Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Leonardo da Vinci". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
walter, isaacson, varrak, 2019, elatud, elke, linda, arhitekt, inimkeha, maalikunst, firenze, notar, freud, segamine, möödudes, figuur, hieronymus, emotsioonid, laurie, schneider, adams, italian, renaissance, lihastest, ratsamonument, vaatlus, kujutlusvõime, lõputu, geenius, väljend, projektid, naturalismi, mona, lisaga, ringile, leiutamineSain teada kes ta oli, mida mõtles ja tegi. Sain ka rohkem teada tema kustiteostest, tema iseärasusest, raskest elust, sõprustest ja fantastilistest ideedest, mida ta mõtles ja kirja pani. Ta oli tõesti oma ajast ees, see on kindel. Kasutatud allikad Phillips, John 2006 ´´Leonardo da Vinci, mees, kes oli oma ajast ees´´(lk 8, 10, 12-13, 21-23, 24-25, 34-35, 36, 38-39, 40-41, 48-49, 54-55, 51, 42) Buchholz, Elke Linda 2006 ´´Leonardo da Vinci´´(lk 7, 10, 65) http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Leonardo_da_Vinci_paintings
................................................3 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos............................................4 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes............................................................5 1.4 Tagasi Milanos............................................................................5 1.5 Kunstniku viimased eluaastad.........................................................6 2. Looming 2.1 Maalikunst..................................................................................6 2.1.1 ,,Maarja kuulutus"..................................................................7 2.1.2 ,,Kuningate kummardamine"....................................................7 2.1.3 ,,Madonna kaljukoopas"...........................................................8 2.1.4 ,,Püha õhtusöömaaeg".........................................................
Leonardo noorpõlve looming tõestab, et ta ületas oma õpetajat maalioskustes juba enne, kui õpinguaastad lõppeda jõudsid. Kahekümne aastasena võeti Leonardo ametlikult Firenze maalikunstnike gildi liikmeks. Sellest ajast alates võis ta iseseisvana võtta vastu tellimusi, kuigi töötas endiselt Verrocchio töökojas. Kaasaegsed iseloomustavad Leonardot kui erakordselt kaunist ja rahuliku loomuga meest, kelle riietus oli alati hoolikalt valitud. Nendel aastatel huvitas maalikunst teda enam kui miski muu. Lisaks Neitsi Maarja teemalistele maalidele, mille järgi oli sel ajal suur nõudlus, maalis ta ka esimese portree. Lõpuks hakkas Leonardo maailma esimest suurt altarimaali ''Tarkade kummardamine''. Mitmed tema töödest on halvas seisukorras ja seetõttu halvasti tõlgendatavad või ''Püha Hieronymuse'' moodi pooleli jäänud. Sellele vaatamata on nendes töödes juba näha uuelaadsust ja eripära. Leonardo oskas paremini kui keegi muu anda oma figuuridele elavust.
teaduslike tööde poole. Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks: esiteks märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis, et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine
üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud kõige mitmekesisemaid võimeid. Vinci ei olnud mitte ainult ainulaadse andega maalikunstnik, vaid ka skulptor, arhitekt ja insener. Vähe sellest - ta tegeles ka kõikide teadustega ja on nii mõnelgi loodusteaduse alal teerajajaks; ta oli andekas muusikamees, luuletaja ja improvisaator. See mitmekesisus, nii tähtis kui see ka võis olla tema kunstilise isiksuse väljakujunemisel, oli teisest küljest kahjulik, sest see killustas ta jõudu ja takistas teda kontsentreerumast ühel, siiski kõige tähtsamal - maalikunsti - alal. Ta jättis
ilmnes suundumus teaduslike tööde poole.Märkmeraamatute kirjutamine jätkus pidevalt läbi elu. Need on jagatud kaheks: esiteks märkmed, milliseid ta kirjutas pidevalt vihikutesse, mida enesega kaasa kandis, et saaks kirja panna kõike, mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: 1. maalikunst 2. arhitektuur 3. mehhaanikaelemendid 4. inimese anatoomia Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast.Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides.Leonardo märked on erilised veel kahel põhjusel: oma teksti illustreerimine joonistega ja peegelkirjas kirjutamine. Tavalises illustreeritud raamatus
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci oli juba eluajal tuntud kui sädelev isiksus ja üks Itaalia andekamaid maalikunstnikke. Varasest noorusest saadik tõukas teda tagant raugematu energia. Ta pingutas selle nimel, et maalida ja joonistada täiuslikult. Samuti pani ta paberile üksikasjalikke joonistusi loodusest, inimkeha anatoomiast ja mehaanikast. Ta jõudis mitmete tähelepannuväärsete ideedeni. Tema märkmetest leitud visandid meenutavad tanke, lennukeid, helikoptereid ja paljusid teisi masinaid, mis leitati alles kuni 400 pärast kunstniku surma. Leonardo da Vinci sündis põneval perioodil Itaalia ajaloos, mis sai hiljem tuntuks renessansi nime all. Huvi vana-kreeka ja -rooma kultuuri vastu tõi 14. sajandil kaasa teaduse ja kunstide taaselavnemise. 1452
4.2.Leonaro iseärasused 1. Leonaro oli vasakukäelina ja ta kirjutas kiiruga paremalt vasakule. 2. Enamus tema töödest on lõpetamata, kuna ta ei julgenud rohkem maalida, sest ta kartis eksida. 3. Tema visandid on lehe nurkadel või juhuslikel lehtedel, mida pole leitud.(Jilek, 1988) 12 KOKKUVÕTE Selle uurimustöö tulemusena sain teada, et Leonaro da Vinci lisaks maailmakuulsale maalikunstnikule ka leiutaja, arhitekt, skulptor, inimese anatoomia ülesjoonistaja.(Mets, 2002) Sellest järeldub, et ta oli mitmekülgne teadmistehuviline, sest ta tahtis teha imesi.Omapärasel kombel see tal ka õnnestus.Kuid ükski kunst ei sünni ainult andekusest.Andekuse muutis, millegiks erakordseks armastus oma töö vastu.Just armastus on see, mis peegeldub ka nägudelt tema loodud taiestel. Palju on Vinci elus teadmata seiku.Väga vähe on teada tema emast ja ometi just temaga seostatakse Vinci loomingu algmeid
helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. 3 Leonardo elulugu Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina
Leonardo lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. 3 Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus
....................................................3 Leonardo da Vinci elulugu................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................6 Kasutatud materjal..........................................................................7 Pildid..........................................................................................8 Sissejuhatus Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Elas aastatel 1452-1519. Tegin referaadi just sellest mehest, sest olen temas palju kuulnud. Olen ka näinud mitmeid töid tema poolt, näiteks "Mona Lisat" ja "Püha õhtusöömaaega". Olen ka kuulnud mitmetest tema leiutistest, mis on mulle tõsiselt meeldinud, need olid näiteks helikopter ja allveepaat. Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev
lennuki ja helikopteri prototüüpide plaane. Tema põhjalikud ja laialdased uurimused anatoomia vallas väljenduvad anatoomilistes joonistes, mida võib lugeda renessansiaja teaduse märkimisväärseimateks saavutusteks. Leonardo oli ka kõrgrenessansi inimeste tüüpilisim ja ka kõige täiuslikum esindaja. Tema loomingulised võimed leidsid endale rakendust peaaegu kõigil vaimse tegevuse aladel. Ta oli maalikunstnik, kujur, insener, arhitekt, kunstiteoreetik, kirjanik, looduseuurija ja tehnik, kusjuures tema saavutused kõigil neil aladel olid väljapaistvad. Leonardo pidevalt otsiva ja rahutu vaimu, töötahte ja töövõime ees tunti aukartust juba 16.sajandil, tuntakse nüüdisajal ja ka edaspidi. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano- periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased
kannatusi; nad elavad ühes kehas, nad on pärit ühest ja samast sügavikust. · Mida suurem on olend, seda suurem on ka tema võime kannatusi taluda. · Ei tohi tahta võimatut. · Mina kestan. · Suurim õnn saab suurima õnnetuse põhjuseks ja tarkuse täiustamine saab rumaluse põhjuseks. · Hästi elatud elu on pikk. · Ja nõnda sellal, mil ma uskusin, et õpin elama, õppisin surema. Leonardo da Vinci suri 2. mail, 1529. aastal. Ta elas kuuekümne kuue aastaseks. Leonardo surivoodi kõrval seisis truu Francesco Melzi. Viimasel teekonnal saatsid teda vaesed, kellele ta oli palunud münte jagada. Pärandi saatus Leonardo käsikirjad viskas Orazio, notar, pööningule ning jagas kõigile, kes nende vastu huvi tundsid
sünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 4 2. Leonardo da Vinci elulugu Leonardo da Vinci (sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansi mehe arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema
Perekond Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega ma
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci) sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ning suri 2. mail 1519. Prantsusmaal, Clouxis. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud
Leonardo da Vinci õieti Leonardo di ser Piero da Vinci sündis 15. aprill 1452 Itaalia, Anchianos –ja suri 2. mai 1519 Prantsusmaa, Clouxis oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas. Siit pärineb idee madonnast kaljukoopas ja ka "Kuningate kummardamine", kus last hoidva ema ümber on kogunenud külarahvas, eemal aga varitseb möll. Leonardo sündis sõjaajal, mil kondotjeerid oma palgaväega laastasid ja vägistasid. Oma esimesed eluaastad elas ta tulekollete keskel ja tema uurijatele on siiani arusaamatu, et tal alati oli üksk�
Leonardo da vinci Renessansi aja silmapaistev inimene Sissejuhatus Leonardo da vinci ehk Leonardo Vinci külast. Ta oli üks mitmekülgsemaid inimesi oma põlvkonnast. Ta tegeles väga erinevate aladega maalimise leiutamise ja inimkeha uurimisega.Seepärast öeldaksegi et: Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kuigi ta ei olnud koolis just parim õpilane hämmastas ta oma teadmistega kõiki. Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze
Eesti Raamat, Tallinn 1979 Dennis Kennedy, "Shakespeare ja stsenograafia: XX sajandi lavastuste ajalugu". Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9–104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim Perekond Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle
vararenessanss, Cinquecento e. kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze Renessansiaja kultuuri häll ja vararenessansi tähtsaim kunstikeskus oli Firenze. Siin valitses 1434. aastal rahva kaasabil võimule tõusnud Medicite suguvõsa, kelle esindajad on ajaloos tuntud kunsti soosijaina. Firenzes töötasid paljud kuulsad kunstnikud, nende hulgas arhitekt ja skulptor Filippo Brunelleschi, kelle kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitisele oli eeskujuks kõigile renessansiaja arhitektidele. Jõukas Firenze linnriik sünnitas mitmed renessansi säravaimad saavutused. Hoolimata poole elanikkonna hukkumisest 1340. ja 1348. aasta katkupuhangutes ning sõdade, rahvamässude ja vandenõude tormidest oli 15. sajandil Firenze õitseaeg. Linn, mida rikkad kaupmeheperekonnad ja tsunftid valitsesid sõltumatu kommuunina, oli
3 Martin Schongauer (u. 1448/50 1491) Albrecht Altdorfer (1480 1538) Matthias Grünewald (1480 1528) Lucas Cranach vanem (1472 1553) Hans Holbein noorem (1497 - 1543) 5. Leonardo da Vinci 1452-1519 Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius. Lisaks maalikunstile oli ta ka väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ja leiutaja (kavandas alles saj. hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev jne.) Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates
Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber (tsentraalehitised)
dialektika, mis Platoni õpetuse taustal on põhjendatult valdav seisukoht. Ainult dialektika otsib asjade olemust, kõik teised tehnikad tuginevad doxa´le või inimese kirgedele või tekitamisele ja kokkupanemisele... Samas ütleb Platon, et kõik tehnikad on ühtviisi head, et saada targemaks, vaatamata sellele, et paljud tehnikad on tühised. Platon ei fikseeri seda, kus tehnika algab ja kus lõpeb. Mis puutub lõppu, siis eristab ta tehnikast stohhastikat. Maalikunst ja skulptuur on näiteks tehnikad, kui aga hakatakse rääkima pintslist ja värvist, siis see on juba stohhastika valdkond. Täpsemalt tähendab stohhastika õiget sihtimist ja tabamist. Muusik, kes tabab keelpillil õige tooni, on teinud seda stohhastika abil. Stohhastika võib toimida ka ilma teadmiseta, see võib olla ainult treeningu ja vastava kogemuse tulemus. Kus aga algab techne, see on vähem selge. Näiteks on Platoni tekstides khti, kus ta eristab tedmist tehnikast
toimuda väga erineval moel läbi kujutava kunsti, tantsu, laulu jne U 500-100 a ema pandi kirja rasa teooria. Seda on hiljem pidevalt laiendatud ja täiendatud. Raamatus kirjeldatakse 8-9 rasatüüpi, meeleoluseisundit. See on avaldanud mõju ka tänapäeva India kultuurile tantsule, laulule ja filmile. Islamimaade esteetika Suurel määral mõjutatud islamist. Islami pühakirjad on pärit 7. Sajandist. Kirja pandud Muhhamedi poolt araabia keeles. Olulisem, et keelatakse inimkeha ja Allahi kujutamist. Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge. Inimese keha kujutamise keeld tuleb sellest, et inimesest oleks võinud saada ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
annaabi.ee 
