Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid. Professor mängib lihtsalt Kapteniga ilma et viimasel sellest
Mõrv kättemaksuks Viis päeva on möödas sellest, kui Isabellat pole kodus. Isabella on heledate juustega, tumedate silmadega, väga ilus ja hoolitsev abikaasa. Isabella abikaasa Jack oli tööreisil, aga tuli kohe koju, kui oma naise kadumisest kuulis. Jack on hoolas ja töökas abikaasa, aga oma töö pärast pidi ta palju reisima. Jack jõudis koju ja kohe esimese asjana helistas ta parimale detektiivile Thomasele, kes oli nõus seda asja uurima. Ta alustas kohe oma tööd. Majas töötas ka teenija, kes oskas sellest päevast rääkida, mil Isabella kaduma oli läinud. Teenija oli aus ning armastas Isabellat ja Jacki väga
Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt olemas. Miks? 1. Iga kord kui Isabella ja Flavio stseen algas, langes lavale sinine ja roheline valgus. 2. Enne igat stseeni, kus nad sees olid, mängis ka nende tunnusmeloodia – muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika. 3. Stseenis, kus olid korraga ka ülejäänud tegelased (lugemisstseen), langes Isabellale ja Flaviole endiselt peale roheline valgus. Teisi tegelasi valgustati aga tavalise kollaga valgusega.
· Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella · Perepoeg Hindley ei Lintoniga saa Heathcliffiga läbi · Isabella põgeneb Londonisse ning saab seal poja ja kiusab teda · Catherine sureb, kuid enne · Catherine'il tekib sünnitab tütre Catherine sõprus Rästapesas "Cathy" Lintoni elavate Lintonitega · Isabella sureb, poeg Linton tuuakse onu juurde · Heathcliff nõuab poega endale · Cathy ja Linton sõbrunevad · Heathcliff vangistab Cathy, et ta
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 Varjude mäng Neljas pilt. Selle pildi keskmeks on Isabella ja Flavio mängud. Nad suhtlevad üksteisega tsitaatide kaudu, kusjuures on aru saada, et mõlemad teadvustavad, et mängupartner teab neid tsitaate ning ka seda, kust need pärinevad. Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seekord
tupikusse raamatu kirjutamisega, otsustab ta linnapeale minna, kus kohtub Isabellaga. Nad jalutavad koos ning leiavad kiirelt kõneteemaks Sokratese. Mees on hämmingus 22. aastasest Isabellast. Martin ja tüdruk tunnevad koheselt, et sobivad kokku, kuigi teised ei mõistaks seda ning seetõttu saavad järgnevalt kokku salaja. Järgnevate kokkusaamiste jooksul kõneleb Isabell oma elust ning mainib ka enesetappu pidevalt. Ta kutsub Martini enda hooleks antud majja. Seal armub Martin Isabella ning nad veedavad öö koos. Järgnevatel päevadel muutub mees armukadedaks ISabella üle pärast unenägu, mille ta seob tüdruku motiividega. Ühel päeval, Martin Justuse õhutusel, tülitsevad tõsiselt. Isabella lahkub korterist ust paugutades ning Martin tahab sisimas temale järgi joosta aga otsustab mitte. Järgmisel päeval kuuled uudist, et Isabella oli enesetapu sooritanud enda ema relvaga. Martin satub selle peale meeltesegadusse. Kõnnib ringi ärevil ja rahutult
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin
"Have you been long in Bath, madam?" "About a week," replied Catherine, trying not to laugh. "Really!" with affected astonishment. "Why should you be surprised, sir?" "Why, indeed?" said he, in his natural tone "but some emotion must appear to be raised by your reply, and surprise is more easily assumed, and not less reasonable than any other." Mr Tilney was very charming, he left a good impression on Catherine and she quickly fall for him. Catherine also met Isabella Thrope, they became best friends. Isabella introduced her the social world of Bath with its balls, shows, fashion, dances and gossip. Soon Catherine's brother James Morland and Isabella's older brother James Thrope arrived in Bath. Isabella fell in love with James and John liked Catherine very much. "I will drive you up Landsdown Hill tomorrow!" John Thrope told Catherine. "How delightful that will be!" cried Isabella, "my dearest Catherine, I quite envy you;
1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkuse põhjendusega)
Ohvrilaev- Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella (Isebel) (22a) Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist
· Lapsepõlv möödus Kölnis. · Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam von Hoorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens töötas ka diplomaadina. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Abielud · Peale ema surma abiellus Rubens 18aastase Isabella Brantiga, kes 1625. aastal suri. · 1630 abiellus 53aastane kunstnik Isabella kauge sugulase Helene Fourmentiga, kes oli abielludes 16aastane. Rubensi ateljee kui maalitööstus · Juba kunstialase tegevuse alguses saavutas Rubens tohutu populaarsuse ja õigustatud tunnustuse ja ta ei suutnud enam
selle eest,et Theseus kord tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase suures kapsaaias kapsataimed armetuks söönud. Ühel päeval kohtub ta 22-aastase Isabellaga.Ta oskas hästi klaverit mängida, elatist teenista klaveritundide andmisega.Justusele hakkab Isabella meeldima, nad jalutavad mere äärde, kus näevad mingit purjekat, mida hakkasid kutsuma ohvrilaevaks.Nad kohtuvad tihti, kuid Justus ütleb Isabellale,et keegi ie tohi nende kohtumistest teada saada, sest inimesed võivad seda vääriti mõista. Justus sai Isabellalt ideid oma raamatu edasi kirjutamiseks.Nende kohtumised toimuvad nüüd salaja.Isabella räägib Justusele oma tüütust emast, ja sellest kui raske ta elu on. Justus arvab, et tüdruk tahab enesetappu teha.
Grey"); vend Branwell 1846.a luulekogu "Vihurimäe"1847.a Pseudonüüm Ellis Bell http://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Bront %C3%AB Ei olnud seltsiv, reisis harva, terasest tahtejõud loomingu eripära "Vihurimäe" kired hõõguvad kuumalt, kurjalt ja hävitatavalt Kõige inspireeritumaid teoseid Alustas teise romaani kirjutamist jäi pooleli HEATHCLIFF Leidlaps Catherine armastus Õel, halastamatu, armukade Abiellus Isabella Lintoniga Poeg Linton Heathcliff http://www.pbs.org/remotelyconnected/20 09/01/wuthering_heights_1.html CATHERINE EARNSHAW (LINTON) Väga kauni välimusega Vend Hindley Heathcliffi suur armastus Ambitsioonikas, kõrget positsiooni ihkav Abiellub Edgar Lintoniga Tütar Catherine "Cathy" Linton http://janitesonthejames.blogspot.com/20 09/01/charlotterileyaddsspirited
et ta ise on Sokrates Teine. Mees üritab uuesti magama jääda. 4. 5. Peatükk · Martin on kirjutan oma raamatut kaks nädalat, kuid siis jääb ta toppama kohas, mil peaks Sokratese surmast kirjutama. Mees läheb õue ning kohtab tänaval ammust tuttavat, noort juuditari Isabellat, kellega koos nad mere äärde lähevad. Martin nimetab Isabellat sofistiks, sest juuditarile ei meeldi Sokratese loogika ning mõistuse ülistamine. Isabella kujutab ette, kuidas rannast väljuv laev võiks sõita Delosele, 2000 aastat polekski nagu sellest ajast möödunud ning neiu tuleb välja ideega, et Ateenas Sokratese ajal vahetub hoopis võimul olev kohus ning Sokratest ei hukatagi. Martinile meeldib selline lähenemine antiiktegelasele, kuid päriselt ta sellesse siiski uskuda ei saa. Justus läheb koju tagasi, Isabella ütleb mehele, et kuid ta teist teerada ei vali või
Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele. Justus tutvus juudi rahvusest noore klaveriõpetaja Isabellaga, nad käisid mere ääres jalutamas ja filosofeerisid Sokratese teemadel. Isabella nägi mere peal laeva ja ütles Justusele, et see ongi ohvrilaev, mis läheb Delose saarele. Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda. Martin Justus nõustus sellega, andes märku oma otsusest järgmisel päeval kohtumisega. Nad läksid piritale jõe kaldale istuma. Arutati Isabella ema päritolu üle, kas suguvõsas on prantsuse verd või ei. Tuli välja, et Isabella ei saanud oma emaga läbi, kuna ema ei lasknud tal oma
Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks.Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab võimalus muusika koolidesse minna. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse. Ta käib seal klaveril harjutamas. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus
Nooruses on ta elanud üsna boheemlikku elu, ka koolis vastandub ta teiste õpetajatega oma vabamõtlemises. Boheemlusele tegi ta siiski lõpuks lõpu, lõpetas ülikooliõpingud, asus ametisse ja lõi pere, tal on naine ja tütar. Naisega on suhted jahenenud, kuid tütart peab ta kalliks. Isabella või õigemini küll Isebel, on noor juuditar, kellel Martin Justuse meelest on sügavate kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste probleemide pärast ning oma ema ta vihkab, aga samas ka armastab. 2) Kuidas Martin ja Isabell kohtusid? Martinil oli pooleli raamatu kirjutamine Sokratesest. Ta jäi kirjutamisega toppama ja läks jalutama.
veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu. 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Rubens maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis.Ei suutnud oma tellimusi täita, ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Rubens visandas eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni
haritud ning heade Prantsusmaa, käitumismaneeridega Inglismaa, Holland, selle tõttu usaldati Hispaania temale diplomaatilisi Sai Euroopas väga läbirääkimisi kuulsaks ning tunnustatuks nii diplomaatia alal kui ka kunstnikuna Naised Pärast ema surma kes oli kadunud abiellus 18a Isabella Isabella kauge Brantiga sugulane Pärast naise surma Elu lõpu poole lahkus 1625. a jättis kunstnik Rubens õukonnast ja maalimise sinnapaika läks elama Steeni 53 aastaselt abiellus lossi, mis oli pigem uuesti 16. aastase tema enda tööde Helene Fourmeniga, muuseum Hukka mõistetute põrgusse tõukamine u 1620 Bacchus 16381640 Leukip pose tütarde vägista mine Maa ja vee liit u 1618
Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi. Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Aastal 1603 reisis Hispaaniasse. Seejärel veetis mõned aastad Roomas. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Samal ajal asutas ka maaliateljee. Ateljee kujunes tohutult edukaks ning sellesse tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Tuntumatest kunstnikest töötas siin Anthonis van Dyck. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. 6. detsembril 1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga. Aastal 1635 sündis perre kolmas laps. Sellest ajast alates elas kunstnik alatiselt oma Steeni maalossis.
kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta kuulsaks. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. ELULUGU: Ta oli inglise romantistlik luuletaja. Ta George Gordon Noel Byron sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta kasvas üles Aberdeenis. 1815. aastal abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu oli täis pingeid. Neil sündis tütar Lady Augusta Ada, kuid Anne Isabella lahkus Byroni juurest 1816. aasta jaanuaris ja võttis lapse kaasa. Ta osales ka inglise- armeenia sõnaraamatu (1821) koostamises, ning kirjutas sellele eessõna, milles kirjeldas armeenlaste vabadusvõitlust türgi ja pärsia valitsejate vastu. Ta õppis Cambridge'i ülikooli Trinity College'is.
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka ...
Tema kuulsamad maalid on · "Kristuse ristilt mahavõtmine" (1612; Antwerpeni katedraal) · 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk- kunsti suurimad meistriteosed. · "Jeesuslapse kummardamine" · "Viimane kohtupäev" · "Õlgkübar" (1626; Susanna Fourment) · Kolm graatsiat. 1639 · Maria Medici sabumine Marseille'sse · "Autoportree Isabella Brantiga" (1609) · ,,Kristus ristil" (1609-1612) · "Maa ja vee liit" (1615) · ,,Lõvijaht" (1615-1618) · ,,Amatsoonide võitlus" (1618-1620) · ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (u 1620) · ,,Leukippose tütarde röövimine" (1620) · ,,Sõjakoledused" (1630) · ,,Maastik vikerkaarega" (1632-1635) · ,,Parise kohus" (1635) · ,,Venus ja Adonis" (1635) · ,,Helene Fourment lastega" (1636-1638) · ,,Talupoegade tants" (1636-1640)
naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb
naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb
Peter Paul Rubens 1577-1640 Elukäik Sündis 1577. aastal Antwerpenis Lapsepõlv Kölnis 1589 naasis Antwerpenisse Haridus ladina koolis 1594. aastal Otto Veniuse ateljees 1600. aastal Vincenzo Gonzaga teenistusse Elukäik 1609 abiellus Isabella Brandt'iga 1621-1630 viibis palju välismaal 1630 loobus maalimisest, sõitis Inglismaale läbirääkimisi pidama 1630. abiellus Helene Fourmentiga 1640 surm Looming Äärmiselt produktiivne kunstnik 1615-1621. uue loomingu algus. Püüd välimise ja sisemise suuruse poole Esimese "impulsi" sai Michelangelolt 1621-1630 uus periood Inimese võitlus loodusega Tundis antiikkultuuri peensusteni Looming 1621-1625 töötas Maria de'Medici'le
tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse. Peter Paul Rubens Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Hispaania hertsog Albert ja tolle abikaasa Isabella vastuvõttu. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Seejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. Noore Rubensi töödes
Peter Paul Rubens sündis 28.06.1577 ja suri 30.05.1640. Ta õppis Antverpenis maalikunstnike Tobias Verhaechti, Adam van Noorti ja Otto van Veeni juures. 1598. Aastal võeti ta meistrina linna Luuka gildi liikmeks. 1600-1608 viibis Rubens Itaalias, sai Mantova hertsogi Vicenzo Gonzaga õukonnakunstnikuks ning tutvus Genova, Veneetsia, Firenze ja Roomaga. 1608 asus ta elama Antverpenisse. Aastal 1609 sai Rubensist Brüsselis asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. Rubens kirjutab: ,,Ma kaotasin suurepärase sõbratari... See kaotus vapustab mind hingepõhjani ja kuna igat liiki kurbuse vastu on ainult üks rohi unustus -, siis pean kogu oma lootuse sellele rajama." Pärast naise surma loobus Rubens üllatuslikult maalimisest ja sõitis 1630. aastal Hispaania Madalmaade täievolilise saadiku staatuses Inglismaale keerulisi läbirääkimisi pidama
Bella ja Edward lahutatakse, kuid James saab Bella kätte ning saab peaaegu surma, kuid Edward ja ta pere tulevad ning päästavad Jamesi. Probleem Armastus inimese ja vampiiri vahel. Ühte tüdrukut tahab mitu poissi. Miljöö Enamus tegevusest toimub Forks'is, Washingtonis, kus Bella isa elab. Lühidalt mainitakse Phoenix'it, Arizonas. Mainitakse ka Jacksonville'i, Floridas. Tegelased Isabella "Bella'' Swan Kohmakas "ohutõmbaja" tumepruunide juuste ja sokolaadipruunide silmadega. Tihti peale näidatakse teda madala enesehinnanguga ning,et ta ei suuda aru saada Edwardi armastusest. On ainuke inimene,kelle mõtteid Edward ei suuda lugeda, ning talle ei mõju ka ühegi teise vampiiri võime, mis seondub mõtetega. Tegelased Edward Cullen Vampiir,elab vampiiridega, kes toituvad inimeste asemel loomadest. Ta on
· Hariduse sai ladina koolis, kus õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. · Kunsti õppis noor Rubens Tobias Verhaechiti, Otto Veniuse ja Adam van Noorti käe all. · 1598 võeti Rubens vastu Püha Lucia gildi, kust ta sai õiguse asuda iseseisvalt tööle. · 1600 asus kunstnik Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. · 1608 sai Rubensist Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Alberti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. · Rubens suri 1640. aastal Antwerpenis. Looming · Lemmikvõte naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid,
E. Brontë ,,Vihurimäe" tegelase Catherine analüüs Kätlin Nedo 11.klass Kuidas jutustaja mrs.Dean esitab tegelast Catherine`i? Kui Catherine veel noor oli, oli ta käitumine niisugune, mida mrs.Dean varem näinud ei olnud, ta pani kõigi kannatuse viiskümmend korda päevas proovile. Tegi sageli pahandust. Catherine`i tuju oli alati kõrgpunktis, ta suu oli alati tegevuseslaulmas, naermas ja tüütamas kõiki neid, kes sedasama ei teinud. Samas oli ta ka hooliv ning mänguhuviline. Kui Catherine juba vanem oli, oli mrs.Dean talle ikka nagu ema eest majapidajanna. Nad said omavahel hästi läbi, jagasid oma muresid ning toetasid üksteist. Kuid Cathy ei olnud alati see hea tüdruk, ta võis mrs.Deaniga vahepeal päris ülbe olla. ,,Ta oli tõepoolest üks pöörane ja patune plikanähvits, aga tal olid kõige kenamad silmad, magusam naeratus ja kergem jalg üle kogu kihelkonna." ,,Ja pealegi ma ei usu, et ta midagi paha mõtles, sest ku...
Peter Paul RUBENS 1577-1640 · kõige baroksem maalija. Maalidel suured mõõdud ja maale maailmas üldse kõige rohkem. · Sündinud Kölni lähedal. · Maalide kompositsioonid diagonaalsed · Maalis sõja ja jahipilte ning võitslusstseene. Käed, kepid diagonaalselt maalidel. Värvid erksad punased, rohelised. · 21 a. sai temast luukakildi meister ning sai endale õpilased ja ateljee. · 1600 läks Itaaliasse, kus töötas Montovas õuekunstnikuna. · Abiellus Isabella Brantiga, kellest valmisid Isabella pildid ,,Autoportree Isabella Brantiga" · Nimetati Madalmaade õuemaalijaks ja vabastati maksudest. Võid töötada üksinda. · Kuulsaim võitlusstseen ,,Leukippose tütarde röövimine" · 1620 aastaks saab temast Madalmaade kuulsaim ja jõukaim kuntsnik.Rubensi parim portree pärineb aastast 1624 ,,Õlgkübar" · Saavutas ka kuningas Felipe õukonna kunstnikuna aadli tiitli.
Three years later, Mr. Earnshaw dies, and Hindley inherits Wuthering Heights. He returns with a wife, Frances, and immediately seeks revenge on Heathcliff. Once an orphan, later a pampered and favored son, Heathcliff now finds himself treated as a common laborer, forced to work in the fields. Heathcliff continues his close relationship with Catherine, however. One night they wander to Thrushcross Grange, hoping to tease Edgar and Isabella Linton, the cowardly, snobbish children who live there. Catherine is bitten by a dog and is forced to stay at the Grange to recuperate for five weeks, during which time Mrs. Linton works to make her a proper young lady. By the time Catherine returns, she has become infatuated with Edgar, and her relationship with Heathcliff grows more complicated. When Frances dies after giving birth to a baby boy named Hareton, Hindley descends into the depths of alcoholism, and
"Videvik" on ülemaailmselt hästi tuntud. See on üks praeguse aja suuremaid filme, millel on tohutu fännibaas. Ta on võrdväärselt populaarne Harry Potteri saagaga. Ainult, et Harry Potterit loetakse ja filme vaadatakse igas vanuses, aga "Videvik" on põhiliselt teismeliste lemmik. Stephenie Meyer on loonud fantaasiarikka ja romantilise teose, mis on miljonites inimestes huvi tekitanud. Film algab sellega, et peategelane Isabella ( Kristen Stewart) kolib Arizonast oma isa juurde. Isa elab Ameerika ühes kõige vihmasemas kohas, linnas nimega Forksis. Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna
Stephen (from prison) who became the king in the same year Stephen agreed to a treaty which said he could peacefully reign England till his death if he accepted Matilda's son, Henry II Plantagenet as his lawful heir When Stephen died in 1154, the Norman dynasty had concluded it's reign The House of Plantagenet, excluding King Henry II and his wife, Eleanor of Aquitaine; King Richard I and his wife, Berengaria of Navarre; King John and his wife, Isabella of Angoulême The House of Plantagenet Henry II claimed the throne in 1154 - Appointed his friend Thomas Becket as the Archbishop of Canterbury to reduce the church's power - Constitution of Clarendon Becket was sent to exile Henry II's wife, Eleanor of Aquitaine, and his sons rose against him but failed His third son, Richard I, defeated Henry II in 1189 and became the King Richard I was a devoted Christian and a soldier
Hiljem õppis ta Adam van Hoorti ja veel paari kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594 sattus nooruke Rubens Madalmaade kuulsa romantisti, õuekunstniku Otto Veniuse ateljeesse. Pärast nelja Veniuse juures õpitud aastat võeti Rubens 1598 vastu Püha Luuka gildi. Gildiliikme staatus andis talle õigus asuda iseseisvale tööle. Kunstnik eelistas siiski jääda veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute valitsejate, Austria ertshertsogi Albrecht VII ja tolle abikaasa Isabella Clara Eugenia vastuvõttu. Rubensi esimene loomeperiood möödus itaaliapärase manerismi laadis. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog märkas kunstnikus diplomaadile vajalikke omadusi ja saatis ta 1603 diplomaatilise ülesandega Hispaania kuninga juurde. Aastatel 1604–1606 maalis Rubens hertsogi õuekunstnikuna kolmeosalise altarimaali sealsele jesuiitide kirikule[1].
7. tel. mängu aeg- kui mitu tundi päevas mängib telefoniga? 8. koduloomad kui mitu? 9. Koolitoit jah/ei /0 vastus, kas sööb koolitoitu?* 10. Vahetusjalatsid jah/ei/0 vastus, kas kannab koolis vahetusjalatseid * 3. Omaduste real olevad sõnad tee kõik "bold/rasvaseks" 4. Õpilase nime alla hakkad kirjutama erinevate õpilaste nimesid ja nende andmeid. Õpilase nimi pane kujul "eesnimi, perekonnanime täht." N: Isabella, L. 5. Nimed pane kõik kaldkirja 6. Kui oled kõik 10 õpilast interjueerinud, siis viimasele reale (A19) kirjuta sõna "Kokku" 7. kasutades "sum" nuppu, arvuta kokku tulemused kõikidele numbrilistele tulemustele. 8. "Kokku" rida tee kõik "bold/rasvane" 9. Pane küsitletud õpilased tähestikulisse järjekorda. Selleks märgi ära kõik õpilaste nimed ja vajuta nuppu "sort/sordi" (nool ülevalt alla). Ta küsib su käest lisavalikut, kas tahad, et ta ka nende
Rubens lõi maalikunstis uue stiili- barokk. Rubensi maneeri iseloomustab suurte figuuride liikumine. Kasutab sooje värve, järsu valguse ja varju kontrasti. Maalis jahi- ja võistlusstseene, piibli teemalisi maale. Tema esimeseks õpetajaks oli mitte just eriti kuulus maastiku maalija, aga oma viimased õpipoisi aastad veetis ta õppides Otto van Veeni töökojas. 21. aastaselt võeti Rubens Püha Luuka Anterpeni käsitöölaste ja kunstnike assotsiatsiooni liikmeks. 1609. aastal abiellus ta Isabella Brantiga. Nad elasid koos 17 aastat. Neil oli 3 last. Naine suri katku. 1621. aastal sai ta tellimuse Prantsuse kuninganalt. Maalid pidid kujutama Maria Medici elu. 21 maali 3 aastaga. 1630. aastal abiellus ta teistkorda Helen Fourmendtiga. Abielust sündis 5 last. Rubens oli oma elu jooksul väga edukas ja kuulus kunstnik. Tal oli palju tellimusi, Eluaastate lõpus valis ta ise kellele ta pilte maalib. Hispaania kuningas tellis talt pilte. Tal oli maja Antrerperes
meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere rde, kus loojuva pikese valguses purjekas teele lheb. Looduse ilu ja vaatepildi unenoline ajatus hendab neid emotsionaalselt ning Martin tleb, et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda
Ta õppis Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naise Lady Caroline Lambiga, mis põhjustas seltskondliku skandaali. Caroline Lambi abikaasast sai hiljem Suurbritannia peaminister. 1815. aastal abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu oli täis pingeid. Neil sündis tütar Lady Augusta Ada, kuid Anne Isabella lahkus Byroni juurest 1816. aasta jaanuaris ja võttis lapse kaasa. 1816. aastal läks Byron Sveitsi. Ta veetis suve Genfi järve ääres Villa Diodatis, kus tutvus luuletaja Percy Bysshe Shelley ja tema tulevase naise Mary Godwiniga. Seejärel läks ta Veneetsiasse, kus huvitus armeenia kultuurist ning õppis armeenia keelt. Ta kirjutas raamatuid areemina keelest ja grammatikast.1823
"Videvik" raamatuesitlus Taavi Poll 10d Raamatust: Raamatu pealkiri: "Videvik" Autor: Stephenie Meyer Ilmunud aastal 2008. Kirjastus Pegasus. Raamatu tõlkinud eesti keelde: Marge Paal Sündmuskoht Teose sündmustik leiab aset väikeses Forksi linnas, kus elab natuke üle 3000 inimese ning kus kõik inimesed tunnevad üksteist. Peategelased Edward Cullen - vampiir Isabella Marie Swan Renee Swan Bella ema Charlie - Bella isa Phil Dwyer Bella uus pesapallurist isa James jäljekütt, ihkab Bella surma Carlisle Cullen väikelinna arst Cullenite pere vampiirid, kes toituvad ainult loomade verest Jacob Black Swanide pere tuttav Victoria Jamesiga koos Laurent kuulub Jamesi gruppi Sisukokkuvõte Isabella Swan kolib Arizonast süngesse Forksi linna oma isa Charlie juurde ning kohtub seal Edward Culleniga. Bella armub Edwardisse ...
Edgari elu. Heathcliff abiellus Edgari õe Isabellaga. Peale esimest visiiti Rästapesasse oli Catherine õnnelik, et nägi oma ammust sõpra. Kuid hilisemad külaskäigud ajasid Catherinei ja Edgari omavahel tülli, mille tagajärjel jäi Catherine väga haigeks. Sellesse haigusesse Catherine ka suri, kuid enne sünnitas tütre, kellele pandi tema järgi nimi. Catherinei surm muutis Heathcliffi veelgi ägedamaks ja kättemaksuhimulisemaks. Selle all pidi ka tema naine Isabella kannatama. Isabellal õnnestus põgeneda Londonisse ja sünnitada poeg Linton. Umbes samal ajal suri Hindley, ning Heathcliff võttis kogu mõisavalitsemise üle, ta tõotas Hindley poega Haretoni sama karmi käega kasvatada, nagu oli seda teinud Hindley temaga. Isabella vahetas Edgariga, oma vennaga tihti kirju. Viimases, 12 aastat hiljem saadetud kirjas palus ta Edgaril oma poja eest hoolitsemine üle võtta. Isabellat oli tabanud ravimatu haigus
Catherine, naine, keda ta kunagi armastas, alandas teda. Ta kihutati minema Vihurimäelt, üksildasest tormide meelevallas seisvast mõisast keset Inglise kiltmaad, kus ta kasvas üles vaese leidlapsena koos Catherine´i ja tolle venna Hindleyga, kes teda pärast isa surma julmalt kiusas. Ta on vahepeal rikkaks saanud, tuleb nüüd tagasi ja kogu maailm saab tunda tema piiritut vihkamist. Heathcliffi kättemaksu ei peata miski. Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime. Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu. Raamatu üldine atmosfäär vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad pärineb veel 19
Ferdinand Graf von Zeppelin Familie 8. Juli 1838 Konstanz Schloss Girsberg, Schweiz Isabella Freiin von Wolff Helene von Zeppelin Starb am 8 März 1917 in Berlin Leben Militärakademie,Ludwigsburg 1858 das preussische Heer 1863 USA 1870-1871 diente er dem preussischem Heer 1891 nahm er als Generalleutnant Abschied von der Armee Luftschiffe 1900 erstes Luftschiff-LZ 1 1908 die Militärverwaltung- Luftschiff LZ 3 1910 erste kommerzielle Luftdienst Hindenburg Deutschland-New York 6. Mai 1937 Die Wasserstofffüllung
Ekraniseeringu tutvustus: ,,Videvik" Peaosas mängib Isabella Swan, kes on alati olnud eriline ning eelistab olla omapead. Bella kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta huvitava ning köitva noormehega, kelle nimi on Edward Cullen. Edward on heleda nahaga, peaaegu et lumivalge, lummava hääle ja ülivõimsate võimetega noorhärra. Bella tundis tema vastu huvi alates sellest hetkest, kui ta teda esimest korda nägi. Bella teadis, et Edwardil on
"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnnelik. Bella saab oma isaga hästi läbi ja tihti valmistab ta isale maitsvaid toite
Igaüks on oma õnne sepp Igaüks on oma õnne sepp ja just nii ongi. Kõik kujundavad ja muudavad oma elu ise, samuti ka otsivad õnne ja elavad sellega. Kuid kuidas arusaada lausest, et igaüks on oma õnne sepp ?! See on lihtne ! Kui sa soovid armastust, siis sa otsid selle ja leiad endale sobiva, kui sa tahad olla õnnelik, siis sa otsid õnne ja teed seda, mis sind õnnelikuks teeb. Nagu ka raamatus ,,Videvik" otsib peategelane Isabella endale õnne, et olla õnnelik peale ära kolimist. Ta leiab endale armastatu, kellega on küll peale armastamise ka palju jamasi isiklikuselus, kellega koos õnnelik olla. Ta leidis endale õnne ja see tähendab ka, et ta on iseenda õnne sepp. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu, tulebki olla iseenda õnne sepp, sest kuidas sa muidu leiad õnne. Kelli Mets
- Haud asub rooma pantheonis. - Mütoloogilised stseenid. 4. Archimbolde - 2x abielus: 1) isabella brandt ,,autoportree isabella brandtiga" -3last, 2) Helene - Porteed imelikud ja veidrad. 2in1 pildid (ümberkeeratavad) Fourment: 16a. Rubens 53a. abielus ja 5 last. 5. Giuliano Romano - Viimane maal ,,Kasukake" - Mantova linnas Palazzo Del Te's meeletult suured orgia pildid.
on metsas suures võlupuus ja seda valvavad lohed. Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi
on metsas suures võlupuus ja seda valvavad lohed. Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
