Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaat...
Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased.................................................................................................................4 1.2.2 Südamelihased.................................................................................
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö
Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6. Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3); b) kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub kõige viimasena? a) Koljuluude vaheliste õmbluste tüübid on saagõmblus, soomusõmblus ja servõmblus. b) Vastsündinu koljulaes olevaid kilelisi piirkondi nimetatakse lõgemeteks, kõige viimasena luustub eeslõge (laubalõge). 7. Lihased: a) nimeta lihase osad (3); b) mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Lihased: a) keskmine, paksenenud osa kõht, jäme algusosa pea ja peenem vastasots saba / kõõlus. b) "punastes" (oksüdatiivsetes) on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "valgetes" (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. 8
Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased.................................................................................................................4 1.2.2 Südamelihased.................................................................................
temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli
jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini aeroobne energiatootmine Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired väsivad kiiresti toodavad energiat anaeroobsel teel
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi
· "Valvsusrefleks" : Organismi ettevalmistamine ootamatule ärritusele · PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS: mälumise ja neelamise koordinatsioon reguleerib plastilist toonust 8. Mis on akommodatsioon? on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. 2 Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve?
Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (nahas) või algavad ja lõpevad pehmetes kudedes. Lihaste ehitus.
Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi endisele tasemele,kulub kolm nädalat aktiivset reziimi. Üleminekul voodireziimilt aktiivsele suureneb
koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11.LIHASKONTRAKTSIOONI OLEMUS Lihaskontraktsioon ehk lihase kokkutõmme. Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahele. 12.LIHASE RETSEPTORID, NEUROMOTOORSE SÜNAPSI MÕISTE,JOONIS Lihaste retseptorid on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Neuromotoorne sünaps neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile ...
piirkonnas. Kandke joonisele järgmised luud: nimmelülid, õndraluu, rinnalülid, ristluu, kaelalülid. Lihaste ehitus ja talitlus Lihastes on vöötlihaskude. Lihaskuide ümbritseb sidekude ja see takistab tugeval venitusel lihaskoe rebenemist. Kõõlus ühendab lihast ümbritseva luu või kõhrega. Lihase kontraktsioon tähendab lihase kokkutõmmet. Vöötlihaste lihaskiudude kokkutõmbe põhjustavad mööda aksoniharu levivad närviimpulsid, mis kanduvad lihasrakku närvi-lihase ühenduse kaudu. Igasse lihasrakku suubub üks aksonijätke. Iga närviimpulss tekitab lihasimpulsi. Lihase kontraktsioonil nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele ja haakuvad. Selleks vajatakse energiat. Aktiini- ja müosiinifilamendid ise ei lühene. Puhkeolekus libisevad filamendid vabalt
Suurem väsimusresistentsus kestval tööl (nt maraton). 2) Kiired/valged lihaskiud – lihaskiud on jämedamad, sisaldavad rohkem müofibrille (suurem kontraktsioonijõud). Suht vähe mitokondreid. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda: - kiired oksüdatiiv-glükolüütilised = võimalik energiat toota nii oksüdatsiooni kui glükolüüsiga - kiired glükolüütilised = ainevahetus glükolüüsi baasil Omased lihaskiud jõualade sooritajatele. 6. Lihase hüpertroofia: Olemasolevate lihaskiudude suurenemine jõutreeningu tulemusel müofibrillide arvu kasvu läbi. Lihase mass ja ümbermõõt kasvavad. Hüpertrofeerumise põhjuseks peetakse müofibrillide kahjustamist suurte jõumomentide rakendamisel lihasele -> valgusünteesiga uute rakkude ehitamine. Jõumoment= jõu võime põhjustada liikumist ümber punkti (jõu suurus* jõu õlg. Jõu õlg = jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist). Mõjutatavateks teguriteks on ka: -pärilikkus
Suurendab verevoolu/juurdevoolu töötavates lihastes.Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport sellesse töötavasse lihasesse. Suurendab verevoolu südames.Suurem vere hulk südames treeningu ajal vähendab potentsiaalseid südame häireid ja südame isheemiat. Vähendab lihase/lihaste viskoossust.Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja „järeleandlikkust“ ehk siis kui lihase viskoossus on vähenenud on vähenenud ka lihase tööd ja kontraktsioone takistavad jõud, mis tulenesidki lihase viskoossest seisundist.Seega lihastöö on siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus suurem. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed.Varane higieritumise käivitumine soodustab kuumuse kadu kehast läbi aurustumise, mis vähendab
-seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased -asetsevad õõnsuste seintel või siis lihased ühendavad keret jäsemetega -selja ülilai lihas -mõningal hulgal laiadest lihastest on lai ja lame kõõluseline osa ehk kilekõõlus ehk aponeuroos -hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel -lihase keskmine osa ehk lihasekõht aheneb otste poole, minnes lõpuks üle kõõluseks -lihasekõht võib moodustada kolmandiku kuni poole kogu lihase pikkusest -lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt, ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused 4)Sõõr- ja sulgurlihased -paiknevad ümber avade (Vain, A. 2002). Levinumad skeletilihased Inimorganismis on küll üle 400 skeletilihase. Suurimaks skeletilihaseks on tuharalihas ning organismi väikseimad lihased on silmalihased. Suurimad skeletilihased on: näolihased,
M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle of agression) -kortsutab nina nahka M. nasalis maxilla ninakõhr -ninasõõrmete laiendamine M
Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure. Südame lihase omaduseks on automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus, erutusjuhtivus, reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste töömuskulatuuri reflaktaarperioodi kestus on 0,23-0,25 s( 230-250 ms). Südame erutustekke
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised:
temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli
kõõluste vigastuste ohtu, kuna külmad lihased ja sidekoed on vigastustele väga vastuvõtlikud. Suurendab vere juurdevoolu töötavatesse lihastesse. Mida suurem on verevool töötavatesse treeningul põhikoormust kandvatesse lihastesse, seda efektiivsem on erinevate energiaallikate (glükoos, rasvhapped) transport lihasesse. Suurendab verevoolu südames. Suurem hulk verd südames vähendab treeningu ajal potentsiaalseid südamehäireid ja -isheemiat. Vähendab lihase viskoossust. Väiksem lihase viskoossus suurendab lihaste paindlikkust ja järeleandlikkust ehk kui lihase viskoossus väheneb, vähenevad ka lihase tööd ja kokkutõmbeid takistavad jõud, mis tulenevadki lihase viskoossest seisundist. Seega on lihastöö siis mehaaniliselt efektiivsem ja mehaaniline võimsus seeläbi suurem. Stimuleerib varakult ja järk-järgult tööle higinäärmed. Varane higieritumine soodustab keha kuumusekadu läbi aurustumise, mis vähendab tunduvalt
Mõistel "lihaste süsteem" on kaks tähendust: laias mõistes tähendab see kõiki lihaskudedest struktuure inimkehas, anatoomias kasutatakse aga rohkem kitsamat tähendust - siia loetakse vaid vöötlihaskoest skeleti- (somaatilised) lihased. Skeletilihased. Nimetus "skeletilihased" tähendab, et reeglina kinnituvad sellised lihased skeleti luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest
· Paindekoormust talub reieluu ilma purunemata kuni 2500 N Liigeste mehaanilised omadused · Liigesed kujutavad endast mehaanika seisukohalt liugelaagreid, kus tugipindadeks on liigesekõhred ja määrde rolli täidab sünoovia · Liigesepindade tugevuse piir survel on kuni 350 N/cm² · Sünoovia hulk liigeseõõnes -suureneb kehalise treeningu tulemusel -väheneb vananedes Kõõluste mehaanilised omadused · Kõõlus on lihase passiivne osa, mis ühendab lihase aktiivse osa (lihaskõhtu) luude ja pehmete kudedega · Kõõluse abil toimub lihaste kontraktsioonijõu ülekanne luudele · Kõõluse tugevuspiir tõmbel on kuni 625 N/mm² Sidemete mehaanilised omadused · Sidemed ühendavad luid ja tugevdavad (fikseerivad) liigesekihnu · Sidemete tugevuspiir tõmbel on kuni 420 N/mm² Luukangid Kang · Mehaanika seisukohalt talitlevad luud kangidena
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine
8. iga ristisillakese kinnitumis-lahknemistsükkel on seotud ühe ATP molekuli hüdrolüüsiga 9. iga ristisillakese tegevus lihaskontraktsioonil on sõltumatu teiste ristisillakeste tegevusest 10. kõik ristisillakesed on funktsionaalselt identsed Lihase aktiivseks seisundiks nim perioodi, mille vältel kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Lihaskontraktsiooni algul lihase kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Edasise kontratsiooni käigus toimub lihase järjestikuse elastse komponendi struktuuride väljavenitamine teatud tasemeni ja nüüd liitub kontraktsiooniaparaadi poolt tekitatud tõmbejõule elastsete struktuuride pinge ning lihase otstes on võimalik registreerida kontraktsioonijõudu. Lihaskiudude lõõgastumine algab siis, kui Ca2+-ioonide kontraktsioon müofibrillaaralas langeb alla kriitilise taseme.
KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine
lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed
6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal määral kui sellises sidekoes, kus valdab elastiin. · mis on lihakeha- verestatud loom, siseelundid eemaldatud. · liha umbumine- süvakihtides hapukas umbunud lõhn, värvus muutub kuni rohekani, pH jääb happeliseks
hetkel. Võimalikud närvikahjustuse sümptomid (tuimus või surin). Esmaabi: liigest mitte liigutada, külmkompress, kiirabi. Välistamaks luumurdu, tehakse enne paigaldamist röntgenülesvõte. Liigese paigaldamine toimub üldnarkoosis. Paigaldada tuleb kiirelt, sest hiljem on see valu ja turse tõttu tunduvalt raskem. Sideaparaadi nõrgenemise tõttu tekib teistkordne vigastus kergemini kui esimene. Lihasevigastus Lihasekramp äkiline tugev ja valulik lihase kokkutõmme. Sagedamini tekib reie- ja säärelihastes. Põhjused: väsimus, vedeliku ja elektrolüütide kaotus, puudulik eelsoojendus. Esmaabi: lihase venitamine ja massaaz, mineraalaineid sisaldav jook. Lihasevenitus väikeste lihaskiudude ja veresoonte kahjustus äkilise tugeva lihasevenituse tulemusel. Põhjustab valu, lihase jäikust. Erinevalt lihaserebendist ei ole valu nii hästi lokaliseeritav. Lihaserebend osaline või täielik
tekkekohast üllatavalt kaugele. 15. Tugevalt kuklasse viidud pea ja kokku surutud kaela korral pingestuvad lülisamba rinnaosa lihased .Reie eesmise grupi lihaste pinge koormab põlvi, reie tagumise grupi lihaste lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus. Tuhara süvalihaste lühenemise korral on valud tuharas, reie tagumises osas ja puusa piirkonnas. 16. Harjutuste sooritamisel jälgi õiget hingamist. Venitusharjutusi saatku sügav ja aeglane väljahingamine, sest nii paraneb lihase venitatavus. Vältida tuleb hingamispeetuse teket. Sellega kaasneb mõningane lihastoonuse tõus ja halveneb nii organismi kui lihase varustamine hapnikuga. 17. Lihasjõud on sõltuv lihase elastsusest (toonusest). Lihas on nagu kummipael, mida rohkem me teda venitame seda suurema jõuga ta tõmbub kokku. 18. Venitusharjutused mõjuvad lülisambale korrigeerivalt. Sooritada tuleb neid aga ettevaatlikult, et ei rikutaks lülisamba stabiilsust. 19
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Lihashüpertroofia Essee KKSB.02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale.
aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased
Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7
Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4. Selgitage mõisted: Parees - lihasnõrkus Paralüüs - lihashalvatus 5. Mis on dünaamiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihas lüheneb ja pakseneb. Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihaskiudude ristlõike pindalaga. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihaskiudude pikkusest, viimased võivad kokku tõmbuda - ½ oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased
Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur. Glükolüütiline fosforüülimine - mehhanismi sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Puhversüsteemide ja lihase glükogeenivarude mahtuvus kui limiteerivad tegurid. Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "eba- ökonoomne" viis ATP produtseerimiseks. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskôlastatud toimimine. Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl
7. Kuidas jagunevad lihased inimese organismis? 1.aeglased osüdatiivsed lihased 2.kiired oksüdatiiv-glükolüütilised lihased 3.kiired glükolüütilised lihased 8. Kirjelda skeletilihaste kontraktsiooni inimese organismis. • lihaste lühenemine tekitab jõu, mis kõõluste vahendusel kantakse luudele; • luud ja lihased moodustavad erinevaid kangisüsteeme; • luukangide liigutamine lihaste jõul annab inimesele liikumise võime. 9. Mis on lihase hüpertroofia ja kuidas ta jaguneb? Lihase hüpertroofia ehk suurenemine jaguneb: • sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia→sarkoplasma ehk lihase sisemuse mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes lihaskiududes ja paraneb vastupidavus. • müofibrilliline lihase hüpertroofia→müofibrillide ehk lihaskiudude hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes lihaskiududes ja paraneb abosluutne jõud. 10. Kuidas tekib lihaste füüsiline väsimus ja millest see sõltub?
Neuraalne adaptatsioon: · Suurenenud motoorsete ühikute rekruteerumine · Suurenenud motoorsete ühikute talitluse sünkronisatsioon · Lihastevahelise koordinatsiooni täiustumine LIHASHÜPERTROOFIA · Jõutreening (anaeroobne treening) põhjustab ulatusliku lihaste hüpertrofeerumise KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist
20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28
3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele 5) Ekstsentriline - lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest Lihasjõu tunnused sõltuvad: lihase lühenemise kiirusest, lihase pikkusest, jõu genereerimiseks
Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer. Sarkomeer sisaldab A-vööti ja kaks poolikut I-vööti mõlemalt poolt otsast. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 14 Sarkomeer on müofibrilli korduv struktuuriühik ja põhilüli, kus ilmnevad lihase kokkutõmbumise ja lõdvestumise protsessid. Pikkus sõltub lihase kokkutõmbumise staadiumist. A-vöödi keskel asub heledam ala – H-tsoon. A-vööt – esinevad müosiinifilamendid ja nende vahele ulatuvad aktiinifilamendid. I-vöödis asuvad ainult aktiinifilamendid. H-tsoonis on ainult jämedad müosiinifilamendid (puudub aktiin). 4.3. Lihaskäävi ja kõõluselundi struktuur ja talitlus. Lihaskääv – ärrituse vastuvõtja, reageerib lihasvenitusele ja registreerib muutusi lihase
liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul; • karvanääpsu sensorid→reageerivad liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga; • vabad närvilõpmed→paiknevad üle kogu keha. 9. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas termosensorid? külmasensorid; • soojasensorid; • valusensorid. 10. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas lihassensorid ja millised on nende ülesanded? • lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust; • Golgi kõõluseorgan→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järjestikku ja mõõdab eeskätt lihase pinget 1. Millised endokriinsed näärmed on inimese organismis?1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6.
................................................................. 30 2. Alajäseme pindmised lihased: ................................................................................................ 31 2 Ülajäseme pindmised lihased 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii Algus – asub õlavarre esiosas õla ja küünarnuki vahel. Mõlemad lihase pead algavad abaluust ja liituvad, moodustades ühe lihase kõhu, mis kinnitatakse ülemisele käsivarrele. Kinnituskoht – mõlemad lihase pead liituvad ühiseks lihaskääviks, mis kinnitub kõõluse abil kodarluu köpruse külge. Funktsioon – põhifunktsioon küünarnukis, kus see painutab käsivart. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis
ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed) 60) Lihastöö liigid kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö Lihase peamine funktsionaalne omadus kokkutõmme ehk lühenemine. Lihase kokkutõmme põhineb "libisevate niidikeste" teoorial, kus aktiinifilamendid liiguvad teineteisele lähemale ning toimub sarkomeeri kokkutõmme. Kontsentrilist lihastööd võib iseloomustada kui dünaamilist tööd. Staatiline lihastöö Lihased võivad rakendada pinget ehk sooritada tööd ka ilma liikumata. Muutub küll lihaspinge, kuid lihase pikkus seejuures ei muutu (isomeetriline
Vereloome. Vererakud on lühike eluiga. Erütrotsüüdid elavad 120 päeva, toodetakse punases luuüdis, lagundatakse maksas. Leukopoes,leukotsüütide taastootmine organismin, lühem eluiga 2-3 päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva. Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida
A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkivate ristisillakeste arvust, mis omakorda sõltub filamentide kattuvuse ulatusest. Maksimaaljõu arendamiseks peab aktiini
· Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas · ,,hingamislihased" (diafragma, roietevahelised lihased, kaelalihased, rinnalihased, trapetslihas) Lihase algosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga väikese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse tema kinnituskohaks.
erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis hargneb kaheks sääreks ja mille lõppharud annavad erutuse
eesmärk on võimendada kõikide kehaosade vastuvõtlikkust hapnikule. · Aeroobsed harjutused langetavad vererõhku ja tõstavad punaste vereliblede taset veres, lihtsustades hapniku transporti. · Aeroobsete harjutustega kaasnevad : · ...suurem süsivesikute ja rasvade kogus lihastes. · Suurendatud vere vool lihastes · ...kasvatatud lihasvõime kasutada rasvu treeningutel, säilitades lihasesiseses glükogeenid. · ...ja suurendatud lihase energia taastamise kiirus. · Need kõik kehtivad ka südame kohta, pikendades inimese eluiga, tugevat tervist ja immuunsus süsteemi. Südameveresoonkonna tugevdavatest treeninguid... · Kickpoks, Kung Fu, Karate jm. · Kätekõverdused... · Ujumine, jooksmine ja jalgrattaga sõitmine · Nööriga hüppamine, pikad jalutuskäigud... · Suusatamine ja uisutamine · Treppidel kõndimine jm. T öö link
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
