Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lepingute täitmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
leppetrahv, viivis, lepingupool, võlgnik, võlausaldaja, vastuvõtuviivitus, käendus, tüüptingimus, leppetrahvile, teata, põhivõlgnik, concept, term, tasuma, pakutud, rahasumma, tühisus, kahjustav, nõudmine, lepiti, täitmisele, käendaja, tulevast, võlaõigusseadus, riigiteatajaTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine Teenuste turundus ja juhtimine Kädril Saia VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 Sisukord Majandusarvestus ja ettevõtluse juhtimine......................................................1 Teenuste turundus ja juhtimine........................................................................1 1.SISSEJUHATUS.........................................................................
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Inge Antell VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII Referaat Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2014 SISUKORD 1VIIVIS............................................................................................ 3 2LEPPETRAHV..................................................................................4 3KÄENDUS....................................................................................... 5 1
Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest
võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu;
Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud ja täielikud kohustused.
suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille
suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille
• VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. • Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Võlasuhte olemus • Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. • Konkreetseid eesmärke saavutatakse aga läbi erinevate õiguste ja kohustuste teostamise. • Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest: • Leping; • Seadus (VÕSi eriosa ja siis VÕSi üldosa);
Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt. VÕS § 653 Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg. 8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused
lugeda sõlmituks hageja kui sõiduki omanikuga. Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust õigesti, et parkimistingimuste p 10 ei ole tühine tüüptingimus. Maakohtu hinnangul võimaldab see lepingupunkt tõlgendust, et parkimistingimuste rikkuja (sõiduki juhi) vastutus pannakse kolmanda isiku (sõiduki omaniku) kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et sellist järeldust parkimistingimuste p-st 10 teha ei saa. Viidatud lepingupunkt ei pane parkimistingimuste rikkumise korral vastutust kolmandale isikule, vaid sätestab parkimise korraldajale õiguse eeldada,
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus
6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt
lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Võlasuhe (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja)
Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Võlasuhete liigid: lepingulised ja lepinguvälised.
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh
Võlaõiguse üldosa II kontrolltöö Küsimused: 1. Kuidas saab võlgnik vältida enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamist? Paragrahv 104 annab kohustust rikkunud võlgnikule seadusest tuleneva õiguse oma rikkumine veel ise parandada või asendada (heastada), näiteks puudustega kaupade asemel tarnida uued või parandada puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik
juhul nõuaks ta notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmida. Ehk antud müügileping on kehtiv. 2. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma kohustuse rikkumise eest, v.a. kui rikkumine on vabandatav ehk põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3. VÕS § 15 lg 1 aga sätestab, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine,
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas .
midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada
reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega. Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust
(seadusjärgne esindusõigus). 17 Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhe. (Slaid 6 ja 7) ,,Võlg on võõra oma" - seda eesti vanasõnu teavad ilmselt kõik. Sõnaga 'võlg' seostub tavaliselt sõna 'raha' - raha võlgnema. Kehtiv õigus käsitleb mõistet 'võlg' laiemalt, mõeldes võla all igasugust võlgniku kohustust, mida ta võlausaldaja ees peab täitma. Seadus määratleb võlasuhet järgmiselt: Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlasuhte olemusest võib
tingimustele? Palun põhjendage oma seisukohta? Vastused: 1. a) Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus olema kokku lepitud lepinguliselt. b)Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (§ 159, lg 2), kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (§113 lg 2). c) Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral(§113 lg 1), aga leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud
01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma. - Lepingu sõlmimine ja kehtivus– (VÕS § 9) kaasuse teksti kohaselt on pooled lepingu sõlminud. Kaasusest ei järeldu, et lepingul oleks sisu- või vormipuudusi
kokkuleppe lahendada. Probleem tekib juhul, kui töötaja rikub konkurentsikeeldu ja keelu klausel on puudulikult sõnastatud. Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest. Tsiviilõiguse üldpõhimõtte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist, v.a siis, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või seadusest tulenevalt ei pea kahju hüvitama. Riigikohus on leidnud, et töötajale makstud eritasu ei ole käsitatav tööandja kahjuna, sest tööandja ei maksnud eritasu kohustuse rikkumise tõttu. Kui töötaja poleks keeldu rikkunud, oleks tööandja palgakulu ikka kandnud. Seega pole kulutuste kandmine lepingu töötajapoolse rikkumise tagajärg
annaabi.ee 
