Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lennukil" - 48 õppematerjali

lennukil on veel tõrjesüsteem , eesm'rgiga muuta lähenevate raketide kurssi.
Eurofighter typhoon
22
pptx

Eurofighter typhoon

2011. aastal kasutati Typhoone Liibüas. Itaalia turvab nendega Albaania õhuruumi, Suurbritannia Falklandi saarte õhuruumi. Tehnilised näitajad Tiivaulatus: 10,95m Pikkus: 15,96m Kõrgus: 5,28m Tühimass: 11 000 kg Max mass õhkutõusmisel: 23 500kg Tippkiirus: 2495 km/h Lennukaugus: 3790 km Lennulagi: 19 812 km Tehniline Jõuallikateks on kaks EJ200-tüüpi mootorit, kumbki tõmbejõuga 90 kN. Relvastuses on 27 mm kahur, muude relvade jaoks on lennukil 13 kinnituskohta. Neile kinnitatava relvastuse kogukaal on maksimaalselt 7500 kg. Lennukite müük 2017. aasta seisuga on ehitatud 510 hävitajat. Üks lennuk maksab 90 miljonit eurot. Suurbritannias-160, Saksamaal-143, Itaalias-96, Hispaanias-73, Saudi- Araabias-72, Austrias-15. Kokpit Kasutaja vajadused olid väga tähtsad kokpiti kujundamisel, kujundamisel kasutati sõjaväe pilootide ja spetsialistide abi. Lennukit juhitakse tõusuhoovaga, mis asetseb keskel.

Tehnika → Tehnikalugu
2 allalaadimist
Geograagia kui teadus - GIS
2
docx

Geograagia kui teadus - GIS

Järjest rohkem hakati kasutama ka asukoha määramise süsteemi GPS-I, seda just igapäevasel navigeerimisel, maamõõtmisel ja kaardistamisel. Kuna asukohaga on seotud väga palju infot, siis aitab GIS leida selles korrapära, mida ilma kaardita ilmselt ei suudetaks leida. GIS-I andmete kogumisel on oluline roll kaugseirel. Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse jälgida ohupiirkondi pika ajavahemiku jooksul, et teha kindlaks protsesside kiirus, hinnata nende mõju loodusele ja anda keskkonnajuhtidele vajalikku teavet (Ookeanite saastumine, kõrbestumine, liustike liikumine jne.).

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Õhusõiduki ehitus
30
docx

Õhusõiduki ehitus

 Keerigeneraatorid  ebasümmeetrilised stabilisaatorid   Paraplane  Slot- esimene osa on lähedane algsele tiivaprofiilile, kuid tiiva ja selle vahel on ava  C 130-levinuim transpordilennuk,  Fowler tagatiib  Airbus a400m Atlas o 8 labalised komposiidist propellerid  Coanda efekt o Kaldtüüridel vähene mõju  C 17 mootorid puhuvad tagatiibade peale,  Stol lennukil puhuvad põlemisgaasid tiiva peale/alla, sealt on tahmane  Stol lennukitel on mootorid tiibadele kõvasti lähemal Hüdraulika Ühel poolel vedru, teisel õli: pidurid, lukustusmehhanismid Mõlemal pool õli: teliku hüdraulika Tavaline õlirõhk peab olema 300psi Maksimaalset rõhku kontrollib klapp Kui rõhk peaks süsteemis langema, on vahel klapp, mis sulgeb ning primaarseid süsteeme on võimalik kasutada

Masinaehitus → Masinatehnika
22 allalaadimist
Meediatekstide võrdlev analüüs-online-tekst
4
docx

Meediatekstide võrdlev analüüs (online-tekst)

DPA meediaväljaandeid, Mida? Lennuki vrakist Mida? Pühapäeva hommikuks oli leitud 163 inimese ja selle ümbrusest 5 km raadiuses on leitud surnukehad. 3- aastase tüdruku surnukeha leiti vrakist umbes 150 inimese surnukeha, millest osa on 8 kilomeetri kauguselt. Miks? Julgeolekuallikate põlenud, Miks? Kukkus alla kuna lennukil oli hinnangul võis tegemist olla tehnilise rikkega, kuid tehniline rike või tulistati alla. äärmusrühmitus Islamiriik teatas nendepoolsest lennuki allatulistamisest. http://uudised.err.ee/v/valismaa/0b26e4c9-07ca-4451-8566-4b16a8fe67b7/vene-reisilennuk-224- inimesega-pardal-kukkus-alla-katastroofist-ei-paasenud-keegi-eluga http://maailm.postimees

Meedia → Meedia
7 allalaadimist
George W-Bush
1
odt

George W. Bush

Kuigi ta valiti presidendiks veel teisekski ametiajaks, on rahva toetus George W. Bushile järjest vähenenud ja on praegu peeaegu olematu, nagu näitab ka vapustav kaotus äsjastel Kongressi valimistel. Ameerika president saabus eesti visiidile lennukiga mille nimeks oli Air Force One. Selles lennukis on kaks kööki kus on kolme nädala toidu -ja joogivarud. Presidendi lennuki korpus on "kõvastatud", tõrjumaks tuumaplahvatuse tekitavaid elektromagnetilisi võnkeid. Lennukil on veel tõrjesüsteem , eesm'rgiga muuta lähenevate raketide kurssi. Selle lennuki ülalpidamiskulud on 693 000 krooni tund ja kütusekulu 0,07 km/l. Eestis sõitis ta ringi General Motors Cadillac DTS´iga millel on 1100 kg soomust, mis suudab vastu seista granaadiheitja rünnakule.

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel
2
odt

Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel

Helifilmile ülemineku üheks tulemuseks oli ka Ameerikas sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks uueks zanriks oli dokumentaalfilm. Arhidektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil, milles hiljem ehitati lugematul arvul ilmetuid suuri karpmaju. Olulistest leiutistest võib nimetada tsellofaani ja eriti nailonit. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Peaaegu kõiki valdkondi puudutas ka elektri jätkuv võidukäik, varsti jõudis elekter igasse kodusse.

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Muutused-mida tõi kaasa I maailmasõda
2
docx

Muutused, mida tõi kaasa I maailmasõda

romaane ja kuulasid raadiot- kõik meelelahutusvormid arenesid ja rahvas otsis sellest lohutust unustamaks minevikku. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil arenes tehnika tohutult. Tänavapilti ilmus aina rohkem autosid, film sai juurde sünkroonse heli ja pilt muudeti seejuures isegi värviliseks. Elekter jätkas oma suurt võidukäiku ning peagi jõudis elekter igasse kodusse. Üks tehnikaimede murdepunkt toimus aastal 1927, kui ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Üsna varsti muutusid lennureisid tavaliseks ja hakkasid oluliselt kujundama 20. sajandi inimeste maailmataju. Maailmapilt muutus avaramaks just tänu sellistele tehnika-saavutustele. Kuid aeg pärast Teist maailmasõda polnud ainult lust ja lillepidu. Tervet maailma tabas aastatel 1929-1933 Suur majandukriis, mis sai alguse 29.oktoobril New Yorkis. Põhjusteks võib pidada nii ületootmist, vale majandamist kui ka valitsuse vigu kriisi toimumise ajal

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
11-septembri terrorirünnakud ehk 9 11
17
pptx

11. septembri terrorirünnakud ehk 9/11

alla lennukit mis sinna oletavalt sisse sõitis. Teine teooria on see, et lennukit ei olnud üldse, vaid Pentagoni tabas rakett. Vandenõuteoreetikute põhiliseks argumendiks peetakse olevat see, et kuidas saab mahtuda 125 jalga lai ja 155 jalga pikk lennuk auku, mis kõigest 60 jalga suur. Hukkunud 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2996 inimest, kaasa arvatud 19 kaaperdajat ja 2977 ohvrit. Hukkunud jaotuvad järgmiselt: 246 hukkus kokku neljal lennukil (millel polnud ühtegi ellujääjat), 2606 New Yorgis (nii tornides kui maapinnal) ja 125 Pentagonis. Rohkem kui 90 riigi kodanikke sai World Trade Centeris surma Terrorismivastane sõda Peale seda kuulutasid Ameerika Ühendriigid välja terrorismivastase sõja ning ründasin Afganistani, et kukutada Taliban, kelle reziim alla terroristid olevat tegutsenud. Sellega seoses kehtestati uus sisejulgeoleku seadus USA PATRIOT Act. Kriitika ametliku teooria kohta

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Anekdoot
2
rtf

Anekdoot

" *** "Kas tead, et Breznevil keelati tõstmine ära? Arstid tegid talle selgeks, et enne tervis ei parane ja kui elada tahab, siis loobugu." "Mis ta siis nii ränka tõstis?" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?" "Eks ikka palku." *** "Miks Andropov, Hiljem ka Tsernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt?""Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Breznev sõidab lennukiga.Äkki kukkub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest.Breznev köhatab ja ... järgneb aplaus. *** Breênevil on kodus papagoi, kes kogu aeg ütleb: "Nixon loll, Nixon loll!" Ükskord tuleb Nixon külla ja Breênev mõtleb, et kuhu papagoi panna, et ei taha nagu piinlikku olukorda kah sattuda. Otsutab, et paneb papagoi külmkappi. Siis kui Nixon on ära läinud tuleb Breênevile meelde, et papagoi on alles külmkapis ja otsustab ta lahti päästa.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
ABS-pidurid
6
docx

ABS-pidurid

autotööstuses. Süsteem paigaldati Ferguson P99-le, mis oli ühtlasi ka esimene neljarattaveoline Vormel 1 võidusõiduauto, britlaste Jensen FF-ile ja eksperimentaalsele neljarattaveolisele Ford Zodiacile. Kuna tehnika osutus kalliks ja sellest tulenev kasu kaheldavaks, siis laialdasemat kasutust Maxaret mehaaniline süsteem sõiduautodes ei leidnud. Esimene elektrooniliselt juhitud blokeerumatute pidurite süsteem Maxaret Mark X võeti kasutusele 1966 lennukil Concorde. Esimese nn täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga. Süsteem võeti kasutusele Chrysleri konserni luksusautol Chrysler Imperial 1971.aastal. 1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, milles oli standardvarustuses Tevese ABS- süsteem. Autole anti 1986. aastal Euroopa aasta auto tiitel ja see ajendas ettevõtet

Auto → Auto õpetus
6 allalaadimist
Füüsika KT kordamine-Mehaaniline liikumine-võnkumine-inerts-graafikud
3
docx

Füüsika KT kordamine (Mehaaniline liikumine, võnkumine, inerts, graafikud)

17. Kuidas nim. Kiirust, kui leiame selle mitteühtlase liikumise puhul ning jagame läbitud teepikkuse kogu liikumiseks kulunud ajaga? Keskmine kiirus 18. Vihikusse! Jalakäija liigub ühtlaselt kiirusega 1,2 m/s. Millise ajaga läbib ta 5 km pikkuse tee? V= 1,2 m/s S= 5 km T= ? V= s/t T= s/v T= 5 km / 1,2 m/s= 5000 m / 1,2 m/s= 4167 sek = 69,4 min = 1 h 9 min 40 sek 19. Loe graafikult vajalikke andmeid: A)Kui pika tee läbis lennuk 10 sekundiga? ~ 1 km B) Kui palju aega kulub lennukil 2500 m läbimiseks? ~ 25 s C) Kui suur on lennuki keskmine kiirus? v = 0,1 km/s = 360 km/h 20. Loe graafikult vajalikke andmeid: a)Millisel teelõigul oli jalgratturi kiirus suurim? BC b) Mitu peatust tegi jalgrattur? Kui kaua peatused kestsid? 2, 20 sek c) Kui pika maa oli jalg- rattur läbinud 50 sekundiga? ~ 300 m d) Leia jalgratturi keskmine kiirus! v = 5 m/s = 18 km/h 21 . Tunne mõisteid: Võnkumine; Pendel; Tasakaaluasend;Amplituudasend; Amplituud; Täisvõnge; Sagedus; Periood 22

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
Õhuründerelvad
22
ppt

Õhuründerelvad

· merepinnal 890 km/h · Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel 18 300 m alla-helikiirusel · Le nnukaug us :5650 km max. kütusega 4900 km max. lastiga · Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene, Iraak, Liibüa, Ukraina Põnevat: · Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude õnnetusteni ning lennukeeluni. Näiteks kippus ülehelikiirel lennul kere kate kuumenema, põhjustades juhtvarraste paindeid ja juhitavuse halvenemist. Maandumiskiirus oli oma 100 km/h suurem kui eelmistel pommitajatel, maandumisel kippus lennuk aga mõnikord nina üles tõmbama, lüües samas saba vastu maad. Aeg-ajalt vajus telik kokku, põhjustades tõsiseid tagajärgi, eriti tihti juhtus seda tangitud rakettide kandmisel

Sõjandus → Riigikaitse
12 allalaadimist
20-sajandil inimkonda kõige enam mõjutanud teadus - ja tehnikasaavutused
27
pptx

20. sajandil inimkonda kõige enam mõjutanud teadus - ja tehnikasaavutused

 Algul ehitasid nad nööriga veetavaid lennukeid, pärast ka mehitatud purilennukeid ning lõpuks jõuti esimese õhust raskema mootori abil õhus püsiva lennuki ehitamiseni. Flyer I  Flyer I oli esimene lennuk.  Lennuk oli puust konstruktsiooniga biplaan.  Ees oli kõrgustüür ja taga pöördetüür nüüdsetel lennukitel on need koos ja taga.  Kaldetüürid töötasid tiiva otste painutamise teel.  Lennukil oli üks mootor ja kaks tiivikut mida ajas ringi mootor mis oli tiivikutega ühendatud keti abil.  Inimene lamas alumisel tiival, hiljem oli istumis asendis. Lennuki tähtsus  Tänu lennuki leiutamisele on võimalik liikuda kiiremini ühest kohast teis, eriti just pikki vahemaasid.  Lennuki leiutamisel oli suur osatähtsus ka sõjatööstuses. Tänapäeva reisilennuk II ms.

Tehnika → Tehnikaajalugu
5 allalaadimist
Esimese maailmasõja aegsed lennukid
2
doc

Esimese maailmasõja aegsed lennukid

10.000 lenduri. S-3B Viking Merejärelvalve ja allveelaevade vastane võitlus on üks tähtsamaid suundi kaitsmaks laevu ja linnu. Ballistilised raketid allveelaevadel moodustavad USA enda Ohio klassi laevadel juba 50 % kogu Ühendriikide strateegiliste rakettide arvust (igal laeval 24 raketti ja kokku 18 laeva kahe kodusadamaga). Lisaks on ründeallveelaevad suureks ohuks pealveelaevadele. Nii on loodud merelennuväele S-3, mille uuem modifikatsioon on S- 3B. Lennukil on suure võimsusega arvutisüsteem töötlemaks sensoritelt saadavaid andmeid. Andmed pärinevad akustilistelt ja mitte-akustilistelt senori süsteemidelt, kaasaarvatud uus ISAR (Inverse Synthetic Aperture Radar, otsetõlkes midagi sarnast nagu 'ümberpööratud tehisliku avause radar') ja muud tipptehnoloogial põhinevad süsteemid. Lisaks võimalus kanda relvastust. Tegu on ühe suurema lennukikandjatel baseeruva lennukiga, sammuti on tal üks suuremaid tegevusraadiusi lennukikandjalt

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Geograafias tuntud naisavastajad
2
odt

Geograafias tuntud naisavastajad

arvatud sügavus mööte) Norrast Põhja-idas: Tema ekspiditsion Artika Ookeanil Põhja idas Norrast aastal 1937 ja 1938 avastasid ühe veealuse Mäe rifi mis oli Jan Mayen saare ja karu saare vahel. Teise maailma sõja ajal(1939 kuni 1941), ta ei läinud Artikale. Põhja Poolsuse lend: Aastal 1955 Boyd lendas üle Põhja Poolsuse. Ta oli 68 aastane ja ta oli esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse; lend oli 19 tunni pikkune ja oli DC-4 lennukil. Boyd kirjutas paljusi artikleid tema seiklustes ja kirjutas veel kaks raamatu, The Fjord Region of East Greenland(1935) ja The Coast of Northeast Greenland (1948). Boyd suri San Franciscos, CA, Aastal 1972 vanusega 85.

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Lennukikandja Nimitz
2
doc

Lennukikandja Nimitz

Tänu niisugusele võimsusevarule saab edaspidi kasutada lennukite jaoks elektromagnetilisi stardikiirendus ja pidurdussüsteeme, mida praegu viimistletakse; energiat piisab koguni täiesti uudsete nõelteravalt suunatud kiirgusega toimivate relvade ehk laserite jaoks. Teatavasti katsetas USA novembris 2004 sellist laserit väga edukalt ja kuigi see konkreetne laser oli mõeldud paigutamiseks lennukitele raketitõrjeks, on ta lennukikandjal veel lihtsamini pruugitav kui lennukil. Relvastus ja varustus Uutel Nimitzklassi lennukikandjatel on kolm Raytheon GMLS Mk29 stardiseadet ­ igaüks lennutab välja kaheksa radarjuhitavat maaõhk tüüpi ja 14,5kilomeetrise tegevusraadiusega raketti Seasparrow. Muidugi ei puudu varustusest lähivõitluse raketitõrjevahendid Raytheon RAM, mitmesuguse kaliibri ja laskekiirusega kuulipildujad kahurid ja toimekas torpeedoturvesüsteem. Vastase radarikiire tuvastamisel rakendub

Sõjandus → Sõjandus
3 allalaadimist
Vikipeedia artikli toimetamine
10
docx

Vikipeedia artikli toimetamine

USA Argentina Austria Belgia Kanada Horvaatia Taani Eesti Gabon Island kõiki 1 0 17 Holland Filipiinid Rumeenia Venemaa LAV Lõuna-Korea Rootsi Türgi Kokku (33 riiki) 216 12 228 Lennukil oli kolm pilooti: 58-aastane Marc Dubois, kes alustas tööd lennufirmas Air France aastal 1988 ja kel oli selja taga ligi 11 000 lennutundi (1700 tundi Airbus A330-ga); 37-aastane David Robert ja 32-aastane Pierre-Cedric Bonin. 12 meeskonnaliikmest 11 olid prantslased ja üks oli brasiillane. 20. juunil teatas Air France, et iga hukkunu perekonnale makstakse 17 500 eurot kompensatsiooni. [3] 17. märtsil 2011 esitas Prantsusmaa kohus Airbusile tapmissüüdistuse.

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
Magnetpatjadel rongid
14
docx

Magnetpatjadel rongid

3. Magnetpatjadel rongi positiivsed ja negatiivsed küljed Magnetpatjadel sõitvad rongid ei tekita mootori- või rattamüra, mis teeb rongist väga vaikse sõiduvahendi. Rong on keskkonnasäästlik, sest tarbib vaid elektrienergiat ega eralda kahjulikke heitgaase. Sõidurada ja veerem vajab vähem hooldust kui tavarongide puhul, seetõttu saab hakkama ka väiksema hooldusmeeskonnaga. Reisijateveol on rongi energiakasutegur umbes kolm korda suurem kui autol ja viis korda suurem kui lennukil. Hõljukrong suudab võtta järsemaid tõuse ja teravamaid kurve kui ratastega rong, mistõttu maastikul pole vaja teha nii palju muudatusi. See ei takista ka senist maakasutus, sest liiklustrass rajatakse umbes 10 meetri kõrguste sammaste otsa. Rataste puudumine muudab ka sõidu väga sujuvaks, sest puudub vibratsioon ja müra. Reisijatele on hõljukrongid väga mugavad juba sujuvuse ja tasase sõidu pärast, kuid lisaks sellele on rong on ka väga täpne ja

Füüsika → magnetism
14 allalaadimist
Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel
5
docx

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

kommunistliku riigiõpetuse rajaja Mustafa Kemal - Türgi Vabariigi rajaja (türklaste isa), esimene president Karlis Ulmanis - Läti peaminister, võttis ka presidendi tiitli ja volitused Antanas Smetona - Leedu president lühikest aega Mahatma Gandhi - rahvajuht, pooldas isesisvuse saavutamist vägivallatul teel Jawaharlal Nehru - esimene India peaminister Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei juht Charles Lindbergh - ameeriklane, kes ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani Salvador Dali - kunstnik, sürrealist

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Aerodünaamika teise KT materjal
4
docx

Aerodünaamika teise KT materjal

Y=G ; T=X Vajalik kiirus ­ Kiirus mis on antud kohtumisnurga juures vajalik horisontaallennuk. Nurk sõltub tõstejõust ja vastupidi. Horisontaallennuks vajalik tõmme ­ on tõmme mis on vaja kiirusel kogutakistuse ületamiseks. Tegijapoiss Olemasolev tõmme ­ mingi maksimaalne tõmme antud kiiruse juures Horisontaallennuks vajalik võimsus N=T*v T= tõmme Ökonoomne kiirus ­ kiirus mille juures võimsus on minimaalne Propelleriga lennukil sõltub tõmme mootori võimsusest. Tõusureziim ­ sirgjooneline ja ühtlane tõusev lend . Y= G1 = G * cos ; T= X+G2 = X+G*sin Lauglemisreziim ­ Y=G1 = G*cos ; X= G2 = G*sin Lennukid mis on disainitud väga lühikesele rajale maanduma ei saa omada head aerodünaamilist väärtus millegi tõttu. Purilennukitel on vaid lauglemisreziim. Tiiva polar on graafik mis iseloomustab tiiva profiili. Koostatakse aerodünaamilistes tunnelites ja laboratooriumites jne. K = vhor/vvert

Mehaanika → Aerodünaamika
114 allalaadimist
Miks inimesed kardavad lennata
12
odt

Miks inimesed kardavad lennata?

Estonian Airis lendamist". Õnneks pole senini kirjutatud, et Fokkeri tualett oli rikkis. Ka seda on korduvalt ette tulnud. Ilmselt sellepärast ei kirjutata, et sellest saab juba tõesti igaüks aru, et rikkis WC lennuki lennuomadusi ei mõjuta. Aga "mootori pöördemomendi automaatika"? Kõlab karmilt? Tegelikult ei kõla, sest mootor töötas edasi ning mootori pöördemomenti saab ka käsitsi muuta. Sellise rikke puhul ei keela valmistajatehas isegi lennukil uuesti koos reisijatega õhku tõusta. Lisaks oleks iga lennuk võimeline ka ühe mootoriga ohutult lendama, maanduma ning isegi õhku tõusma. Tallinnast Hamburgi lennanud Fokkeril süttis tagatiibade ebasümmeetrilist väljalaset signaliseeriv tabloo. Millal küll Päevaleht kirjutab, et näiteks Hans H. Luigel süttis Pärnusse sõites auto käsipiduri pealolekut märkiv signaaltuli? Lennukil oli tegemist indikaatori valemärguandega.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
54 allalaadimist
Õhulennukid
6
doc

Õhulennukid

Vene laevastiku kaptenil Aleksandr Mozaiskil sündis lennuaparaadi ehitamise idee juba 1856. aastal, millal ta alustas lindude lennnu uurimist ja mudelllennukite katsetamist. Hiljem, 1876. aastal lendas Mozaiski hobustega veetaval õhulohel. Aurumasina oma tulevasele lennukile tellis ta 1880. aastal Inglismaalt, ehitamist Peterburi lähedal Krasnoje Seloos alustas aga 1882. aastal. Kere sõrestik valmistati männipuust, katteks kasutati õhupalli kummeeritud siidriiet. Mozaiski lennukil olid kõik tänapäevalgi kasutatavad elemendid : kere, tiib, tüürid, juhtimisseadmed, telik, propellerid ja jõuallikas. Kolm propellerit käivitati rihmaajami abil. Katselend võeti ette laudadest valmistatud laskuvalt starditeelt. Hoo sisse saanud lennuk olevat küll korraks õhku tõusnud, kuid vajus siis ühele tiivale ja purunes. Ilmselt oli võimsust lendamiseks liiga napilt. Mozaiski taotles seejärel küll, et Obuhhovi terasevalutehases oleks

Sõjandus → Riigikaitse
38 allalaadimist
LOODUSE KAUGSEIRE
5
doc

LOODUSE KAUGSEIRE

elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli ­ sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel. C = lambda * v (c ­ valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda ­ laine pikkus, v ­ sagedus) I blokk: 1. Riba- ja jadaskanner. Tehiskaaslastel kasutatavad seadeldised, kaugseireks. Ridaskänner liigub rida- realt, jadaskanneerimine on liikumissuunaga samasuunas. 2. 2 + ja 2 ­ skanneri olemisel lennukil ja satelliidil. Lennukilt saab salvestada stereokujutusi, kuna saab liigutada kanaleid olenemata lennu suunast Kanalitele on võimalik valida lainepikkusi vastavalt vajadusele. Stateliiti saab statsionaarselt kinnitada Stateliit saab lennata kõrgemalt kui lennuk. 3. (Satelliitidele paigutatud) keskmise lahutusvõimega skannerid, kanalite arv ja ruumiline lahutusvõime. 4. Kas osooni saab hinnata punase spektri piirkonnas?

Loodus → Looduse kaugseire
80 allalaadimist
Aerodünaamika esimese KT materjal
5
docx

Aerodünaamika esimese KT materjal

Alt veidi nõgus . Tagant poolt eriti.Teravam nina kui eelmisel vms. S-kujuline ­ Sellega saab pmst ilma stabilisaatorita lennata . Ilma sabata ja (Stealth) lennuki . Suur takistus ja väike tõstejõud. Kolmnurkne ­ suht õhuke Rombikujuline ja läätsekujuline ( F-22) K=CY/Cx ­ tiiva aerodünaamiline väärtus Varisemine - Liiga suurel kohtumisnurgal kaob tõstejõud ja lennuk keerab nina alla ja võib pöörisesse sattuda. Tegijapoiss Lennukil tekib tiivapeale alarõhk sest seal liigub õhk kiiremini ja see tekitab tõstejõudu . Kui tõstejõu koefitsent on suur siis toimub varisemine varem , kuid suurema nurga all on võimalik tõusta . Alt nõgusad tiibadel on tõstejõud koefitsent suurem aga väriseb varem seetõttu . Need mis alt kumerad on nende tõstejõukoefitsendid on väiksemad , kuid varisevad hiljem. Õhuerikaal näitab kui palju kaalub üks kuupmeeter õhku (kG/m3)

Mehaanika → Aerodünaamika
134 allalaadimist
Tegelik tõde kaksiktornidest-9 11
9
docx

Tegelik tõde kaksiktornidest (9/11)

Omar Sheikh tunnistas, et teda toetas Pakistani valitsuse salaluureteenistus. Ei ole uuritud, miks ta saatis $100.000 Mohammed Attale. 11. septembri hommikul sõid valitsuse ametnikud koos Omar Sheikhiga Washingtonis hommikust. 9/11 komisjon arvab nende ametlikus raportis, et rünnakute finantseerimine oli ,,vähe oluline." 2010 FBI kahtlusaluste listi kuulus 19 meest. ,,Meile öeldi, et 4 või 5 väidetavatest kaaperdajatest olid igal lennukil. Kui nii, siis nende nimed oleks pidanud lennunimekirjas olema, aga lennunimekirjas ei olnud ühegi väidetava kaaperdaja nime, ega ka mitte ühtegi Araabia nime." ­ David Ray Griffin. ,,Ka tõendid olid ilmselt meelega paigutatud." Ühe 9/11 kaaperdaja pass oli väidetavalt rusudest leitud. 6 kuud raporteeriti, et pass on olemas, kuid siis tuli välja, et mees, kellele see pass kuulus, on elus. ,,Ma ei suuda seda uskuda, et FBI mind oma listi pani. Nad andsid mu

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
9 11 terrorirünnak
44
odt

9/11 terrorirünnak

11.septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2996 inimest, kaasa arvatud 19 kaaperdajat ja 2977 ohvrit. 2011 .aasta alguses tõsteti ametlikku ohvrite arvu ühe võrra . Otsustati, et Jerry Borg, raamatupidaja ja osalise tööajaga näitleja, suri 2010. aasta lõpus kopsuhaigusesse, mille põhjustas sissehingatud tolm Maailma Kaubanduskeskuse lähedal. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2997 inimest. Hukkunud jaotuvad järgmiselt: 246 hukkus kokku neljal lennukil (millel polnud ühtegi ellujääjat), 2606 New Yorgis (nii tornides kui maapinnal) ja 125 Pentagonis. Rohkem kui 90 riigi kodanikke sai World Trade Centeri´s surma. 5 Ametlik seisukoht Ametliku seisukoha kohaselt rammis Pentagoni Boeing 757 kiirusega 805 km/h . Pentagoni esimese korruse sektsiooni puutumata maad . Pentagoni tekkinud augu suurus oli umbes 19,8 m lai ja 22,3 m kõrge

Ühiskond → Ühiskond
10 allalaadimist
Aerofotogeodeesia Fotogramm-meetria
10
doc

Aerofotogeodeesia Fotogramm-meetria

· magistraal- või marsruutpildistamine ­ kasut. raudteede, maanteede või muude jooneliste objektide pildistamiseks · lauspildistamine ­ suurem maa-ala, lennusuund läänest itta ja idast läände. Nõutav kattuvus aerofotodel: pikikattuvus 60% ja põikikattuvus 25%. Pildi tootmise protsess puudu 4. Aeropildistamise planeerimine Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga pikki varje, mis raskendaksid objektide määramist. Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode

Geograafia → Aerofotogeodeesia -...
114 allalaadimist
Tuumapomm-Referaat
12
doc

Tuumapomm (Referaat)

kambreid, emulsioonimeetodid jms. Neutronite mõjul toimub raskete tuumade lõhestumine ja tuumareaktsioon. 8 5. TUUMARIIGID Esimeseks tuumariigiks maailmas sai Ameerika Ühendriigid II maailmasõja ajal. 1946. aasta juunikuust hakkasid ameeriklased katsetama aatomipomme Vaikse ookeani lääneosas. Kahekümne viiendal juulil 1946 toimus esimene veealune tuumaplahvatus. Esimese lennukil transporditava vesinikupommi said nad valmis 1954. aastal. Plahvatuse võimsuseks sai viisteist megatonni, pikkuseks 7.5 meetrit ja kaalus 18.75 tonni. Viieteistkümnendal märtsil 1946 lasid ameeriklased stendilt käiku esimese A 4 raketimootori. Kuueteistkümnendal aprillil 1960 tegi esimene rakett katsestardi. Rakett oli kogukas ­ pikkusega 21.14 meetrit ja diameetriga 1.79 meetrit, kaal 27.8 tonni. Aastail 1955-1956 hakati USA-s lõpuks projekteerima kaugelaskerakette nelja

Sõjandus → Riigikaitse
7 allalaadimist
Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20 sajandi
6
docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

hoogsalt esile. Näiteks film sai juurde sünkroonse heli. Helifilmile üleminekut üheks tulemuseks oli ka Ameerika sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks zanriksoli dokumentaalfilm. 1930. aastate dokumentaalfilmi tipuks kujunes Leni Riefenstahli looming, mis paraku ülistas fasismi. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Lennureisid muutusid üsva varsti tavaliseks ja hakkasid oluliselt kujundama 20. sajandi inimeste maailmataju. Peaaegu kõiki valdkondi puudutas ka elektri jätkuv võidukäik, varsti jõudis elekter igasse kodusse. Raskustest väljatulek pärast Teist maailmasõda oli raske. Sõja purustused ja inimkaotused olid veelgi suuremad kui Esimeses maailmasõjas, kuid sõja tulemused ei olnud sellegipoolest päris selged

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
ELU PÄIKESEENERGIAL
18
docx

ELU PÄIKESEENERGIAL

sai tollal maailma suurim päikeseenergiat kasutav objekt. 1970-ndatel aastatel hakati päikesepatareisid kasutama navigatsioonituledes, ruuporites, majakates, raudtee ülesõitudel ja kodumajapidamistes, kus tavaenergiavõrku ühendamine poleks end ära tasunud. 1982. aastal ehitas Paul MacCrady esimese päikeseenergiat kasutava lennuki (The Solar Callenger), millega ta lendas Prantsusmaalt üle kanali Inglismaale. Lennukil oli üle 16 000 PV-paneeli, mis olid asetatud lennuki tiibadele. 2000. aasta teisel poolel hakati CO2 emissiooni vähendamiseks toetama taastuvenergia tootmist ja kasutamist. Lõuna – Euroopas muutus massiliseks 30 kW võrguühendusega PV süsteemide lisamine hoonete katusele. Suurimaks päikeseenergia arendajaks sai Saksamaa. Eesti esimene tõsiselt võetav PV elektri kasutaja oli Veeteede Amet, mis varustas 1990. aastate lõpus PV-paneelidega meremärke ja tuletorne.

Loodus → Keskkonnaharidus
4 allalaadimist
Muammar al-Gaddafi referaat
14
doc

Muammar al-Gaddafi referaat

püüdis esitada 1975. a „Rohelises raamatus“ (raamat ilmus 1993.a ka eesti keeles). 1977.a kuulutas Gaddafi välja parteideta, väidetavalt otsedemokraatliku riigivalitsemise süsteemi, džamahirija (ligilähedases tõlkes „masside riik“), kus võim pidi kuuluma kodanike komiteedele. Gaddafi Liibüast kujunes 1980. aastatel üks olulisemaid terroristide baasalasid. Liibüa oli seotud ka Lockerbie katastroofiga 1988. aastal. See oli terroriakt Londonist New Yorki teel olnud Boeing 747 lennukil. Pommiplahvatus hävitas lennuki ja tappis kõik pardal olnud 243 reisijat ja 16 meeskonnaliiget. Lockerbie linnakesse (Lõuna-Šotimaal) kukkunud lennuki tükid tapsid veel 11 inimest. Gaddafit kahtlustati, et ta lubas pommitajatel end varjata Liibüas. 1991. a esitati pommiplahvatuse korraldamises süüdistus Liibüa luureohvitserile ja Liibüa Araabia Lennuliinide turvaülemale ning Liibüa Araabia Lennuliinide kaastöötajale Maltas. Gaddafi tunnistas selles terrorirünnakus osalust 1999.a

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Lähiajalugu I
8
doc

Lähiajalugu I

Dadaism ­ pilkas konservatiivset kodanlust ja ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Sürrealism, Salvador Dali. Eksistentsialism. Einstein. Freud(mõlemad põgenesid). Määratu loomepotentsiaali kohta, kes põgenesid ­ ,,Hitleri kingitus vabale maailmale." Stalini ajal NSVL ­ sotsialistlik realism, marksistlik teadus(darvinism näiteks oli, geneetika ei olnud marksistlik.) 1930ndatel ­ internatsionaalne stiil. Tuulest viidud. Atlandi ookeani ületamine lennukil ­ Charles Lindbergh. Teine maailmasõda 1935. tühistas Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest, Itaalia ründas Etioopiat, 1936. Hitleri väed Reini demilitariseeritud tsoonis. Saksamaa ja Jaapan ­ Kominterni- vastane pakt. Hiljem liitus Itaalia ja teised. Hispanias tuli võimule Rahvarinne(kommunistid), algas kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, vabariiiklasi. 1938

Ajalugu → Ajalugu
167 allalaadimist
Puutumatu linn Trinitau
4
docx

Puutumatu linn Trinitau

Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
KINEMAATIKA
26
pdf

KINEMAATIKA

füüsikaliste suuruste ühikud välja kirjutamata. Nii kirjutame me viimases ülesandes (4,5·120) m, jättes pikema (4,5 m/s)·(120 s) = 540 m kirjutamata. Sama kokkulepet kasutame ka edaspidi. Kui aga tekib probleeme, siis tasub ka arvutuste käigus kirjutada iga suuruse taha sellele vastav ühik. 2 Näidisülesanne 3. Lennuk lendab ühtlaselt kiirusega 450 km/h. Kui palju aega kulub lennukil 2250 km läbimiseks? Lahendus: kuna tegemist on ühtlase liikumisega, siis kiirus arvutatakse Antud: valemist v = s/t. Teades kiirust ja läbitud teepikkust saab selleks v = 450 km/h kulunud aja t arvutada valemist s = 2250 km t=? s 2250 h = 5 h t= =( ) v 450 Vastus: lennukil kulub 2250 km läbimiseks 5 tundi. NB

Füüsika → Füüsika
136 allalaadimist
Innovaatilised võimalused vähendada ummikuid
15
docx

Innovaatilised võimalused vähendada ummikuid

Praegu rong ei saa kasutada juba 13 olemasolevat transdporditaristut, aga on juba olemas projektid, mis võimaldaksid magneetelementide paigaldamist tavaliste raudtee rööpade vahel või magistralide all. Peamised positiivsed küljed: Kõige kiireim maaühistransport. Üsna madal elektri tarbimine (maglevi elektritarbimine on 3 korda effektiivsem kui autol ja 5 korda effektiivsem kui lennukil). Oluline käituskulude vähenemine tühise hõõrumistase tõttu. Väga suured teoreetilised kiirused, mis on palju korda suurem, kui reaktiivaviatsiooni kiirused (juhul kui rongi üritakse panna vaakuumtunnelli sisse ja sellega vähendada aerodünaamikatakistust). Madal müratase. Selle rongi effektiivsus on palju suurem, kui praeguste rongide oma. Peamised negatiivsed küljed: Suur raudteerööpa ehitus- ja halduskulud.

Logistika → Ärilogistika
14 allalaadimist
Spikker
9
docx

Spikker

Kus fk ­ aerofotode fookuskaugus; H ­ lennukõrgus. See valem on õige kui maastik on enam-vähem tasane. Kui reljeefi punktidel on erinevad kõrgused, siis igal kõrgusel on oma mõõtkava 1/m i=fk/h-Hi. Aeropildistamisel kasutatakse spetsiaalseid aerofotoaparaate ja nendes aparaatides on pildiraam varustatud koordinaatide märkidega, mis jäävad igale aerofotole. Nende koordinaatide märkide järgi saab mõõta fotokujutise punktide koordinaate. Pildistamistsükli juhtimiseks on lennukil spetsiaalne juhtimisseade, mis töötab koos arvutiga (piloodiliides). Kaasajal fikseeritakse pildistamispunkti asukohad GPs mõõtmistega. Kaasajal on konstrueeritud digitaalsed aerofotokaamerad, mis talletavad info magnetkandjale kust see edastatakse arvutisse. 15. Aerofoto moonutuste põhjused ja moonutuste iseloom - Kontuuripunktide reljeefi nihe Olgu joonisel A maapinna punkt ja Ao tema projektsioon nivoo pinnal. Vastavad punktid aerofotol a ja a o.

Geograafia → Kartograafia
76 allalaadimist
Logistika alused põhjalik konspekt
25
odt

Logistika alused põhjalik konspekt

2. Veovahenditest( autod, treilerid, laevad, lennukid, rongid, konteinerid, pumbad) 3. Tugifunktsioonid (remonditöökojad, veovahendite tootjad, kütusejaotus, elektrijaotus, kindlustus, IT) 4. Veonduse alasedseadused, rahvusvahelisedkokkulepped, veoload, teedemaksustamine, rahvusvaheline leping, vedude jälgimine Veeviisi valimine sõltub: · Sõiduplaanist (laeval, lennukil, rongil) · Kiirusest · Transpordikuludest (tüki või kg kohta) · Tarnekindlusest · Veokaugusest · Saadetise suurusest · Pakendist, pakendamisest · Kauba väärtusest · Laadimistingimustest · Tarnetingimustest · Erinõuetest Meretranspordi plussid:

Logistika → Logistika alused
333 allalaadimist
Elekter
18
doc

Elekter

radarist. Kui objekt liigub radari poole või sellest eemale, siis muutub tagasi peegelduva laine sagedus. Selle muutuse põhjal saab määrata objekti kiiruse. Raadionavigatsiooniks nimetatakse laevade, lennukite või muude liikumisvahendite juhtimist raadioseadmete abil. Raadiomajakas on kindla asukohaga raadiosaatja, mis väljastab ainult temale omaseid raadiosignaale. Raadiopeilingaator on raadiovastuvõtja, mis võimaldab määrata saabuva raadiokiirguse suunda. Laeval või lennukil paikneva raadiopeilingaatori abil määratakse eri raadiomajakate signaalide päralejõudmise suunad ja nende suundade vahelised nurgad. Lähtudes raadiomajakate koordinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid. Ülemaailmne asukoha määramise süsteem (ingl.k. Global Positioning System, lüh. GPS, eesti vaste: Globaalne Punkti Seire) põhineb uuritava punkti ja raadio- majakana toimiva Maa tehiskaaslase (sidesatelliidi) vahekauguse ülitäpsel mõõt- misel

Elektroonika → Elektroonika
28 allalaadimist
Insenerieetika
182
ppt

Insenerieetika

”informeerida võimuorganeid ja lõpetada oma osalus projektis”. 17.12.15 81 Juhtum 6 – võimetus teatada, ehk DC10-ne juhtum  DC10-ne juhtum on suurepärane näide juhtumist, kus ohtu märgati, aga sellest ei teatatud vastavatele võimuorganitele.  3.märtsil 1974. aastal 9 minuti pärast peale õhkutõusmist Pariisist läks lennukil DC10 lahti üks lastiruumi luuk. Selle tulemusena tekkis lasti sektsioonis dekompressioon ja kabiini põrand vajus kokku.  Kuna DC10-ne juhtimissüsteemide juhtmed lähevad kabiini põranda alt, siis kadus põranda kokkuvajumise tulemusena kontroll tüüri ja tiibade üle. Lennuk kukkus alla. Hukkusid kõik, kes olid pardal. 17.12.15 82  Juhtum pöörleb ümber lastiruumi luugiriivide konstruktsiooni

Filosoofia → Insenerieetika
33 allalaadimist
Lennundusmaterjalid
13
doc

Lennundusmaterjalid

On vajalik määrata komposiidi vastupanu nihkedeformatsioonile ja nihkepurunemisele sõltuvalt kasutatud armatuuri tüübist. Teimikutena kasutatakse pingekontsentraatoritega plaate. Mõlemal juhul on deformatsioonis peamine osa maatriksil. Nihketeimiga määratletud omadused sõltuvad oluliselt teimiku suurusest ja neid võib vaadelda kui suhtelisi suurusi, mida saab kasutada erinevate materjalide võrdlemisel. 29. Lennukil kasutatavad liimimisvõtted. a) Orgaanilise klaasi liimimine. Orgaanilise klaasi materjali laastud lahustatakse diklooretaanis. Läbipaistvuse vähenemiseks kaetatakse mitteliimitavad kohad kaseiinliimiga. Liimitavad kohad puhastatakse tolmust ja kantakse puhastatud kohale liimisegu. Oodatakse 2 minutit ja asetatakse kohaleklaasi osad, surutakse välja õhumullid. Ooteaeg 30 minutit. Liimimiskoht hoida surve all 4 tundi. Liimitud koha tugevus 12 mPa

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist
Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel
168
pdf

Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel

märkimiseks. Võttes arvesse antud töö hüpoteesi, on kõige sobilikum erinevatest definitsioonidest järgmine. Lendude hilinemine on kõrvalekalle ajas võrreldes graafikujärgse plaaniga. Seejuures kasutatakse lennunduses termineid bloki-sisene ja bloki-väline aeg. Bloki-väline aeg on aeg, mille jooksul lennuk alustab liikumist, mis on seotud lahkumisega. Bloki-sisene aeg aga seevastu aeg, mis kulub lennukil maandumise hetkest lennuväravani jõudmiseni. Lennukite hilinemine on lennufirmadele kahjulik kahest punktist vaadates. Esiteks häirib see lennufirmade graafiku situatsioonide planeerimist (hilinemiste strateegilised kulud) ning teiseks häirib see operatiivsete tegevuste toimimist hilinemispäeval (hilinemiste taktikalised kulud). Nendest kahest hilinemiste kulu liigist on lennufirmadel kõige raskemini määratleda strateegiline kulu tüüp, mida nad vajavad

Logistika → Ärilogistika
12 allalaadimist
Muuseumid
40
docx

Muuseumid

tehnikat. 5.07.1932 moodustati Üksik Merelennusalk, mille kasutuses oli 4 Hawker Hart`i ja 2 Avro 626 vesilennukit. Angaaride maa-ala, rahvakeeles Lennukasarmud remonditi põhjalikult samal aastal. Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks ­ Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" Eesti Meremuuseum 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik.

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

tehnikat. Eesti Meremuuseum 5.07.1932 moodustati Üksik Merelennusalk, mille kasutuses oli 4 Hawker Hart`i ja 2 Avro 626 vesilennukit. Angaaride maa-ala, rahvakeeles Lennukasarmud remonditi põhjalikult samal aastal. Kogu kõnealust maa-ala kutsuti ka Väikeseks ­ Miinisadamaks. 29.09.1933. maandus angaaride ette, Moskvast siia lennanud maailmakuulus Charles Lindhberg koos abikaasa Ann Marlow`ga (esimene piloot, kes Atlandi ookeani ületas lennukil "Spirit of St.Louis") vesilennukil "Lockheed Sirius" 22.06. ja 18.07. 1940 vormistatud aktidega anti maa-ala sundkorras kasutamiseks NL sõjaväelisteks vajadusteks 24.01.1945 ENSV Rahvakomissaride Nõukogusalajane otsus nr. 010, millega anti sõjaväele 14,2 ha suurune ala Küti ja Noole tn. piirkonnas. Sealtmaalt kuni 1980.aastate lõpuni oli kogu territoorium Balti Laevastiku Ehitusvalitsuse ja teiste sõjaväeosade kasutuses ning sadamas baseerus reidi abilaevastik. 1951-2006 1951.a

Informaatika → Arvutid i
24 allalaadimist
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

suuremaid tehnohooldusi. Suuremad toimuvad ligikaudu sama põhimõtte järgi nagu autodel – iga 10 000 või 15 000 km tagant. Oleneb muidugi ka margist… Loomulikult on hoolduse iseloom lennukitel hoopis teistsugune ja tõsisem kui autodel. Tavaliselt võtavad need hooldused aega ca 10-14 päeva ning planeeritakse nad lennugraafikusse ilusasti sisse, nii et klient ühe lennuki lühiajalist puudumist tähele ei paneks. Seekordsel planeeritud hooldusel aga ilmnes, et ühel meie lennukil on ühel poldil ja selle pesal korrosioonijäljed… Jättes üksjagu mitteolulisi tehnilisi üksikasju vahele, tähendas see seda, et vastavalt kindlatele lennuki hooldusstandarditele pidime me selle poldi vahetamiseks pöörduma Boeingu tehase poole, kus iga sellist juhtumit käsitletakse individuaalselt ning koostatakse üksikasjalik töökäsk probleemi lahendamiseks. Pluss tellida tuleb spetsiaalsed tööriistad ja nii edasi

Majandus → Turundus
47 allalaadimist
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Mina polnud õnneks millegi all kinni ja sain õnnelikult lennukist välja," jutustasin neile. "Aga mis edasi juhtus?" küsis järgmine. "Mina ja Miina saime kaldal süüa ja õnnetuse järgsel hommikul ärgates polnud me enam jõe ääres..." nii ma jutustasin peaaegu kõik ära, aga mõrvariande jätsin ma vahele. Lõpuks läksid nad ära. Nad olid mu juures umbes natuke üle tunni või nii. Õhtul käis mu juures politseinik. Ta tahtis teada, et kas ma aiman, miks võis mootori ruum lennukil viga saada? Mina aga seda ei osanud aimata ja politseinik läks ära. Siis jäin ma magama. Ja hommikul viidi mind koju." 10 Uus kodu Oh kui hea, et ma jälle haiglast välja sain! "Kas me sõidame varsti koju tagasi? Või jäämegi Itaaliasse?" küsisin uksest sisse astudes. Me läksime Andrese korterisse, mitte ei sõitnud tagasi sinna saarele, kus me elame. "Nüüd me elame vast natuke aega siin. Kas sa tahaksid siia elama jääda? Me müüks selle

Kirjandus → Kirjandus
25 allalaadimist
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Kui objekt liigub radari poole või sellest eemale, siis muutub tagasi peegelduva laine sagedus. Selle muutuse põhjal saab määrata objekti kiiruse. Raadionavigatsiooniks nimetatakse laevade, lennukite või muude liikumisvahendite juhtimist raadioseadmete abil. Raadiomajakas on kindla asukohaga raadiosaatja, mis väljastab ainult temale omaseid raadiosignaale. Raadiopeilingaator on raadiovastu- võtja, mis võimaldab määrata saabuva raadiokiirguse suunda. Laeval või lennukil paikneva raadiopeilingaatori abil määratakse eri raadiomajakate signaalide pärale- jõudmise suunad ja nende suundade vahelised nurgad. Lähtudes raadiomajakate koor- dinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid. Ülemaailmne asukoha määramise süsteem (ingl.k. Global Positioning System, lüh. GPS, eesti vaste: Globaalne Punkti Seire) põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva Maa tehiskaaslase (sidesatelliidi) vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt
80 allalaadimist
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

Vastuste kokkuvõte Õige (Õ) 2 Vale (V) 1 Ei ole kindel (?) 9 Merlecons ja Ko OÜ 60 POLAARÖÖ Individuaalne tööleht Lennates väikelennukiga teisel pool polaarjoont, tekkis Teie lennukil tõsine rike. Esmalt läksid rivist välja navigatsiooniseadmed, seejärel tekkisid probleemid mootorites ning Te olite sunnitud tegema hädamaandumise Teile tundmatus kohas. Hädamaandumisel süttis lennuk põlema ja hävis täielikult. Teie õnneks viga ei saanud. Kindlasti teate seda, et olete piirkonnas, kus on polaaröö. Asute mägises piirkonnas oleval platool. Õhutemperatuur on umbes 200 C. Õnneks on

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
32 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

aastal alustas Airbus kahe teki ja laia kerega lennuki A 380-800F väljaarendamist. Reisilennuki Airbus A380 baasil toodetakse selle kaubaveoversiooni A380-800F. Selle nelja- mootorilise kaubaveoversiooni kasuliku lasti kaal on 150 t. Kolmel tekil paiknevate lastiruumide ruumala on kokku 1134 m3. Lennuki peateki kõrgus on 2,54 m. Lisaks peatekile on lennukil alu- mine tekk kõrgusega 1,80 m ja ülemine tekk kõrgusega 2,23 m. Ülemine tekk mahutab 17, peatekk 28 ja alumine tekk 13 suurt ULD-d. Laia kerega kontinentidevahelisteks lendudeks mõeldud len- nuki lennukaugus on 13 100 km.

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun