NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroopa Parlamendi ja komisjon president ja nõukogu eesistuja allkirjastasid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice'is. Nice'i leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid seonduvaid õigusakte,
suurte riikide pommitamismaa. Serbia piirneb: Bulgaaria, Rumeenia,Kosovo,Montenegro,Bosnia Hetrsogovina, Horvaatia ja Ungariga. Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. Maastik on kirju kord mäed, kord madalikud, kord meenutavad mingeid kõrbeid, siis jälle näed rohelisust. Kõik teed pole küll neljarealised, aga siiski on nende peal mugav ja turvaline sõita. Serblased kirjutavad teistsuguse tähestikuga, kui meie. Siiski on nad arvestanud ka teistega ning paljud sõnad ja teeviidad on ladina tähtedega. Üks euro oli 98 dinaari. Belgradi liiklust ei anna võrrelda mitte ühegi minule teadaoleva riigiga... Nii palju
Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilises ja majanduse arengus. See aitab igat riiki, kes astub Euroopa Liitu. 1998. aastal algasid Eesti liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Liitumiskõnelused tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis oli minu arvates viga. Kas need olid head otsused?
Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni. Maailmapanga viimane (transpordi)laen Eestile kiideti heaks 2000. aasta märtsis ning sellega rahastati Tallinn-Tartu maantee moderniseerimist. Projekti eesmärgiks oli vähendada transpordikulusid, parandada teede turvalisust, tugevdada teedevalitsust, parandada kaubanduse konkurentsivõimet toetades infrastruktuuri ja teenuseid. NIB - Põhjamaade investeerimispank
Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). 2 ENi üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950. aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad,
küünditud. Lepingu eesmärgid Nizza lepingut peetakse ka Amsterdamis leppest „ülejääkidega“ tegelemiseks ning varasemate lepingutega tegemata jäetud punktide täitmist. Nagu kõikidel lepingutel oli ka Nizza lepingul omad kindlad eesmärgid, mida see kontraht pidi reguleerima ja viima parema täitmiseni. Leping käsitles peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast laienemist tõhusalt toimida ka 25 liikmesriigiga(Nizza leping). See on selles suhtes väga õige punkt, mida leping kästiles, sest varasemad laienemised olid kaasa toonud mitmeid probleeme ja erimeelsusi ning neid sooviti tulevikus vältida ning selleks pidi teatavaid muudatusi elluviima. Erinevalt eelmistest laienemistest kavatseti lähiaastatel Liitu juurde võtta korraga rohkem liikmesriike kui varem. Varasemad liitumised olid endaga kaasa toonud nii
poolt Venemaa presidentiks Jeltsin. Kriisid algavad süsteemi loomisega. Alates 1980-ndast aastast on NSVL üldkriisis. 1982 sureb Breznev, 1985 tuleb võimule Mihhail Gorbatsov. Aastail 1989 1991 on Gorbatsov esimene ja viimane NSVL president. 1991 saab Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. 19. augustil 1991 toimub augustiputs (vana- ja uuemeelsete vahel, riigipöördekatse). 20. augustil 1991 taastatakse Eesti Vabariik. 8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim
(Executive Board) kuulub Eesti Põhja-Balti valijaskonda (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu). 2009-2012 on Põhja-Balti valijaskonna direktoriks rootslane Anna Brandt. Valijaskonna kontoris Washingtonis, on Eestil ametis nõunik. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks ja alates 2008. aastast panustab Eesti koos 185 liikmesriigiga Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA). IDA annab pikaajalisi intressivabu laene riikidele, kus keskmine sissetulek elaniku kohta on alla 1065 USA dollari aastas, soodustades sellega majanduskasvu ning inimeste elutingimuste parandamist. Kuna Maailmapank on suurim ja ainus tõeliselt globaalse haardega valitsustele laenav ja reformide alast nõu andev arengupank, on Eesti huvides konstruktiivse koostöö jätkumine Maailmapangaga. Samuti plaanib Eesti jätkata sissemaksete
Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Rahvusvaheline Sportakrobaatika Föderatsioon loodi 10 liikmesriigiga Moskvas 1973. aastal. Koos reeglite ja määruste koostamisega, võistlus- ja hindamisjuhendite loomisega, hakkas ala rahvusvaheline tuntus kasvama. Rahvusvahelise Võimlemisliiduga (FIG) liitumise ajaks 1998. aastal, olid Rahvusvahelise Sportakrobaatika Föderatsiooniga liitunud 54 riiki. ROK-i tunnustuse pälvis IFSA 1984. aastal, 1994. aastal loodi aga 27 liikmesföderatsiooniga - Euroopa Sportakrobaatika Föderatsioon (European Sports Acrobatics Federation/ EUROSAF).Peale IFSA
Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine peaminister Thorbjørn Jagland. ENi ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel. Euroopa Nõukogu liikmesriigid. EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidzaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra,
rahaliiduks; poliitilise liidu elementide kehtestamine. I sammas-Uus Euroopa Ühendus (riikide) II sammas- Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (valitsuste) III sammas- Koostöö õigus- ja siseasjades. 1997/99 Amsterdami leping. Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus 2001-2003 Euroopa Tuleviku Konvent. Lähteülesanne: pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt
34) NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, asutati 1949 aasta 4. Aprillil, asustaja liikmeid oli 12, tänapäeval on liikmeid 28, organisatsiooni eesmärk oli hoida ära sõdasid. 35) Põhja-Atlandi leping- ehk Washingtoni leping on NATO asutamisleping, mis sätestab NATO tegevuse peaeesmärgiks: kindlustada ja kaitsta nii poliitiliselt kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. 36) Euroopa Liit- 27 liikmesriigiga ühendus, mis loodi 1952 aastal loodud ESTÜ ja 1957 aastal loodud EMÜ ja EURATOM ühenduste alusel, et majandusliku koostöö kaudu vähendada sõdade ohtu. Nimetus Euroopa Liit alates 1991 aastast. 37) Euroopa Parlament- EL Seadusandliku võimu organ, mis koosneb 27 liikmesriigi saadikutest ja mis valitrakse 5 aastaks. 38) Euroopa Komisjon- EL täitevvõimu esindus, mis koosneb 27 volinikust (igast riigist volinik) Eestist S
Eesti suundus läänelikule teele ja eraldus täielikult nõukogude majandusest. Kaubanduspartneriteks said eeskätt Soome ja Rootsi, aga ka Lääne-Euroopa maad. Rahareform oli edukas, majanduses toimus kiiire liberaliseerimine ha väliskapitalile loodi soodsad investeerimisvõimalused. Eesti on teinud kiire arenfu, demokraatlik ühiskonnamudel on taastatud, turism on laialdane ja toob meile palju raha sisse. 2007.a septembris ühines Eesti koos kaheksa EL liikmesriigiga Schengeni viisaruumiga, mis võimaldab Eesti kodanikel reisida ilma passikontrollli ja piirijärjekorrata 23 Euroopa riiki. Taastatud on ka koht rahvusvahelistes koostööorganisatsioonides. 2004.a kevadel võeti Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Boriss Jeltsin Venemaa föderatsiooni esimene president (1991-1999)
Euroopa põhiseaduse lepingu võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu 17. ja 18. juunil 2004 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ning see allkirjastati Roomas 29. oktoobril 2004, kuid ratifitseeritud seda pole. Nice’i leping Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Amsterdami leping Amsterdami leping allkirjastati 2. oktoobril 1997 ning see jõustus 1. mail 1999. Lepinguga muudeti ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni. Lepingule on lisatud ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu konsolideeritud versioon. Amsterdami
kui sama kodakondsust omav abielupaar läheb lahku ja kolib erinevatesse liikmesriikidesse. Siseriiklikud kollisiooninormid näevad kõnealuses olukorras ette põhimõtteliselt ainult ühe lahenduse, s.t nende riikide seaduste kohaldamise, mille kodakondsed abikaasad on, või kohtu asukohamaa õiguse ( lex fori ) kohaldamise. Teatavates olukordades ei pruugi see olla piisavalt paindlik. Näiteks ei arvestata siin asjaoluga, et isikud võivad tunda end kõige lähemalt seotud olevat liikmesriigiga, mille kodanikud nad ei ole. Teatava autonoomia võimaldamine pooltele, mis lubaks neil kohaldatavat õigust valida, muudaks eeskirjad paindlikumaks ja suurendaks abikaasade jaoks õiguskindlust ja etteaimatavust.2 (2) Brüssel 14.3.2005 KOM(2005) 82 lõplik ROHELINE RAAMATmis käsitleb lahutusasjades kohaldatavat õigust ja kohtualluvust(esitanud komisjon){SEC(2005) 331}ROHELINE RAAMAT Kasutatud materjalid
Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutamakaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003 Nice'i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009 kaotab kolme astmelise struktuuri. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad
liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutama kaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003: Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009: Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel. Peamised muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile, hääletamismenetluste muutmine Euroopa Liidu Nõukogus, kodanikualgatus,
Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu
aastal nende kolme näitaja alusel Euroopa Liidu keskmisest. Tööjõu tootlikkus, mis 2014. aastal oli kasvanud 72,9%ni ELi 28 liikmesriigi keskmisest, kahanes nüüd 69,7%ni. See on madalam tase, kui oli aastal 2011 (vt joonis 1). Ka Eesti majapidamiste ostujõu näitaja, mis aastal 2014 oli suurenenud 76%ni ELi keskmisest, vähenes 2012. aasta tasemele ehk 74%ni. Lõpptarbimiskulutuste hinnatase 2015. aastal peaaegu ei muutunud: võrreldes ELi 28 liikmesriigiga moodustas see 75,2%. Aasta varem oli see näitaja olnud 75,6%. Vähene tootlikkus pärsib majandusarengut ja on üks põhjus, mis takistab Eesti lähenemist jõukatele riikidele. 2015. aastal kasvas Eesti majandus 1,4%, mis on peaaegu poole vähem kui ELi 28 liikmesriigil keskmiselt. Naaberriikide Läti ja Leedu sisemajanduse koguprodukt suurenes vastavalt 2,7 ja 1,8% (vt tabel 1). Eestist kiiremini kasvas majandus 21-s Euroopa Liidu riigis. 2015. aasta SKP reaalkasv jäi oodatust kasinamaks
aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Rahvusvaheline Sportakrobaatika Föderatsioon (International Federation of Sports Acrobatics/IFSA) loodi 10 liikmesriigiga Moskvas 1973. aastal. Koos reeglite ja määruste koostamisega, võistlus- ja hindamisjuhendite loomisega, hakkas ala rahvusvaheline tuntus kasvama. Rahvusvahelise Võimlemisliiduga (FIG) liitumise ajaks 1998. aastal, olid Rahvusvahelise Sportakrobaatika Föderatsiooniga liitunud 54 riiki. ROK-i tunnustuse pälvis IFSA 1984. aastal, 1994. aastal loodi aga 27 liikmesföderatsiooniga - Euroopa Sportakrobaatika Föderatsioon (European
See näitab ka, et meie suund tugevale ja solidaarsele Euroopale on õige. Hetkel on kõige olulisemaks Euroopa Liidu ees seisvaks küsimuseks kokkuleppe saavutamine reformilepingu sisu osas. Jõustumise järel kujuneb see leping Euroopa Liidu raamistikuks järgnevate aastate jooksul. Uus leping lisab kehtivatele lepingutele suurema osa varem põhiseaduse lepinguga kokku lepitud muudatustest. Leping annab meile 27 ja enama liikmesriigiga toimimiseks vajaliku institutsionaalse struktuuri selle jõustumise järel peaks pikaks ajaks lõppema debatid ELi sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle ja me saame keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne. Reformileping pole ainult vormilt erinev põhiseaduse lepingust. Eesti jaoks on väga
PCA RG RKK 6 ROK UNCTAD ( United Nationas Conference on Trade and Development) Ühendatud Rahvaste Üldise Assamblee peamine organ, mis kaubitseb kaubaga, investeerib ja töötab välja küsimusi UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization ) edutab rahvusvahelist koostööd koos oma 193 liikmesriigiga ja kuue partnermaaga haridusepõllul, teadusepõllul, kultuuripõllul ja suhtluspõllul. UNHCR ( UN Refugee Agency) pagulaste ühenduse agentuur UNIDO ( The United Nations Industrial Development Organization) aitab arenenud riike ja säästab üleminekut nende võitlusest marginalisatsiooni vastu. UNITAR ( United Nations Institute for Training and Research) teeb konkreetselt korjandusi kümnetele ja tuhandetele arenenud võimekatele maadele
hõlmata ka erasektori esindajaid enam kaubandusläbirääkimiste agenda kujundamisse. 2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted Pärast külma sõja lõppu on Aasia ja mõjuvõimsate riikide vahelised poliitilised ja julgeolekualased suhted pidevalt ja põhjalikult muutunud. Uus Aasia strateegia sai uue hoo esimesel Aasia-Euroopa tippkohtumisel (ASEM), riigijuhtide mitteametlikul kogunemisel Bangkokis 1996. aastal. ASEM viib ELi liikmesriigid kokku 10 ASEANi liikmesriigiga ning lisaks Hiina, Jaapani ja Koreaga ning sellest on saanud struktuur, millel on kolm sammast: poliitiline, majandus- ja rahandusalane ning intellektuaalne ja kultuurialane. 2006. aasta septembris Helsingis peetud ASEMi kuuendal tippkohtumisel otsustati võtta ASEMi protsessi liikmeteks Euroopa poolt Bulgaaria ja Rumeenia ning Aasia poolt India, Mongoolia, Pakistan ja ASEANi sekretariaat. Kõnealune otsus tähendab, et ASEM toob nüüd
KOMISJON VS LIIKMESRIIK Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud alsulepingutest tulenevat kohustust (määrus, direktiiv, ei pea olema ainutl alsulepingu taseme kohustus), siis esitab komsijon oma põhjendatud arvamuse, olles andnudasjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoha. Kui riik ei järgi esitatud arvamust, siis võib komisjon pöörduda EL kohtusse. Mitteformaalsed võimalused: läbirääkimised ja vaidlused liikmesriigiga. Komisjon saab teada et rikkumine võib aset leida: 1)üksikisikute kaebustest liikmesriigi peale (ei pea ise tõendama rikkumise olemasolu,või et see mõjutab peamiselt või otseselt teid). Ent see ei tähenda et komisjon sellega kindlalt tegelema hakkab, ei saa eeldada ega nõuda tegutsemist, mõnel juhul võtab lihtsalt teadmiseks. Komisjon ei ole kohustatud vaid volitatud. 12 kuu jooksul otsustatakse kas algatatakse rikkumismenetlus või suletakse juhtum,
(määrus, direktiiv, ei pea olema ainutl alsulepingu taseme kohustus), siis esitab komsijon oma põhjendatud arvamuse, olles andnudasjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoha. Kui riik ei järgi esitatud arvamust, siis võib komisjon pöörduda EL kohtusse. Mitteformaalsed võimalused: läbirääkimised ja vaidlused liikmesriigiga. Komisjon saab teada et rikkumine võib aset leida: 1)üksikisikute kaebustest liikmesriigi peale (ei pea ise tõendama rikkumise olemasolu,või et see mõjutab peamiselt või otseselt teid). Ent see ei tähenda et komisjon sellega kindlalt tegelema hakkab, ei saa eeldada ega nõuda tegutsemist, mõnel juhul võtab lihtsalt teadmiseks. Komisjon ei ole kohustatud vaid volitatud
OPANAL Agentuur mis keelab tuumarelvad Ladina-Ameerikas ja Kariibi merel on sisevalitsuslik agentuur mis on loodud Tlatelolco lepingu alusel, et kindlustada õigust. UNCTAD ( United Nationas Conference on Trade and Development) Ühendatud Rahvaste Üldise Assamblee peamine organ, mis kaubitseb kaubaga, investeerib ja töötab välja küsimusi UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization ) edutab rahvusvahelist koostööd koos oma 193 liikmesriigiga ja kuue partnermaaga haridusepõllul, teadusepõllul, kultuuripõllul ja suhtluspõllul. UNHCR ( UN Refugee Agency) pagulaste ühenduse agentuur UNIDO ( The United Nations Industrial Development Organization) aitab arenenud riike ja säästab üleminekut nende võitlusest marginalisatsiooni vastu. UNITAR ( United Nations Institute for Training and Research) teeb konkreetselt korjandusi kümnetele ja tuhandetele arenenud võimekatele maadele
märtsil 1957 ning see jõustus 1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all.) Muudetud Nice´i lepinguga (allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003). Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. ·Pärast Lissaboni lepingu jõustmist saab Euroopa Ühenduse Asutamislepingust Euroopa Liidu Toimimise Leping. (Lissaboni lepingule pole veel alla kirjutanud Iiirimaa ja Tsehhi, mistõttu leping pole veel jõustunud.) Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust? 1) COSTA VS ENEL doktriin 6/1964 (Itaalias said võimule kommunistid, kes hakkasid energiatootmist riigistama)
Liikmesriikide ja ELi ning ELi ja tema kodanike vahelisi suhteid reguleerivate eeskirjade ajakohastamine on hiljuti lõpule jõudnud.Euroopa Liidu juhid on allkirjastanud uue lepingu Lissaboni lepingu.Kui kõik liikmesriigid lepingu ratifitseerivad, saab sellest lepingust ELi õiguslik raamistik ja abinõu tulevaste probleemide lahendamiseks ning kodanike vajaduste rahuldamiseks. ( Lissaboni leping hõlmab praktilisi muudatusi, et viia algselt kuue liikmesriigiga ELi ülesehitus vastavusse 27 liikmesriigiga liidu vajadustele. Leping sõlmiti 2007. aastal, kuid ta jõustub alles siis, kui kõik liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud. Lepinguga muudetakse EL demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks, võetakse kasutusele lihtsustatud menetlused ja hääletamise kord, tagatakse asjaomases hartas kehtestatud põhiõigused ning ELile luuakse võimalus esitada maailmas oma seisukohti ühel häälel.) Lepingu põhisätted
päevakajalistel poliitikateemadel. Saate käigus analüüsitakse, vaieldakse, arutletakse ning selgitatakse, ning saade peaks andma erinevate poliitikute ning erakondade vaateid ja mõtteid 14 vaatajatele hästi edasi. Lisaks on saates ka ülevaade välispoliitikast ning poliitikud esitavad tihti oma mõtteid seoses Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigiga. Foorumis korraldatakse kõikide valimste eel valimisdebatte, kus käsitletakse erinevaid teemasid ning igas saates on külalisteks erakondade vaateid esitavad poliitikud. Vabariigi kodanikud on samuti debatisaade, kuid alati pole saatekülalisteks poliitikud. Saate formaadiks on võtta mingi problemaatiline teema, ning külalisteks kutsutakse teemat valdavad inimesed. Tegu on otsesaatega, kus televaatajad saavad esitada küsimusi saatekülalistele.
Loodi Euroopa Rahainstituut 'Avatuse põhimõte' ja 'läbipaistvuse põhimõte' III samba 7 'ühise huvi' valdkonna Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tõhustamine viimine I samba alla Tööhõive peatüki täiendamine Keskkonnapoliitika tõhustamine 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused · Eesm: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. · Tulem: Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine; Institutsionaalsed ümberkorraldused 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus · Korraldus: Igast riigist (k.a. kanditaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel;
Malta, Poola, Slovaki Vabariik ja Sloveenia). Ajaloolisel hääletusel 9. aprillil 2003 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni laienemisläbirääkimiste lõpetamise kohta Kopenhaagenis ning andis ametlikult nõusoleku läbirääkimised lõpetanud kümne riigi liikmeks saamise taotlusele, millega avanes võimalus sõlmida ühinemisleping. Seejärel, alates 1. maist 2003 said ühinevate riikide parlamentide liikmed osaleda vaatlejatena Euroopa Parlamendi töös. Kümne uue liikmesriigiga kirjutati alla üks ühinemisleping 16. aprillil 2003 Ateenas. Kõikides ühinejariikides, välja arvatud Küpros, oli Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses korraldatud rahvahääletus ning kõigi tulemus oli positiivne. Uued liikmesriigid ühinesid ELiga 1. mail 2004. Ühinemisjärgne järelevalve Euroopa Komisjoni järelevalve uute liikmesriikide kohustuste täitmise üle on mõeldud selleks, et suunata ühinejariike nende pingutustes liikmesusest tulenevate kohustuste täitmisel
mõlemad valmis kauplema ka. Ühelt poolt saab vaadelda ka EL otsuste tegemisel kauplemist, ehk kui riik saab veto õigust kasutada või siis läbirääkimistel toonitada mingeid argumente, teisalt on ka poliitikate sisene ja mitte niivõrd riikide vaheline (ala Komisjonis). On olemas nüüd vastavate finantskriiside mõjul tekkinud ka kolmas kauplemise vorm, milleks on institutsioonide lähenemine ja konkreetne ühe liikmesriigiga läbirääkimine ja kindlate suundade kätteandmine, kusjuures tugevam köieots on institutsioonil, sellisele asjale saab rahvusvahelise õiguse raames väga palju kergemini läheneda, sest seal on oluliselt rohkem vabadust. Neoliberalism - annab küsimuse, et kas soovitakse rohkem iseseisvust või Reinert & Kattel 2013. Failed and Asymmetrical Integration: Eastern Europe and the Non-financial Origins of the European Crisis. Working Papers in Technology Governance and Economic Dynamics no. 49
monopolistliku organisatsioonina. Märkus: vastav eelprotokoll kirjutati alla juba 1951. aastal. Viimase tekitamisel võeti aluseks 1950.aasta Pariisi kokkulepped. Siit edasi aga arenes Euroopa integratsioon mitmete etappide kaupa erinevais vormides. Olulisim sündmus viimaste hulgas oli Lääne-Euroopa tööstuslikult arenenud riikide kinnise rühmitise nn Euroopa Ühisturu moodustamine 1957.aastal Roomas sõlmitud vastava kokkuleppe alusel. 1958.aastal alustas see rühmitus 12 liikmesriigiga praktilist tööd Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) nime all. Rühmituse peakorter loodi Brüsselisse. Vastavalt Ühisturu Rooma kokkuleppeile hakati järk- järgult kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvootkitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali
annaabi.ee 
