Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link

Linnade plussid ja miinused keskajal - sarnased materjalid

gild, gildi, rahval, tsunftid, kaupmehed, imalus, sakslased, laur, kaubad, timo, tsunftides, raad, isnikud, ukogu, esalu, raekoda, bggm, uustalu, vahtre, plats, kanuti, linnafoogt, piiras, hinenud, senud, kapsast
3
docx

Linnade areng keskajal

Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade ar...

Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist
2
odt

Linnad ja kaubandus keskajal

...tud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord · kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus · suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel ...

Ajalugu - Keskkool
63 allalaadimist
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

... aastatel seal resideerub Taani kuningas Magnus LõunaLeedu alad. sega. Teada ~50 asulakohta. eesmärgil. Pärit võibolla lõuna KuressaareValga kosusid linnadena 16. sajandil poolt ­ europiidne välimus. Tartu 1631 Skytte palus Gustav IIl muuta Tartus asuv gümnaasium ülikooliks Põh...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
3
docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

... olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
22
docx

EESTI KESKAEG

... Kui kahe maailmasõja vahel etapleerus eesti teaduslik mediavistika, siis sellest samast Jakobsoni-Merkeli ideestikust kuigi kaugele ei mindud. Tõusis nõudmine kirjutada Eesti ajalugu. Kui varem oli vaadeldud, et on saksa linn, siis 30ndatel selgus, et linnade enamus olid mittesakslased. Hakati keskenduma maa- ja linnaeestlaste ajaloole. Eestis kõige enam jõudis agraarajaloos teha Blumfelt. See oli oma aja kogu maailma medievistikas üsna innovaatiline. Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö...

Ajalugu -
91 allalaadimist
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

...ud talupoegi üles otsida ja karistada, seati sisse adra- e haagikohtuniku ametikoht. Vana-Liivimaa rahvastikus domineerisid keskajal põhirahvused - eestlased, lätlased, liivlased, kusjuures viimaste arv vähenes pidevalt ning nende asuala ahenes lätlaste kasuks. Linnades domineerisid sakslased, kuid ka seal leidus piisavalt kohalikku päritolu elanikke. Linnadesse asunud põlisrahvaste esindajad, kes vähegi heale järjele jõudsid saksastusid siiski kiiresti. Üldiselt suhtusid linnakodanikud maarahvasse halvustavalt, kutsudes neid mittesakslasteks (undeutsch). Nimetus...

Ajalugu - Kutsekool
1387 allalaadimist
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

...nnad kuulusid kellegi maa peale Rae ülesanded: · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks · Gildide ja tsunftide tegevus · Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega · Hoolitsemine kirikute ja koolide eest · Hoolekanne vaeste, santide ja töbiste ülalpidamise eest · Kohtumõistmine · Kodanike julgeoleku tagamine · Öörahu kehtestati näiteks kell 21.00 · Lisaks -Jälgi riietust -Pidude pidamine Kaubandus: · Ainult sa...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

...õsisem orduvastane opositsioon kujunes 14. sajandi teisel poolel Tartus, kus piiskop oli Dietrich Damerow, kelle ümber koondus palju toetajaid ja sõjaliseks jõuks oli neil 500 vitaalivenda, kuid kuna nad olid mereröövlid, põhjustas see teiste läänemerelinnade (hansalinnad) pahameele ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik VanaLiivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu ...

Eesti ajalugu - Keskkool
71 allalaadimist
12
doc

Vana- Liivimaa

...a jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsit...

Ajalugu - Keskkool
119 allalaadimist
14
docx

Keskaeg Eestis

...a jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, k...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
20
doc

Keskaeg

... kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HIL...

Ajalugu - Keskkool
313 allalaadimist
56
doc

Eesti keskaeg

...ud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-...

Eesti ajalugu - Tartu Ülikool
42 allalaadimist
14
docx

Elust keskaajal

...lgust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kol...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
30
doc

Keskaeg

... pole elanikud, maksuvabad paljud aadlikud ja vaimulikud). Statistiline materjal on koostatud teistel eesmärkidel, mitte et anda aimu inimeste arvust. Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond. Linnade tekke - ja arengu eeldus on rahvaarvu kasv. Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000 inimese, kirjas ka naised ja lapsed. Tüdrukuid vähem ­ kas kui vähem tähtsaid ei pandud kirja? Või ...

10.klassi ajalugu - Tartu Ülikool
474 allalaadimist
56
doc

Eesti ajalugu

...astu. Sakslased jäid alla. 1421 Maapäev - Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi jne. Esindatud oli neli seisust: Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikkond; Ordumeister orduametnikega; vasallkondade esindajad (enamasti Harju- ja Virumaalt); Linnade esindajad (Riia, Tallinn, Tartu). Maapäevi peeti Vana-Liivimaa "geograafilises keskkohas" Valgas e. Volmaris e. Valmieras. 1507 - Eestlastelt võeti relvakandmise õigus, mis sisuliselt tähendas orjaks muutmist. Saarlastel olid võrreldes mandrieestlastega suuremad vabadused. VANA-LIIVIMAA VÄLISPO...

Ajalugu - Keskkool
169 allalaadimist
24
doc

Eesti ajalugu

...d. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed. *Ringvall-linnused- ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Rahvasuus tuntakse maalinnadena. *Kalevipoja sängitüüpi linnus- rajati vooretele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajadavaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad kõrgete otstega voodit, kus tuleb ka nende rahvapärane nimetus. *I...

Ajalugu - Keskkool
131 allalaadimist
18
docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

...lised pankurid. XXI saj. lõpuks oli keskaegne ühiskond väljakujunenud. Ühiskondlik korraldus põhines lääninduslikel alustel : aadlike läänivanne, feodalismi rüütlikultuur, paavsti absoluutne autoriteet vaimulikul alal, kaupmeeste gildid ja kästitööliste tsunftid, linnade liidud ja õigusteta talupoeg. Aadliseisus, algselt sõjalist võimu ja teatavat organiseerimivõimet omanud kiht, saavutas ühiskonnas määrava positsiooni ja säilitas 900 aasta kestel. Kiievi vürstiriik lagunes 1136.a. Jõukas Novgorod, Polotsk ja Pihkva muutusid iseseisvaks. 1158.a. sai Lüübekist ...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
83
doc

Eesti ajalugu

... Tallinn 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel ROOMA PAAVST + Eestimaa Harju ­ ja Virumaa Ilmalik võim kuulus Taani kuningale, kohapeal kuninga asehaldus, tegeleb Tallinnas (maksud, linnade kindlustamine) Vaimulik võim - Tallinna peapiiskop, Lundi peapiiskopkonnale Rootsis; vaimulik võim + Liivimaa Ülejäänud Eesti, Läti Allus Saksa-Rooma keisrile ­ ei sekkunud oma alamate asjadesse Saksa ordu ...

Ajalugu - Keskkool
103 allalaadimist
25
docx

Ajalugu I kursus

...sa aadli suguvõsad olid Eesti päritoluga. *1241 koostati taani hindamisraamat.(info aadli suguvõsadest ja nimedest) *Eestlaste hulgas oli võõraid rahvaid vähe *Läänepoolsetel Eest aladel elasid rannarootslased(13 -20saj.) *Uus nähtus ­ 13 sajandil oli linnade teke. Tartu, Tallinn, Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu. *14 sajandi uued linnad ­ Rakvere, Narva *Hansa Liitu kuulusid Tallin, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, Hansa Liit oli saksa kaubalinnade ühendus *Linnadel olid linna õigused. *Linnade ülem kiht oli Saksa keelne *Hansa tähtsus suurenes 14.Saj. *Ordu ...

Ajalugu - Kutsekool
73 allalaadimist
94
doc

Läti ajalugu

...90% 0,40% Alla 1% leedulased 1,50% 1,30% 1,30% 1,30% Nõukogude okupatsiooni ajal muutus rahvastiku paiknemine. Peale II MS toimus linnastumine. Praeguse seisuga u. 75 % elab linnades. Usk 15% seostab end luterikirikuga 15% seosteab end katolikukirikuga 8% seostab end vene õigeusuga 5% seostab end teiste usulahkudega. Riigikord demokraatlik, parlamentaarne. Umbes 9 kuud noorem kui Eesti. Tähtsamad riiklikud pühad: 18 nov. 1918 iseseisvuspäev (I MS) 21.aug...

Ajalugu - Tartu Ülikool
19 allalaadimist
7
doc

Eesti keskaeg

...la suurusega naturaalmaks 3) suuremad kohustused piirdusid osavõtuga maa uute peremeeste sõjakäikudest ning kirikute, osalt ka linnuste ehitamisest. Säilisid rahva liikumisvabadus, vana haldus- ja kohtukorraldus ning tavaõigusel põhinevad seadused. Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi. Peale maa vallutamist asusid võitjad siinsetele aladele elama. Maid läänistatati tervete küladena. Eriti palju läänistati Läänemaal ja Harju-Virus (Taani kuninga valdustes), sest vajati sõjalist jõudu. Ainult ordu...

Ajalugu - Keskkool
143 allalaadimist
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

...uistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad ...

Ajalugu - Keskkool
167 allalaadimist
18
doc

Eesti ajalugu

...e kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt ­...

Ajalugu - Keskkool
373 allalaadimist
11
doc

Eestimaa keskaeg

... heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed: · Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse ­ vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas. c. Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus: · 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks. d. Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja: · Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast. · Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised. e. Ma...

Ajalugu - Keskkool
426 allalaadimist
18
docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

... Miks oli oluline kuuluda Hansa Liitu ja mis see on üldiselt?  Alguse sai Lübechist  Oma kaupa sai igal pool müüa  Kui ei kuulunud Hansa Liitu siis ei võinud nt soola müüa  Alguses oli kaupmeeste liit, siis linnade liit 35. Mis on gild,kes sinna kuulusid?  Linna kaupmehi ühendas gild  Kuulusid ainult abielus mehed  Tallinnas olulisem nt suurgild (praegune ajaloomuuseum)  Mustpeade vennaskond (nimi, sest nende...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
13
doc

Eesti keskaeg

...a Pihkvasse ning sealt edasi Novgorodi. Maapinna pideva kerkimise tõttu lakkas see veetee hiljem olemast. Rakvere, Paide ja Haapsalu olid vaid haldus- ja käsitöökeskused, mis võlgnesid oma olemasolu linnusele. Alevitest eristas neid ainult linnaõiguse olemasolu. Linnade ülemkiht oli saksakeelne. Selleski polnud midagi erakordset - linnad olid tollal saksakeelsed kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Bergenist Norras kuni Buda ja Pestini Ungaris. Suurem osa linlastest oli siiski kohalikku päritolu, seda enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele e...

Ajalugu - Keskkool
238 allalaadimist
30
doc

Eesti ajalugu

...ndini saagist ­ Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha ­ 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile ­ Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema ­ Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest ­ 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma ­ Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati...

Ajalugu - Keskkool
147 allalaadimist
2
doc

Eesti ajalugu

...lel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski ise...

Ajalugu - Keskkool
56 allalaadimist
11
doc

Elu keskaegses linnas

...odi. Rõivaste hoidmiseks olid suured kirstud. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi, siis polnud selles midagi imelikku, kui omad ja võõrad jagasid üht voodit.. Linnade tekkimine: Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. ...

Ajalugu - Põhikool
100 allalaadimist
8
docx

Keskaegne Eesti

...ngima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk , nad vajasid tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmeid järelandmisi. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Linnadepäevad Liivimaal hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad 15. Sajandi algul Läänemere piirkonnas muutunud jõudude tasakaal ja välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma ja omavahel kompromisse looma . Hakati korraldama regulaa...

Ajalugu - Keskkool
45 allalaadimist
33
doc

Ajaloo konspekt

...id, külgedelt olid looduslikult kaitstud kuna rajati voortele (Alatskivi kalevipoja säng). 4. Ring-vall linnused. Ümber kogu linnuse õue rajati kunstlik vall. Põhiliselt püstitati sääraseid Lääne-Eestis Saaremaal. Rahvasuus tunti neid maalinnadena (Valjala maalinn Saaremaal). Muinasaja lõpuks, 12-13 saj. vahetuseks oli enamvähem kogu Eesti ala asustatud. Elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Võrdluseks:Lätis 200 000; Leedus 250 000; Rootsis 450 000-500 000; Soomes alla 100 000; Venemaal 7, 5 milj. ; Saksamaal 8 milj. inimest. ...

10.klassi ajalugu - Kutsekool
406 allalaadimist
4
doc

Elu keskaja linnas

...inna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Nat...

Ajalugu - Keskkool
157 allalaadimist
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

...¤lispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud ja astuti samme talurahva pagemise vastu *Maapäevadel osalesid Riia peapiiskop ja ülejäänud kõrgvaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad ja linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad *Maapäevi peeti tavaliselt igal aastal Valgas või Volmaris. *Liivi ordu suhted Taaniga: Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti ...

Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun