Tuginedes siinkohal põhiseaduse §-le 3, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, seisneb § 4 normatiivne sisu selles, et mitte keegi peale seadusandliku, täidesaatva või õigustmõistva võimu ei tohi riigivõimu teostada, kui erandid sellest ei ole põhiseaduses endas otseselt ette nähtud. Kuna kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, peavad kõik kolm nimetatud võimuharu riigivõimu teostamiseks olema rahva poolt legitimeeritud, s.t saama selleks volituse. Eeltoodud seisukoht on aluseks funktsionaal-organisatoorsele riigivõimu jaotuse põhimõttele, mis võimal- dab struktuurselt erinevaid funktsioonikandjaid niimoodi konstrueerida ja spetsiifiliselt legitimeerida, et iga riigivõimu teostamise akt lähtuks suveräänilt, s.t rahvalt.*2 Funktsionaal-organisatoorse riigivõimu jaotuspõhimõtte olemuslikuks tunnusjooneks on kontroll ja vastutus, s.t rahva kui tegeliku võimukandja ja
(konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia
Määratlemata õigusmõiste vajab igal üksikjuhtumil eraldi otsustamist, seetõttu ei ole võimalik ka tõlgendamine. ADMINISTRATSIOONI DISKREDITSIOONI KOHTULIKU KONTROLLI ÕIGUSLIKUD ALUSED JA PIIRID EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseaduslikud eeldused Seaduse reservatsiooni printsiip tuleneb ka sellistest põhiseaduse printsiipidest nagu demokaatia ja õigusriigi põhimõte. Demokraatia printsiip tähendab eelkõige seda, et üksnes rahva poolt valitud ja seetõttu ka demokraatlikult legitimeeritud parlament on õigustatud vastu võtma olulisi otsuseid, mis sätestavad kodanike jaoks üldist tähtsust omava regulatsiooni. See saavutattakse reservatsiooni kaudu, msi tähendab ka seda, et administratsioon võib toimida seaduse poolt antud volituse, mitte enda poolt kehtestatud õiguse või võimutäiuse alusel. Õigusriigi printsiip eeldab seda, et riigi ja kodanike vahelised õigussuhted oleksid reguleeritud parlamendi seadustega, mis ei määra kindlaks mitte ainult
liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel. Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab äärmusi üksikisiku türanniat, väheste rikaste ja pööbli võimu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 2) Edmund Jacoby ,, 50 klassikut : filosoofid mõtlejaid antiigist tänapäevani"
· põhiseadusega loodud · põhiseadusest tulenevate kompetensidega · nende eksisteerimist ja ülesandeid ei saa muuta muutmata põhiseadust · üksteisest sõltumatud, iseseisvad · võrdse tähtsusega 1. Riigikogu teistega võrdne, kuid siiski kõrgeim riigiorgan, kuna see on rahva poolt valitud <= ehk vahetult legitimeeritud. (10) 1.I. Täisealised ja teovõimelised Eesti kodanikud saavad valida. 1.II. Kandideerida saab vähemalt 21 aastane teovõimeline Eesti kodanik 1.III. Valitakse 4-jaks aastaks 101-liikmeline Riigikogu 1.IV. Vaba mandaadi põhimõte Riigikogu liige ei pea täitma oma valimislubadusi, vastutab ainult iseenda ees, pole seotud valija
rahvusvahelises organisatsioonis. BÜROKRAATIA - ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus, keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta. RIIGIKONTROLL on Eesti riigiorgan, mis teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. KOHALIK OMAVALITSUS - vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · demokraatia üks alustalasid · võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale · KOV-d: vallad, linnad · KOV organid: Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires, kohaliku tasandi seadusandlik võim POLIITILISED IDEOLOOGIAD IDEOLOOGIA LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEMOKRAATIA
Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks aladistsipliin kui legitimeeritud uurimisvaldkond olema määratletud, aktsepteeritud ja integreeritud suurema uurimisvaldkonna poolt. Spordisotsioloogia rakenduslikul suunal huvitutakse enam spordist (sh spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel
ja on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu volikogu otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga NELJA aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu
Lähtuvalt isiklikust huvist Türannia Oligarhia (Ohrokraatia ,,pööbli valitsus") Raske leida ühest definitsiooni, kuid kuulsaim on: A. Lincoln: Governement of the people, by the people and for the people (viitab rahva võimule) Riigikohus (1994): Demokraatia vastandina autokraatiale... (demokraatia on institutsionaliseeritud ning peab olema võimalikult legitimeeritud võimu teostamine; piisavad vastutused valitsusel, piisavalt aus ja läbipaistev jne) Demokraatia teooriad: - Identiteedi- ehk homogeensusteooria (Rousseau: valitsejate ja valivate identiteet; peamine vahend on pleibitsiit või kui on olemas võim, mis väljendab rahva tahet, siis ,,diktaator" olemas homogeenne rahva tahe ehk valitsejate ja valivate tahe on identne; nt Hugo Chavez väljendab rahva tahet)
elukoha aadress. Euroopa Parlamendi valimistel võib isik hääletada ja kandideerida ainult ühes liikmesriigis. 12 V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatia põhimõtted: kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Riigivõimu tuleb teostada rahva huvidest lähtuvalt. Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud. Kõige olulisema riigielu küsimused peab otsustama rahvas vahetult või tema esindajad. Otsused tehakse enamuse põhimõttel. Parlamendivähemuse õigused peavad olema kaitstud. Opositsioonil peab olema võimalus ausas poliitilises võitluses saavutada enamus parlamendis. Poliitilised mandaadid on ajaliselt piiratud. Riigivõimu teostajad peavad olema allutatud rahva ja tema esindajate kontrollile. Õigusriigi põhimõtted: riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet
kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamises ning on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu. Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsuseid teevad rahvaesindajad riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste järg, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, st iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes langetab nende nimel otsuseid. Et suurendada kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele, on osutatud osalusdemokraatia lisaelementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus
elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust
elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust. Iga autori valida oli, kas neid
1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve. 2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48). 3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll). 3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus. a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine põhimõte on, et kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1. · On oluline, et järgitaks legitimatsiooni keti katkematust. Kõige pealt legitimatsioon alt üles rahvalt RK-le, siis legitimatsioon RK-lt VV-le, ja Riigikohtule. · Legitimatsiooni uuendamise nõue PS §60 lg3 a) Poliitiline vastutus kriteeriumiks on terve mõsitus, poliitiline vastutus väljendub selles,
häälteenamus; koosseisu 2/3; koosseisu 3/5) b. vähemuste kaitse (tasakaalumehhanism, demokraatia võib olla muidu väga „julm“) a. põhiõigused (eelkõige nt sõna- erakonnavabadus) + toimiv põhiseaduslikkuse järelvalve b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust 3. Demokraatia legitimatsioon ja poliitiline vastutus Riigikogu on legitimeeritud rahva poolt. a) legitimatsioon - uuendamine (muidu rikneb nagu piim xd), seega valimised peavad olema perioodlised; kõrgeimal tasandil annavad otsuste kvaliteedi üle hinnangu valijad. - kett (vt joonis) Ministeeriumi kantsleri nimetab ametisse valitsus, minister nimetab ametisse asekantsleri. b) poliitiline vastutus Riigikohus 19.04. 2005 (1)avalikkuse kontroll parlamendi üle § 72, § 60 lg 3, § 44 jne (avalikkus saab kontrolli teostada
Ei ole ohtu, et tekiks kohtuniku- või justiitsriik. Kohus peaks olema sõltumatu, aga sõltub sellest kuivõrd ühiskond aktsepteerib otsuseid. Õigusteadus mõjutab seda kui tugevamas positsioonis on kohus, mida kõrgem seda tugevam positsioon. Põhiseaduslikkuse järelvalve vastu saab öelda seda, et kui kohus tühistab parlamendi otsuseid, sellega kisub parlamendi autoriteeti alla, kahjustab parlamendi autoriteeti. Põhiseaduslikkuse järelvalve? Meie oleme vahetult rahva poolt legitimeeritud, meile anti mandaat, aga neil seal ei ole mandaati. Ebademokraatia. Kui kohutav on ettekujutlus, et kõike riigis otsustatakse PS järgi. Kohtunikuriik = justiitsriik. Võib öelda, et me saame olla ilma Põhiseaduseta efektiivsemad, see on pigem diktaatori etteheide. Efektiivsus on perspektiivi küsimus. Kohus trügib parlamendi mängumaale otsustades rahajaotuse üle. Kui kohus ütleb, et mingit sotsiaalteenust osutatakse alla nõutava määra. Poliitilised otsused. Seadus
territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. de iure, de facto De iure – kehtiva õiguse kohaselt, juriidiliselt De facto – faktiliselt, tegelikult, tõsiasjadele vastavalt 10. õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus 11. kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus? Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi
tegemist väga mitmetahulise nähtusega, võib ka öelda, et kaasatud on kõik kapitalid, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad sümboolses kapitalis. Igas väljas toimub võitlus positsioonide pärast, tekivad konfliktid, kui indiviidid ja grupid (nt ka kultuurid nii laiemas kui rahvuskultuuride tähenduses Bourdieu ei ütle seda otsesõnu, kuid see tuleneb tema teooriast) püüavad määrata, mis moodustab selles väljas/ruumis/sellel turul legitiimse/legitimeeritud kapitali. Bourdieu: keel pole üksnes suhtlemisvahend, vaid ka võimumehhanism. Keel on kultuurilise kapitali osa (nt standardiseeritud, haritud keel vastandina regionaalsetele ja sotsiaalsetele dialektidele nagu nt töölisklassi keel), ning on sellisena aluseks sümboolsele kapitalile ning ka võimuvõitlus toimub sageli keele kaudu ja keele abil. Keel, mida indiviid kasutab, on määratud ja määrab selle indiviidi positsiooni konkreetses väljas/turul
See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. Võimu tüübid (Weber): Traditsiooniline autoriteet - seadustatud autoriteet läbi rituaalide ja seaduste (kuninga võim) Seadustatud ehk legitimeeritud läbi rituaali ja sugulussuhete. Kuningas - tema võim traditsiooniliselt selle perekonna käes, administratiivkohustusi täidab õukond. Karismaatiline autoriteet - karisma võim on konkreetses indiviidis ja põhineb selle isiku omadustel. Prohvetite või juhtide võim masse liigutada. Juht ise ei pööra administreerimisele eriti tähelepanu. Mõju on lühike, sest inimene peab end kogu aeg tõestama
Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
loomuõigust.Christian von Wolff- jõudis süstematiseerimises veel kaugemale ja tegi loomuõiguse teesidest geomeetrilisesüsteemi.Ratsionaalsele loomuõigusele on iseloomilikud võrdlused loomariigiga, mille tähelepanekud kanti üleinimsuhetele, see oli sarnaselt ajaloolise võrdlusega meetod loomuõiguse tuvastamiseks.Ratsionaalne loomuõigus andis:kodanlastele võimaluse oma positsiooni parandadaabsolutistlikule riigile legitimeeritud aluseüldiselt kõikidele kehvematele parema sotsiaalse, õigusliku seisundi ( loomuõigus oli kõikidele üks). Intelligentsile, kel oli olemas vahend- inimmõistus- juurdepääsu võimustruktuuridele.Loomuõigusliku doktriini ja valgustusfilosoofia vahel pole erilist piiri, viimane tähendas sisuliselt esimesestsotsiaalpoliitiliste vihjete väljalugemist, sotsiaalsete järelduste tegemist.Valgustusajastul rakendati loomuõigust:korrumpeerunud
ebaselge ja puudulik, et ei võimalda õiguskorraga kooskõlas olevat põhjendust, ei tohi haldusõigus ka tegutseda, et lünki täita. Halduse puhul võib teha üksnes seda, mis on lubatud. Üldiselt kehtib seaduse reservatsiooni printsiip formaalsete seaduste mõttes. Võivad olla ka teatud erandid. Tuleneb ka teistest põhiseaduse printsiipidest. Täiendavad nõuded: Demokraatia printsiip – rahva poolt valitud peab ja legitimeeritud parlament langetama kõik ühiskonna jaoks olulised otsused ise. Eelkõige puudutab avaliku võimu ja isikute vahelisi suhteid, aga ka küsimusi, mis on olulised ja seotud avalike huvide tagamisega. Asja olulisus ei tulene niivõrd 10 selle olemusest ja iseloomust, kuivõrd sellest, kui tähtis, kaalukas ja otsustav on regulatsioon põhiseaduse seisukohalt
kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud
Lääne-Rooma riik varises rahvasterände tagajärjel kokku 476/480. Ida-Rooma riigis algas aga uus õitseng, ja keiser Justinianus (527-565) suutis mõlemad riigipooled koguni korraks veel ühendada. Justinianus püüdis vastata keisriideaalile, kes pidi olema nii edukas sõjarindel ka ka edukas valitseja ning hea seadusandja. Nii andis ta käsu koostada seaduseraamat, mida meie tunneme nime all Corpus Iuris Civilis. See hõlmas nii legitimeeritud vana õigust Institutsioonide ja Digesta näol, kui ka keisrite seadusandlust nime all Codex. Hiljem liideti nendega ka neljas osa Novellae. b) Bonfante periodiseering Itaalia õigusteadlane P. Bonfante on leidnud, et õigust ei saa periodiseerida ei riigivõimu vormide alusel ega õigusinstituutide arenemise alusel, vaid lähtuda tuleb kriisidest – mis paratamatult mõjutavad õigussüsteemi erinevaid osi. Sellest tulenevalt eristas ta kolme erivat õiguse perioodi ja kahte kriisi:
kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise
ja on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu: Kohalik omavalitsus toimib riigi otsuste suhtes täiendava legitimeeriva institutsioonina: elanike valitud esinduskogu (volikogu) otsused tehakse rahvaesindajate poolt riigi tasandil (Riigikogus) vastu võetud seaduste raames, mis on niisiis juba keskvõimu tasandil legitimeeritud. Kohalikku omavalitsust teostatakse eelkõige (kuid kindlasti mitte ainult) esindusdemokraatia kaudu, s.t iga nelja aasta tagant valivad elanikud volikogu, kes võtab nende nimel vastu otsuseid. Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu
Siit tulenevalt ka - seadusandja ei saa volitada valitsust ega ministrit andma määrusi, millega sätestatakse valitsusasutuste tegevuse alused täidesaatva tegevuse teostamisel. Pole legaalne eksekutiivvõimu teostamine omaenese õiguse alusel ei või ise pädevust määratleda. Demokraatia printsiip: o riigi põhiotsused võetakse vastu formaalsete seadustega, so üksnes rahva poolt valitud ja sellega demokraatlikult legitimeeritud parlament on õigustatud kehtestama norme, millele on oluline tähtsus kodanike jaoks. o Eriti aktuaalne seoses isikute õiguste ja vabaduste piiramisega siin annab expressis verbis piirid - §11 õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning suurem osa neist piirangutest ongi põhiseaduses sätestamist leidnud. Kõik vabadused ja õigused pole sätestatud põhiseaduses,
mõjutajate grupiks on ,,eksperdid", kes muudavad ühe või mitme grupi maitseeelistusi. Liskas sellele toimub protsess, kus sellest peavoolu maitsest väljaspool seisvad kultuurieksperdid, näiteks kriitikud või kultuuriettevõtjad otsivad n.ö legitiimseid välju väljaspool domineerivat ,,kõrgkultuuri" diskursust. (Eestis on seda hea näha) ,,Rokkmuusika, mood, kino jne saavad kanoniseeritud intellektuaalide ja kriitikute poolt, kelle jaoks teatud tüüpi ja laadi ala on legitimeeritud kõrgeks ja maitsekaks" (Featherstone 1991: 93) 7 Lisaks sellele antakse läbi õppeasutustest saadud legitiimsusega teatav vorm ka kunsti ja filmi kritiseerimisele. Fetaherstone räägib koolist, aga siia võib kindlasti lisada ka riigi (kultuuriministeerium). Firth ja Savage (1993) leiavad, et selline sõdimine akadeemiisej a popkultuuri vahel (näiteks) lihtsalt vastandumise pärast on naeruväärne. Kuid nad leiavad, et on
kontrollil ressursside jagunemise üle perekonnas, töökohal või riigis tervikuna. Üldiselt on naiste sotsiaalne ja personaalne võim seotud: 1. nende majandusliku panusega perekonna või ühiskonna tegevusse; 2. nende võimega säilitada kontroll oma toodangu või teenuste üle; 3. nende võimalusega vara pärida. Konfliktiteoreetiline perspektiiv rõhutab samuti võimu rolli ja jõu kasutamise ähvarduse osa soolise kihistumise säilitamisel. Mõnedel juhtudel on võim legitimeeritud seadustesse, teistel juhtudel on ähvardus inimestevaheline, nt rünnaku- ja vägistamiskartus, mis sunnib naisi oma tegevust piirama. Hetkest, mil soolise kihistumise süsteem on kehtestatud, ja sõltumata ebavõrdsuse allikatest, taastoodavad ja võimendavad seda süsteemi võimsad psüühilised (sotsialiseerimine), füüsilised (laste sünnitamine nt) ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. 19.1.15. Vanuseline kihistumine... ..
A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi käsitlus oluliselt eraõiguses legitimeeritud määratlusest. Georg Jellineki organiteooria lähtus avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku ühtsest käsitlusest. Teiste sõnadega öeldes võttis ta avalik-õigusliku organi määratlemisel aluseks eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Tema õigusteoreetilised seisukohad organi mõiste avamisel on aktuaalsed ka kaasajal. Näiteks lähtub sellest üldjoontes Saksa õigusteooria. Järgneva käsitluse aluseks on G. Jellineki teooria kontseptuaalsed
A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi käsitlus oluliselt eraõiguses legitimeeritud määratlusest. Georg Jellineki organiteooria lähtus avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku ühtsest käsitlusest. Teiste sõnadega öeldes võttis ta avalik-õigusliku organi määratlemisel aluseks eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Tema õigusteoreetilised seisukohad organi mõiste avamisel on aktuaalsed ka kaasajal. Näiteks lähtub sellest üldjoontes Saksa õigusteooria. Järgneva käsitluse aluseks on G. Jellineki teooria kontseptuaalsed
annaabi.ee 
