· nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: · mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; · mille leviala on piiratud; · mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: · lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad · pool-looduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks valitud loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 200 võrgustiku. Kaitse korraldamine: · iga riik valib ise katsemeetmed, mis peaks tagama ohustatud liikide ja elupaikade säilimise
..........................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 6 Sissejuhatus Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi alusel valitud linnualad. Natura alad, on Euroopas haruldaste elupaikade ja liikide kaitseks välja valitud alad. Selle võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigad ja liikide leiukohad nende loodusliku levila piires. Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tuleneb asjaolust, et loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Tiitlis Natura 2000 olev number on meile tähenduslik, sest Eestis alustati Natura võrgustiku moodustamisega
ökoloogilise defitsiidi ja pikemas perspektiivis (tabelis eri pooltel andmed eri allikatest) on mõeldamatu. Natura alad Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Liikide ja elupaikade seisundi määramiseks on välja töötatud metoodiline juhend. Selle juhendi järgi hindasid 25 EL liikmesriiki loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisundit esmakordselt 2007. aastal. Analüüsi tulemusena leiti, et üle-euroopaliselt on soodsas seisundis vaid 17% ühenduse tähtsusega elupaikadest ja liikidest
Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele on tavalised ja moodustavad tema loomuliku elukeskkonna, on mujal Euroopas kadunud. Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 võrgustiku loomine toimub etapiviisiliselt: 1. Liikmesriigid töötavad välja alade väljavalimise kriteeriumid, metoodika ja vastava administratiivse protsessi. Aluseks on Loodusdirektiiv & Linnudirektiiv, Euroopa Komisjoni juhendid & soovitused ning Euroopa Kohtu lahendid. 2. Liikmesriigid valivad välja sobivad alad. 3
2000 alade olemust hoiualade, looduskaitseliselt tähtsate koosluste ja liikide valiku põhimõtteid, hoiualade kaitsemeetmeid, korraldust ja finantseerimist, ohustatud taime- ja loomaliikide kaitsemeetmeid. (Vello Keppart, 2006) Linnu direktiiv valmis loodusdirektiivist varem ja selles kasutati ära IBA andmebaase. IBA tähtsate linnualade projekt algatati rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni BirdLife International poolt, eesmärgiga välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset. Tähtsaks linnualaks loetakse enam-vähem piiritletavat maa-ala, mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände- või talvitusajal. Eristatakse rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega linnualasid. Tähtsate linnualade projekt sai Euroopas alguse 1980-ndate alguses. Umbes kolmandik linnualasid paikneb rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk ramsari- aladel. Eestis on arvele võetud 64
Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura alad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad: lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad Eesti nimekirjas on kokku 136 liiki, neist 65 on esindatud ka linnudirektiivi I lisas. Linnualadeks saavad kõik tähtsad alad, mis on valitud rändlindude peatuspaikade kaitseks. Sellele lisanduvad nii olemasolevad kui ka varunimekirjas olevad Ramsari alad, mitmed kaitsealad ja mõni seni määratlemata, kuid lindude jaoks oluline ala. poollooduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad
Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni
ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saa-restiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala." [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) Natura 2000 alad meie meie metsades Natura 2000 raames kaitstakse või kavandatakse kaitse alla võtta Eesti metsades mitut tüüpi alasid. Natura 2000 alad jagunevad kahte tüüpi: linnualad ja loodusalad. Linnualad on mõeldud kogu Euroopas hävimisohus linnu- ja rändlinnuliikide elupaikade kaitseks, loodusalad huku äärel taime- ja loomaliikide (v.a. linnuliigid) ning ohustatud elupaigatüüpide hoiuks. Ent mõistagi ei saa linde muust loodusest täiesti eraldada, seega kattuvad tegelikkuses Natura 2000 linnu- ja loodusalad tihti kas osaliselt või tervenisti. Kogu Euroopas ohustatud elupaigatüüpe on loodusdirektiivis loetletud üle 200, millest 70 on metsa-elupaigatüübid
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Neli valdkonda: keskkond, tervis ja elukvaliteet; kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet; maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Looduskaitseseadus (2004) Kaitsealad Maastikukaitseala – N… Looduskaitseala - N… Rahvuspark – N… Hoiualad - Püsielupaigad – Natuuraalad – Euroopa Liidu kaitsealad (linnualad, loodusalad) Kaitsealused liigid, (kivistised, mineraalid) I kategooria – N… II kategooria – N… III kategooria – N… Üksikobjektid Kohaliku omavalitsuse kaitstavad loodusobjektid (3543 kaitstavat loodusobjekti) Looduskaitse poliitika elluviijad: Keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Loodukaitse korraldaja: Keskkonnaamet Kodanikuaktiivsus
floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. GMO-Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel.
elustikul (näiteks planktonil) niiöelda transporditeenust ning liikuda ookeanivees edasi. Elutingimusi hoovuste piirkonnas mõjutab loomulikult ka see, kas tegu on sooja või külma hoovusega. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Vesi on iseenesest väga lihtsa ehitusega. Iga vee molekul koosneb kahest vesinikuaatomist ja ühest hapniku aatomist. Vesiniku aatomid seostuvad hapniku aatomiga asümmeetriliselt. (http://www.marinebiology.org) Tänu sellele, et vee molekul on polaarne (vesinikuaatomid omavad positiivset laengut ja hapniku aatom negatiivset), tekib veemolekulide vahele vesinikside. Just tänu vee polaarsusele ja vesiniksidemele on veel mitmeid
· BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA NING NENDE ELUPAIKADE KAITSE KOHTA Looduskaitse · Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. · Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Looduskaitse · Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Direktiivi kohaselt tuleb selleks luua loodusalade võrgustik Natura 2000. Looduskaitse · Looduskaitseseadus (2004) · 9 olulisemat alamakti · Kaitsealade loomist ja haldamist puudutavad määrused
2014). Eesti Punane Raamat. 1998. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/punane/ (viimati külastatud 26.03.2014). Eesti väikejärvede seire 2008. a. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2009. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=1889:2008-a&catid=1038:siseveekogude- seire-2008&Itemid=3949 (viimati külastatud 26.03.2014). Estbirding. Kättesaadav: http://www.estbirding.ee/linnualad/tamula-ja-vagula-jarv (viimati külastatud 25.03.2014) Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13302798 (viimati külastatud 25.03.2014). Hurt, M, 2004. Jõevähi katsepüügid Võrumaa veekogudes 2003. a. Võru. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia
Natura 2000 aladeks ei tule valida kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohti ega elupaigatüüpide esinemisalasid, vaid ainult nende esinduslikum osa. Oluline on välja valida iga liigi ja elupaigatüübi kaitseks niipalju alasid, et oleks tagatud nende säilimine ka järeltulevatele põlvedele. Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks loodavad loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Õnneks mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (näiteks rannaniitude hooldamine riigi toel). Maja ehitamist ei keelata, kui see ei hävita Natura väärtusi. Samuti võib metsade majandamine jätkuda kohtades, kus ei väärtustata metsaelupaika (nt metsise mängupaik)
Seda nii globaalselt kui ka Eestis. Üks kaitsealade turismikorralduse peamine põhimõte on, et kõik mis on siin meie ajal peab säilima tulevastele generatsioonidele! St et loodusturismi viiakse suurel määral läbi looduskaitsealadel ning sellega peab igas etapis arvestama. 27. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? IBA - IBA (Important Bird Areas) on tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Loodusturismi eesmärk peaks olema nende aladega arvestamine. Ramsar Ramsari konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine
· Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1
· Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 121. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 122. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 123. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1
· Naissaare looduspark Kaitstakse: väärtuslikku ökosüsteemi, hinnalisi maastikuelemente, kultuuripärandit ja puhkeväärtusi Kuulus: saare ja puhke väärtuse poolest 122. looduskaitsealade võrgustiku ül.? Peamiseks ül. on kaitsta kõiki Euroopa liidu jaoks olulisi elupaiku, millega kindlustatakse taimestiku ja loomastiku säilitamine, ning tagatakse looduslike koosluste elujõulisus tulevikus 123. Milliseid ül.täidab linnudirektiiv? Miks linnualad pälvivad looduskaitses erilist tähelepanu? Linnudirektiivi eesmärk on välja selgitada tähtsamad linnualad kogu maailmas ja organ. nende kaitse. Pälvivad erilist tähelepanu kuna on EL-i tähtsusega linnualad ja andmed on vëtud IBA-st. 124. Milliseid ül. täidab loodusdirektiiv ja mida sisaldab 6 lisa? Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1
Rahvuspargid- Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitseala-Viidumäe, Nigula, Endla, Alam-Pedja Maastikukaitseala- Laulasmaa, Järveotsa, Padaoru, Viljandi jne. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Loodi (Erijuhud: park, arboreetum ja puist) Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Nt. Linnualad, loodusalad. Kaitsealune liik- nt.rabapüü. taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Liigid jaotatakse: I kategooria (rangeim) II kategooria III kategooria Püsielupaik- väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; • lõhe või jõesilmu kudemispaik;
Soovikumetsad- liigniiskel pinnasel, tallamisõrnad ja väheatraktiivsed 32. Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis –Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine. See on EL looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad linnualad ja loodusalad. Igal Natura 2000 alal peab rakendama selliseid meetmeid, mis hoiavad ära just seal esindatud Euroopa Liidule oluliste elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kahjustamise ning, kui vaja, aidatakse neid taastada. Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura aladel peab olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala). 33. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks –
võrgustiku Natura 2000. Eestis on määratud Natura 2000 linnualad 136 linnuliigile ning loodusalad 30 muule loomaliigile ja 22 taimeliigile. E
tea, et kusagilgi oleks seda võetud argumendina - mis pole kohustuslik, sellest just nagu ei pea välja tegemagi (Aitsam, 2008). Roheline võrgustik koosneb ühtseks tervikuks ühendatud tugialadest ja koridoridest (Keppart, 2006). 4.1. Rohevõrgustiku tugialad Tugialadeks on suuremad loodusmaastikud, millele rohevõrgustik toetub. Tugiala on väärtuslikum osa kaitsealadest, kõik loodus- ja linnualad ning suuremad loodusmaastiku osad. Viimasteks on Eestis enamasti metsamassiivid mandril ning väärtuslikumad veealad: meri, järved, jõed. Tugialade vahel asuvad rohekoridorid, mis ühendavad tugialasid jt rohelise võrgustiku elemente ja on vajalikud liikide populatsioonisisesteks liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006)
20.02.2017, K. Künnis-Beres Miks tundlik? • Suur asustus- tihedus • Ümber arenenud tööstusriigid • Ajalooliselt suur reostus- koormus 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere kaitse KAITSEALADE kehtestamise abil Läänemeres on erinevat tüüpi kaitsealasid: • rahvusvaheliste organisatsioonide algatusel, nagu HELCOM-ikehtestatud Läänemere kaitsealad (BSPA). Olulised kogu Läänemere jaoks; • BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad (IBA). Olulised kogu Läänemere jaoks. • EL liikmesriikide poolt määratavad Natura 2000 merekaitsealad - eesmärk kaitsta mere ökosüsteeme. • Riiklikud kaitsealad – eesmärk merekeskkonna kaitse. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere kaitsealade võrgustik Kaitsealad (≥62) ja liikide kaitse on Läänemerele tagasi toonud: Merikotkad, Lõhe, Hülged. Läänemerel on oma punane raamat
26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? Loodusturismis tarbitakse looduslikke ressursse, mis asuvad sageli looduskaitsealadel. Looduskaitsealadel säilitatakse loodusväärtusi, mille pakkumisest on loodusturism huvitatud. 27. Kuidas loodusturismiga suhestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? ● IBA (BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad) – kaitseb linde ● Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. ● CITIES - kontrollib ohustatud looma-taimeliikide illegaalset kaubandust
II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad loodushoiuala IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid. Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust. Läänemeres võib neist liikidest hea õnne korral kohata atlandi tuura (Acipenser sturio) (Anon. 1992). Linnudirektiiv seab kohustuseks moodustada spetsiaalsed linnualad, mis kaitseks üle- euroopaliselt ohustatud liike ning samuti ka rändlinde. Direktiiv piirab lindude küttimist 16 ja nendega kaubitsemist, millega püütakse kaitsta kõiki linde tapmise ja kinnipüüdmise eest (Anon. 1979). Linnudirektiivi I lisas on välja toodud liigid, mille kaitseks tuleb luua linnualad. Samuti arvestatakse ka rändliikidega, kelle peatuspaiku tuleb kaitsta, kui keda I lisas kirjas ei ole.
Võeti vastu 1992 ja selle eesmärgiks on edendada looduse mitmekesisuse kaitsmist EL territooriumil Linnudirektiiv Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla. Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Natura 2000 •Linnuhoiualad •Loodushoiualad Võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi
Väärtus: maastik. Funktsioonid: säilitamine, kaitsmine, uurimine, tutvustamine ja kasutamise reguleerimine. Looduspark : Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Lood. 18 Erijuhud: park, arboreetum ja puistu.(nt Toomemäe park Tartus) 2. Hoiuala: Elupaikade/kasvukohtade ja liikide soodsa seisundi tagamine. Euroopa juured (Natura 2000) – linnualad, loodusalad. Kokku 344 ala, millest suur osa on veeala Hoiuala teatis: Looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem. KKA kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada. 3. Liigid: I kategooria (rangeim); II kategoori; III kategooria. Kaitse: kaitseala, hoiuala, püsielupaik. 4. Püsielupaik:
Linnudirektiiv 79/409 EMÜ. Eesmärk: kõikide looduslikult esinevate linnuliikide (sh munad ja pesa) ja nende elupaikade kaitse EL territooriumil. Direktiivi ei kohaldata Gröönimaa suhtes! Ülesanne: parandada lindude ja nende elupaikade looduskaitselist olukorda Lääne- Euroopas. Õigused ja kohustused: loodusliku linnustiku kaitsel ja kasutamisel. Linnudirektiivi lisad: Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad ehk linnualad), Lisa 2 - liigid ja jaht, Lisa 3 - liigid ja kauplemine, Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid, Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid Linnuala: esinduslik ala toitumiseks, sigimseks, rändepeatuspaigaks ning talvitumiseks. Eesti ja linnudirektiiv. Loodusdirektiiv, 1992: Eesmärgid: Tõhustada looduse mitmekesisuse kaitset, Luua looduslike elupaikade kaitseks üldine raamistik, Tagada olulise väärtusega liikidele ning elupaikadele soodus
Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 2 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada
Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks (linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2.1 – liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 – liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 2 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada
kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. · Põhja-Ameerika ida- ja läänerannik, Lääne-Euroopa, Ida-Aasia, Lõuna- Ameerika ida- ja looderannik. Korallrifide levik ja iseloomustus: Indoneesia ja Austraalia Põhjaosa, Vaikses ookeanis, Kariibi meres ja india ookeanis. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab nende peale uus põlvkond. Kasvavad u paar cm aastas. Elupaigaks veerandile kogu ookeani liikidest. Kõrge bio-produktsiooniga alad ookeanis. Vihmametsade järel suuruselt II ökosüsteem maailmas.
Kuus neist on prioriteetsed metsaelupaigatüübid. Selliste elupaigatüüpide asukohtadest lähtuti üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade valiku- ja piiritlemiskriteeriumide väljatöötamisel. Üle-euroopalise tähtsusega elupaikade osakaaluks hinnatakse 13-16% Eesti metsade kogupindalast. Metsade loodusväärtused kattuvad sageli muude loodusväärtustega, nagu kaitsealuste liikide elupaigad, haruldased pinnavormid ja tähtsad linnualad. Loodusdirektiivi elupaigatüübid ei vasta riiklikule kasvukohatüüpide klassifikatsioonile, kuid neid kahte süsteemi seob Eesti elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamat, mille koostas 2004. a. Jaanus Paal (13). Vastavalt riiklikele tõlgendamise käsiraamatutele töötas Balti- ja Põhjamaade töögrupp välja esialgsed eesmärgid ning võtted metsakoosluste soodsa seisundi saavutamiseks Baltimaades (15; 2). Kaitsealade metsade kaitsereziim
Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 – liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 – liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada Lisa 4 – keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid Lisa 5 – uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid Linnuala- esinduslik ala toitumiseks, sigimiseks, rändepeatuspaigaks ning talvitumiseks. Eesti IBA-alad (Important Bird Areas) – tähtsad linnualad Linnuala on esinduslik ala : • toitumiseks, • sigimiseks, • rändepeatuspaigaks ning • talvitumiseks. • Ramsari alad (nimekirjas ja varunimekirjas olevad • alad (10 + 14) • rannikualad KOKKU ESITATI 66 LINNUALA Loodusdirektiiv, 1992 Loodusdirektiiv ehk direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Eesmärk- 1.tõhustada looduse mitmekesisuse kaitset
annaabi.ee 
