Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liivimaa ristisõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
katolik, laulupidu, sakslased, mindi, kloostrid, viljandis, rahvaluule, sõjakäik, 1217, ugalased, otepää, sekkus, eesis, ristiusk, ordud, rahvakultuuri, üldlaulupidu, kogunes, hurt, liivimaa, ristisõda, maakonda, 1210, ümera, 1212, pihkva, väsinud, vaherahu, venelased, saarlased, eesist, koguti, valdemar, preestrite, võistlus, 1220, 12221210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 – eestlased suutsid tormijooksuga hõivata linnuse Tartus. 1227 – Sakslased vallutasid Muhu ja Valjala linnused Allajäämise põhjused: Jõudude vahekord oli ebavõrdne, Relvastus oli ristisõdijatel tunduvalt parem, ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Võõrvõimude poolt jaotati Eestimaa: Põhja-Eesti läks Taani kuninga võimu alla, tekkis Eestimaa hertsogkond, Tartumaa läks Tartu piiskopile, tekkis Tartupiiskopkond. Saaremaa, Läänemaa läks Saare-Lääne piiskopile, tekkis Saare-Lääne piiskopkond.
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased
Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku. Kuid suhted pingestusid idanaabritega, kes korraldasid mitmeid sõjaretki Eesti aladele. See kõik kurnas nii eestlasi, kui ka ristisõdijaid. 1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. algas võitlus uuesti. Sakslased koos latgalitega tegid mitmeid rüüstavaid retki Ugandisse, kuid jõudsid sealt ka juba edasi Kesk-Eestisse. Eestlased üritasid teha sõjaretke Riia vastu, kuid see ebaõnnestus. Sakalased ja ugalased olid sunnitud rahu paluma ja ristiusku vastu võtma. Eestlased sõlmisid liidu venelastega ning läksid Otepää linnuse alla sõdima. Peale seda olid sakslased sunnitud Eestist lahkuma. Eestlased proovisid uuesti minna Riia linna ründama, et alasid veelgi suurendada
Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi
Kaitseti end vapralt, korraldati vasturetki. Eestlaste eneseusku suurendas kindlasti kõvastu 1210.a võiduga lõppenud Ümera lahing. Vahepeal olid nii eestalsed kui ristisõdijad kurnatud ning kui puhkes ka katk sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a sõda jätkus , eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Venelaste ,saarlaste , harjulaste ja sakslaste ühisvägi jõudis Otepää linnuse alla. Pärast 20 päeva piiramist pidid ugalased ja sakslased alla andma ja sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eestlased üritasid suurt võitu edasi arendada, pidid koguni Riiat ründama minema. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirelt vägesi koondama. (kokku saadi umb. 6000 meest) Kui vastased eestlaste plaanidest kuulsid püüdsid nad kiirustada ja ennetada venelaste saabumist . Peagi jõudis kohale 3000- meheline vägi (sakslased, liivlased, latgalid).Otsustav lahing 1217. a 21. sept. - Madisepäeval . Viljandi
a) Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised – asulakohad, linnused, lossid, kalmistud jms. Esemed mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. b) Kirjalikud ajaloo allikad- kroonikad, ürikud, seadused c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule d) Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid e) Lingvilistilised ajaloo allikad- keeled, murded *Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi,
1208Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Kaitsesid end vapralt, korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. 1210Ümera lahing, mille eestlased võitsid. Suurendas nende eneseusuku. 1217 1) Korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma. (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) . 2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing.
· Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahupaluma ning ristimise vastu võtma. Eestlaste muistne vabadusvõitlus OTEPÄÄ · 1217.aastal ugalased+sakslased -> Venemaale! · Teised maakonnad -> venelastega sõlmiti liit. · Otepää linnuse alla (sakslased oli seal) venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. · Pärast 20päevast piiramist -> linnust kaitsvad ugalased ja sakslased andsid alla ja kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eesti muistne vabadusvõitlus: Madisepäeva lahing. · Eestlased said enesekindlust juurde(Otepää all saavutatud võit) -> plaan Riiat ründama -> asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesi koondama -> 6000meest pea kõikidest maakondadest : sakalasi, ridalasi, harjulasi, virulasi, rävalasi, järvalasi. Täiendust toodi ka Novgorodi vürtsilt -> vaenlased(sakslased, liivlased, latgalid) kuulsid-> koostasid
1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega (saks-, taan-, roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe
räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215.võitlus algas uue hooga, jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid kõik sunnitud ristimise vastu võtma. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale, teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala vanema Lembitu eeskoste all. 1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo) 1219. Taani kuningas Valdemar II sekkus, tahtis eestis kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnas ehitada kivilinnuse, ristiusustada ning organiseerida maa-haldus
a Riia rajamist. Kaupo-Liivlaste vanem, kes läks muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste poolele. Lembitu-Sakala vanem, kes üritas rünnata riiat, kuid plaan nurjus ja ta väed loodi tagasi. Valdemar II-Taani kuningas, sekkus 1219. a. Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ja võitis lahingu Tallinna all, rajas Tallinna kivilinnuse. Hakkas sakslastega võidu eestlasi ristima. 2. Nimeta 4 maakonda, kus olid suuremad lahingud. Sakala-1217.a 21. sept. Madisepäeva lahing, eestlased vs sakslased,liivlased,latgalid. Eestlased said lüüa. Ugandi-Lahing Otepää linnuse pärast, kestis 20 päeva. Venelased, saarlased,harjulased,sakslased vs ugalased,sakslased. Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3
jõudu ning julgust tulevikuks. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm soomlase Paciuse loodud hilisem riigihümn, mida lauldi ka esimesel laulupeol, sõnad kirjutas Jannsen ise. Eesti Kirjameeste Selts. Loodi Eesti Kirjameeste Selts, koondamaks kõiki eesti soost haritlasi. Seltsi põhi- ülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ühtlasi ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimeseks presidendiks oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel isegi tänapäeval. Suur lõhe, RL allakäigu põhjused. 1878 aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakobi teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt ise
baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson aga radikaalsem, seetõttu Jannsen oma ajalehes Jakobsoni jutte ei avaldanud. Esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Eestvedaja Jannsen, eesmärk eestlased üle maa kokku kutsuda, esimene kord kui see jälle võimalik oli Tulemus : kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvustunne, laulupidu andis jõudu ja julgust tulevikuks Eesti Aleksandrikooli komiteed 1860ndad Eestvedaja : Jaan Adamson, president: Jakob Hurt Eesmärk: rõhutada hariduse tähtsust, anda eestikeelset haridust Tulemus: saadi raha kokku 1871 alustas tööd peakomitee Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodi Eestvedaja : Jakob Hurt Eesmärk: eestikeelse kirjasõna väljaandmine, kooliõpikute ja rahvaluule kogumine, eesti soost haritlaste ja ärksama vaimuga talupoegade koondamine, eesti keele
Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna Eestisse. Kõigepealt langes nende löögi alla Ugandi maakond. Ugandisse tulid kaasa ka latgalid, nende saadikud esitasid eestlastele mitmesuguseid nõudmisi. Läbirääkimised nurjusid, saadikud lahkusid ,,üksteist vastastikku üliteravate odadega ähvardades". 1208. aasta sügisel hakkasid ordurüütlid, kaasas ka piiskopimehed, muud sakslased, latgalid ja liivlased, Ugandisse minema. Rüüstati külasid ja tapeti inimesi kuni jõuti Otepää linnuseni.
aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. 1208. a jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Tõenäoliselt suurendas eestlaste eneseusku 1210. a võiduga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. a kolmeks aastaks vaherahu. 1217. jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Sakala vanem Lembitu. Otsustav lahing toimus 1217. a Madisepäeval (21.septembril) Viljandi lähedal ja lõppes eestlase allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid nt eestlaste vanem Lembitu ja ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. 1219. a sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Lahing Tallinna all oli võidukas.1220
1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev
aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel. Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200
Kaupo oli nüüd jäägitult vastaste poolel . Liivlased ristiti aastail 1206-1207 . Jüriöö ülestõus Harju-ja Virumaa otsustati Taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule . Selletõttu otsustasidki harjulased teha katse taastada iseseisvust .Ülestõus algas 23.aprillil 1343 . Vaenlast rünnati öösel ootamatult . Varsti oli terve Harjuma v.a. Tallinn puhastatud võõrvõimust. Pärast seda ülestõusnus koondusid ja valisid 4 juhti , ehk kuningat . Mindi siis 10000 mehega Tallinna alla , see oli võõrvõimu tähtsaim keskus . Lepiti koostöö Rootsiga , rootslased lubasid appi tulla , kuna nad olid Taanlastega vaenujalal . Ülestõus puhkes ka Läänemaal , kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla- Ristisõda Eestis Ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda aastal 1208. Nad rüüstasid seal mitu päeva , süütasid Otepää linnuse ja siis taganesid lõuna poole . Veel samal aastal tegid Ugalased liidus
-Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad uue hooga pihta 4. 1215 - 1216 on paganarahvastest edukamad ristisõdijad, vallutatakse Otepää koos venelastega (sest sakslaseda ohustavad ka venemaad) 5. 1217 Ühiste jõududega + venelased piirati linnust 20 päeva, sakslased andsid alla, nad lahkusid kogu Eestist. (Eesti taaskord vaba ristisõdijatest!!!) Võitu püütakse kindlustada eesotsas Lembitu (Sakala vanem)
· Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mõõgavendade ordu. · 1208. a. - Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a
Liivimaa haruks. Algas Vana Liivimaa ajajärk. 6) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs! · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 7) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega:
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2
hertsogiriiki valitsema ning kohapealsed suurvasallid hakkasid aktiivselt oma huve taga ajama. Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel. 9. Ülestõusu käik 1343. Aastal 23.aprill, kui algasid kevadised põllutööd ja karja väljalaskmine, taheti märkida ka ülestõusu alguseks (et alustada uut põllumajandusaastat vabana). Kuna tavaliselt jüripäeval tehti tuld ning tekitati ka muud moodi kära oli see väga heaks katteks. Sellepärast ei märganud sakslased ka midagi imelikku kui ülestõusust osavõtjad märgutuled süütasid. Ülestõus otsustati korraldada öösel, kui vaenlased magasid ning ei osanud seda oodata. Toimiti kindla kava järgi. Harjumaal põletati kirikuid, mõisaid ja tapeti sakslasi. Suur saavutus oli Padise kloostri vallutamine, see põletati koos 28 mungaga. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust terve Harju v.a. Tallinn. Seejärel koonduti ja valiti 4 üldjuhti (keda nimetati kuningateks). Umbes
1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. Vallutus ajajärk 12151221(2) 1215. uue hooga, sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja KeskEestisse. Eestlaste korraldatud sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast palusid ugalased ja sakalased rahu ja võtsid ristimise vastu 1217. ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist.
Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik
Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki. 10. 1217 Madisepäeva lahing. Selle tähtsus. Mis toimus, mis olid selle tagajärjed. Madisepäeva lahingut peetakse määravaks lahinguks Muistses Vabadusvõitluses. Eestlased ootasid abiväge Venemaalt, et rünnata Riia linna, aga nende tulemine viibis. Sakslased kasutasid ära võimalust ja ründasid ise esimesena. 11. 1219 ning taanlaste kuningate tungimine põhja-Eestisse. Valdemar II, Tallinna linna rajamine ning Taani lippu saamislugu (Dannebrog). Taanlased tungisid Põhja-Eestisse Valdemar II juhtimisel. Vallutati Lindanise linnus ning rajati kivilinnus, millest hiljem sai Tallinn. Varsti vallutati kogu Põhja-Eesti. 12. 1220 ning Rootslaste ebaõnnestunud katse tungida Läänemaale.
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja
sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Kiriklik keskus oli Riias, piiskopid kandsid kristlikku maailmapilti, korraldasid kohapealset elu, vahendasid uusi kultuurilisi mõjusid, moodustasid haridusliku eliidi. Toomkoolid, kloostrid. Vana-Liivimaal oli 4 mungaordut tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 14. Selgita: Hinnus-maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma Kümnis- kirikule korjatud maks Sunnismaisus- millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks Raad-linna isekomplekteeruv võimuorgan mis koosnes rikkamatest kaupmeestest Gild-tsunftide katuseorganisatsioon, eesotsas oli odermann
· Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater). 1869Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest
(perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta.
positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja taevas(seal oli seda eriti näha äikese ajal) ent väge võis leida ka sõnades-nende abil sa nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed kes seda oskasid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi. Loomadel ja inimstel oli kõige rohkem väge peas, südames, küüntes, hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks kanti kaaelas kas hambaid või kihvu
Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti
2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse
annaabi.ee 
