muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika. 3. Stseenis, kus olid korraga ka ülejäänud tegelased (lugemisstseen), langes Isabellale ja Flaviole endiselt peale roheline valgus. Teisi tegelasi valgustati aga tavalise kollaga valgusega. 4. Nende kõneviis oli üle pingutatud, pisut tehislik ja teatraalne. 5. Nende liigutused olid teatraalsed. 6. Nende riided olid utreeritud. 7. Nende nimed olid utreeritud. Analüüsimise lihtsustamiseks kasutan ma konstellatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Kuna tahan leida, kes on näidendis liitlased ka kes oponendid, siis on see ilmselt kõige asjalikum meetod
Niisiis leian ma Flaviol palju ühiseid tunnusjooni Indrekuga. Algul jääb mulje, nagu oleks nad pigem vastandkarakterid, sest Indrek on otsekohene ja reaalne, Flavio aga luuleline, muinasjutuline, avatud ning räägib armastusest. Teisalt võib Flavio karakterid tõlgendada mehe prototüübina. Võib võtta aluseks, et Isabella ja Flavio on tavalised inimesed nagu Mari ja Indrek, kes kirjanduses autori sule kaudu on saanud Isabellaks ja Flavioks, natukene ülepaisutatud, utreeritud versiooniks tavalistest inimestest. Sealjuures on utreeritud kõik – tegelaste riided, kõne, liikumine, tunded, isegi nimed. Mõlemad mehed on natuke jännis oma naistega. Flavio muudkui jookseb Isabella järgi, sealjuures jääb mulje, et Indrek ei jookse Mari järgi üldsegi mitte. Samas aga ei saanud Indrek tegelikult oma tahtmist. Kogu aeg jäi etendust vaadates mulje nagu Indrek oleks Mari suhtes võimupositsioonil, kuid tegelikult oli ju Mari võitja
Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“)
Kuid nii nagu ajalugu ikka, on kirikuriigilgi omad tumedad leheküljed täis võimuvõitlust ja totalitaarsust. Kuid ajalugu on elavate ajalugu, mitte surnute oma. Elavad aga need, kellel pole võõras emotsionaalsus ja kes tunnetavad ajaloo pulssi oma sõrmede all. Ka Kristusele oli omane nii armastus kui viha, nii põlgus kui aukartus. Emotsionaalsusest kuivaks nõristamata ajalugu, olgu selleks siis kasvõi kirikuriigi ajalugu, on alati põnevam kui steriilsuseni utreeritud doktriin, mis ei salli vasturääkimist. Kirikuriik, kui me Vatikani niiviisi märgistada saame, on oma seinte vahel näinud diplomaatilisi tippkohtumisi, kiriklikke suursündmusi, Euroopa jagamist, palvevagadust ja pingelisi paavstivalimisi. Tänaseks on traditsiooni järgi paavstide nimekirjas ei rohkem ega vähem kui 264 kirikuvürsti, arvestamata mitmeid valepaavste investituuritülide, Avignoni vangipõlve ja muude segaste perioodide aegu. Nimekiri mille alustab S
numbrilise info meeldejätmisetehnikat nimetatakse mnemoonikaks. Tehakse hulgaliselt erinevaid harjutusi, korratakse õpitut. Järgneb kuuajaline tsükkel, mille jooksul juhendaja saadab inimestele meilitsi harjutusi mälu treenimiseks. Numbrite meeldejätmiseks õpitakse neist kujutluspilte looma. Sõnalise info talletamine on Tallermaa sõnul lihtsam, sest oma kujutlusvõimet on siis lihtsam rakendada. Üldiselt jäävad inimestele meelde tavatud, fantaseeritud-utreeritud seosed. Tallermaa soovitab näiteks kusagilt äratoomist vajavat pisiasja kujutada ette majasuurusena. Kuid seegi nõuab päris palju treenimist, et oma fantaasia tööle panna ja naljakaid seoseid leida. Näiteks inimese nimi jääb väga hästi meelde, kui seda seostada mõne talle ainuomase naljaka detailiga. «Suur võit on juba seegi, kui inimene vaevub mõtlema selle üle, mida ta parajasti teeb. Kui
plaanis, et nad kirjeldavad küll üht ja sama tegelikkust, kuid teevad seda erineva hõlmavusega, erineval konkreetsusastmel ja arinevas vormis. Väärtustamise pinnalt, kuid oluliselt konkreetsemas vormis, samas ka funktsionaalselt kitsamalt vahendavad subjektile kultuuriruumi tähendusseoseid normid, normatiivsed mudelid õigest olemisest ja tegutsemise korrast (protseduuridest). Teisalt võime normides näha utreeritud juhiseid, orientiire, mis kindlustavad subjekti õige käitumise ka siis, kui ta mingil põhjusel pole suuteline orienteeruma väärtusmaailma juhtmajakate järgi. Läbi normide võib viia ühiskonna tähendusseoste struktuuri vahetult iseloomustavad sümbolid kõige kiiremini, kõige otsemat teed iga subjektni, ühiskonna iga allosani. Kommunikatsioon normide keeles on efektiivne ja kiiretoimeline, kuivõrd
sama tegelikkust, kuid teevad seda erineva hõlmavusega, erineval konkreetsusastmel ja arinevas vormis. Väärtustamise pinnalt, kuid oluliselt konkreetsemas vormis, samas ka funktsionaalselt kitsamalt vahendavad subjektile kultuuriruumi tähendusseoseid normid, normatiivsed mudelid õigest olemisest ja tegutsemise korrast (protseduuridest). Teisalt võime normides näha utreeritud juhiseid, orientiire, mis kindlustavad subjekti õige käitumise ka siis, kui ta mingil põhjusel pole suuteline orienteeruma väärtusmaailma juhtmajakate järgi. Läbi normide võib viia ühiskonna tähendusseoste struktuuri vahetult iseloomustavad sümbolid kõige kiiremini, kõige otsemat teed iga subjektni, ühiskonna iga allosani. Kommunikatsioon normide keeles on efektiivne ja kiiretoimeline, kuivõrd opereeritakse käitumuslikus mõttes valmis lahenditega, mudelitega, milliste
annaabi.ee 
