- hoiatusvärvus: lepatriinud, imilont, -kõrbetaimedel ehitus - kuivuse talumiseks kogutakse vett, nende juurde asuvad sügaval, lihakad lehed 2.KÄITUMUSLIK - väike hüpikämblik, kes sarnaneb sipelgaga ja käitub nendega sarnaselt - kägu, kes muneb teiste pessa ning kelle järglased suruvad teised pesast välja, et rohkem toitu saada 3.FÜSIOLOOGILINE - lumekirp, kellel on ''antifriis'' ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks tegutseda ka külmal temperatuuril 8. Liigitekke barjäärid Liigiteke on on loodusliku valiku tagajärg, mis kujuneb välja lõpuks ristumisbarjääri tagajärjel 1.)Geograafiline maastikutõke või pinnavorm. Nt: Suure Kanjoni eriservadel põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro 2.) Bioloogiline barjäär - ökoloogiline nt erinev tolmlemisaeg eri puudel -käituvuslik nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg)
· Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust. Hübriid-liigiteke Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Looduses sünnib hübriide harva. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Liigitekke peamisteks teguriteks on: mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid.
Signaaltunnused(paaritumist vältiv tegur) -väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine, aitavad oma liigikaaslast võõrast eristada. Sugurakkude biokeemiline sobimatus(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine pärsitud). Pärast viljastamist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud(hobuse ja eesli hübriidid - muulad- on elujõulised kuid viljatud genoomide sobimatuse tõttu). Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire. Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev
Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja
ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel. Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles ökoloogilises tsoonis väheneb ristumine teisi elupaiku asustavate isenditega, mis soodustab geneetilist divergeerumist, kuni moodustub uus liik, mis on paljunemise seisukohalt emapopulatsioonist täielikult isoleeritud o Parapatriline liigiteke Ø Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt Ø See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust Ø Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist Ø Parapatrilise liigitekke tulemusena on kujunenud neli pimeroti Spalax alamliiki, kes asustavad praegu erinevaid piirkondi Iisraelis Ø
mis mingitel tingimustel suri välja. Järgnevana arenes välja arukas inimene (homo spaiens). Arvatakse, et ta tekkis samuti Aafrikas umbes 250-200 tuhat aastat tagasi. Arukas inimene laienes üle kogu maailma ning meiegi oleme arukad inimesed ehk homo sapiensid. Liikide teke ja inimese sünd Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud. On tõestatud, et enamasti algab uue liigi teke suhteliselt väikese isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni äärealal või väljaspool seda. Uutesse tingimustesse sattunud isendid peavad esmalt kohanema sealsete tingimustega ning paljunema. Aegamööda eristuvad selle populatsiooni tunnudsed lähteliigi omadest.Kui
ristumist teiste liikidega. *Ökoloogiliselt eraldatud-valgetoonekurg pesitseb avamaastikul,musttoonekurg suurtes metsades. *Ajaline isolatsioon-punase ja musta seedri vahel ei saa ristandeid tekkida sest nad õitsevad eri ajal.* Loomadel signaaltunnused ja seksuaalkäitumine. *Sugurakkude biokeemiline sobimatus.* Liikidevahelise ristumise sobimatus võib avalduda ka peale viljastamist:hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Erimaine liigiteke- liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Selle põhi protsessid: *mitmekesistumine-see on makroevolutsiooni peamine protsess;selle aluseks on kohastumine uute elupaikadega *täiustumine-uute senisest
sugurakkude biokeem.sobimatus,hübriidid on eluvõimetud/viljatud. Lerimaine liigiteke-suguliseltsigaivatel saab alata populatsioonidesattumisel geograafilisse isolatsiooni(geolmuutused,ränne, uus liik-olemasolev genofond ja lisanduvad mutatioonid oeavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks 1)ühest kähteliigist võivad kokku sulada,kuid harva,sest on ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur(viljastumisjärge sobimatus) erimaise(allopatr.)liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud,mutatasioonid,geneetiline triiv ja looduslik valik.peamiseks on kohastumised ökol.tingimustega.
Tõesed v väärad? 1.Liigi isendid on geneetiliselt (ühesugused). Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool p...
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
KORDAMINE Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas...
Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3. Sarnastumine- Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Liigitekke tegurid: mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geo. isolatsioon. Geograafiline liigiteke: Ühe liigi jagunemine mitmeks geograafilise isolatsiooni tõttu. Sümpatriline liigiteke: ühe, algse liigi jagunemisel mitmeks ühise levila piires. Bioloogiline isolatsioon: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritusperioodil. Geo. isolatsioon: liikide levialad on üksteisest eraldatud/liiga kaugel.
Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine.
keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on tegemist allopatrilise liigitekkega ja see on kõige sagedamini esinev liigitekke põhjus Lisaks allopatrilisele liigitekkele on veel peripatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke Liigitekked Allopatriline liigiteke - populatsioonide geograafiline isoleeritus viib uute liikide tekkeni Peripatriline liigiteke uueks liigiks arenemine saab alguse väikese arvu isendite rändest Parapatriline liigiteke uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, mis pole isoleeritud
vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. muul (hobusemära ja eeslitäku ristand), bester (beluuga ja sterleti ristand), sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand) 12. Nimeta liigitekke peamised tegurid? Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 13. Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? o arvukuse tõus o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima
liigiteke oli kiirem, neile on järgnenud minimaalsete muutuste perioodid ja ka massiväljasuremise ajajärgud. 5. Elustiku masshävingu tunnused - Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps, kuna domineerivad liigid vahetuvad. - Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire 6. Liikide väljasuremised ajaloos Niikaua kui liigitekke kiirus on võrdne või suurem väljasuremise kiirusest, jääb bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused:
*Suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. *Suur osa sellest varieerumisest on pärilik, seega maailmas, kus populatsioondi on stabiilsed ja iga isend peab oma olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on ,,paremad" tunnused ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele(Miinuseks on siis sõna ,,paremad", mis kirjeldab tunnust ebatäpselt) 4. liigi mõiste mis on liik? Liigitekke mehhanismid Liik: organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimalisi järglasi/ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuigi inimese evolutsiooni uurides ja fossiilidele põhinedes on väga raske liigi määramisel järgida antud/tuntud liigivdefinitsiooni. Liigitekkel on kaks peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline. Allopatrilise liigitekke puhul esineb geograafiline isoleeritus lähteliigist. Sümpatriline
struktuuri pöördumatu muutumine teatud suunas. Kohastumus liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused. Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus näiteks veekogude, mägede või kauguse tõttu. Bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisperiood, käitumine paaritumisperioodil, hübriidid hukuvad või jäävad viljatuks. Ristumisbarjäär liigitekke käigus kujunenud bioloogilise mehhanism, mis takistab ristumist teiste liikidega, ka emaliigiga. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniline progress uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Divergents erinevate elupaikade asustamisega kaasnev algtüüpide lahknemine uuteks liikideks. Konvergents erinevate päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes, see piirdub väliste tunnustega
kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas). See on üks kolmest loodusliku valiku põhitüübist stabiliseeriva valiku ja suunava valiku kõrval. Lõhestav valik võib viia liigitekkeni, kuid toimib aeglasemalt kui suunav valik, sest selle tulemused ei ole nii stabiilsed. Ta nõuab geograafilist või nisiisolatsiooni, et takistada eri äärmustesse kuuluvate isendite omavahelist paaritumist. Arvatakse, et lõhestav valik on sümpatrilise liigitekke mehhanism. Näitena võib tuua Läänemere räime , mis kevadel on ühesugune ja sügisel teistsugune.Võilillede õitsemine juunis ja augustis. Loodusliku valiku vormidel on sama mehhanism: isendite ebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused kohastumused. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/helina20/looduslik-valik-anneli-ilomets12-c http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5hestav_valik http://et
ökoloogilise tõkkega (mäestik, veekogu, maismaa), nad lihtsalt ei kohtu. · Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega, nim ka ristumisbarjääriks. 10. Kuidas toimub erimaine ja samamaine liigiteke? · Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumine geograafilisse isolatsiooni. · Samamaine liigiteke - eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama areaali piirides.
(uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike. Osa nendest on välja surnud (peamiseks põhjuseks on see, et elamistingimused muutuvad kiiremini, kui liik suudab nendega kohastuda), osa elab edasi. Nende kõrval kujunevad välja ka uued liigid. Need tekivad pika aja jooksul loodusliku valiku tagajärjel. Liigitekke eelduseks on organismide geneetilised muutused, leviala laienemine või organismirühmade sattumine isolatsiooni (näiteks füüsiliste tõkete jõed, mered, mäed - tagajärjel). Ristumisbarjäär on organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega (erinev sigimisperiood, kasvukoht). Inimene on õppinud liigitekke protsessi lühendama, luues uusi taimesorte ja loomatõugusid
levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. 1.) morfoloogiline liigimääratlus populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4. Geograafilise liigitekke etapid, sh bioloogilise ristumisbarjääri (isolatsiooni) näited. Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid: 1.) geograafiline isolatsioon populatsioonide vahel (tekivad nn isolaadid). Populatsioon ühe liigi isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid
muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
· inimese põhilisi elutalitlusi ja nende neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; · inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
ristumist lähtepopulatsiooni isenditega. Lõplik liigi iseseisvust tagav ristumisbarjäär kujuneb sageli välja alles eristunud populatsioonide taaskohtumisel. Liigist kõrgemate taksoniteteket nimetatakse makrorevolutsiooniks. Selles eristatakse mitmekesistumist, täiustumist ja väljasuremist. Makrorevolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi mikrorevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel. Peamiseks makrorevolutsiooniliseks protsessik on liigitekke käigus kohastumise tulemusena toimuv mitmekesistumine. Liigiprotsesside jadas kuhjuvad liikide vahel erinevused, mis on aluseks nende rühmitamisele liigiülesteks taksonites perekondadeks, seltsideks, klassideks jne.. Evolutsioonilise täiustumise ehk protsessi lähtekohaks on erilaadsed mutatsioonid uute geenide teke ja geenide aktiivsust kontrollivate regulatsioonisüsteemide muutused. Täiustumine ehk
kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket. Allopatrilise puhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult lähteliigist eraldatud. Näitena võib tuua mandrite triivi või mäeahelike tekke tagajärjel lahknenud liigid. Sümpatrilise liigitekke puhul liigiks teiseneval organismirühmal puudub geograafiline eraldatus, spetsialiseerutakse erinevatele ökoloogilistele nisidele näiteks parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeestele. Parapatriliselt tekkinud liigid on selgesti eristatavad hübriidse tsooniga kahe eralduva populatsiooni piirimail. Kui liigid juba kord on tekkinud, siis tuleb neid ka millegi järgi eristada. Siinkohal on abiks erinevad liigikontseptsioonid
..populatsiooni genofondiks. geenide/alleelide kogumit nimetatakse... Evolutsiooni esmase geneetilise materjali ...mutatsioonid. annavad... Geneetiline triiv seisneb populatsiooni ...suuna... alleelisageduste .......... muutustes. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks ...liikide muutus. on... Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab ...suguline... .......... valik. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi ...otstarbekas... ......... muutumises. Liigitekke peamiseks tüübiks on .......... ...erimaine... liigiteke. Vasta küsimustele! Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda mitte üksikisendid? ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka
Mõisted lk 84 Adaptatsioon- Organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- rajajaefekt Bioloogiline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloodilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglaskonda.
1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv
Piimamadu-korallmadu),füsioloogias(tühjad toruluud),paljunemises,käitumises ja teistes eluvaldustes(lindude ränne) Geograafiline isolatsioon - kui liikide levilad on üksteiest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketeda (saared, mäed, kõrbed), siis nad ei satu kokku.Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Liigitekke tegurid:Geograafiline eraldatud,Mutatsioonid,Looduslik valik,Geneetiline triivMakroevolutsioon- erinevate organismitüüpide teke ja nende pikaajaline eraldi evolutsioneerumineMitmekesistumine-Vanemliikide hargnemine uuteks üha üksteisest erinevamateks liikideks.Sarnastumine-Eripäritolu organismide kohastumisel ühesugustes elutingimustes.Analoogiline sarnasus-ühine funktsioon(silm erinevatel organismidel).Homoloogiline sarnasus-ehitusplaanilt sarnase kuigi erinev
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon
kõrgem kui suures ühtses populatsioonis (kuna põhimõtteliselt ei toimu vabat ristumist). subpopulatsioonid võivad sellel juhul olla omaette küll HW tasakaalus, aga kogu populatsioon kokku pole. gene flow (geenivool) – alleelide liikumine ühest populatsioonist teise (nt õietolmu levik tuulega). ka suhteliselt väike arv „sisserännanuid“ võib viia populatsioonide geneetilise ühtlustumiseni, ka ilma selektsioonita. 3. Liigiteke, liikide säilumine liigitekke moodused biseksuaalsete liikide puhul: 1) allopatriline – geograafiliselt lahkuviimine [allos – other; patris - fatherland] a. ilmselt põhiline liigitekke moodus 2) parapatriline – külgnev [para – beside] a. tavaliselt eristatav hübriidne tsoon 3) sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with] a
Mutatsioonid, keemilised reaktsioonid, keemilised mutageenid(raskemetallid), geneetiline triiv, geenivool, looduslik valik. Makroevolutsiooni tunnused: Taimedel seemneümbrise ja vilja teke, loomadel seljakeeliku teke. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess Divergents-liigiline mitmekesistumine. Adaptiivne radiatsioon-erinevateks liikideks eristumine, vastavalt ökonissides olevatele tingimustele. Liigitekke käigus võib uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonidm mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad uut laadi kohastumisvõimalused. Divergentsi ulatus sõltub uue organismi tüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Organismitüüpide mitmekesistumine võib viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele-konvergentsile.
Geograafiline isolatsioon- rei populatdioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. levilaid eraldavad mäed, veekogud, kaugused jne Bioloogiline isolatsioon ristumisbarjäär. Mistahes bioloogilised omadused takistavad ristumist ühel alal elavate isendite vahel. erinev paljunemise aeg erinev käitumine paaritumisel hübriidid elujõuetud või viljatud 11. Kirjelda liigitekke protsessi geograafilise isolatsiooni korral (erimaine e allopatriline liigiteke). Geograafilised barjäärid tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel (nt mäestike või saarte teke). Geograafilise barjääri ulatuslikkus ja suurus sõltuvad organismi või nt tema seemnete liikuvusest. Allopatrilist liigiteket soodustavad mitmed tegurid, peamiselt toimub liigiteke väikestes 1eraldatud populatsioonides, seda peamiselt kolmel põhjusel:
ja elutingimuste iseärasustest 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine ja teised inbriidingu toimumise negatiivsed tulemused. 13. Autbriidingi positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Autbriiding surub alla kahjulikud alleelid, aga depressioon, kui paaruvad kaugete mittekohastunud populatsioonide isendid. 14. Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik – looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Liigitekke moodused: geograafiline liigiteke allopatriline - geograafiline eristumine, isolaatide teke, varem pidevas populatsioonis peripatriline – kui väike osa isendeid asustab uue ala väljaspool areaali (asutaja efekt) väikese perifeerse populatsiooni isolatsioon
ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks ning nende isoleerituse süvenemine, mis viib ökoloogiliste rasside kujunemiseni ning nende täieliku eraldumiseni; 3. Populatsioonide allopatriline eristumine ruumilise eristumise korral lähteliik
4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise
4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel: sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust. * uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda
tunnuste rühma, antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine), selgroogsete kohastumine maismaal kopsuhingamine, jäsemed, keha on kaitstud nahaga, bioloogiline isolatsioon eri liikide isendid tavaliselt omavahel ei ristu; punane ja must leeder õitsevad erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele, geograafiline isolatsioon ristamine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu; Ameerikas ja Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda, liigitekke protsessid mutatsioonide teke, geograafiline isolatsioon, suunav looduse valik, ristumisbarjääri teke, mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkele, alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass), uute geenide teke, liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng, konvergents
Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Muutused võivad olla kiired ja lühiajalised või aeglased ja pikaajalised.Nt inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine pimedast ruumist valguse kätte minnes ning vastupidi; lihasmassi suurenemine füüsilise töö või treeningu toimel. Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. 24. Millised on liigitekke peamised etapid? • Isolatsiooni kujunemine • Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine • Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 25. Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides.
2) Käitumine paaritumisperioodil (lõhnaained, pulmatantsud) 3) Erisugused suguelundid (ka õieehituse erinevused) 4) Sugurakkude biokeemiline sobimatus 5) Hübriidide eluvõimetus (viljatus, alakohastus, seda sageli taimedel) Liikide vahelised järeltulijad on hübriidid. Tavaliselt nad hukuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. Geograafiline isolatsioon- liigid püsivad ka tänu geograafilisele eraldatusele (veekogud, mäed, kõrbed jms) Liigitekke peamised tegurid: 1) Mutatsioon 2) geenitriiv 3) Looduslik valik Püsimajäämise eeldused: 1) Arvukuse tõus 2) Levila laienemine 3) Ristumisbarjääri teke 4) Geograafiline eraldatus Liigiteke viisid - geograafiline ehk erimaine - Sümpatriline ehk samamaine- esineb rohkem taimeriigis, teke ühise levila piires, kui levila on ökoloogiliselt liigendatud. Makroevolutsioon Mikro- evolutsioonilised muutused liigi sees
kuivaperiood üleelada. Kohastumus olekski see, et puit on pehme ning veerohke. [6] · Ränduripuu Püsti olevad varred hoiavad vihmavett kinni ja tänu sellele saab puu hädaolukordades (kuivaperioodil) vett.[7] - Liigitekke protsessid (kuidas on toimunud? Kas on pikka aega olnud muust maailmast eraldatud, vb leiate infot parajasti toimuva liikide eristumise kohta jne) Madagaskar eraldus Indiast ~88 miljonit aastat tagasi, jätte sealsed taime- ja loomaliigid täielikku isolatsiooni. Tänu sellele, et saar on muust maailmast nii kaua eraldatud olnud, on üle 80% sealsest floorast ja rohkem kui pool faunast on endeemilised ehk liigid, mis esinevad maakeral vaid sellel saarel
pulmatantsud ja mängud). Vahel ka sugurakkude biokeemiline sobimatus . Nt. õistaimedel võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Vahel avaldub alles pärast viljastumist : hübriidid on eluvõimetud või viljatud . Tuleneb genoomide sobimatusest – nt kromosoomide arvu erinevus. Suguliselt sigivate organismide puhul peamine liigitekke tüüp erimaine e allopatriline e geograafiline liigiteke . Populatsiooni sees ei saa tekkida uut liiki. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni . Geoloogilised või ökoloogilised muutused.
signaaltunnustena (väliskuju, värvusmuster, lõhnaained) ja seksuaalkäitumisena (sh häälitsused, pulmatantsud ja -mängud). Vahel ka sugurakkude biokeemiline sobimatus. Nt. õistaimedel võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Vahel avaldub alles pärast viljastumist : hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Tuleneb genoomide sobimatusest nt kromosoomide arvu erinevus. --- Suguliselt sigivate organismide puhul peamine liigitekke tüüp erimaine e allopatriline e geograafiline liigiteke. Populatsiooni sees ei saa tekkida uut liiki. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Geoloogilised või ökoloogilised muutused. --- Liigi arvukuse tõusu korral rändavad osad välja ning heidikud moodustavad isolaadi. Võivad ka juhuslikult sattuda eraldatud elupaika. Uues elupaigas võivad ökoloogilised (biol. ja abioloogilised) erineda endistest. Kui eraldunud pop
Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Muutused võivad olla kiired ja lühiajalised või aeglased ja pikaajalised.Nt inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine pimedast ruumist valguse kätte minnes ning vastupidi; lihasmassi suurenemine füüsilise töö või treeningu toimel. Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. 15.Millised on liigitekke peamised etapid? • Isolatsiooni kujunemine • Mutatsioonide tagajärjel uue tunnuse kujunemine • Keskkonna mõjul tunnuse kinnistumine (looduslik valik – kohastumuste kujunemine) • Ristumsbarjääri kujunemine • Uue liigi arvukuse suurenemine 16.Mille poolest erineb samamaine ja erimaine liigiteke? Samamaine liigiteke on eri liikide moodustumine lähteliigi populatsioonidest sama piirides.
puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. · Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine Olelusvõitlus · Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Darwin Liikide teke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendeid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma leviala. Geograafiline ehk allopatriline liigitekke · Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke, mandrite triiv) Sümpatriline liigiteke · See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. · Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishodele · nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel
liikide teke morfoloogiline määratlus liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest UUTE LIIKIDE TEKKIMINE uute liikide tekke eelduseks on, et tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu allopatriline liigiteke populatsioonide geograafiline tõke viib uute liikide tekkeni. - kõige sagedasem liigitekke mehhanism sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel; võib toimuda nt siis, kui osa populatsioonist eristub, sest on õppinud kasutama uut tüüpi ressurssi BIOLOOGILINE ISOLATSIOON TAKISTAB LIIKIDE RISTUMIST Sugurakkude biokeemilise sobimatuse puhul sugurakud ei ühine. Sügoodi eluvõimetus on üsna sage nähtus, mille korral viljastumine küll toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt. hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul
kui ka vegetatiivset uuenemist. Liik säilib üksnes siis, kui säilivad selle tsönopopulatsioonid, viimased säilivad ainult siis, kui on tagatud nende normaalne, uuenemist tagav koosseis. Üksikisendite kaitse on vaid osa populatsiooni kaitsest. Populatsioonide eristumine ja liigiteke (spetsiatsioon) Evolutsiooniteooria seisukohalt saavad uued liigid kujuneda olemasolevaist mitmel viisil. Liigitekke eelduseks on muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Kui muutused soodustavad ellujäämist paljunemiseni ning järglaste saamist olemasolevates ökoloogilistes tingimustes, siis omandavad muutunud isendid populatsioonis aja jooksul üha suurema osatähtsuse. Nihet soodustab populatsiooni kas või osaline isoleeritus naaberpopulatsioonidest. Geograafiline isoleeritus seisneb populatsioonide ruumilises eraldatuses liigi areaali katkelisuse või suure leviala eri osades paiknemise tõttu
Liikide väljasuremine.Liikide teke: Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes Bioloogiline liikorganismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.B. liiki saab eristada vaid suguliselt paljunevail organismidel.Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus.Geograafiline eraldatus on kõige enamlevinud barjääriks. Liigitekke skeemid:·Allaopatriline (geograafiliselt lahusolev)uute liikide teke geograafilise eraldatusetõttu -ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks·Parapatriline(külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel·Sümpatriline(olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita,Hübridisatsioon,polüploidia.Ülemriigid
annaabi.ee 
