Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse
maltoos- koosneb kahest glükoosijäägist laktoos- glükoos ja galaktoos piimasuhkur Polüsahhariidid- tärklis- mugukartul telluloos- taimeraku kestades kitiin- putukate ja seente rakukestades gükogeen- varueine lihastes ja maksas Süsivesikute funktsioonid: · energeetiline- organismis süsivesikuid lõhustades · struktuurne- putukate kest · ligimeelitav- nektar õites · varuaine- tärklis, glükogeen · kaitsefunktsioon- kaitseb ära külmumise eest · toitefunktsioon- laktoos · biosünteetiline- lähteaine · bioregulatoorne- kuuluvad hormoonide koostisse Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises)
KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon Ainevahetuslik funktsioon,eraldatakse jääkaineid
KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST Annavad värvuse punastele ja oranzidele viljadele Sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotenoide, mis erinevad viljades, õites ja lehtedes enne lagunemist Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon Ainevahetuslik funktsioon,eraldatakse jääkaineid
Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline suur suur Väike aktiivsus Optiline aktiivsus iseloomulik Iseloomulik puudub monoosidele Molekulmass väike väike suur SÜSIVESINIKU Ülesanded · Energeetiline · Struktuurne · Varuaine · Transport · Kaitse · Ligimeelitav · Biosünteetiline Struktuurne · taimerakkude kestades olevad süsivesikud · Olulisemad on tselluloos (40%) · Avaldub: · seenerakkude kestades kitiinil · lülijalgsete heksoskeleti kitiini Varuaine · taimedes tärklis · Seentel on peamiselt glükogeen · Loomadel samuti glükogeen maksas (3-4%) · lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Trantsport · Taimedes toimub sahharoosi baasil
ümbritsetud põieke. Rakukest Koosneb tselluloosist. Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju. Kloroplast Topeltmembraaniga Seal toimub fotosüntees. ümbritsetud, rõngas kromosoom, sisaldab klorofülli. Kromoplast Membraanidest koosnev Ainevahetuslik taimeraku organell, mis funktsioon. Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplastid Värvusetu. Talletab varuaineid.
Keemiline aktiivsus suur suur Väike Optiline aktiivsus iseloomulik monoosidele Iseloomulik puudub Molekulmass väike väike suur Näited Tähtsus · Energeetiline: - Organismi esmane energiaallikas - Ligikaudud 60% energiast Tähtsus · Kaitse taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine, kaitseb külma eest · Ligimeelitav Õietaimede nektar putukate ligimeelitamiseks · Bioregulatoorne Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisse Kasutatud materjal · Google · Wikipedia · http://www.slideshare.net/chryssy/ sahhariidid · http://www.healthilife.ee/raamat/ sysivesikud.html · http://biology.clc.uc.edu /graphics/bio104/lactose 1.jpg
11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik ja hapnik,mono- sahhariidid Riboos-rna koostises Desoksüroos-dna koostises olev aine Polümeerid-ehituslikud üksused Tärklis-mugulates Tselluloos-taimeraku kestades Kitiin-seente ja puude rakkudes. Glükogeen-varuaine maksas Sahhariidide funktsioonid- Energeetiline,struktuurne,ligimeelitav,kaitsev,toitev funktsioon Valgud Valkude töös seisneb elu! 500 000 erinevat valku inimeses Valgud on polümeerid mille koostiseks on aminohapped Valkude struktuur- Esimese,teise,kolmanda,neljanda järgu struktuur Valkude denaturatsioon-valkude kõrgemat järku struktuuride lagnm Valkude renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-pepitsiilsidemete lõhkumine Rna-polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid rna on üheahelaline Dna-t-c-a-c-g-a-t-g
õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane, oranz, ligimeelitav, ainevahetus funktsioon, jääkainete eemaldamine, leukoplast värvitu, varuainete säilitamine, tärklis, üleminek kloro kromo viljade valmimine, kromo kloro pordandi säilitusjuur lehtede alusel, kloro leuko roheline taim pimedas, leuko kloro kartuli mugul valguses, mitokonder (kõigil eukarüootsetel rakkudel, energia allikas suhkrud või rasvhapped, täidab maatriks) ja kloroplast (ainult taimerakus, energia allikas
Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides Kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuri üksused. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape). 2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma :
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül
b) seenerakukestades kitiin (30-40%) + lülijalgsete välisskelett kitiinist c) membraani välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik a) liigne süsivesikute tarbimine soodustab varurasvade sünteesi b) süsivesikute teke fotosünteesil : trioosid - glükoos - tärklis
sarnanedes samuti glükoosimolekulidest Inuliin Mõned süsivesikud ei ole magusad, nt tselluloos ja tärklis Süsivesikute funktsioon organismis: Ehitusmaterjal kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Energiaallikas ja varuaine tärklis(taimedes), inuliin (taimedes), glükogeen (loomades, seentes) Toiteaine- piimasuhkur imetajate piimas, taimedel tärklis idandamisel Ligimeelitav nektar Kaitse kaitseb külmumise eest Transport sahharoos (taimedel), glükoos e veresuhkur (loomadel) Lähteaine lähteaine teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped, valgud, lipiidid) Ületarbimisohud: rasvumine, risk II tüüpi suhkrutõve tekkeks, suhkur toidus mõjutab käitumist Alatarbimisohud: ajutegevuse häired, organismi glükogeeni tagavarad ammenduvad, suurenevad kulutused glükoosi sünteesiks organismis, kaariese teke
Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2
(glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad on fosfolipiidid steroidid vees lahustunud tsüklilised ühendid, esineb loomorganismides, näiteks östrogeen, D vitamiin, kolesterool Biofunktsioonid: 1
kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline tähtsus · energeetiline tähtsus [glükoos] · ehituslik funktsioon (struktuurifunktsioon) [kitiin ja tselluloos] · varuaineks [tärklis ja glükogeen] · toitefunktsioon [piimasuhkur] · kaitsefunktsioon [kaitse külma eest, raku mahl suhkrustub; ei teki veekristalle] · ligimeelitav funktsioon [õistaimede nektar meelitab tolmendajadi] · bioregulatoorne funktsioon [kuuluvad koos valkudega hormoonide koostisesse nt insuliin] · biosünteetiline funktsioon [on lähteaineks teiste ühendite sünteesidk nt. desoksüriboos on DNA lähteaineks] Lipiidid · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. (alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki)
Plastiidid Igal eri ülesanne, fotosüntees, õite värvus, mis soodustab taimede paljunemist, säilitavad varuaineid. Vakuoolid Reguleerivad siserõhku, annavad kindla kuju, koguvad, jääkaineid, sisaldavad erinevaidiseloomulikke aineid. Nt mürgid, happed, mõruained, vett. 5. Kuidas jagunevad plastiidid, nende värvus, sisaldus ja ülesanded. Vastus: Kloroplast Roheline, fotosüntees. Kromoplast Kollane ja punane, ligimeelitav funktisoon paljunemiseks. Leukoplast Värvitu, säilitavad värvaineid. 6. Too näiteid, kuidas ühed plastiidid võivad muutuda teisteks. Vastus: Nt sügisel on klorofülli rakus vähe või see laguneb. Nt värvilised lehed sügisel. Nt paljud viljad muutuvad küpsedes punaseks või kollaseks, sest kloroplastid muutuvad kromoplastideks. 7. Mida sisaldavad vakuoolid? Vastus: Vett, jääk- ja värvaineid, happeid, suhkrut, mürke, mõruaineid. 8. Mis on siserõhk e
8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme. Vastus: Laapensüüme, maisitärklisest suhkrut lõhustavate ensüümide toimel. 9. Kuidas nimetatakse kiirendavaid aineid? Vastus: Katalüsaatoriteks. 10. Valkude biofunktsioonid. Vastus: *Energeetiline funktsioon, *Ehituslik funktsioon, *Kaitsefunktsioon, *Toksiline funktsioon, *Detoksitatsioon, *Transpordi funktsioon, *Varuaine funktsioon, *Liigutuslik funktsioon, *Signaalfunktsioon, *Retseptoorne funktsioon, *Ligimeelitav funktsioon, *Toiteline funktsioon. 11. Mis on katalüsaatorid? Vastus: Reaktsioone kiirendavad ained. 12. Kuidas mõjutab temperatuur ensüümreaktsiooni kiirust? Vastus: Kui temperatuur tõuseb, suureneb ensüümide aktiivsus teatud piirini. Liigne tõus põhjustab ensüümide denatureerumist, ning ensüümid kaotavad oma mõju. Temperatuuri langedes, ensüümide tegevus aeglustub, kuid ei lõpe! 13. Missugune happelisus sobib paljudele ensüümidele?
energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat s.o. umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: Tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
Sahhariidide tähtsus: · Energeetiline funktsioon (glükoos on organismi põhiline energiaallikas) · Ehituslik funktsioon (tselluloos või kitiin on taimerakkude koostises) · Kaitsefunktsioon (talvel puuokastes suureneb suhkrutesisaldus, väheneb veesisaldus) · Ligimeelitav funktsioon (taimed meelitavad putukaid) 2. Lipiidid (ehk rasvad)- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus, küll aga mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest. (Rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid on organismide energiaallikaks!!! Lipiidide tähtsus: · Energeetiline väärtus (karu- kasutab talveune ajal nahaalust rasvakihti energia
P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad) Ülesanded:
Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained, mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid. Turgor – siserõhk. Ribosoom – valgusüntees. Toodetakse proteiine. Osaleb rakumembraani moodustamises. Ilma membraanita. Mitokonder – Kaks membraani. Moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Viiakse lõpuni glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Vajab hapnikku, eraldab süsihappegaasi. Ribosoomid
· Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. · 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad-
tekitamisel.Kahekordse membraaniga orgamellid:mitokondra-esinevad kõigis päristuumsetes rakudes(taimed,loomad).Ehitus:2 membraani,sisemembraan moodustab sopistusi-kristad(harjakesed),on oma DNA ja RNA,ribosoomid.Ül.rakus:varustamine energiaga.Plastiidid jagunevad:Kloroplastiidid ehitus-2 membraani,sisemembraan moodustab lamedaid kotikesi-tülakoide,omab DNA,Rna ja ribosoomid.Ül:fotosünteesi teostamine.Kromoplastiidid-sisaldavad punaseid,oranse pingmente;esinevad viljades,õuntes;ligimeelitav funktsioon.Leukoplastid-värvuseta.Ül: varuainete talletamine(tärklis).Endosümbioosi hüpotees:mitokondri ja kloroplasti eellased on olnud bakterid,mis suurema raku poolt alla neelati ja seejärel evulatsiooni käigus raku organellideks muutusid.Tõestus-sisaldavad oma DNA,RNA,ribosome.Peale endosümbioondiks muutumist on mõlema organelle DNA hulk oluliselt vähenenud.See protsess pani aluse ennarüootide evulutsioonile.Erinevus:mitokonder- sis.memb
Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb
Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid – tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll. Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks. Kromoplastid – sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollaseid, oranze ja punaseid). Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon – taim vabaneb sügisel jääkainetest. Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid.
Laktoos e piima suhkur Polüsahhariidid e liitsuhkrud Tärklis kartul Glükogeen lihastes , maksas(loomne) Tselluloos naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel Koosneb paljudest monoosi jääkidest Kitiin- putukate väliskihi koostisaine , Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa LIPIIDID Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes Lihtlipiidid A) naturaalrasvad · Tahked loomsed rasvad · Vedelad taimsed õlid (lina , raps , oliivi ) B)Vahad · Taimsed vahad (puuviljadel , õuntel nt ) · Loomsed vahad (mesilaste tarus , mesilas vaha ) Liitlipiidid fosforlipiid esineb rakumembraanis Steroidid Hormoonid. Mees- testosteroon Nais Östrogeen
varuen.allikas Sahhriidide ülesanded · energeetiline ülesanne glükoos, fruktoos, sahharoos · ehituslik ülesanne tselluloos taimeraku kestas, kitiin lülijalgsete välistoeses, seente rakukestas · varuenergeetiline ülesanne taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · toiteülesanne laktoos imetajate piimas · ligimeelitav ülesanne õistaimede magus nektar tolmeldajate putukate ligimeelitamiseks · kaitseülesanne taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu · biosünteetiline ülesanne süsivesikud lähteaineks teiste ainete sünteesil nukleiinhapetes (nt riboos ja desoksüriboos), süsivesikutest lipiidide süntees 4. Lipiidid e rasvad vees mittelahustuvad ühendid (rasvad, õlid, steroidid, vahad, liitlipiidid) Lipiidide ülesanded: · kaitseülesanne
võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Vakuool- koosneb veest,varuainetest. Ülesanded: · kaitse ( siserõhk) säilitaja Rakukest koosneb tselluloosist;mida vanem seda paksem. Ülesanded: · kaitse · ehituslik · teostab · ainevahetuslik Plastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED · Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.Saprotroofid (toituvad surnud
Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Kitiin – putukate välisskeleti koostises, seeneraku kest Glükogeen – energiarikas varuaine loomadel Süsivesikute ülesanded esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest) ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar) NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) Guaniin -> guanosiinfosfaat (G) Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C) Tümiin -> tümidiinfosfaat (T) Komplementaarsed on A=T ja G=C
Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll · Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid · Kromoplastid sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollaseid, oranze ja punaseid) · Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb sügisel jääkainetest · Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid Leukoplastid · Leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes,
2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon õienektar 4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites
2)tselluloos - leidub taimede rakukestades 3)kitiin esineb lühijalgsete toeses ja seente rakukestades 4)glükogeen inimesel talletub maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. Energeetiline 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Struktuurne kitiin(lühijalgsed, seenerakukestad), tselluloos(taimerakukestad) Ligimeelitav õistaimede nektar Varuaine tärklis(taimedes) glükogeen(loomades) Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest Biosünteetiline lähteaineteks teiste ühendite sünteesid 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13
● Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse - tagab siserõhu ehk turgari. SÜSIVESIKUD: ehitus- koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust mitmekesisus- jaotavad monosahhariidiks, oligosahhariidiks ja polüsahhariidiks fuktsioonid: ● energeetiline tähtsus(esmane energiallikas) ● struktuurne ehk ehituslik(kitiin,glükogeen) ● toite(laktoos) ● kaitse(taimedes on rakutsütoplasma suhkrustamine-kaitseb külmumise eest) ● ligimeelitav(õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks) ● bioregulatoorne(süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisisse) ● biosüntees(lähteaaineks teiste ühendite sünteesil) LIPIIDID: ehitus- vees mittelahustavate looduslike ühendite rühm mitmekesisus - jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks funktsioonid- ● energeetiline ül (rasvadel,õlidel) ● ehituslik ül (liitlipiidid) ● regulatoorne ül (steroidid) VALGUD:
Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid, rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised(riboos, desoksüriboos) Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos(glükoosijääk+glükoosijääk),
) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) Lipiidid. : .. orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, liitlipiidid ja steroidid. Tekivad rasvhapete jääkidest ja ka glütseroolist, ka alkohoolist. Steroidid on tsüklilised ühendid. Lipiidide tähtsus : * energeetiline (1g rasva annab 38,9 kJ energiat)
· Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) · Kitiin: lülijalgsete toeses · Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? · Energeetiline · Struktuurne(kitiinlülijalgse ja seened, tselluloostaimerakukestad) · Varuaine(tärklistaimedes, glükogeenloomades) · Toite(piimsuhkur imetajate piimas) · Kaitse(külmumise eest) · Ligimeelitav(õistaimede nektar) · Bioregulatoorne(hormoonid) · Biosünteetiline(nukleiinhapped) 13. Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14. Kuidas jaotatakse lipiide? · LIHTLIPIIDID e. neutraalrasvad · LIITLIPIIDID e. fosfolipiidid · TSÜKLILISED LIPIIDID e. steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub?
· Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. · Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. · Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. · Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. · Energeetiline funktsioon sahhariididest energiarikkamad. · Kaitsefunktsioon mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse
PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek: kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks
• Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. • Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. • Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. • Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid. • Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. • Energeetiline funktsioon – sahhariididest energiarikkamad. • Kaitsefunktsioon – mehhaaniline kaitse põrutuste eest (rasvkude), kaitse liigse kuivuse ja külma eest
Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas
Rakutuum kontrollib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomides on pärislikku ainet ehk DNA-d. 4.Millised ülesanded on rakumembraanil? Piiritleb, kontrollib toitainete sisenemist ja jääkproduktide eemaldamine 5.Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel õpik lk. 52 6.Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna) lk 52 ja 64? Vakuool (vee säilitamine) Rakukest (rakkude kaitse) Kloroplastid (fotosüntees) Kromoplastid (ligimeelitav värvus) 7.Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust)? lk 75 joonis puuduvad kõik membraansed organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid) puudub rakutuum saab jagade teiste bakteritega enda DNA-d (mitte ainult järglastele) 8.Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused, too näiteid. Bakteriiaalsed haigused on nakkushaigused. Need lebivad õhu kaudu (keegi aevastab sinu kõrval ja
Ülevalt tulevad mineraalained ja alt orgaanilised ained. Vakuoolid on ühemembraansed organellid, mille ülesanne on vee või org. Ainete varumine. Kindlustavad raku rõhu. Vakuoolides varutakse jääkaineid, ka pigmente ja alkaloide, et kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks. 2)Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente, on viljades ja õites, nendel on ligimeelitav funktsioon,et tolmelda, ainevahetuslik funktsioon,taluvad madalamat temperatuuri. 3)Leukoplastid ei sisalda pigmente, asuvad juurtes, teatud ainete talletamine, võivad minna üle kloroplastideks. 4)Amüloplast sisaldavad tärklist, tänu neile raku rakukese muutub, juured nt surutakse alla poole. Plasmiid on bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, mille geene on vaja sünteesiks.
fruktoos kui glükoos on organismide peamised energiaallikad)., oligosahhariidid( tuntumad on sahharoos, maltoos ja laktoos), polüsahhariidid(põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen). Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O. Sahhariidide ülesanded: energeetiline(17,6kJ energiat vabaneb 1gsüsivesikute oküdatsioonil), struktuurne nt. tselluloos taimerakkudes, ligimeelitav nt. õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks, varuaine taimedel tärklis ja tselluloos, loomadel ja seentel glükogeen. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil
moodustab sopistusi põhifunktsioon – fotosüntees sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel sisemuses on vesilahus – strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid Kromoplastid Abipigment fotosünteesil Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes (enne langemist) erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ainevahetuslik funktsioon kloroplast kromoplast puulehed enne langemist Leukoplastid kloroplast leukoplast rohelise taime pimedasse kollakas või värvusetu kromoplast kloroplast sattumine ülesanne on varuaine kromoplast leukoplast porgandiotsad valguse käes säilitamine leukoplast kloroplast õie närtsimine
varuaine Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, varuaine loomadel ja seentel, talletub maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1. Energeetiline esmane energiaallikas ( ligikaudu 60% energiast) 2. Struktuurne kitiin ja tselluloos 3. Varuaine tärklis ja glükogeen 4. Kaitse suhkurlahus kaitseb külmumise eest 5. Toite piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) Vedelad rasvad ehk taimsed õlid taimedel peamiselt küllastumata rasvhapped, süsinike aatomite vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine.
· glükogeen · kitiin. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS, ÜLESANDED: Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline (glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen) ja ehituslik (kitiin, tselluloos, riboos, desoksüriboos). * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne raku ehitusmaterjal * varuaine (taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) * kaitse antikehade koostises 4. LIPIIDIDE EHITUS JA ÜLESANDED LIPIIDID on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter)
Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus sõltub valgusest ja taime mineraalsest toitumisest. Kloroplastide (klorofüll) põhifunktsioon on fotosüntees. 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb nende abil jääkainetes. Sügisel värvuvad lehed kollaseks, punaseks, pruuniks, sest karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüllid. Leukoplastid Ülesandeks on varuainete talletamine, näiteks tärklis kogunev amüloplastidesse. Leukoplastid on värvuseta. Plastiidide üleminek Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist Kromoplast kloroplastiks, kui porgandi säilitusjuur muutub roheliseks
1. Energeetiline. Enamikes organismides põhiliseks energiaallikaks (17,6 Kj/g) 2. Toitefunktsioon. Laktoos ehk piimasuhkur. 3. Varuaine. Tärklis on varuainena taimedes. Loomased ja seentes on varuaineks glükogeen. Inuliin- taimedes olev varuaine. 4. Ehituslik ehk struktuurne. Tselluloos taimeraku kestades. Kitiin- lülijalgsete koorikus. (seeneraku kestas). 5. Kaitsefunktsioon. Süsivesikud tagavad taimedel kaitse ärakülmumise eest. Ligimeelitav. Õienektar. 6. Bioregulatoorne. Kuuluvad hormoonide koostisesse. Riboos ja desoksüriboos. Kuuluvad pärilikusaine koostisesse. Lipiidid. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid ehk rasvad. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. 2. Lihtlipiidid moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. 3
annaabi.ee 
