LHV'st LHV Pank omab alates 6. maist 2009.a. krediidiasutuse tegevusluba, mis on väljastatud Finantsinspektsiooni juhatuse otsusega ja lubab osutada kõiki pangateenuseid. LHV on 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev pank, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus. Eestis asuvad LHV pangakontorid Tartus ja Tallinnas. LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. LHV Panga visioon on olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. See on ilma paljude kontorite, automaatide ja sularahaarveldusteta pank, mis on samas kättesaadav igal pool. Klientide mugavaks teenindamiseks on eelkõige selge ja lihtne internetipank. LHV Panga kaardiga maksmine ja vajadusel sularaha väljavõtmine automaatidest saab tulevikus võimalikuks igal pool. LHV Panga väärtused on personaalsus ja mugavus. Igal kliendil on oma isiklik pankur, kes tunneb kliendi soove ja võimalusi. P...
LHV lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto 2001 Alustas investeerimistoode ,,Kasvukonto" Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus...
LHV Pank Tugevus Strateegiline Edulugu mõõdetav siht Unikaalsus Suurim või esimene Midagi teisiti osalus LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Noort inimest on kerge painutada Sa pead suutma tipust alla astuda, kui vaja Mis teeb juhist hea juhi Ümbritsen end endast parematega Ma ei sea endale eesmärke Vaesus genereerib vaesust Ettevõtja (isiklik) elu ongi tormilisem Mida rohkem meedia sind armastab, seda rohkem ka lööb Minu sõnad kellegi äri paremaks ei tee Lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto Algas esimene aktsiamäng (tänane ,,Börsihai") 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifo...
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto ...
EESTI PANGAD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Pankade kadumine Eesti pangandusturult 1990-2009................................................................ 1 Kunagised suuremad pangad.......................................................................................................5 1.Aktsiapank Eesti Hoiupank..................................................................................................5 2.Hansapank............................................................................................................................5 3.Ühispank.............................................................................................................................. 5 Pangad Eestis Täna.......................................................
Lääne Viru Rakenduskõrgkool XXX ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: XXX 2012 VISIOONID JA MISSIOONID 1. Swedbank AS visioon - Meie visioon on olla pank, mis toetab inimeste, ettevõtete ja ühiskonna arengut. Soovime olla enamat kui pank. Swedbank - beyond financial growth. 2. LHV Pank visioon - On olla esimene ja eelistatuim uue põlvkonna pank Eestis. LHV Pank missioon -Arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Kommentaar Visioon on kindlasti teostatav kuid, et pank oleks esimene ja eelistatuim peaks see tegelema ka igapäevatehingutega. LHV-l on olemas küll internetipank, kuid sellel puuduvad näiteks sularahaautomaadid. Samuti puuduvad LHV-l sellises ulatuses kontorid nagu näiteks Swedbank-il ja SEB-l. 3. A le Coq visioon - A.Le Coqi eesmärgiks on olla kõige ...
Pangad ja teenused PANGAD Lae Arveldu Klienditu Krediitkaa Investeerimishoi Pensio n s gi rt us n SEB + + + + + + DANSKE + + + - + + SWEDBAN + + + + + + K BIGBANK + + + - - - LHV + + + + + + Kommertspangad eestis: BIGBANK Citadele Banka Eesti Filiaal Danske Bank A/S Eesti Filiaal DNB Pank Krediitipank LHV Pank Nordea Pank SEB Swedbank Tallinna Äripank Versobank
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustan...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aast...
Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen.......................................................................................................6 1.5Kod...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid..................................................................................................
Karl Erik Õunapuu, ISd 15 Krüptoraha olevik ja tulevik Krüptoraha ehk cyptocurrency on eksisteerinud juba aastast 2009, kuid siiski enamik inimesi ei tea täpselt mis see on ega pole proovinud seda ka endale selgeks teha. Krüptorahasid on loodud mitmeid sorte erinevatel platvormidel, kuid tänapäeval on üheks kõige levinumaks Bitcoin, rahvakeeles tähisega BTC kuid valuutavahetusorganisatsioonides kutsutakse seda kui XBT. Krüptoraha teeb eriliseks asjaolu, et see on täielikult detsentraliseeritud, mis tähendab seda, et sellel ei ole juhtivat üksust - see ei vaja panku, maksekesuseid ega ka teisi organeid ülekannete sooritamiseks. See toimib täielikult P2P ehk peer-to-peer baasil, ehk võrgus olevaid vabatahtlike seadmeid kasutatakse ülekannete kohaletoimetamiseks ning autentsuse kontrollimiseks - see süsteem on pa...
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 5 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse saab avada: EUR, USD, SEK, GBP, NOK, LTL, LVL, CAD ja AUD Sissemakse alates 190 eurost ...
Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse aadressil Tartu mnt 2, Tallinn. LHV ärinime muutmine: LHV Directist...
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Raha hoiustamine tähendab oma raha panga kätte usaldamist ning seeläbi hoiustatava rahasumma kasvatamist intresside näol. Pankade kasu raha hoiustamise juures on see, et pangad saavad lisaraha, mida kasutada (kuid nad peavad olema kindlad, et saavad kliendile raha hiljem tagasi maksta). Oma esitluses toon välja enda arvates suuremad ja tähtsamad pangad, milleks on Swedbank, SEB, Danskepank, LHV Pank, Nordea Pank ning Krediidipank. Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega. Hoiu...
Organisatsioonide missioonide analüüs 1. Elisa teenindab Põhjamaades ligikaudu kaht miljonit klienti, sealhulgas Eestis ca 500 000 klienti. Eestis suuruselt teine mobiilsideoperaator Elisa pakub oma klientidele laia valikut erinevaid mobiili- ja andmesideteenuseid. Elisa mission: Toome elamusi ja tootlikkust igapäevaellu. Selle ettevõtte missioon on üks kehvematest, mis ma leidsin. Missioon peaks olema organisatsiooni olemasolu põhjendus, sellest ei loe välja, kuhu ettevõte tahab liikuda, milline ta tahaks olla. Hea missioon on koostatud tarbija poole pealt ning ta peaks kirjeldama oma teenust ning kellele teenus on suunatud ja mida soovitakse parandada. Selles missioonis ei ole teenuse kirjeldamisest mitte sõnagi. Kui inimene seda loeb, siis ta ei saaks aru, mis valdkonnas ettevõte töötab. Sõna "tootlikus" käiks paremini mõne tootmisettevõtte kohta, mitte mobiili ja andmesideteenu...
PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettev...
OÜ ÄRIPERE Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 LÄÄNE-VIRU MAAKOND 11.11.2015 nr 2-1/3 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika ik.49012122804 käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Tamm Juhatuse esimees Milvi Pilveke 666 4455 [email protected] Tartu mnt 62 Telefon +372 666 5522 Arvelduskonto EE772000457 10115 TALLINN Faks +372 666 2255 LHV Pank E-post: [email protected] Registrikood 700083253 Inernet: www.aripere.ee
OÜ ÄRIPERE AS Eesti Post Pallasti 28 11411 TALLINN 11.11.2015 nr 1-4/3 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Tartu mnt 62, tegutsedes oma seadusliku esindaja –juhatuse liikme Jüri Tamm isikus, volitab MARI MAASIKAS’t (sünniaeg 12.12.1990) vastu võtma alates 01.12.2015 osaühingu Äripere ettevõttesse saadetud tähitud postisaadetised. Volikiri kehtib 31.12.2015 Volitatud isiku allkiri (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Tamm Juhatuse liige Tartu mnt 62 Telefon 666 5522 Arvelduskonto EE772000457 10115 TALLINN Faks 666 2255 LHV Pank E-post: [email protected] Registrikood 700083253 Inernet: www.aripere.ee
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ETTEVÕTTE INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse...................................................................
OÜ GlamHouse Laura Kask Tallinna 45 44311 Rakvere 17.03.2009 nr 2-1/3 VASTUSKIRI Lugupeetud Laura Kask Täname, et teavitasite Teil tekkinud probleemist. Oleme tutvunud kaebusega, mis laekus 17.03.2009. Vabandame tekkinud segaduse pärast. Antud päeval kui te tegite broneeringut, katkes meil ühendus serveriga ja teie broneering ei kajastanud meie arvutisüsteemis. See juhtum oli ka meie jaoks esmakordne ja klienditeenindaja ei oskanud antud segaduses aidata. Sõbrapäeva nädalavahetus olid meil kõik toad välja müüdud. Me peame lugu väga oma klientidest ja nende rahulolust meie juures puhates. Selle tõttu pakume ainult teile vabalt valitud kuupäeval sama paketti. Lisaks paketi juurde meie poolne tasuta kingitus 30 minutit ,,Kuninglik Tai massaaz" kahele. Veelkord vabandused juhtunu pärast ning loodame, et võtate pakkumise vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja pe...
KLIENDI PROGRAMMID SEB kuldkliendi tingimused: http://www.seb.ee/files/tingimused/Kuldkliendiprogrammi_tingimused_est.pdf NORDEA kuldkliendi tingimused: Oled ise või koos perega liitunud Kliendiprogrammiga Vähemalt üks aktiivne arvelduskonto (3 kuu käive kokku vähemalt 7825 kr) Kasutad vähemalt viite erinevat panga-, liisingu-, või kindlustustoodet. Omad laene, hoiuseid ja/või investeeringuid kogusummas vähemalt 350 000 krooni Põhimõte seisneb selles, et mida rohkem sa selle panga tooteid tarbid seda suuremaid soodustusi on võimalik saada SWEDBANK kuldkliendi tingimused: https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/home/useful/cond_gold_est.pdf Ei anna veel võimalust privaatseks panganduseks. SWEDBANK privaatpangandusekliendi tingimused: Kliendiks saamine ja esindused Privaatpanganduse kliendiks saate, kui Teil on alates 1 000 000 kroonist finantsvara või kuusi...
Liising Olemus ja eripära Liising on leping, millega liisinguandja ehk redileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks. Liisinguperioodil jääb vara omanikuks liisinguandja. Liisinguvõtja saab omandiõiguse siis, kui kompenseerib liisinguandjale täielikult vara seotusmaksumuse või ostab selle vastavalt jääkväärtusele välja. Liisitakse erinevat vallas- ja kinnisvara, näiteks sõidukeid, masinaid, seadmeid ja tehnikat. Autoliisingu tingimuste võrdlus Swedba LHV Coop nk pank Liisingus Alates Alates Alates umma 5000 5000 5000 eurost eurost eurost ( ilma käibemaks ( ilma (sh uta) käibemaks käibemaks uta) ) Intressi 1% ...
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida e...
Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a 100% Osa x p% Näide 1. Mardil on SEB pangas 3000 eurot, millest arvutatakse aasta lõpus 2% tulu (intressi). Mitu eurot saab Mart intressina aasta lõpus? Tulu E Terviku leidmiseks prot...
Ettevõtte ajaloost: Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik ,,Osta", mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971. aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole. Minule teadaolevad andmed ettevõtte tegevusest on pärit alates 1996. aastast, millal ettevõtet juhtis Madis Võõras ning suurem osa aktsiatest kuulus kunagistele ettevõtte juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt seotud Akadeemia teel asuva tootmisüksusega, kus toodenti nii Klementi brändi all olevaid naisterõivaid, kui tehti ka allhankeid. 1998. aastal käis meediast läbi plaan AS Klementi ja AS Baltika ühinemisest, kuna mitmed Klementi aktsionärid olid käinud kohtumas Baltika juhtkonnaga, k...
Ettevõtlus Pangandus Alge Oks [email protected] 50 761 62 Ettevõtlus · Ettevõtlus on majandusteooria järgi ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning ettevõtte omanike vara suurendamiseks. · Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. · Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus · Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 EESTI TEENINDUSE HINNANG Uurimus Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö eesmärk on uurida teenindust Eestis tervikuna ja uurida teenindust Eesti pankades. Lisaks uurida teeninduskultuuri ja tuua välja teeninduse tugevused ja nõrkused. Autor püüab leida ka lahendusi probleemidele Eesti teeninduses. Uurimisülesanded: · selgitada välja teeninduskultuur Eestis, · leida seoseid teenindajate ja klientide vahel, · analüüsida teenindust Eesti pankades, · anda ülevaade teeninduse tugevustest ja nõrkustest. Materjali otsitakse päevakajalistet artiklitest ja lisaks ka ühest teadusartiklist. Töös arutletakse millised on Eesti teeninduse suundumused ja milline teenindusega seotud mõttekultuur on Eestis. 3 1. TEENINDUS 1.1. Teenindus Ee...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 ...
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel ...
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väär...
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandei...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli in...
Raha, finantsinstitutsioonid ja turud Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Ühistu tüüpi finantsinstitutsioonid Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Inves...
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud ...
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ...
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha ra...
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED M...
Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Teele Jänes Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain..........................................................................
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus pandi vale täht ühte kohta, mille tulemusena anti 125 kordne doos patsiendile. o MCO marsi satelliidi maandumise ebaõnnestumine, nimelt tarkvara arvutas vale trajektoori, kuna oli kaks eri pikkusühikut ehk meetreid ja naela. Tarkvaratehnika ajalugu: o Esmakordselt kasutati seda NATO-s 1968, oli mõeldud ideena, kuidas to...
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...