loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded
· korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läbivad juhtkimbud, mida mööda liiguvad vees lahustunud ained. Lihtlehel on vaid üks laba, mis terve või lõhestunud, kuid liitleht koosneb mitmest väikesest lehekesest. Lõhe roodumine näitab, mismoodi päiknevad rood lehes.
Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes. Tugikoed- annavad taimeorganitele mehhaanilise tugevuse. Vahemeristeem- meristeem, mis asub sõlmedes(kõrrelistel)
Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe veidi sissenöördunud kohaga, just nagu oleks keegi lehte hammustada proovinud. Leherood on aruheinadel kõik enam-vähem ühesugused. Lambaga ei ole aga lamba-aruheina nimi niisama seotud, sellel on ka tagamõte olemas. See taim on tähtis lambakarjade toit. Miks just lambakarjade? Lammas on tänuväärne koduloom, kellele kõlbavad toiduks paljud teistele kariloomadele sobimatud taimed. Nii võivad lambad pikka aega ka sellisel karjamaal elada, kust veised just äsja ära on läinud. Lamba-aruheina
Valgusenergia Süsihappegaas + vesi → Glükoos + hapnik Klorofüll Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood Siseehitus – Vahakiht, kattekude, põhikude (ülemine kiht on põhiline fotosünteesimise koht, hõredalt paiknevate rakkude vahel on palju rakuvaheruumi, mis võimaldab gaasidel liikuda lehte ja sealt välja), juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma
Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; * hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; * hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. Lehtede tüübid: *liigestumata labadega lehed on lihtlehed *selliseid lehti kus ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine: Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine
Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea
Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga. Leherood ei ulatu päris lehe tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud. Vars on püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrvel. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood
varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG) Leht Nimeta lehe ülesanded! eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees
varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG) Leht Nimeta lehe ülesanded! eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine varuainete säilitamine kaitse ronimine Millest arenevad lehed? lehealgmetest Milline võib olla lehtede paigutus varrel? vahelduv, vastak, männaseline Joonista leht ja kirjuta juurde selle peamised osad: lehelaba, leheroots ja leherood! Joonista üks liitleht ja üks lihtleht! Mille poolest need erinevad? Joonista sulg-, sõrm-, kaar- ja rööproodne leht! Miks lehed sügisel kolletuvad? Miks lehed enne talve varisevad? Ainete tootmine ja liikumine taimes. vee aurumine valgusenergia süsihappegaas õhust fotosüntees
-ühendab juuri, lehti ja õisi (või vilju) -juhib aineid edasi -võivad piiramatult kasvada ja huruneda leht -areneb pungas olevast lehealgmest -sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas kujunevad taimevarrel kas vahelduvalt vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed -peamised osad on -lehelaba(suurus oleneb taimeliigist) -leheroots(kinnitub varrele) -leherood(orgaaniliste ainete ja vee liikumine) pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ. -kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad -ül
külgjuured on tugevad ja hästi harunenud vahtrat on võrreldud tammega nii juurestiku kui puidu tugevuse tõttu VÄLIMUS vahtra lehed on 57 teravatipulise hõlmaga, hõlmad on üksikute suurte teravate hammastega toorelt sisaldavad lehed valget piimmahla lehed kinnituvad oksale vastakuti lehed on suured: 515, isegi kuni 25 cm pikad ja niisama laiad ning pika peenikese rootsuga iga hõlma sees on leherood selgelt märgatavad, suvel on lehed tuhmrohelised ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad värviliseks vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub emakas õied asuvad silmatorkavates kobarates, õiekate on kaheli ja õiekroon kollakasroheline sigimik on tiibjas ja seda varjab meenääre vaher õitseb mais enne lehtimist, teda tolmeldavad putukad VÄLIMUS vahtral on jaguvili, see on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks
neerjad marjad, mis on noorelt hallid, rohekaspunakate täppidega ja valminult kirsipunased. Seemned on veidi lapikult kerajad, helepruunid ning 3...5 mm suured. Valmivad augustis või septembris. Leht: Piklikmunajad südaja alusega helerohelised kaarroodsed lihtlehed. Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5...5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased. Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara
käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi on kuldkinga veidi raskem ära tunda. Need on sarnased maikellukese ehk piibelehe omadega, kuid leherood on tugevamad ning lehed on servast ja roodude kohalt madaltihedalt karvased. Ka vars on lühikarvane.Õied on aga suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega
· kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud. · Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu).
Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või
(joonista või liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9- lihtlehed, munajad, südaja lihtlehed, piklikmunajad või kleebi) 15 lehekesega. Lehekesed alusega, teritunud tipuga, kuni laielliptilised, kuni 10 cm piklikelliptilised, kuni 10 cm 12 cm pikad, varisevad tavaliselt pikad, teritunud tipuga, kiilja pikad, jämedalt saagja rohelistena. alusega, leherood nõrgalt servaga, teritunud tipuga, karvased. Pealt kiilja alusega. tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised. Õitseaeg ja õitseb enne lehtede õitseb mais-juunis. Õied õitseb juunis. Õied
Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun. Noored võrsed läikivad, kollakaspruunid, pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad. Lehed:vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad. Õied ja viljad:õitseb mais lehtede puhkemise ajal. Õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus. Viljad valmivad septembris- oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke. Seemned tumepruunid, piklikud, ümardunud tipuga. Kasvutingimused:mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub
Päritolu Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia Kõrgus 20-30 m Kasvukuju laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega Võrsed läikivad, kollakaspruunid Pungad pungad tumepruunid, koonilised, võrsest eemale hoiduvad vahelduvad lihtlehed, 3-8 cm pikad, ümmargused või ovaalsed, teritunud või ümara tipuga, ümardunud alusega, terve Lehed või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune või pikem. Leherood väga tihedalt. Kuivatamisel lehed mustuvad Õied õied valged, 6-9 kaupa kännastes, õied suured, kuni 3 cm läbimõõdus viljad valmivad septembris-oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljad Viljaliha sisaldab kivisrakke Õitsemisaeg õitseb mais lehtede puhkemise ajal Kasvukoht: valgus valgusnõudlik, kuid talub ka poolvarju niiskus niiske muld eelistab viljakat mulda
AREAAL Ungari, Rumeenia, Lääne-Ukraina. SUURUS 3-7 m. VÕRA Rohkesti hargnev püstine põõsas. KOOR, VÕRSED Koor pruunikashall, rõmeline. Noored võrsed lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega. Pungad piklikmunajad. LEHED Vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes. Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. KASVU- Külmakindel
merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24. Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine, lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp
merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24.Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine, lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp
taimed, mono- õitsevad üks kord; polükarpne õitsevad mitu korda elu jooksul Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga; ülesanded fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, esi-, järg-, päris- ala- varre alusel, soomusjad; ja kõrglehed - õisiku piirkonnas, tihti värvilised
Protoklorofülli süntees aeglustub madala temp. juures, protoklorofülli fotokeemiline muutumine klorofülliks toimub aga madala temp. juures. Suurt mõju klorofülli moodustumisele avaldab taimede mineraalne toitumine. Kloroosi nähtus on seletatav raua vähesuse või puudusega. Ka mangaani, vase, väävli, kaaliumi jt elementide puudus põhjustab kloroosi. Kloroos algab noorematest lehtedest, leherohelus kaob (mangaani puuduse korral jäävad leherood roheliseks ja kloroos algab vanematest lehtedest). Seega roheliste plastiidide moodustumine on seotud kogu taimeorganismi ainevahetuse tingimustega. Lämmastikväetis suurendab kloroplastide arvu ja mõõtmeid. 6. Energia migratsioon. Energia migratsioon on tingitud fotosünteesi omapärast. FS osalevad pigmendid jagunevad kahte rühma: fotosünteetiliselt aktiivsed ja inaktiivsed. Ainult aktiivsed võivad muundada elektromagnetilist energiat keemiliseks energiaks
neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu. Lehe ehitus Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti. Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga. Vastavalt lehelabade kinnitumisele leherootsule eristatakse liht- ja liitlehti, roodumise järgi võib eristada sõrmjaid liitlehti ja sulgjaid liitlehti. Lehelabasid läbivad leherood, mida mööda toimub orgaaniliste ainete ja vee liikumine. 16 Lehe siseehitus Lehte katab pealt ja alt kattekude, mille rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, mis takistab vee aurumist. Õhulõhede kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Lehe ülemise ja alumise kattekoe vahel paikneb põhikude, milles on palju kloroplaste ning neis toimub fotosüntees.
Lehe omastamine, mis avaldub nooremate vaske 0.0002% äärtel on kloroossed ja kärbunud laigud. lehtede kloroosina. Esineb harva. Lehed on väikesed ja keerdunud. Kõrreliste kasv on peatunud, neil on põõsa kuju ja nad ei hakka õitsema. Puudus ilmneb tihti ka õunapuudel.. Leherood püsivad rohelisena. Mo - molübdeen on vajalik Sarnane N puudusega. Kasv pidurdub, Liigne Mo põhjustab kloroosi taimede toitaine valkude keskmise vanusega lehtedel on kärbunud lehtedel ning nekrootiliste laikude moodustumiseks ja laigud, lehed on kahvatud ja närtsivad. teket alates leheservadest. Esineb
Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline , kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja kaanest, kupra alumine osa aheneb kaelaks. Kupra välispinnal on õhulõhed, keskel sammas, mis
Künnapuu puit on kõva, raskesti lõhestatav ning elastne. Ka tema peeneid pikalt rippuvaid oksi on kasutatud punumisel. Kuid koorest on saadud abi ka nahkade parkimisel ning värvimisel. Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. Tema ei ole looduskaitse alla võetud, künnapuu aga on. Kuidas neid kahte siis üksteisest eristada? See polegi väga keeruline. Metsamehed ütlevad: jalakal on jalad all. See tähendab, et peame vaatama lehte. Selle alumisel küljel on selgelt näha leherood. Jalakal harunevad nad tavaliselt enne leheservani jõudmist kaheks, künnapuul aga harilikult mitte. Lehtedel on olemas veel teisigi erinevusi. Künnapuu leht on palju pehmem, sest ta on kaetud pehmete karvadega, jalaka leht on pealt lehe tipu poolt alusele tõmmates tugevalt kare. Ka lehekuju on veidi erinev: künnapuul on ta hästi ebasümmeetriline, jalakal vaid veidi. See tähendab, et künnapuu lehe üks külg on teisest kuni paar sentimeetri lühem
näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud (Johnson, Moore 2004; Johanson, Palmstierna 2006). Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega (Johnson, Moore 2004). Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekesega (Roht 2007). Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased (Laas 1987; Roht 2007). Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed (vt. Joonis 1, Laas 1987). Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes. Õied on kahekojalised ning enamik aiapuid on emastaimed (Johnson, Moore 2004). Ka viljad paiknevad pööristes (Roht 2007). Hariliku äädikapuu viljad on kuni 0,4 cm pikkused luuviljad, mis on kaetud punakate karvadega.
Lehed on tal tumerohelised, sügisel kollased ja õied roosakas-violetsed ning lõhnavad tugevalt (Hansaplant, Hariduskeskus). Kasvab looduslikult Ungaris, Jugoslaavias ja Taga-Karpaatias. Koor on tal pruunikashall, noored võrsed on lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega, pungad piklikmunajad. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised. Õitseb juunis, õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. Kasvutingimuste suhtes külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust
Maa- alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid – isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja kaanest, kupra alumine osa aheneb kaelaks. Kupra
konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud. Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega. Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekeseg. Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased. Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed. Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes. Õied on kahekojalised ning enamik aiapuid on emastaimed. Ka viljad paiknevad pööristes. Hariliku äädikapuu viljad on kuni 0,4 cm pikkused luuviljad, mis on kaetud punakate karvadega. Viljad on hapuka maitsega ning ei ole mürgised. Viljad valmivad septembris ja püsivad puul kuni kevadeni
lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. 18 Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja
lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt, selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist. Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud. Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja kaanest, kupra alumine osa aheneb kaelaks. Kupra
dolomiidil jt. kõvadel karbonaatsetel kivimitel. 75 Risoidid imamis- ja kinnitumisfunktsiooniga ühe- või mitmerakulised niitjad väljakasved sambla varrel. Risoidvilt risoididest moodustunud tihe kate sambla varre ümber. Risoom maa-alune vars, millesse võivad koguneda varutoitained taime talvitumiseks. Sageli paljunevad taimed risoomide abil vegetatiivselt. Rood e. leherood lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. Roodumist vt. joonis I. Roots varreke, millega leht kinnitub taime varrele või oksale. Rähk - karbonaatsete kivimite murendi teravakandilistest tükkidest koosnev kivirusu. Sandur liustiku sulamisveest settinud liiva-, kruusa- ja veeristikuala. Saponiinid glükosiidid, mille vesilahused vahutavad nagu seep. Saponiinid toimivad köhavastaselt ja taimed, mis neid sisaldavad ei ole mürgised.
annaabi.ee 
