· Lameselgsus: kõik l/s füsioloogilised kõverused, l/s liikuvus ja amortisatsioonivõime on väheneneud. · Vildakselgsus: lülisamba külgsuunalised kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Võib tekkida skolioos. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges, vastaspoolel on lihased lõtvunud. 8. Miks õige rüht on kasulik? 1. Luud ja liigesed on õiges asendis 2. Vähendab liigesepindade kulumist 3. Vähendab l/s ülekoormust 4. Hoiab ära väsimuse teket 5. Hoiab ära lihasvalud, seljavalud 6. Aitab kaasa heale väljanägemisele 9. Mida õige rüht eeldab? 1. Hea lihaste elastsus 2. Tugevad rühilihased 3. L/s lihaste balanss 4. normaalne liigeste liikuvus 5. teadlikkus oma rühist ja õigest rühist 10. Kuidas mõjutab liikumine, sport inimese luid, liigeseid ja lihaseid? Liikumise tagab lihaste kokkutõmbe ja lõõgastuse vaheldumine
sõrmelüli külgmisi liigutusi, kuid võimaldavad nende painutamist ja sirutamist. Liigesekettad Seesamluud on fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kaitsevad liigest ja soodustavad kettad, mis paiknevad kujult suunavalt lihaste tööd. Suurim mittesobivate liigesepindade vahel (nt seesamluu on põlvekeder (patella), lülisambalülide, alalõualuu vahel); mis asub põlveliigese kihnus, selle liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu)
sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer(liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk) *Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta. · Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk) · Liigesekettad (põlveliigeses võruketas (meniscus); lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku- rangluu liigeses pidevketas (discus))
lihaseid. Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb ühekülgses treeningus või mingit piirkonda stabiliseerivate lihaste seisundit mittearvestavas harjutuste valikus. Hea rüht kindlustab meile luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid.
Põlveliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). 16. Jalaliiges: ülemine ja alumine hüppeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon ). 17. Kanna-luudevaheliigesed (välja arvatud alumine hüppeliiges), kanna-pöia, pöia-faalanksi ja jala-faalanksitevahelised (nimetus, tüüp, funktsioon ). 18. Jalg tervikuna, piki ja ristivõlv; võlvi tugevdavad sidemed ja lihaste osatähtsus. 19. Luude ühendite jaotus: liidused, liigesed. Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid; jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel. Liht-, liit-, kompleks-ja kombineeritud liiges. 20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26
Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust.Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud. Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 8.Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemiste kohta. 1
lamedateks.Luu ehitus-epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist.
pikkadeks,lühikesteks ja lamedateks.Luu ehitus- epifüüs,epifüüsikõhr,diafüüs,kompaktaine,periost,käsnaine,toitemulk. liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht – liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie – ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat
Hädavajalikud on ~16 mikroelementi. I- jood a)kilpnäärme hormoonide sünteesiks b) Joodiühendeid omastab inimene väga hästi läbi naha- kõhnumisplaastrid (merevetikate pulbriline ekstrakt)- A4 formaadis nt. kõhule. Kui joodi on liiaga veres, kilpnäärme süntees tõuseb -> hormoonide tõus -> seedimine kiireneb jne. Kuid sellega kaasnevad ka omad ohud ja riskid. I <- merest pärinev toit, merest mõjutatud põhjavesi (nt Pärnus), mereääres kasvatatud taimed Si- räni a) liigesepindade struktuursus, silma klaaskeha vedelik, sidekoed Si <- peamiselt taimne toit (õlles palju, täistera, nat. saadused) Fe- raud a) kuulub hemoglobiinis heemi koostisesse VIGA: Kuidas transportida O2 kopsudesse? Vastatakse: Hemoglobiini abil ÕIGE. Aga CO2 kopsudest välja? Vastatakse: Hemoglobiin viib O 2 kopsu ja CO2 tagasi VALE. CO2 viiakse kudedest kopsu valdavalt lahustunud kujul kopsuvedeliku abil. Vahel ka ebastandardseid vastuseid. Kuigi ~5% CO2 tuuakse hemoglobiini abil siiski.
-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Korralik rüht hoiab meil kontrolli all ja kasu tervisele on ulatuslik. Meie luud ja liigesed püsivad õiges asendis ja tänu sellele töötavad õigesti ka lihased. See võib aidata vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, mis võib põhjustada artriiti. Vähendab sidemete koormust, hoides selgroolülisid koos. See hoiab ära väsimuse, kuna lihaseid kasutatakse palju efektiivsemalt, lubades kehal tarbida vähem energiat. Õige rüht hoiab ära üleüldise pinge või liigtarvituse probleemid ning leevendab või isegi kaotab seljavalu või lihastevalu. Viimaseks, hea rüht annab panuse heale väljanägemisele. Joonis 1 Õige rüht
KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tulenevate kiududega, mis kinnituvad luuümbrisesse. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt
2. Liigesvedelikuga veresoontega sünoviaalkile, mis eritab viskoosset, täidetud liigeseõõs hõõrumist vähendavat liigesevõiet ehk sünooviat 3. Liigesekihn 4. Kõhr Mõne liigesepinna vahel on kõhreline, elastne liigeseketas Click liigesepindade Liigese liikumisulatuse määravad icon to addkuju, picture liigest toetavad sidemed ja lihased ning lihaste kokkutõmbeks vajaminev ruum Liikuvamatel liigestel on kerakujulised liigesepinnad, keraliiges ehk kolmeteljeline liiges võimaldab kolmesuunalist liikumist Kaheteljelise liigese puhul on liikumine võimalik kahes suunas, ent takistatud kolmandas
vähendavad nende töövõimet. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgavatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine algtasemele pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise oht suureneb. Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine see- eest pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu. Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega, kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega.
vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli, eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 113. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk
nimmelüli,eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. 42. Ristluu-niudeliiges: selle abiga ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased ja kujult kongurentsed 43. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist serva tugevadavad fibroossed sidemed. 44. Puusaliiges:liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline 45
20. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. 21. Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine: roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil. Roidepealiigeses (keraliigeses) liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1.-10. roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. 22
häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga ja väheliikuva lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 44. Puusaliiges pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusaluunapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaal, sagitaal ning vertikaaltelje ning koonusliikumine (ümber kõikide telgede)
mis on sidekoeline ümbris). Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. 92. Nimeta liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigeseõõnsusemokk näiteks õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. Õlas. Õlaliiges on väga pude, lihtne vigastada, aga võimaldab meil palju liikuda. Puusaliiges aitab meil püsti olla, aga peab vaeva nägema, et ta hästi liiguks. Liigesekettad paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel; need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/menisk 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse, peavad olema kenasti paigas. Sidemed. Põlves sidemed on kollageenkiududest moodustunud, fikseerivad struktuurid, seovad kokku,
Osa veresoontest ja närvikiududest tungib läbi avauste luukoe sügavatesse kihtidesse kuni luuüdini. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord olla vähene või peaaegu puududa. Seepärast on täiskasvanud ristluulülid kokku kasvanud ristluuks ning selles ei ole võimalik eristada lülide piire (luuliidus ehk sünostoos). Mõnikord jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi. Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat
Sünoviaalne ühendus ehk liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. 7. Liigeste ehitus – liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel liigeseketas või poolketas. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. 8. Liigeste jaotus: Liigeseid on kolme liiki: 1)Keraliiges – Ühe luu liigesepind on kerakujuline, teine kausjas. Artikuleerivad luud võivad liikuda peaaegu igas suunas. ( nt õla- ja puusaliiges) 2)Plokkliiges – Moodustavad sagitaalharjaga varustatud silindriline liigesepind,
õmblused (koljuluu) ja tappühendid (hambajuure ja –sombu vahel) Kõhreliste ühenduste alavormidena eristatakse kõhrliidust (selgroolülid) ja sümfüüsi(puusaluud) Sünoviaalse ühenduse e. liigese puhul liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs – esiplaanil on liikumisfunktsioon. Liigestuvate luude puutepindu nim. liigesepindadeks, mida katab liigesekõhr. Kui liigestuvad luud ei ole kujult teineteisele sobivad, asub liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. –disk või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses, menisk põlveliigeses. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn ümbritseb hermeetiliselt eraldatud liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb fibroossest ja sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat (liigesevõiet). Liigestuvaid luid aitavad suunata , takistada liikumist ja fikseerida sidemed. Nt.
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus
Võib olla ka geneetiline. 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 JOONIS NR 3. Rinna osas tekkinud luuhõrenemisest kujuneb küfoos ehk küürselgsus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rinna ja seljalihaseid sirutavatele venitavatele ja tugevdavatele harjutustele. RÜHIHÄIRED on selja ja kaelavalude tekkes olulisel kohal. Nad tingivad luude, lihaste, sideaparaadi, diskide ja liigesepindade ebaühtlase koormatuse, mille tagajärjel lihased väsivad, vereringe halveneb ning inimene tunneb end ebamugavalt. Tekivad orgaanilised muutused, kujuneb välja haiguslik seisund, mis aastatega süveneb. Sageli saavad rühihaigused alguse lõdvast kehahoiakust. Eriti koormavad eluperioodid selgroole on: 1. kasvuetapp 2. koolimineku aeg 3. raske füüsilisele tööle asumine (kontoritöö - sundasend) 4. rasedus 5. haigused 6. vananemine 7. traumad
41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 42. Ristluu-niudeliiges. Liigestuvad niude ja ristluu kõrvalestjad liigesepinnad. Nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Tegu on köbrulise pinnaga lameliigesega. Just kahe paarilise niude-ristluuliigese abil seostub vaagnavööde kerega. 43. Häbemeliidus. Moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 44. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o
piiriks kuni 150N/mm², mis on ligikaudu 30 korda suurem kui telliskivi · Inimese reieluu keskosa talub ilma purunemata pikitelje suunalist survet kuni 45 000 N ja sääreluu kuni 30 000 N · Paindekoormust talub reieluu ilma purunemata kuni 2500 N Liigeste mehaanilised omadused · Liigesed kujutavad endast mehaanika seisukohalt liugelaagreid, kus tugipindadeks on liigesekõhred ja määrde rolli täidab sünoovia · Liigesepindade tugevuse piir survel on kuni 350 N/cm² · Sünoovia hulk liigeseõõnes -suureneb kehalise treeningu tulemusel -väheneb vananedes Kõõluste mehaanilised omadused · Kõõlus on lihase passiivne osa, mis ühendab lihase aktiivse osa (lihaskõhtu) luude ja pehmete kudedega · Kõõluse abil toimub lihaste kontraktsioonijõu ülekanne luudele · Kõõluse tugevuspiir tõmbel on kuni 625 N/mm² Sidemete mehaanilised omadused
liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otste vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfunktsioon. liigese ehitus liiges moodustub kahe või mitme omavahel kokkupuutuva luu vahel. Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas e. disk või poolketas e. menisk. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest e. fibroossest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist
varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks. Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne hermeetiliselt ning toodab sünooviat. Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks. 20 Üheteljelistes liigestes toimub liikumine ainult ühe telje ümber. Sellisteks liigesteks on
b) Rinnak on lameluu millel on kolm osa: Ülemine - rinnakupide. Keskmine - rinnakukeha. Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb
Kui ristluunurk suureneb, suureneb ka ristluu kaldtasapinnga paralleelne raskusjõu komponent ehk nihkejõud. Kui nurk on 30°, on nihkejõud 50% lüli kohal olevast raskusest, 50°-se nurga puhul aga juba 75%. Ristluunurga suurenemine mitte ainult ei suurenda nihkejõudu, vaid süvendab ka nimmenõgusust. Selle tagajärjel lülidevahelise pilu tagumine osa kitnseneb, liigesepinnad lähenevad üksteisele ja liigesed muutuvad raskust kandvaks (Joonis 1-2). Tekkiv liigesepindade kompressioon võib tekitada põletikku ja valu. Suurenenud nimmenõgususe korral võib pitsuda närvijuur lülidevahelises mulgus. Joonis 1-1 Joonis 1-2 Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 11
7. Hoidke kõhulihaseid kogu harjutuse jooksul pinges. 8. Harjutuse ajal ei tohi hinge kinni hoida. 9. Keha tõstmisel hingake välja ja keha langetamisel hingake sisse. 10. Kui mõni harjutus tundub ebameeldiv, vahetage see teise vastu. 11. Soovitav on teha korraga 20 kordust, kuid võib ka vähem või rohkem. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Õige rüht: - hoiab luud ja liigesed õiges asendis ja vahekorras, - aitab vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, - vähendab lülisamba ja liigesesidemete ülekoormust, - hoiab ära lülisamba fi ksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos,
luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. 26) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. 25) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. 25) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
23) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)? Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 24) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine? Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje. 25) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Valuravis on efektiivseks osutunud pidev soojaravi (soojakott). Treeningutele naastes peaks endisele koormustasemele jõudma järk-järgult. RÜHIHÄIRED Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Õige rüht: - hoiab luud ja liigesed õiges asendis ja vahekorras, - aitab vähendada liigesepindade ebanormaalset kulumist, - vähendab lülisamba ja liigesesidemete ülekoormust, - hoiab ära lülisamba fiksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele.
eritist Sidekude tugikude strooma: organite tugisüsteem; parenhüüm: organite funktsioneeriv kude rasvkude funktsionaalne rasv: tugifunktsioon (nt peopesal, jalatallal), näljakindel; varurasv: kalorivaru (kõhul, sooltel) Kõhrkude hüaliinkõhr liigesepindade libisemiskate, roided, kõrisõlm, hingetorukinnised elastne kõhr kõrvalest, kõripealis, väikesed bronhid kiudkõhr menisk, vaagnaliidus, lülisambakettad Luukude tugifunktsioon kortikaalne luu: üdikanaliga toruluud; spongioosne luu: liigesed, lülisambalülid, rangluu
annaabi.ee 
