(p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka konkreetsete osade kohta. Disjunktiivne süllogism Dilemma Üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga VÕI. Lihtne välistav jaatav moodus Liitne välistav jaatav moodus Lihtne välistav eitav moodus Liitne välistav eitav moodus
.........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10 4.2. Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10 4.3. Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11 4.4. Liigitav- ja apagoogiline tõestusmaterjal...................................................12 5. Argumentatsioon..............................................................................................13 Kokkuvõte .............................................................................................................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16
kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis. Apodiktiline otsustus on lihtotsustus, mis väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel. Konjunktiivne otsustus on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna ,,ja", ,,ning" või koma abil (ühendav). Disjunktiivne otsustus on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sõna ,,või", aga samuti ka ,,kas...või..." abil (liigitav). Implikatiivne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on ühendatud siduvate sõnadega ,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut.
TINGIV-KATEGOORILINE SÜLLOGISM ehk hüpoteetilis-kategooriline süllogism on kahe eeldusega tingiv süllogism, mille üks eeldus on tingiv väide ning teine eeldus ja järeldused on atributiivsed lihtväited. Sellel on vaid kaks korrektset moodust, mis tagavad tõese järelduse juhul , kui eeldused on tõesed. Need on jaatav moodus(modus ponens) ja eitav moodus(modus tollens) 1) MODUS PONENS 2) MODUS TOLLENS LIIGITAV SÜLLOGISM(välistav-disjunktiivne)nimetatakse süllogismi, kus üks või mõlemad eeldused on liigitatavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt käsitletakse liigitava süllogismina liigitav-kategoorilist süllogismi, mille esimene eeldus on liigitav väide ning teine eeldus on kategooriline väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne
eitus on mittekehtivad. Modus ponens – aluse jaatus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Vihma sajab. ! ∴ Tänav on märg. Modus tollens – tagajärje eitus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Tänav ei ole märg. ! ∴ Vihma ei saja. Aluse eitus – kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus – kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM. Liigitav süllogism on selline süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt räägitakse liigitav-kategoorilistest süllogismidest, millel on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens ja modus tollendo ponens. Jaatav-eitav moodus (MPT) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! ∴ Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP)
eitus on mittekehtivad. Modus ponens aluse jaatus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Vihma sajab. ! Tänav on märg. Modus tollens tagajärje eitus. ! Kui vihma sajab, siis tänav on märg. ! Tänav ei ole märg. ! Vihma ei saja. Aluse eitus kui vihma ei saja, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et tänav ei ole märg. Tagajärje jaatus kui tänav on märg, siis ei saa teha tõsikindlat järeldust, et vihma sajab. 27. LIIGITAV SÜLLOGISM. Liigitav süllogism on selline süllogism, kus üks või mõlemad eeldused on liigitavad, alternatiivi väljendavad väited. Tavaliselt räägitakse liigitav-kategoorilistest süllogismidest, millel on kaks kehtivat moodust: modus ponendo tollens ja modus tollendo ponens. Jaatav-eitav moodus (MPT) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga.
Tingiv süllogism on järeldus, kus mõlemad eeldused ja järeldus on tingivad otsustused. Kui vool läheb ära on korter pime. A→B Kui korter on pime, ei saa õppida. B→C A→C Tingiv – kategooriline süllogism- järeldus, kus suur eeldus on tingiv ja väike eeldus on lihtkategooriline otsustus. Järeldus on katekooriline otsustus. Kui ma lähen Prantsusmaale, lähen ka Pariisi. A→B Ma lähen Prantsusmaale. A Ma sõidan Pariisi. B Liigitav ehk disjunktiivne süllogism- järeldus, mille suur eeldus on liigitav, väike eeldus ja järeldus on liigitavad või kategoorilised otsustused. Ühiskond võib olla kas vabaturumajandus või plaanimajandus. A (B˅C) See ühiskond ei ole plaanimajandus. A˥C See ühiskond on vabaturumajandus. A B Tingiv-liigitav süllogism-järeldus,kus üks eeldus on tingiv, teine liigitav otsustus. Sõltuvalt
hindamisele) · Kunstiteos on liigitavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on kunstimaailma kuuluv isik või isikute grupp andnud sellise sisu, et seda on võimalik hinnata (kandideerib hindamisele) Põhimõisted: 1. Artefakt 2. Hindamisele kandideerimine 3. Kunstimaailm 4. Liigitav tähendus 1. Artefakt- inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1) Tegemise kaudu: Skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. 2) Omistamise kaudu: Jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina. 5 2. Hindamisele kandideerimine Teatud omaduste esiletoomine, mida kunstnik peab väärtuslikuks. NB! 1) Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk (nt maali esikülg, mitte tagakülg).
Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus
Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe tahu) esitlemine. Kunstimaailmana näeb Dickie kunstnikke, kuraatoreid, kriitikuid ja filmitegijaid. 6
Ladusust on võimalik kujundada sama teksti korduva lugemisega. 8.1.5 Loetu mõistmine Elementaarse lugemise peamine eesmärk on teksti sisu mõistmine ja tekstile tähenduse andmine. Loetu mõistmine on lugeja ja teksti suhtlemine. 8.1.6 Sõnavara Sõnavara ja teadmistepagasi rikkus on loetu mõistmise keskne faktor. 8.1.7 Kuuldu mõistmine Kuulamise etapid: 1) süüviv kuulamine ( sisseelamine) 2) täpne kuulamine (faktipõhine) 3) liigitav kuulamine ( eristab objekte, keelelisi nähtusi) 4) järeldav kuulamine ( keskendub teate mõistmisele) 5) hinnanguline kuulamine( kuuldule hinnangu andmine) 8.1.8 Loetu mõistmise tasemed 1) Kordav tase ( tunneb tekstis sündmusi/tegelasi ära) 2) Järeldav tase ( teeb teksti põhjal järeldusi) 3) Hindav tase (seostab varasemaga ja teeb uusi järeldusi) 8.1.9 Lugemisstrateegiad 1) ennustamine ja varasema teadmise aktiveerimine (pildipõhjal nt.)
Konnotatiivseks tähenduseks. 64.Valem on disjunktiivsel normaalkujul, kui see koosneb: Elementaarkonjuktsioonide disjunktsioonidest. 65.Kategoorilises süllogismis esineb termini lubamatu laiendamine siis, kui termin: Esineb järelduses täies mahus, eelduses mitte. 66.Üldiseskvantori sissetoomisel (loomulikus tuletussüsteemis) tuleb asendada … Suvaline konstant kvantoriga seotud muutujaga. 67.Milline järgnevatest arutlustüüpidest kehtib liigitav-kategoorilise süllogismi korral, kuid ei kehti (mittevälistava) disjunktiivse süllogismi korral? Modus ponendo tollens 68.Deontilises loogikas on toimingu p eituseks toiming, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta … Kõnealust toimingut (p) ei soorita. 69.Kui termini sisu väheneb, siis sama termini maht … Kas suureneb või ei muutu. 70.Milline järgnevatest väidetest on väär? Kui kehtivas kategoorilises süllogismis … on kindlasti tegemist entümeemiga.
Juhul, kui süllogismi tüüp pole teada antud, siis tuleb see kindlaks määrata. Meie kursuses esineb järgmisi süllogismi tüüpe: · Lihtne kategooriline süllogism (LKS) · Entümeem (lühendatud kategooriline süllogism) (KS) Järgnevas loengus käsitletakse süllogisme liitväidetega, ja need on: · Hüpoteetiline süllogism (HS), mis võib olla täielik või hüpoteetilis-kategooriline (ehk tingiv kategooriline), (TKS). · Liigitav-kategooriline süllogism (LKS) ehk disjunktiivne süllogism. · Lemmaline (tingiv-liigitav) süllogism (TLS). 14_fl_vi-x Kategoorilise süllogismi korral: · Tehke kindlaks milline väide on suurem eeldus, milline väiksem eeldus ning milline on järeldus. Vajadusel arvestage, et üksikotsustust võib käsitleda üldotsustusena.
jõuluvanale luuletust lugema. Või teine näide: Inimene, kes on 8 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 teadmishimuline ja kellel on piisavalt raha, ostab raamatuid ning loeb neid meelsasti. Disjunktiivne (liigitav) on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sõna "või", aga samuti "kas ... või..." abil. Viimane nimetatakse välistavaks disjunktsiooniks ehk dilemmaks, mida iseloomustab kontradiktoorsele seosele rajatud liigitamine ( A & mitte-A). Näiteks, Kirjutusmasin võeti kasutusele 1857. või 1876. aastal. See otsustus on välistav disjunktiivne ehk dilemmaline, siinjuures abisõna "kas"on juurdemõeldav. Järgmises näites disjunktsiooni liikmed ei pruugi üksteist välistada: A.V
pikkisid oma jutluste sisse, et seda huvitavaks teha. Folkloori žanrisüsteem Žanrisuhetele osutav mõiste - Žanrite sarnasused ja erinevused - Žanrite segunemine - Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis - Žanrite tööjaotus Erinevaid lähenemisi žanritele: - Tekstipõhine vs esituspõhine, - Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne.
perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid. Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline. Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55
S on vaba C-st, tegema A. 3.Kunstimaailm. Kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina üksik kunstnik S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija) omistab hindamise kandideerimise staatuse. C: Millest vaba? (takistused, piirangud) 4.Liigitav tähendus. *Väita "see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt A: Mida tegema? (taotlused, sihid) kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on "hea" või "halb". 4.Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses. *Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. *Nt, "see maal on kunstiteos." See
täpsustada või tõlgendada. Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. · Kui laused pole õiges järjekorras, siis tasub need paigutada õigesse järjekorda. Järelduseks on konditsionaal, mis seob esimese eelduse aluse viimase eelduse tagajärjega. · Hüpoteetilist süllogismi täiendatakse mõnikord kategoorilise väitega, mille kasutamine tekitab modus ponens'il või modus tollens'il põhineva arutluste jada. 10.3. LIIGITAV SÜLLOGISM JA DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille esimene eeldus on seotud indikaatorsõnaga ,,või" ning teine eeldus on kategooriline väide. Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt ,,Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest". Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest
Vajaduse korral tuleb lauseid täpsustada või tõlgendada. Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. • Kui laused pole õiges järjekorras, siis tasub need paigutada õigesse järjekorda. Järelduseks on konditsionaal, mis seob esimese eelduse aluse viimase eelduse tagajärjega. • Hüpoteetilist süllogismi täiendatakse mõnikord kategoorilise väitega, mille kasutamine tekitab modus ponens’il või modus tollens’il põhineva arutluste jada. 10.3. LIIGITAV SÜLLOGISM JA DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille esimene eeldus on seotud indikaatorsõnaga „või” ning teine eeldus on kategooriline väide. Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt „Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest”. Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest
Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus
5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele kandideerimise staatuse omistamine. Põhimõisted on: .. artefakt inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu .. hindamisele kandideerimine omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. .. kunstimaailm isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. .. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega". Nt: ,,kunst on esteetiline fenomen" või ,,kunsti tähtsam funktsioon on esteetiline" Defineeritakse kunsti ,,esteetilise kogemuse" mõiste kaudu. Kaks versiooni: .
kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. ,,Klassifikatoorne tähendus": ,,kunsti" liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. ,,Artefakt": (inimese poolt) tehtud asi. ,,Kunstimaailm": kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on
väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti. Kunstimaailm isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku; mõiste pärineb Dantolt; kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad. Liigitav tähendus Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita ,,see on kunst" liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on hea või halb. Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja uuenduslikkust.
autoriteeti. (analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3) kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne. 4) liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses. Väita „see on kunst“ liigitavas tähenduses, tähendab, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ või „halb“. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus?
Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3. `Hindamisele kandideerimine' Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 4. `Kunstimaailm' kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 197
Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks - kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. Kriitikat: - Formaalne vs mitteformaalne. Dickie iseloomustab kunsti kui formaalset institutsiooni (kellegi nimel..
lokaliseeriv funktsioon – nimi viitab ajale või paigale, sotsialiseeriv funktsioon – nimi viitab klassile või rollile ühiskonnas, kirjeldav funktsioon – nimi kirjeldab inimest, kohta või objekti, assotsiatiivne funktsioon – nimega seostatakse teatud taotluslikke teose sisuga koosolevaid seoseid, afektiivne funktsioon – nimed kajastavad erinevaid tundeolukordi luua, ideoloogiline funktsioon – nimi aitab ideoloogilist teose funktsiooni täita, liigitav funktsioon – nimi paneb nimed sisu või struktuuri järgi alamrühmadesse, narratiivne funktsioon – nimi on osa loost, humoristlik funktsioon – nimi peab lugejat lõbustama keele- ja/või nimemänguga. Ärinimed Kaubanduslikud või ärilised nimed peavad tarbijaid, investeerijaid jm majandustegelasi suunama. Ärinimedel on omanik, kellel on nimekasutuse suhtes piirangud ja kohustused. Ettevõtte nime omanik on
silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon
suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent
Inimese peamised mälusüsteemid - Oskused, lihtne tingimine – protseduuriline - Objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine – perceptual representation - Kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole – primaarne mälu - Üldised teadmised maailma kohta – semantiline - Isiklik teadvustatud minevik - episoodiline Pikaajalise mälu süsteemid ja mäluprotsessid Klassifitseerimine ehk liigitav lähenemine täiendab protsessidele orienteeritud lähenemist. Mälusüsteemid on eraldiseisvad kui omavahel suhtlevad ning ühiselt töötavad aju alasüsteemid. Amneesiauuringud Eraldiseisvuse ilmsed tõendid saadud amneesiapatsientidelt: pole ühest sündroomi kuid ühiseid omadusi - Uue info omandamise halvenemine - Retrograadne amneesia - Suhteliselt hea üldintelligentsuse tase - Tüüpilistes lühimälu mõõtmise ülesannetes normaalne tase
annaabi.ee 
