Autoplekksepa tööriistad referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Saabi detailide demontaaš

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Saabi detailide demontaas Aruanne Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014 Töö eesmärgid: · Tutvuda mõningate Saabi osade kere osade demonteerimise meetoditega · Valida sobivad tööriistad demonteerimiseks · Demonteerida etteantud detailid Teostatud tööoperatsioonid: · Esmalt tuli eemaldada esistange, et pääseda poritiiva ja tulede juurde. Poritiiva eemaldamiseks kasutasin padrunvõtmeid koos nare ja leht- silmusvõtmetega. · Saabi tulede eemaldamisel sain teada, et vajalikeks abivahenditeks on erinevad kruvikeerajad ja leht- silmusvõtmed. Huvitav oli teada, et Saabi tulepistikud erinevad teiste automarkide omadest. · Kapoti eemaldamiseks kasutasin samuti naret, leht- silmus- ja padrunvõtmeid ning erinevaid kruvikeerajaid. Kapoti eemaldamist tuli alustada hingedest ja alles

Auto õpetus

12

docx

Erinevad materjalid autokerede juures referaat

koosneb alumiiniumlehtede vahele pressitud propüleenvahust. Inrekorist saab valmistada nii auto kandmiku kui mõningaid kerepaneele. Näidisena ehitati seda materjali kasutades Porsche 356 Speedster komplektauto, mis oli tavalistest materjalidest konstrueeritust 15 % kergem. 4 Kasutatud allikas: http://forte.delfi.ee/news/auto/leiutati-taiesti-uus-autode-valmistamise- materjal.d?id=33201799 Kokkuvõte Kokkuvõtteks same öelda, et peamine autode koostisosa on olnud läbi aegade metall. Kasutatakse erinevaid sulameid. Mootoriblokk võib näiteks olla malmist. Kere ja sassii terasest ning kerepaneelid plekist. Tänapeäeva autotööstus on aga metalli osakaalu tunduvalt vähendatud. Kerepaneele tehakse süsinikplastist ja muust kergemast ning moodsamast materjalist. Näiteks Chevrolet Corvette ZR-1, kerepaneelid on süsinikplastist (NB! Väga kiire auto!) Aja jooksul on inimkond õppinud rauda väga hästi töötlema ja selle sulamitest

Auto õpetus

3

doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H 2 Zn+H2O=ZnO+H2 Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest(v.a.HNO 3 ja kontsentreeritud H2SO4) vesiniku välja: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 Reageerimine sooladega: (vt. metallide aktiivsuse rida) Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall: Zn+CuCl2=ZnCl2+Cu Erandid:Väga aktiivsed metallid(mis reageerivad külma veega) eelistatult reageerivad soola vesilahuses oleva veega, tekitades leelise ja vesiniku ning tekkinud leelis reageerib edasi soolaga: 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl Metallide saamine. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks.

Keemia

9

doc

Puitpõrandad - referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ESSEE Puitpõrand Juhendaja: Sisukord 1.Puitpõrand 2.Ettevalmistus 3.Tööriistad 4.Paigaldamine 5.Vana värvi eemaldamine 6.Kasutus- ja hooldusjuhend 6.1Kriimustuste vältimine 6.2Lakitud põrand 6.3Mitmesuguste plekkide eemaldamine 6.4Remont 6.5Puhastus avalikes ruumides 6.6Plekkide eemaldamine 6.7Perioodiline hooldus õlitus  Puitpõrand Põrandalauad on sulundatud, st neil on sulundi keel ja ­soon. Mõnikord on lauad ka otstest sulundatud. Kuuselaua värv on ühtlaselt hele ja muutub aja jooksul veidi kollaseks. Männilaudu liigitatakse värvi järgi heledaks (maltspuidust) ja tumedaks (lülipuidust). Lülipuidu tumenedes toonivahe suureneb. Kandev puitpõrand Tavaliselt naelutatakse puitpõrandad puittaladele. Laudade soovitatav paksus talasammul 400 mm on 28 mm. 600 mm talasammu korral

Puiduõpetus

168

pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................

Puhastusõpetus

60

doc

Automaaler

materjalide värvimisel ja lakkimisel, kasutades erinevaid tehnoloogiaid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Maalritöö materjalid, maalritööriistad ja seadmed, ettevalmistustööd värvimiseks, arvutiõpetus. 3. Õppesisu 3.1. VÄRVIÕPETUS. 3.2. VÄRVIRETSEPTIDE LEIDMINE. 3.3. VÄRVI TOONIMINE. 3.4. VÄRVI SEGAMINE. 3.5. TEHNOLOOGILINE KAART. 3.6. VÄRVIMISE TEHNOLOOGIAD. 3.7. OSALINE JA TÄIELIK VÄRVIMINE. Kohtvärvimine. Detaili värvimine. 3.8. ERINEVATE MATERJALIDE VÄRVIMINE. Metall. Plast. Klaas. Puit. 3.9. HAJUTAMINE. Värvi hajutamine. Laki hajutamine. 3.10. VÄRVIKAHJUSTUSTE HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE. 3.11. POLEERIMINE. Detaili poleerimine. Terve auto poleerimine. Vana värvi poleerimine. 3.12. VÄRVIKIHI KVALITEEDI KONTROLL. Visuaalne. Värvikihi mõõtmine. Nakkuvuse kontroll. Viskoossuse mõõtmine. 3.13. VEAD VÄRVIMISEL, NENDE PÕHJUSED JA KÕRVALDAMINE. Töödeldud pinna järeltöötlus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · värviringi

Auto õpetus

26

doc

AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE

· Tulekahju tekkimisel tuleb tarvitusele võtta abinõud selle kustutamiseks esamastetulekustutusvahenditega, teatades eelnevalt tuletõrje- ja päästeametisse telefonil 112. · Vastavalt Siseministri 21 augusti 2000 a määrus nr. 47. peab tulekustuti olema 1 tulekustuti iga 50 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele. · Kaltsude ja kätepühkimis paber tuleb visata kinnisesse metall prügikasti. 6.3 Keskkonnakaitse nõuded Vastavalt keskonnainspektsioonile peab olema täidetud järgmised tingimused: · Kõik õli tünnid nii uue- kui vanaõli tünnid peavad olema märgistatud vastavalt sisule.  · Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavalt tagatist.

Auto õpetus

24

doc

Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR

Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal.............................................................

Ohutusõpetus

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)