VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS APJ Lehetöötlus seadmed Villu Päid Mtp-14 Juhendaja: Argo Mõttus Väimela 2013 Giljotineerimine Giljotineerimine on kõige lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise viise, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljotineerimise põhimõte seisneb selles, et tempel surutakse vastu alatera. Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 510% materjali paksusest. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 1560% paksuse ulatuses annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt
Võrumaa kutsehariduskeskus Sissejuhatus: Praktika algas 16.aprill 2012.a. Praktika pikkuseks oli 10 nädalat. Tööleping oli sõmitud tähtajalisena praktika ajaks. Praktika eesmärgiks oli tegeleda erinevate metalli töötlemis masinatega, omada kogemusi, erialalisi teadmisi ettevõtte tootmistegevuse tingimustes ning praktilisi iseseisva töö oskusi metallide lõiketöötlemises. Lapi Metall tegeleb: Lehtmaterjali töötlemine CNC plasmalõikepingil Lehtmaterjali töötlemine CNC painutuspingil Lehtmaterjali töötlemine CNC lehtmetalli töötlemise pingil MIG ja TIG keevitustööd punktkeevitustööd lintsaega lõikamine värvimine vedel- ja pulbervärvidega leht- ja torumaterjalide töötlemine ekstsentrikpressidel metalli puhastamine haavelpritsiga Sõmerpalu 2012 3 Võrumaa kutsehariduskeskus Ettevõtte iseloomustus:
kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga
Keemiline Question2 Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks b. Lehtmaterjali lõikamiseks c. Soonte töötlemiseks d. Detailide painutamiseks Question4 Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam vastust. a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Question5
Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a. Valmisdetail b. Koost c. Toorik see ka õige Millisele operatsioonile järgneb avardamine? Vali üks vastus. a. Hõõritsemisele b. Puurimisele c. Kammlõikamisele
Lihtne on teda valmistada stantsimise teel, kuna möötmed on väikesed ja ei vaja eraldi lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
Autoplekksepal on palju tööriistasid, millega autot parandada. Paljusid tööriistasid peab autoplekksepp ise oma loominguga välja mõtlema, sest mõnele poole ei saa ligi lihtsalt poest ostetud töövahenditega. Sepavasarad Raskemad vasarad , mõeldud tugevama metalli töötlemiseks kui ka sepistamiseks. http://www.pulk.ee/395-773-large/sepavasar-1-kg.jpg Põrkevaba vasar http://www.kamasatools.com/ProductImages/9973_500x300_-1.jpg Plekikäärid Kasutatakse kuni 0,8 mm.paksuse lehtmaterjali lõikamiseks. http://castle.pri.ee/wp-content/uploads/2010/06/noznitsy-2.jpg Käsirauasaag Käsirauasaag on ette nähtud paksu latt-, ümar- ja profiilmetalli lõikamiseks, samuti soonte jms. sisselõikamiseks. http://www.aluoja.amcom.ee/wp-content/uploads/2014/02/M001701.jpg Ketaslõikur Ketaslõikur - universaalne tööriist nii metalli lõikamiseks , aga ka lihvimiseks , käijamiseks , poleerimiseks jne. Kettad on erineva paksuse ja abrassiivsusega ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Neet- ja keevisliide Tallinn 2007 Neetliide Materjalid: Terased: [ ] Tämme = 160 MPa [ ] Surve = 80 MPa [ ] C = 100 MPa [ ] Lõige = 350 MPa (muljumine) h = 480 mm b = 450 mm k = 3 mm = 7 mm d = 8 mm z 0 (lõikepinnad ) = 3 - 1 = 2 pinda Määrata liitele lubatav koormus F, arvestades: · neetide lõikeohtu; · neetide ja lehtmaterjali muljumisohtu; · lehtmaterjalide purunemisohtu tõmbel. Tegemist on kahelõikelise neetliitega. Seega kahelõikelisele needile lubatud jõud on: z n d 2 F = 0 [ ] Lõige = 60,29 kN 4 Seega tugevustingimus lõikele on: 4 F 4 60,29 10 3 = 2 [ ] = = 100 kN []lõige d n z0 0,008 2 6 2 Tugevustingimus muljumisele: F
Küsimus 7 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam: a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk Küsimus 8 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam: a. Detailid lihvimiseks b. Detailide painutamiseks c. Lehtmaterjali lõikamiseks d. Soonte töötlemiseks Küsimus 9 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suur on lõikekiirus v, kui d=10mm ja n=100 p/min Vali üks: a. 3,14 b. 100 c. 1000 d. 314 Küsimus 10 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid materjale saab töödelda elektroerosiooni teel? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Plaste c. Elektrit mittejuhtivaid materjale d
f) Messing Л62 paksusega s=4 mm ava läbimõõduga d=80mm Rm-i leian materjalist [1: 15] Rm=330 (MPa) Kasutan kiiremat stantsimist ϭl=(0,8...0,86)*Rm (MPa) ϭl=0,86*330=283,8 N/mm2 P=πd*s* ϭl=π*80*283,8=285306,8 N d – silindrilise ava diameeter, mm Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 285306,8/10=28,5 T Valin pressi survejõuga 29 T 3 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 4
ava läbimõõt-d=120mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= x d x s x l = 3,14x120x5x284 = 535056N53,5, kus P-arvutuslik lõikejõud -pii(3,14) d-lõigatava ava läbimõõt S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x53,5=69,55T Valin pressi vajalikuks jõu vastavalt olemasolevatele seadmetele kuid mitte väiksema kui arvutuslik jõud seega Ppr= 70T. Kasutatud allikad: 1.J.Särak- ,,Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid." 2. http://www.steelnumber.com/
Tegur k1 võtame tabelis33. [1] Saame et k2=1,1 P2=π*(dmII-s)*s*Rm*k2=3,14*(140-1,5)*1,5*340*1,1=244097N≈25t π Survejõud: 2 4 [ tI ( tII Q = ∗ d 2 − d +2∗r m )2 ]∗q Keskmine survepinge q on tabeli 34 [1] järgi q=2,5MPa 3,14 ∗[ 185,36 −( 140+2∗9,9 ) ]∗2,5=39093,7 N ≈ 4 t 2 2 Q 2= 4 Pressisurvejõud:Ppr2= P2+Q2=25+4=29t VIITED [1] J.Särak, „Lehtmaterjali külmstansimine,“ Tallinna tehnikakõrgkool, Tallinn, 2015.
Surveplaadi survejõud: d 1 t−( d 2 t +2∗r m2 ¿ 2 ]∗q Q2= π ¿ =0,785*[187,62-(140+2*10)2]*2,5= 4 =18827N/mm2 =1,9 T q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129] Pressi tõmbejõud: Ppr2=P2+Q2= 13,9+1,9= 15,8 T Eskiis: Sele 4.2 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 2. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. (1962). Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tln: Valgus. 3. Loengukonspekt
Ppr2 = P2 + Q2 = 14.99 + 4.8 = 19.79 t Templi ja matriitsi eskiis O 127,8 R9 ,5 R7 O 130 Joonis 3. Templi ja matriitsi mõõdud 7 VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 89 8
ekvivalentkoormus on selline püsiva suurusega elementide tugevusarvutused. 33) Lehtmaterjali ekstsentrikhaaraja. 48) Trumli pöörlemissagedus lasti liikumise kiiruse kaudu:
61b). Meisli tööosal on kiilu kuju, mille teritusnurk oleneb töödeldavast materjalist, meisli keskmine osa tehakse ovaalne või hulktahkne. Külgtahkudel ei tohi olla teravaid servi, meisli pea on tüvikoonuse kujuga. Ristmeisel (joon. 61c) sarnaneb tavalise meisliga, kuid on kitsama lõikeservaga. Meislid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y7A või Y8A. Tööosa karastatakse 15...30 mm, löögiosa 10...20 mm pikkuselt. Torne (joon. 61e) kasutatakse aukude raiumiseks õhukesse lehtmaterjali. Lukksepa tornid valmistatakse terasest Y7A või Y8A, samuti kuullaagri terasest. Torni tööosa karastatakse kogu koonilise osa pikkuses. Viilid kujutavad endast mitmesuguse profiiliga karastatud terasest lõikeriistu, mille pindadel on rööphammastega ja viili telje suhtes teatud nurga all olev raie. Ristlõike kuju poolest jagunevad viilid: lameviilid, nelikantviilid, kolmkantviilid, ümarviilid, poolümarviilid, saagviilid jne. viilid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y13A ja
Otstarbekam on siiski saelehte pöörata 900 võrra . Õhukesed materjalid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahele ja lõigatakse koos klotsiga . Kõverjooneliste sisselõigete tegemiseks õhukestesse materjalidesse kasutatakse jõhvsaagi. Torude lõikamisel on vajalik valida õige saeleht s.t., et mida kõvemast materjalist on toru ja mida õhemad on selle seinad, seda väiksem peab olema saelehe hamba samm. Lõike koht tuleb märkida kogu ringjoone ulatuses. Õhukest lehtmaterjali lõigatakse käsikääridega. Kääridega lõikamisel ei teki laastu. Kääridega lõikamisprotsess seisneb metalli tükeldamises ühe paari lõikenugade surve mõjul nende liikumise suunas. Mõlemad kääriterad muljuvad metalli pinda, seejärel aga tükeldavad selle lõikeprao moodustumise tõttu . Kääriterade teritusnurk on olenevalt metalli kõvadusest; pehmete metallide (vask, alumiinium) korral 65 0, keskmise kõvadusega metallide korral 700, kõvade metallide korral 800
Kuna detaili paksus on väga suur 25 mm siis kindlasti tuleb detaili nurgad maha freesida mõlemalt poolt, et tagada läbikeevitatavus. Samuti tuleks puhastada ka pinnad, kus keevisõmblus asetsema hakkab. Selleks võib kasutada liivapaberit või siis kettaslõikuri külge pandud lihvketast. 6. Keevitusparameetrite valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust, keevisliite tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamise võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul tehakse õmblus mitmekihilisena. Seepärast võtan elektroodi läbimõõduks 6,0 mm. Keevitusvoolu leidmiseks kasutan valemit: Keevitamise asendit väga valima ei pea, sest elektroodiga saab keevitada igas asendis. Ka valitud aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib keevitamiseks igas asendis.
05· 104 = 0.01136 β = 0.65˚ Pilud templi ja matriitsi vahel smax = 6 ± 0.18 = 6.18 mm n = 0.09 Zmin= smax= 6.18mm Zmax= Smax + s · n = 6.18 + 6 · 0.09 = 6.72 mm Matriitsi mõõt lm=Lv-ΔH8=50 H 8+0,039 0 Templi mõõt 0 lt=lm- 2 · zmin=50-(2 · 6.18) = 50 – 12.36 = 37.64 h 8−0,039 Joonis 6. Templi ja matriitsi eskiis (autori eskiis) VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 14-31.
Toorikud, mis kokku keevitatakse valmistatakse eelnevalt kasutades kas erinevaid valu- või survetehnoloogiaid. Seega tuleb ühe toru tootmiseks rakendada mitut erinevat metalli töötlemise meetodit. Keevitusparameetrite valik Punktkeevituse elektroodid valmistatakse eripronksidest või Cu-W sulamitest ja nende läbimõõdud ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus. Keevitamisel võib kasutada lehepaksustel kuni 5 mm jäika keevitusreziimi- lõhikesed (0,2-1,5 s) vooluimpulsid suure voolutihedusega j= 120-360 A/mm2. Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud
g-keevituspüstol Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. Joon. 33 Kõri koos püstoliga 6 7 Kasutus MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja –remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. Lehtmaterjali saab MIG-MAG keevitusprotsessiga keevitada väga suures paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülrmist piiri praktiliselt e ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu [2:93] Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu.
3.9. Mitte puurida kinnastega. 4. PÄRAST TÖÖD 4.1. Lülitada välja elektrimootor, pühkida ja puhastada tööpink. Korrastada oma töökoht. 4.2. Anda tööpink üle vahetustöölisele ning hoiatada teda ning töölõigu juhti kõigist riketest. 4.3. Täita isikliku hügieeni reegleid. 15 Sisemine kamber (joonis 1) Suitsuahjukambri tegemisel kasutasin 3 mm ja 5 mm lehtmaterjali. Esmalt märkisin 3 mm teras lehtmaterjalile mõõtmed 400x470 kaks külge Siis märkisin tagumise seina mõõtudega 370x470 Ning siis lae 400x370 Põranda tegemiseks kasutasin 5mm paksust lehtmaterjali,märkisin lehtmaterjalile mõõdud 400x370. Suitsuahju sisemisele kambri lae keskele tegin Ø6 augu et kinnitada siiber mile läbimõõt on 160 mm Suitsuahju keskele kuhu paigaldasin siibri, tegin nii siibrile kui ka laele 6 auku mille Ø 17,5 mm.
täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja –remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. Lehtmaterjali saab MIG-MAG keevitusprotsessiga keevitada väga suures paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülemist piiri praktiliselt ei ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu.
vahuks, mis pritsitakse seintes olevatesse tühemikesse. See soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest suletud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, vett mitte imavaks materjaliks - aminoplastiks. See materjal loodi 1958. a. Fenoplastid ( PF ) - Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puuvillriidest ja vaigust koosnevat lehtmaterjali nimetatakse tekstoliidiks. Paberikihtidest ja vaigust koosnevat materjali nimetatakse getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse asbesti ja vaigu segudest. Tänapäeval asbesti kasutamine ei ole lubatud. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad,
39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine, Lineaarne juhtimine, Kontuurjuhtimine. 40. Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). 41. silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. 42. Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. 43. puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. 44. Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). 45. kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine 46. Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Saab töödelda kujupindasid. 47. kujupindade treimine, freesimine, kontuuride töötlemine gaas- ja laserlõikamisel. 48. 49
keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710% traadi massist). Keevitusprotsessi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase- ja niklisulamid. Sõltuvalt keevitatavast mater- jalist valitakse kaitsegaasi liik. Keevitada saab väga erineva paksusega lehtmaterjali. Minimaalseks loetakse umbes 0,6mm paksust terast, ülemine piir praktiliselt puudub. Paksema terasplaadi keevitamiseks sobib kõige paremini keevitamine täidistraadiga. Materjali paksuse nii suur erinevus on võimalik tänu keevitus parameetrite ja keevituskaare tüüpide laiale reguleerimisvahemikule. Seda keevitusviisi saab kasu- tada kõigis ruumilistes asendites ja reeglina sisetingimustes. Välitingimustes ja ehitusplatsidel võib tõmbetuul rikkuda keevituskaare gaasikaitset.
tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga (sele 2.17). Tooriku purunemisvõimaluse vähendamiseks ümardatakse templi ja matriitsi servad
Lähtuvalt hammasrataste momentidest sai välja rehkendatud ka valtsirulle toetavad võllide ristlõigete läbimõõdud. Valtsirullid said kontrollitud hõõrdele. Arvutuste kohaselt pöörleks alumine valtsirull toorikult tuleneva surve jõul ka ise, kuid töökindluse huvides ühendasin selle ka hammasülekandega käsiajami külge. Ove Hillep 3. Väikevaltsid ja valtsimine Lehtmaterjali ristlõike läbimõõdu muutmiseks mõeldud valts http://www.motorera.com/dictionary/pics/s/sheet_roller.jpg http://i2.iofferphoto.com/img/item/952/757/17/2b05_1.JPG Lisaks veel proffesor Ajaotsa poolt toodud pildid: Patendiameti kodulehelt ei suutnud midagi valtsile teemakohast tuvastada. 4. Kinemaatiline skeem l = 84 mm s = 35 mm 6. Arvutused Vändale rakenduv jõud: Fv = 200 N 6.1. Vänt Maksimaalne paindemoment Mmax = 200 N * 0,3 m = 60 N*m [] = 250 MPa M max
detaili kinnitamiseks peab nael olema vähemalt 75 mm pikk) s.t nael peab minema detaili sügavuseni mitte vähem kui 2/3 naela pikkusest. Detailide lõhenemise vältimiseks tuleb nael lüüa kaugusel mitte vähem kui 15d otspinnast ja 5d servpinnast, kus d on naela läbimõõt. Puunaelad e naaglid on abikinnitusvahendiks tappühenduste täiendaval kinnitamisel (kasutatakse uste ja akende nurkühendustes väljaväänamise vastu). Klambreid (staples)kasutatakse lehtmaterjali (vineer, puitkiudplaat jne), riidematerjalide ja vedrude kinnitamiseks pehme mööbli valmistamisel. Tuntakse Ï – kujulisi, L – kujulisi klambreid. Klambreid kasutatakse tehnoloogilistel abioperatsioonidel näiteks raamide kinnitamisel (vt joonis) Tänapäeval kasutatakse seoses klambripüstolite laialdase levikuga klambreid tihti, tööjõudlus on suurem kui naeltega kinnitamisel. Puitmajade ehitamisel ja ka pehme mööbli karkasside
kõvaks ja lahustumatuks. Levinuim pressimisskeem on otsepressimine, mis toimub analoogselt metallidele. Ekstrusioon toimub plastide puhul analoogselt metallide töötlemisele. Termoplastid muudetakse ekstruuderi kuumas (140 240 °C) silindris pöörleva teo toimel plastseks ja see võimaldab suruda neid läbi vormiva kanali, misjärel toode jahutatakse. Lehtmaterjalide vormimine on ainult plastidele omane töötlemisviis. Termoplastse lehtmaterjali vormimisel soojendatakse see temperatuurini 100 200 °C ja surutakse või imetakse kuni 2,5 Mpa rõhu juures vaakumi abil vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab (Angelstok 2002: 44-46). 1.3. Tuntumad tehnoplastid ja nende kasutus 1. Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE (PE-HD) - kõrgtihe polüetüleen, LLDPE (PE-LLD) - lineaarne madaltihe polüetüleen, LDPE (PE-LD) - madaltihe polüetüleen.
kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130C, külmakindlus - 35C, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid . Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puitkihtplast koosneb vaigust ja puiduspoonist. Puuvillriidest ja vaigust koosnevat lehtmaterjali nimetatakse tekstoliidiks ning paberikihtidest ja vaigust koosnevat materjali nimetatakse getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse aspesti ja vaigu segudest. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid.
𝑃1 ∙ 𝑎 + 𝑃2 ∙ 𝑏 + 𝑃3 ∙ 𝑐 + 𝑃4 ∙ 𝑑 62,8 ∙ 55,88 + 90 ∙ 63,27 + 80 ∙ 23,54 + 80 ∙ 18,15 𝑌= = 𝑃1 + 𝑃2 + 𝑃3 + 𝑃4 62,8 + 90 + 80 + 80 ≈ 40,1 Graafiline meetod: Tallinn 2017 23 Ivo Hein Tallinn 2017 24 Ivo Hein VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Särak, J. „Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid“. Õppematerjal. 2016. Tln [2] Purde.M „Täpsustehnika“ Tallinn 2002 Tallinn 2017 25
Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120 max 60 80 110 140 160 200 Elektroodi läbimõõdu valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust, keevisliite tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamisel võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul keevitatakse õmblus mitmekihilisena. Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus,
kadumine Al kristallivõrest ja leiab aset sulami pehmenemine ja tugevuse vähenemine. Al-Cu-sulamite põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350°C (nt sidurikarterid). Vanadatud Al-Cu-sulameid kasutatakse ehituskonstruktsioonides, lennukiehituses jm. Vask vähendab nendes sulamites korrosioonikindlust, mistõttu lehtmaterjali plakeeritakse korrosioonikindluse tõstmiseks õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium (95 % Al, 3-4 % Cu, 0,5-1,5 % Mg, 0,5% Mn, Si jt), mis on oma omadustelt tugev, kerge, korrosioonikindel ja terase omadustega lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Duralumiinium, duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7% magneesiumi
Leelise kadude korvamiseks lisatakse naatriumsulfaati (Na2SO4), mis ahjus muutub naatriumsulfiidiks: Na 2SO4 +2C=Na2S + 2CO2. NaCO3 ja Na2S on 850...900 C temperatuuril sulas olekus ja voolavad paaki veega või lahja leelise lahusega, kus nad lahustuvad, moodustades nn "rohelise lahuse". Väheaktiivse NaCO 3 muutmiseks NaOH-ks töödeldakse segu kustutamata lubjaga. Mis on paber, nimetage erinevaid paberiliike? Paberi all mõistetakse peamiselt sadestamisega valmistatud kangast või lehtmaterjali massiga kuni 250 g/m2. Ta koosneb põhiliselt taimse päritoluga kiududest, mis on omavahel seotud kiudude omavahelise haakumise, hõõrdumise ja kleepainete kasutamise tõttu. Paberiliigid: 1. Trükipaber - raamatute, ajalehtede, ajakirjade, kaartide, aga ka rahade trükkimiseks. 2. Dekoratiivpaber. 3. Kirjapaber, sh trükimasinatele ja joonistamiseks. 4. Elektrotehniline paber. 5. Pakkimispaber, sh spetsiaalsed pakkimispaberi liigid - pärgamendi tootmiseks, pudelite jms valmistamiseks. 6
anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4 Voolutugevus A min 25 50 60 80 100 120 max 60 80 110 140 160 200 Elektroodi läbimõõdu valik Elektroodi läbimõõdu valimisel tuleb arvestada keevitatava materjali paksust, keevisliite tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamisel võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul keevitatakse õmblus mitmekihilisena. Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. 9 Keevituskaare süütamine. Keevituskaare süütamiseks on kaks moodust:
p liimi pealekandmist Katteliited -- karptarind Katteliide avade ümbruse tugevdamine Katteliited lehtmaterjali jäigastamine Priit Põdra 4. Ainesliited 37 Lii liid t kujundamine Liimliidete k j d i (2) Kihiliste tarindite liimliited Profiil-liistudega liimliited Raamide liimliited Priit Põdra 4. Ainesliited 38 Lii liid t kujundamine Liimliidete k j d i (3)
Väga tundlik UV-kiirguse suhtes, Väga hästi ümbertöödeldav PP rakendused: Survevalutooted: autoosad, lauad, toolid, kohvrid, akukorpused, konteinerid, majapidamistarbed, steriliseeritav meditsiiniaparatuur, hingedega tooted jm. Kiled puhumisekstrusioonil (eelkõige pakkekiled ja kleeplintide alused). Külmkedratud kiudlindist kootakse kotte, vaibaaluseid, kiust valmistatakse köisi, võrkusid, pakendinööre. Ekstrusioonid isoleeritakse traati, saadakse lehtmaterjali, torusid, ekstrusioon-puhumisvormimisel mahuteid. Polüvinüülkloriid (PVC) Monomeer vinüülkloriid (CH2=CHCl) on etüleeni derivaat, mis on hõlpsasti polümeriseeritav. Tulemuseks on lineaarne polümeer polüvinüülkloriid PVC PVC on suhteliselt odav termoplast, mis on hea keemilise vastupanuga hapetele ja leelistele. PVC on kõige ulatuslikumalt plastifitseeritav materjal. Puhas PVC on raske, jäik ja habras. PVC rakendused: UPVC- jäigad torud, profiiltooted (sh aknad), põranda-
Väike kuumuskindlus kuni 130C, külmakindlus - 35C, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid . Need plastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puitkihtplast koosneb vaigust ja puiduspoonist. Puuvillriidest ja vaigust koosnevat lehtmaterjali nimetatakse tekstoliidiks ning paberikihtidest ja vaigust koosnevat materjali nimetatakse getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse aspesti ja vaigu segudest. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 9. Klaas
· Positsioonjuhtimine · Lineaarne juhtimine · Kontuurjuhtimine Täisnurkne juhtimine Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). Rakendus: silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. Positsioonjuhtimine Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. Rakendus: puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. Lineaarne juhtimine Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). Rakendus: kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine. Kontuurjuhtimine Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Saab töödelda kujupindasid. Rakendus: kujupindade treimine, freesimine, kontuuride töötlemine gaas- ja laserlõikamisel.
Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130ºC, külmakindlus - 35ºC, veekindlus, happe- ja leelisekindlus. Sellest kautsukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust. Fenoplastid koosnevad täiteainest ja sideainest, milleks fenoolformaldehüüdvaigud. Täiteainena on kasutusel pulbrit või kiudmaterjali. Puitkihtplast koosneb vaigust ja puiduspoonist. Puuvillriidest ja vaigust koosnevat lehtmaterjali nimetatakse tekstoliidiks ning paberikihtidest ja vaigust koosnevat materjali nimetatakse getinaksiks. Veel valmistatakse klaasriidest ja vaigust klaastekstoliiti. Osa vaikaineid kõvenevad kõvendi toimel osa õhu käes seistes. Suure hõõrdeteguriga plaste saadakse aspesti ja vaigu segudest. Pidurilintidele lisatakse tugevduseks ka messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid.
Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk. 22.Seleta joonist Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest riista pinnast, kujust ja lõigatava kihi paksusest, töödeldava pinnaga kontakteeruv abrasiivtera lõikab või muljub sellesse soone. Enamasti toimuvad samaaegselt mõlemad protsessid. 23. Mis materjali lõigatakse templiga, miks? Templiga lõigatakse lehtmaterjali, kus ta võimaldab suurima tootlikkuse. 26. Mis on teriklõikamise lõppeesmärk? Masinaehituses on teriklõikamise lõppeesmärgiks saada valmisdetail, mille kuju, mõõtmed ja pinna kvaliteet vastavad etteantud nõuetele. 27. Nimeta teriklõikamisteooria esmane ülesanne? Teriklõikamisteooria esmaseks ülesandeks on anda protsessi kohta piisavalt täpset infot protsessi kasutajatele ja ka protsessiga seotud probleemide
lõigete servad ja lõikepinnad tulevad siledad, puhtad ja krassideta, nad ei vaja järeltöötlust. On laserseadmeid millel pooleteise sentimeetri paksusega terasplaati saab lõigata kiirusega 1 m/min , millimeetristplekki aga 12 m/min. Laserkiirte mõjutsoon on väga kitsalt koondatud. Erinevalt tavatehnoloogiatest ei kuumendata, moonutata ega kahjustata materjali lõikejoonest või keevitusliitest eemal."17 5.3 Laser freesina ,,Töödelda saab mitte ainutl lehtmaterjali vaid ka küllatki suuri materjaliplokke, juhtides laserkiirt nii et see lõikab välja kolmemõõtmelise eseme. Niiviis jäljendatakse freesimist. Siin on jälle oluliseks eeliseks see et keeruline detail projekteeritakse arvutiprogrammi kujul. Programmi saab kirjutada nii et raal selle järgi otse juhib laserkiirt, pole vaja mingeid lisarakiseid eseme valmistamiseks. Täpselt ja puhtalt on võimalik valmistada väga erineva kuj ja suurusega detaile, nii ülipisikesi kui ka üsna kogukaid
sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained: Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli
Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Varasema, siidist ja kanepist valmistatud paberi arheoloogilised leiud (vähemalt aastast 200 eKr) on selle legendi ümber lükanud. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli
Naelühenduse tugevus oleneb naela kujust (karestamisest), tema läbimõõdust, pikkusest, puidu niiskusest jne. Sileda naela pikkus peab olema vähemalt kolm korda suurem kui külgelöödava detaili paksus (näit. 25 mm detaili kinnitamiseks peab olema nael vähemalt 75 mm pikk). Puunaelad ehk naaglid on abikinnitusvahendiks tappühenduse täiendaval kinnitamisel (kasutatakse uste ja akende nurkühendustes väljaväänamise vastu). Klambreid kasutatakse lehtmaterjali (vineer, puitkiudplaat jne.), riidematerjalide ja vedrude kinnitamiseks pehmemööbli valmistamisel ning abivahendina mitmesugustel tehnoloogilistel operatsioonidel Seoste konstruktsiooni valikul tuleb tingimata arvestada kõiki tegureid, mis võivad mõjuda seosele nende ekspluatatsiooni ajal. Seepärast tehaksegi aknaraami nurkseotis kahekordse läbiva lameda tapiga (suureneb liimitav pind), tugevuse suurendamiseks kinnitatakse seotised puitnaaglitega ja metallnurgikutega.
Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on abrasiivi teraksed jaotunud ühtlaselt ja nad on maatriksmaterjaliga jäigalt seotud. Nendest tooted on enamasti kettakujulised lõike- ja lihvkettad, kuid valmistatakse ka näiteks luiske lõikeriistade teritamiseks. Abrasiivkattega materjalides on abrasiiviteradega kiht kantud painduva lehtmaterjali või kanga pinnale ning kasutatakse näiteks lihvimisel või poleerimisel. Korrosioonivastased pinnakatted. Rauarooste kiht on hõreda struktuuriga ja ei takista hapniku ja vee tungimist pinnale, roostekiht ei ole raua küljes kõvasti kinni ja värv koorub koos roostega maha. Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundeid (roostekiht muundatakse keemiliselt), Metalli kruntvärvid (vahekiht põhivärvi all) võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid,
Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on abrasiivi teraksed jaotunud ühtlaselt ja nad on maatriksmaterjaliga jäigalt seotud. Nendest tooted on enamasti kettakujulised lõike- ja lihvkettad, kuid valmistatakse ka näiteks luiske lõikeriistade teritamiseks. Abrasiivkattega materjalides on abrasiiviteradega kiht kantud painduva lehtmaterjali või kanga pinnale ning kasutatakse näiteks lihvimisel või poleerimisel. Looduslikud abrasiivid on kvarts(SiO2) üks vanemaid ja odavamaid, mida leidub peaaegu kõikjal nii liivana kui ka kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruvad
suure elektrijuhtivusega värvikile, et galvaanipaari ei teki terasega. Zn-kihi kvaliteedi omadused: kihi paksus ja poorsus, homogeensus, ühtlane kate, vähe lisandeid ( Fe ja Cu- d), ühildumine terasega, vastupidavus korrosioonile, terast kaitsvad omadused, vastupidavus mehaanilistele mõjudele, kontrollimisvõimalused, sobivus värvimiseks. Tsinkkihi paksus sõltub räni sisaldusest. 29. .Tsinkpindega teraskonstruktsioonide ja lehtmaterjali ning veetorude korrosioonimehanism vees ja atmosfääris Tsinkkattega süsinikterase puhul moodustub galvaanipaar, milles tsink on anoodiks ja süsinik katoodiks. Teras hakkab korrodeeruma alles siis, kui tsink on täielikult hävinenud. Reaalselt hakkab korrosiooniprotsess värskelt tsingitud kehal pihta tsingi pinnalt. Kui tsingikiht on liialt poorne, läheb korrosioon tsingi ja terase vahele, tekib korrosioonikiht ja galvaanipaar enam ei tööta.
õhu (rõhk kuni 2,5 MPa) või imetakse vaakumi abil - kõrge hind. vastu vormi (mudelit), mille kuju ta jahtudes oman- dab. Vormimismenetlusel valmistatakse termoplast- sest leht- ja torumaterjalist õhukeseseinalisi suure- Plasttoru mõõtmelisi tooteid. Pneumovormimine võimaldab võrreldes vaa- kumvormimisega valmistada sügavamaid ja suure- ma seinapaksusega tooteid. Mehaaniline vormimine ehk kahepoolne vor- mimine toimub lehtmaterjali ettekuumutamisega, misjuures ta vormitakse mittekuumutatava martriitsi ja templi vahel. 1.3.2. Tehnokeraamika Tehnokeraamika üldiseloomustus Sele 1.46. Toodete pneumovormimine Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühen- dite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst- ruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraa- Tehnokeraamika mika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, Oksiidkeraamika
annaabi.ee 
