on ka paljumängitud näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aja inimesed". Ilmus 1872. aastal ja mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. See teos tõi talle palju kuulsust kirjanikualal. Näidendis vihatakse talurahva iseteadvuse tõusu, naerdakse
Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Pikemalt artiklis Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal)
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimise...
Luulekava Isamaateemalistest luuletustest Eestimuld ja eesti süda Lydia Koidula Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota´, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta´! Sinu rinnul olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuulnud sa, - Eestimaa, mu tööd, mu laulu, sull´ neid tulin rääkima! Oh ei jõua iial õelda ma, kuis täidad südame! Sinu põue tahan heita ma kord viimse unele. Ema kombel kinni kata lapse tuksvat rin...
Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C.R.Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat, ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest jätkunuks mitmele mehele elutööks. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Pärast C.R.Jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. 1948.aastal asutati C.R
"Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" (1867) "Kooli lugemise raamat" · I osa 1867 · II osa 1871 · III osa 1876 "Helmed" (1880) "Veikene Geograafia" (1868) "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878) Noodikogu "Wanemuine Kandle healed" (1869 ja 1871) Noodikogu "Rõõmus laulja" (1872) Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870) näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aea inimesed" ( 1872, võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu) 9. Perekond o Naine: Julie Emilie Thal (1851 - 26.02.1940) o Lapsed: Linda (sündinud 1879) Ida (sündinud 1880) Elsa (sündinud 1881) 10. Surm o Surmapõhjus: kopsupõletik o Aeg: Pühapäeval 7. märtsil kell 2.30 hommikul 1882 o Matmispaik: Perekonnakalmistul Kurgjal
põllumeestele mõeldud armastuse kasvatamisele Andis esimesena eesti õpetlikud sisuga teosed) ning kodanikutunde talupoegadele teaduslikke Luulekogu „Lauliku C. R. äratamisele. talu-pidamisjuhend. Linnutaja laulud“ Ta ennustas eesti kultuuri Võitles aadlivõimu kaotamise peatset tõusu ja hoiatas ja rahvaste üheõigusluse eest. selle saksastumise eest. Taotles reformide elluviimist Esitas põllumajanduse poliitikas ja kultuurilist edendamise kava
õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid. Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu nimega "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule. Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. 1882 aastal haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Seal on ka twma tegevuste jäädvustamiseks ka muuseum. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R
Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa. See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" , mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. Jakobson on ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema
lihtsaid eluviise, töökust ja rohkem haridust, et tulla toime põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku " Vanemuise kandlehääled."1871.aasta lõpul tuli välja ka "Vanemuise kandlehääled" II osa. 1872.aasta kevadel ilmus "Rõõmus laulja", kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu "Lauliku C.R. Linnutaja laulud" ja näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed". Teekond Sakalani Jakobson kirjutas ajalehes "Eesti Postimees" artikleid:"Rahvas ja seisus"; "Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna";arvustus "Koli-raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie küla-ja kihelkonnakoolid"; "Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud". 1866
Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Perekond : Alates 1870. aasta suvest oli Jakobson kihlatud Kirbla köstri tütre Julie Thaliga, peiupõlv venis neljale aastale. 1874. aasta sügisel abiellus
luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen Emil Tode - Tõnu Õnnepalu Jüri Üdi - Juhan Viiding 6
põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku “ Vanemuise kandlehääled.”1871.aasta lõpul tuli välja ka “Vanemuise kandlehääled” II osa. 1872.aasta kevadel ilmus “Rõõmus laulja”, kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu “Lauliku C.R. Linnutaja laulud” ja näidend “Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed”. Jakobson kirjutas ajalehes “Eesti Postimees” artikleid: “Rahvas ja seisus”; “Rahva kasvatamisest”; “Veel mõni sõna põllutöö asjust”; “ Uraal-Altai keeleselts”; “ Mis meil hädasti tarvis tähele panna”; arvustus “Koli-raamat”; “Mõnest uuest raamatust”; “Raamatute hinnast”; “Ema armastusest”; “Meie küla- ja kihelkonnakoolid”; “Eesti
Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest tasumine)kaotamisega(1868)hakati massiliselt kasutama palgatööd ja raharenti. Toimus liberaalne liikumine saksa-vene ülemvõimude vastu rahvusliku ning sotsiaalse surve vastu, samuti venestamise ja saksastamise vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi ko...
,,Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja ,,Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni (pseudonüümiga Linnutaja) luulekogu ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis enamasti sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 2.4. Pereelu ja elu lõpuaastad C. R
19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. 1874. aastal sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson tunti ka nimeall C. R. Linnutaja, 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja
Rahaalbum 1 kroon-Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), m...
Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), Veikene Geograafia (1868) ja tütarlastekoolide lugemik Helmed (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest.Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik Jakobsoni teosed on uues kirjaviisis ning aitasid kaasa selle võidulepääsule.Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal).Eesti Telefilm on
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
enesemääramiseks. 4 Kurgja Talumuusem Hiievi turismitalust 7 km. kaugusel asub Carl Robert Jakobsoni talumuuseum(Kurgja).Taluomanikuks sai C.R Jakobson 1874.aastal.Soovides olla eeskujuks ningi õpetajaks,kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool,mis pidi hiljemalt kujunema täieliseks põlluharimise näitekooliks. Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed.vanim hoone Kurgjal on ait,mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal.Ta jõudis peremeheks olla vaid 8 aastat,ta suri ootamatult ning tänu sellele katkestas mitmekülgse töö,milleks jätkunuks mitmele mehele elutööks. Pärast C.R jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. 1848 asutati C.R Jakobsoni talumuuseum,mille esimeseks direktoriks sai jakobsoni vanim tütar Linda
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................
Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti. 4. Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval-Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun; · personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus, Karu, Rebane; · Jumal (kristlaste ainujumala nimi), Püha Vaim, Allah.
lilled". · Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused, looduspildid jm. Saksa romantikute laenud. Jannsen: · ,,Sioni-Laulo-Kannel" (tõlgit' pietistlikud värsid), ,,Eesti Laulik", ,,Eestima käib ülle keige", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". · Romantikute luule rahvuslike ideaalide väljendamiseks. Jakobson: · Patriootilisi tundeid väljendav ,,Veel pole kadunud kõik", ,,Lauliku C. R. Linnutaja laulud". · Vemmalvärsid oma seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, katsetused rahvalaulude eeskujul, romantikute tõlked. Koidula: hiljem Friedrich Kuhlbars: · ,,Wastse laulo ja kannel", meeskoorilaulude kogu ,,Wanemuine ehk Neljakordne Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske:
Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub.
Vändra köster, 1857 asutas "Perno Postimehe", 1864 Tartus "Eesti Postimehe", 1865 Vanemuise seltsi asutamine, 1869 I eesti laulupidu, vaadetelt alalhoidlikum Jakob Hurt (1839-1907), isa hernhuutlane, vallakooliõpetaja, kindlad kõlbelised vaated ja usuline kasvatus, TÜ usuteaduskond, kirikuõpetaja Otepääl (al. 1872), hiljem Peterburis, Eesti Kirjameeste Seltsi I president, rahvaluule ja vanavara kogumine, "Saada suureks vaimult!" C. R. Jakobson (1841-1882), e. Linnutaja, lapsepõlv Tormas, isa köster ja kooliõpetaja, Cimze seminar, köster Tormas, tormakas ja äge iseloom > lahkus Peterburi, 1878 "Sakala" "Kolm isamaa kõnet", 1868-1870 > valguse, pimeduse ja koidu-aeg, jõukas eesti talu, majanduslik iseolemine, terav vastandumine (balti)sakslusele V. Reiman pani aluse eesti ajaloo teaduslikule uurimisele, vedas karskusliikumist, liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas Jaan Tõnisson (1868-1941?), liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas, sünd
Monaco vürstiriik või Monaco. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik ja mitteametlik Eesti vabariik ehk Eesti. Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. Nt · isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Sidorov, Madelaine Renaud, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I, paavst Johannes Paulus II; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes, Richard Lõvisüda, kuningas Pippin Lühike, Kupja-Prits, Kaval- Ants, Punahabe, Tiiger, Kibe Käsi; 18 · loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; · müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles, Perun;
teistest tööpakkumistest, 1872-74 oli Vändras vallakirjutaja, siis ostis Pärnu jõe kaldal asuva Kurgja metsatalu, müües H. Laakmannile oma lugemiku kolme osa kirjastamise õigused. 1874. a sügisel abiellus Kirbla köstri tütre Julie Thaliga. Sakala ilmumahakkamine tõmbas Jakobsoni uuesti ühiskondlikku tegevusse, Kurgja juhtimine jäi naise õlule, kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J. Hurdaga Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) esimeheks. J suri Kurgjal 19. märtsil 1882, maeti perekonna matusepaika Kurgjale. 1865. aastast kujunes J väljapaistvaks publitsistiks: kirjutas EP-le juhtkirju, esines Tartus Vanemuise seltsis kõnedega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
