Teater on inimese uurimine. Inimene avaldub oma mõtetes. Räägitakse mõtlevast näitlejast, kes on suuteline oma tegevust mõtestama. Mõte aga väljendub sõnades. PANSO. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks oli Panso teatritöös oma lavastustes autori süvamõtte avamine. Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta tegeles rollide analüüsiga paari näitlejaga korraga. Olulised olid tegelaste sisetegevus, tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus
Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel soov näitlejaks saada aina kasvas, siis ei läinud enam niisama katsetama, vaid andsin endast kõik , parima," on Vares öelnud. Fakt, et noormees näitekunsti õppima pääses, oli üllatuseks nii Sergole endale kui ka kaaslastele. Positiivsest uudisest teavitas noormees oma vanemaid sõnadega "Nüüd saab minust näitleja". Karjäär Neljaaastase õppimisperioodi jooksul jõudis Sergo Vares kaasa teha mitmetes kooli lavastustes. Esimene 22. lennu etendus mängiti 19. märtsil 2004 Eesti draamateatris, kui kursusejuhendaja Priit Pedajase lavastajakäe all jõudis lavale Madis Kõivu "Finis nihili". Pool aastat hiljem esietendus William Shakespeare'i "Suveöö unenägu", kus sisenemine haldjametsa oli paras pähkel nii tegijatele kui vaatajatele. 2005. aastal sai lavaküpseks neli lavastust. Lisaks etendustele "Tom Cruise ja liblikad" ja "Loomade farm" lõid lavakunstikooli üliõpilased kaasa
Kujund rajaneb paljuski selle vastuvõtja kujutlusel, fantaasial, mis on olemuselt lähedane mänguga. Niisuguse teatrimärgi lahtimõtestamisel tuleb silmas pidada, et sellel oli üheaegselt erinevaid tähendustasandeid. Mingi laval olev ese võis üheaegselt kanda nii esmast funktsionaalset tähendust kui ka palju kaudsemaid, lavalise tegevuse käigus tekkivaid tähendusi. Raid lõi keskkonna, mis oli suht pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10
segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades lõi romantism eeldused realismi tekkeks, kuid olenemata sellest polnud selle zanri mõju lüürika tekkes väga suur. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitlejate püüdes tõepärasem näida. Lavakõne muutus elulisemak ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunktiks võib lugeda 1830. aastat, mil lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest. Isiklikult on mulle romantism muusikas, näitekunstis ja kujutavas kunstis väga võõras. Natuke olen tutvunud romantismiaegse kirjandusega, kuid ka need teadmised on vaid pinnapealsed.
mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lürilis- psüholoogilisi ja filosoofilisi oopreid. Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 1810–1850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama žesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära.
resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Esinejate kostüümid vastasid näidendi laadile. Komöödiategelased kandsid enamasti lühikesi riideid ja paljudes lavastustes nahast fallost ehk suguliiget. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid lavalolijad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Rõivastus oli suhteliselt lihtne, kuna kajastas tavaliste inimeste elu. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikult kaunistatud rüüdes. Loomulikult ühtis riietus isiksusega. Näiteks pagendatud tegelased kandsid valgeid määrdunud kaltse. Musti rõivaid kandsid leianajad, keda oli tabanud mingi õnnetus
Kadri Adamson Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kod...
Feel" aastal 2003, kus nad kaotasid kõigest ühe punktiga . 2007 aastal esines Koit taas eurovisioonil oma kirjutatud lauluga "Veidi veel" . Selle lauluga jäi Koit kahjuks eelvoorus viimaseks . Aastal 1999 andis Koit välja omanimelise sooloplaadi. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Koidu repertuaari kuulub väga palju romantilisi ballaade, mida Koit on esitanud paljude tuntud lauljatega. Koit Toome on esitanud ka paljudes lavastustes muusikarolle, millest tuntuimad on "Vampiiride tants" , "Hüljatud" , "Miss Saigon" . Koit on mänginud ka peaosi muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" . Muusikalis "Hair" on mänginud Koit ka Saksamaal ja Austraalias . 2007 aastal osales Koit telesaates "Tantsud tähtedega". Koidu tantsupartner oli Kerttu Tänav. Neil läks tantsimine väga hästi ja nad kuulutati võitjateks . Koit on võitnud paljusi auhindu oma lauludega. Aastal 2009 võitis
Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade Moda ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Ta oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on
jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Koit Toome võlub publikut oma sügava hääle ja kena välimusega. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Tanz der Vampire" (Alfred), "Les Miserables" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides Rent, Chess, West Side Story ja Hair - viimast Saksamaal ja Austrias. Koit Toome osales aastal 2007 telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku lemmikuks, Luisa ja Martin zürii.
lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään".Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants", "Hüljatud", "Miss Saigon". Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar". Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril kuulutati nad hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin žürii lemmikuks. Kui Raadio 2 valis Eesti 2004
Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1976. aastal 91. lennuna. Pärast Tallinna Reaalkooli lõpetamist jätkas Tõnu õpinguid Tallinna Konservatooriumis Merle Karusoo käe all näitlemise erialal. Lõpetas 1980. aastal IX lennuna, kuhu kuulusid ka sellised nimed nagu Roman Baskin, Guido Kangur, Ain Lutsepp, Ülle Kaljuste ja Anne Veesaar. Pärast Lavakunstikooli lõpetamist töötas ta kuni 1998. aastani Noorsooteatris. Mängides sellistes lavastustes nagu ,,Orvud" (koos oma venna Rein Ojaga) ja ,,Romeo ja Julia". Töötas seal kuni 1998. aastani. Sealt alates oli viis aastat vabakutseline mängides erinevates teatrites. Vabakutselise aastaid peab ta oma elu sisukaimateks ja paremateks. Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis
David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level lavastustes ja etendas soolorolle Esimest korda lavastas David Cassanova aastal 2001 Peaosatäitjad Casanova Colin Thomas Maggs / Anthony Maloney Baffo Takuya Sumitomo / Ilja Mironov Henriette Hayley Jean Blackburn / Julia Litvinenko Manon Mai Kageyama / Hayley Jean Blackburn Madame Pompadour Julia Litvinenko / Maria Engel Camargo Marta Marcelli Casanova ja Manon Click to edit Master text styles Second level Third level
tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, o rkestratsiooni ja teoste vormi. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti Villem Kapp viljeldi ballaadi, variatsioon i,fantaasiat ja parafraasi. In terpretatsioonikunst muutu Teatris · Teatrikunstis oli · Romantismi kõrgpunkt romantismiajastu oli 1830. aastail, umbes 18101850. kui lavastustes hakati Näitekunstis väljendus rõhutama dekoratsiooni romantism ,kostüümi ja peamiselt näitleja tõep massistseenide ärases, kuid tugevate ajaloolist tõepära. tundmustega mängus. Keskseks kangelaseks Lavakõnemuutus sai isiksus, kes unistab elulisemaks vabadusest ja intonatsioonirikkama ja õiglusest ning astub ks ning seostus võitlusse reaktsiooniga. hoogsama zesti ja
sajandil ● 2 tausta ○ Linna toodud humoorikas, nilbe trupp sai keelu. Võimukandjaga oli trupijuhil armusuhe, sai jätkata. ○ Näitlemist alustati orjapoistena, kui vedas, saadi varaka pere soosing ● Algselt oli see teatrižanr mõeldud ainult kuninglikule perekonnale ja alles hiljem sai see laiema avalikkuse meelelahutuseks ● Põhikarakterit: shang (mees), Dan (naine), Jing (võõbanägu), Chou (kloun). alajaotustega ● Erinevates lavastustes sama rütm ja helistik ei tohtinud korduda ● Põhjapoolne stiil hääbus. Lõunapoolne stiil - 50 stseeni, igal oma pealkiri. Aeglasem, mahedam, populaarsem. ● Kõik lavastused lõppesid õnnelikult ● Detailid olid olulised, liigutused olid loetud nt 20 sõrmeliigutust, 7 käeliigutust. ● Lapsed õpivad koolis 5-13, siis näeb edasi, kas laps suudab konkureerida ● Olemas ka ooperi lasteaiad ● Värvidel tähendused. Punane - intelligentsus, vaprus. Lilla - õiglus
Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) Raamatud: "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) "Kuhu kuningad kadusid
Käisin 22.detsembril 2013 kell 19.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas vaatamas jõulukontserdit, kus esinesid Hanna-Liina Võsa, Jarek Kasar ehk Chalice ja ETV lastekoor. Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne kontserdeid rääkis ta nii:"Minu jaoks on jõulud olnud vägagi traditsioonilised nii kaua kui ma mäletan. Olen õnnelik, et selles muutuvas maailmas ja minu enese muutumises, on õks hetks aastast, mis on alati jäänud sama soojaks ja tuttavaks. Sel aastal saavad aga jõulud ja jõulukontserdid olema kindlasti veidike vürtsikamad, sest astume lavale koos Jarekiga ja seda
koha. Aasta 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga ,,Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. 1999. aastal Koit andis välja omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilise ballade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakub. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on ,,Kindel suund", ,,Allikas" ja ,,Sind ootama jään". Koidu arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes ,, Vampiiride tants" (Alfred), ,,Hüljatud" (Marius), ,,Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginnud peaosi ka muusikalides ,,Rent", ,,Chess", ,,West Side´i lugu" ja ,,Hair" ( viimast Saksamaal ja Austrias). Koit Toome osales 2007, aastal telesaates ,,Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. Detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin zürii lemmikuks. Tal on oma fänniklubi veebileheküljel http://www.ktf.ee/.
puuduvad ka tema kaasaegsed artiklid ja hinnangud kaasajal ei kirjutatud Molière'i kohta peaaegu midagi, v.a. suurt hulka laimukirju. Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
1994 A. H. Tammsaare / M. Unt «Taevane ja maine armastus» 1995 W. Gombrowicz, «Laulatus» 2000 M. Bulgakov/Mati Unt «Meister ja Margarita» 2000 H. Pinter «Majahoidja» 2001 Harold Pinter «Majahoidja» 2001 Anton Tsehhov «Kirsiaed» 2001 Andrus Kivirähk/Mati Unt «Romeo ja Julia» 2004 Vaino Vahing «Suvekool» 2004 Anton Rubinstein «Deemon» 2005. Pildil ,,Kärbeste saare" lavastus Mati Undi ütlemisi huumori... «Keegi ütles, et mu lavastustes saab nalja. Kus? Ja kui saab, siis mis nali see on? Või kui saab, siis huumor pole see päris kindlasti, see on must huumor! Oma loomult olen ma depressiivne, melanhoolne, mustad mõtted pidevalt peas.» ja elu kohta... «Enne magama jäämist on hea mõelda heade asjade peale siin maailmas. Üks nendest on see, et kui sa oled kellegagi tülis olnud, on sul alati võimalik ära leppida. See võimalus mulle siin maailmas meeldib.» TÄNAN KUULAMAST
Ta on andud oma hääle ,,Tweenie põngerjates" Milole ja ETV teleseriaalis ,,Õnne 13" on tal Marko osa. Lisaks näitlemisele on ta tegev ka lavastajana. Tema lavastatud on: · 2004:Vladimir Presnjakov, Oleg Presnjakov "Terrorism" (Ugala) · 2006: Igor Bauersima "norway.today" (Ugala) · 2007: Ann Jellicoe "Nõks" (Tallinna Linnateater) Alates 2007 aastast töötab Priit Võigemast Tallinna Linnateatris. Tema viimased rollid Linnateatri lavastustes on : Melesk A.H.Tammsaare / E.Nüganen ,,Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.",Valja O. ja V. Presnjakov, ,,Ohvrit mängides," C. Gozzi "Ronk" - Smeraldina, Brighella, Ratsu, Meigas A.H.Tammsaare / U.Lennuk ,,Wargamäe Wabariik". Olgugi et Priit Võigemast on alles noor näitleja, on ta oma töö eest saanud mitmesusugseid tunnustusi: · 2000: Voldemar Panso nimeline preemia · 2003: Publikupreemia Kuldõun 2003 Gerry rolli eest lavastuses "Minu pere ja muud loomad"
ajastutruu terviku loomine lavastuses «Ruja» (Vanemuine). Salme Reegi nimeline auhind Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline. · Jevgeni Ibragimov missioonitundlikult ja jõuliselt kehtestatud kõrgetasemeline nukuteatrispetsiifika ammu selle järele janunenud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, mis avaldus lavastustes «Oskar ja Roosa Daam», «Kuldvõtmeke» ja «Mängurid». Aleksander Kurtna nimeline auhind Antakse näidendite tõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval hooajal. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. · Margus Alver põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. Karl Adra nimeline auhind
eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. 13 Teater Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. 14 Kasutatud Kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://hingetugi.onepagefree.com/? id=17675&onepagefree=75f6363e4cf26b70096322371dced15c http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer http://en.wikipedia
Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants" (Alfred), "Hüljatud" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). See-eest keeldus ta rollist muusikalis "Hairspray" koos Hanna-Liina Võsaga, viidates suurele töökoormusele[1]. Ta osales tõsielusarjas "Džunglistaar"[2]. Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse[3]. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav[4]. 2
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal
on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Moliere'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Moliere aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Klassitsismi suurima komödiandi loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud. On vaid legend nende ootamatu päevavalgele tuleku ja taas kaotsimineku kohta. Kord ilmunud Pariisi tänavaile keegi külamees hobuse ja vankriga, milles olnud kuhi koltunud pabereid. Mees peatunud mingi ametiasutuse ees ja pakkunud Moliere'i käsikirju
muutusid restauratsiooniideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism teatris Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend
Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes kohalikus eelvoorus viimaseks. Toome andis 1999. aastal välja ka omanimelise sooloplaadi. Tema repertuaari kuulub rohkesti romantilisi ballaade, mis tema laia hääleulatusega hästi haakuvad. Tema sooloplaadi tuntumad laulud on "Kindel suund", "Allikas" ja "Sind ootama jään". Toome arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes "Vampiiride tants" (Alfred), "Hüljatud" (Marius), "Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginud peaosi ka muusikalides "Rent", "Chess", "West Side'i lugu" ja "Hair" (viimast Saksamaal ja Austrias). See-eest keeldus ta rollist muusikalis "Hairspray" koos Hanna-Liina Võsaga, viidates suurele töökoormusele. Ta osales tõsielusarjas "Dzunglistaar". Tõsieluseriaali võtete ajal nakatus ta viirushaigusse. 2007 osales ta telesaates "Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. detsembril
ajal ei kirjutatud tema kohta suurt midagi (peale laimukirjade). Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias kolme ühtsuse nõuet ja sealhulgas ka kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière kasutas oma lavastustes aga ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. 7 KASUTATUD MATERJAL · Anne Nahkur "Kirjandus barokist romantismini" · www.imagi-nation.com/moonstruck/clsc35.html · www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/moliere.html 8
teatrikool Eestis Draamastuudio teatrikool vastu neljanda lennu. Kool oli alustanud tegevust Paul Sepa erastuudiona 1920. aastal. Draamastuudio tegutses kolmteist aastat ning neil aastail oli seal kolm õppejõudu koos Paul Sepa endaga: sama kooli kasvandik esimesest lennust Rudolf Engelbert ja Hilda Gleser. Kõige rohkem peab Salme end Hilga Gleseri õpilaseks. Paralleelselt õppetööga teatrikoolis hakati õpilasi ka Draamastuudio Teatri lavastustes rakendama. Draamastuudio esimese lennu lõpetajad (Leo Kalmet, Priit Põldroos, Otto Aloe, Rudolf Engelbert, Kaarli Aluoja, Johannes Kaljola, Ly Lasner jt.) asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri (avati 1925 ja aastast 1937 kannab see nime Eesti Draama Teater), mis 1930. aastast sai ka Salme Reegi koduteatriks ja jäi selleks kuni näitlejanna surmani 1996. aastani. Noore näitlejana mängis ta paralleelselt väikesi lapsi ja vanu naisi. Poisterollidest aga kujunes
natsism ja stalinism. Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu aga ka rütmilist kõnet,mille autor on kirjutanud nooti kui quasi rap-räppides. Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks ,,Fluxus",mida lavastati Tartu Sadamateatris. 8 Teosed Orkestriteosed 1.sümfoonia (1984) 2.sümfoonia (1987) ,,Insula Deserta" (keelpillidele 1989) ,,Searching for Roots" (1990) ,,In the Memory of Clear Water" (1990) ,,Arhitektoonika VI"(1992) ,,Zeitraum" (1992) ,,Action-Passion-Illusion" (1993) ,,Crystallisatio" (1995) 3.sümfoonia (1997) Tsellokontsert (1997) ,,Lighthouse" (1997) Viiulikontsert (1998) ,,Exodus" (1999) ,,Aditus" (2000)
Näitlejaid, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Mehed mängisid ära ka kõik naiste osad. Teatri tegemine oli kallis lõbu. Tavaliselt määrasid linnaametnikud mõne jõuka sponsori, kes aitas kanda etenduse kulutused. Esimestes näidendites kasutati üht näitlejat ja 12- kuni 15-liikmelist lauljate ja tantsijate truppi, mida nimetati kooriks. Hilisemates näidendites oli rohkem rolle ning lavastustes jagati need kolme näitleja vahel. Koori peamiseks ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida. NÄITLEJA- oli au sees. Võisid olla kõrgetes riigiametites. Protagonist- esinäitleja. Tema valis ise teise ja kolmanda näitleja. Ajapikku hakati valima parimat protagonisti. Võis võita ka võistlusel kolmandaks jäänud näidendi näitleja. Igas triloogia osas mängis eri protagonist. Maskid - mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid
Seda on kõige paremini näha mõlemate vormide esitajate puhul. Operetti näitlejad on tavaliselt klassikaliselt õpetatud ooperilauljad; tõepoolest, põhiliselt ei ole ooperi ja opereti vahel mingeid erinevusi, välja arvatud opereti kergus. Muusikal kasutab näitlejaid, kes laulavad, aga mitte ooperlikus stiilis. Nagu enamus ,,määratletavaid erinevusi" mida võime nende kahe vormi vahele tuua, on ka see siiski sageli hägune. Näiteks ütles W. S. Gilbert, et eelistas kasutada oma lavastustes laulda suutvaid näitlejaid, samas kui Ezio 4 Pinza, suur Don Giovanni, esines Broadway muusikalis ,,South Pacific", teiste seas on opereti vokaalstiili tunnuseid on ka Kern'i ,,Show Boat'is", Bernsteini ,,Candide's" ja Walt Disney animeeritud ,,Lumivalgekekeses". 5 OPERETI AJALUGU Operett kasvas välja Prantsuse koomilisest ooperist 19-nda sajandi keskel, rahuldamaks
dünaamika. Kõike seda sai klaveril veenvamalt esitada kui klavessiinil. Romantism teatris Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism · http://www.annaabi.com/otsing-romantism · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusikaajaloo_konsp.htm · ·
dünaamika. Kõike seda sai klaveril veenvamalt esitada kui klavessiinil. Romantism teatris Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism · http://www.annaabi.com/otsing-romantism · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusikaajaloo_konsp.htm · ·
Aprill 2014 ja Teatritasku, 6.veebruar 2014) 3.3. Teatrirollid ning lavastused Peale filmides mängimise töötas Aare Laanemets ka Draamateatris näitlejana, kus tema esile tõusu rolliks oli Kaarel August Kitzberg "Tuulte pöörises" (1979, lavastas Mikk Mikiver). Aastatel 1983-1999 töötas Laanemets Pärnu teatris Endla. Selle aja jooksul kujunes temast eesti teatripildis oluline näitleja ja lavastaja. Endlas jõudis ta mängida üle 40 rolli. Esile võib tuua Tammsaare Indreku rolli lavastustes "Täielises Eesti Vabariigis" (1992, lavastas Merle Karusoo) ja "Armastuse võimalikkusest Vargamäel" (1993, lavastas Raivo Adlas), ning rolli Selma Lagerlöfina "Gösta Berlingi saagas" (1994, lavastas Kaarel Kilvet). Lisaks näitlejatööle lavastas Aare Laanemets Endlas 11 teost, nendest viis lastele. Siiani meenutatakse tema Maeterlincki "Sinilindu" (1986) ning oma viimase lavastusega Hodgsoni "Salaaia" põhjal (1999) pälvis ta Teatriliidult aasta lasteteatri preemia.(Sirp 03.11;2000) 3
aastatel alustanud põlvkond veel üsna aktiivne, kuigi ilmutab vahel väsimuse märke. Kõige intrigeerivam sellest rühmast on olnud Mati Unt, kelle lavastuste erudeeritud vihjelisust ja peent irooniat tuuakse tavaliselt "postmodernistlike" hoiakute näidiseks. Kuid 1990-te keskseteks nimedeks olid mõnevõrra nooremad Priit Pedajas ja Elmo Nüganen. Pedajas äratas esmalt tähelepanu aeglaste, mediteerivate, meeleolurõhuliste lavastustega.Nüganen osutas oma esimestes lavastustes eesti teatris nii harva nähtavat kergust, sära ja rütmilist elevust; tema järgnev areng on kulgenud psühholoogilise süvenemise suunas. Veel nooremate lavastajate hulgast tuleb nimetada Jaanus Rohumaad, Katrin Kaasik-Aaslavit, Hendrik Toomperet. Viimase aja arengud Paranenud majanduslikes oludes on ilmunud rida uusi festivale. Staazikaim on juba 1990. aastal ,,Von Krahli" rühma eestvõttel algatatud alternatiivteatrite festival
ja võitis 7 Tony auhinda. Seega ei saa isegi selline suurmeister kõike ette ennustada. V Kokkuvõte Andrew Lloyd Webber on XX sajandi muusika vaieldamatu suurkuju. Ta on loonud üle kümne tippteose ja kümneid laule, mis elavad oma iseseisvat elu sõltumatult näidenditest, kust nad pärinevad. Lloyd Webber tõi muusikamaailma suurlavastused, kallid eriefektid, segas rocki klassikaga ja kõrget kultuuri tänavaslängiga. Tema lavastustes on Jeesust mänginud neeger ja Juudas on loo võtmefiguur. Ta on murdnud hulga stereotüüpe sellest, mida võib ja mida mitte. Ilma temata poleks XXI sajandi muusikateater kindlasti selline, nagu ta on. VI Kasutatud kirjandus 1. http://www.andrewlloydwebber.com/ 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Lloyd_Webber 3. http://ru.wikipedia.org/wiki /_,_ 4. http://www.reallyuseful.com/front-page 5. http://www.reallyuseful.com/about-us/andrew-lloyd-webber-1 6
Aja jooksul on Albee loomingu teemad siiski muutunud järjest abstraktsemaks, keelekasuus oma korduste ja rõhutamistega enam stiliseerituks, teoste üldmeeleolu aga staatilisemaks ja melanhoolsemaks, ehkki neis ei puudu oma omalaadne huumor. On saanud hulgaliselt auhindu, nende seas kolm Pulitzeri.Tennesse Williams (1911-1983)-Ameerika ühendriikide lõunaosast pärit ja mitmes ülikoolis õppinud Williams osales asjaarmastajate lavastustes ning hakkas selle mõjul ka ise näidendeid kirjutama. Edu tõi kirjanikule draama ,,Klaasist loomaaed"(1945), romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast. Publitzeri auhinna võitnud näidend ,,Tramm nimega ,,Iha"(1947)-on psühhoanalüütiline lavalugu Blanche DuBois` vaimsest kokkuvarisemisest sotsiaalsete , veel enam aga psüühiliste pingete tõttu. Ka teistes tema näidendites, nag ,,Suvi ja suits", ,,Kass
programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. ROMANTISM TEARTIKUNSTIS Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. EDGAR ALLAN POE Edgar Allan Poe oli ameerika luuletaja, toimetaja, kirjanduskriitik ja prosaist. Ta sündis rändnäitlejate perekonnas Bostonis 19. jaanuar 1809, pärast vanemate surma kasvas rikka ärimehe perekonnas
Avaetenduseks oli Kotzebue 5-vaatuseline burlesk ,,Igal narril oma müts" ja teise osana Lessingi ,,Aare". Seejärel esitas Kotzebue epiloogi, milles selgitas teatri püüdu olla südame ja vaimu harijaks. Kogu etendustest saadav sissetulek annetati vaestele. Piletitele oli kirjutatud teatri moto: Pühendatud heategevaks otstarbeks. Häbi sellele, kes halvasti mõtleb. Esimene lavastus tehti ilma naisnäitlejateta, sest kardeti sokeerida avalikku arvamust, kuid juba järgmistes lavastustes osalesid ka naised. (Rändtruppides olid naised tegelikult juba varem üles astunud, kuid provintslikus Eestis oldi alati pisut alalhoidlikumad.) Kotzebue juhtis Tallinna ajaarmastajate teatrit 1790. aastani. Samal ajal kirjutas ta näidendeid, lavastas neid ja mängis ise kaasa. Eesti keel ja eestlane ilmusid esimest korda teatrilavale 1789. aastal Kotzebue ühevaatuselises saksakeelses muusikaga rahvatükis ,,Isalik ootus". See kujutab üht Eestimaa mõisnikku, kes
tugisammasteks Hauptmann ja Ibsen. Tuli ka klassikalisi näidendeid, aga neid mängiti publikule vastutulemise mõttes. Siiski lavastas ta need provotseerivalt pateetikavabas stiilis. Autorite ring sajandivahetusel laienes (repertuaar hakkas jääma kitsas). Mängukavva Maeterlinck, Schnitzler jt. Brahmi keskendumine ainult realistlikule mängule sai ummikteeks ja see tundus nt Reinhardtile ühekülgsena. Brahm palkas näitlejad, kes ,,Kangrutes" olid suurepärased, aga teistes lavastustes ei teinud kaasa või olid kasutud. Reinhardti jaoks ei olnud kirjandus kõige tähtsam ja teda häiris selle domineerimine; ta ootas suuremat rõhku teistele lavastuse elementidele. Brahm nägi Reinhardti vastuolus ja lahkumises reetmist. Siin on paralleel Meierholdi ja Stanislavskiga. 33) Max Halbe oli Berliini kirjanduskriitik ja näitekirjanik. Kõige edukam oli armastusdraama ,,Noorus" 1893. aastast. Noore tüdruku Anna tragöödia, keda tahetakse sundida kloostrisse
täis saab, korduma hakkab. 14 Meedia Braavo, Janne Sevtsenko! Estonia teatris pole aastakümneid olnud operetiprimadonnat ja muusikali esimest leedit. Pärast Milvi Laidi, Gerda Murret, Silvia Urbi ja Meta Kodaniporki tulid Margarita Voites, Katrin Karisma ja Helgi Sallo. Oli teisigi. Ja siis saabus vaikus. Lavale jõudsid uued operetid ja muusikalid, kuid primadonna mõõtu ei andnud neis lavastustes keegi välja. Janne Sevtsenko Elizana on tõeline leid. Kaunis, särav, elegantne, üdini naiselik, lavaliselt peenetundeline, mis mulle selle etenduse puhul eriti imponeeris. Sevtsenko Elizas kumas juba algusest peale läbi suurilmadaami oreooli ähmast valgust. Ta on võrratu Eliza. Mitte milleski ei jää Sevtsenko lauldud "Ma tantsiks veel ja veel" alla selle laulu maailma parimatele ettekannetele. Sevtsenkol on kauni tämbriga hääl, mille mikrofon veelgi ilusamaks muudab, tuues
· Teatripoliitiliselt kaval repertuaarivalik · Vanemuise kui näidisteatri oskuslik esitlemine Epp Kaidu (1915-1976) · Irdi abikaasa · Õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · Alustas näitlejana Tartu Töölisteatris · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1944-1976 näitleja ja lavastaja Vanemuises · Lavastas sõnalavastusi ja operette · Õnnestumised psühholoogilise koega näidendite lavastamisel · Paljudes tema lavastustes peaosades Tooming ja Hermaküla Kaidu lavastusi: · Kõrveri ,,Ainult unistus" 1955 (seal on pärit H. Peebu tuntud laul) · Tsehhovi ,,Kajakas" 1959 · ,,Gibsoni ,,Kaks kiigelaulu" 1963 · Rainise ,,Joosep ja tema vennad" 1966 · Kangro ,,Imelugu" 1974 · Jakobsoni ,,Elu tsitadellis" 1976 Jne Repertuaaripoliitika · Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas
Nii muutusid talle riigiasjad, mis polnud nagunii tema asjad, ,, riigilabasusteks", millest ta soovis ennast targu säästa. SIEGFRIED JA WOTAN Ludwig II andis Wagnerile mõista, et hoolimata tema noorest east ( olles alles 19 aastane) oli Wagner tema rõõmude ainus allikas, tema sõber, kes läks talle südamesse rohkem, kui keegi teine, tema parim õpetaja ja kasvataja. Ludwigil oli Wagneri lavastustes suur roll. Ilma temata poleks lavastusest iialgi asja saanud, ta aitas kaasa kogu oma energiaga. Ludwig II soovis Münchenit ümber ehitada, jätta pea- ja residentslinnale oma arhitektuurne pitser. Kui see plaaan ei jõudnud kavandamisjärgust kaugemale. Ta ei suutnud raha kokku saada: viis miljonit kuldnat teatrimaja eest koos luksustänava ja Isari sillaga. Tänu Richard Wagnerile ja Ludwig II-le muutus senine kujutava kunsti keskus München nüüd ka muusikametropoliks.
Olgu 1960. aastate näitlejaloomingust omakorda näidetena nimetatud Velda Otsuse ja Ants Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav. Leo Kalmet, 1963 Draamateatris), Einari Koppeli külma ja skeptilise neutraalsusega esitatud Väitsa-Mackie Brechti „Kolmekrossiooperis” (lav. Epp Kaidu, 1964 „Vanemuises”) või Linda Rummo ja Ants Eskola lava- ja vaimupartnerlus mitmetes Panso lavastustes („Tabamata ime” 1965 Draamateatris; Jerome Kilty „Armas luiskaja” 1966 Noorsooteatris). Näitleja Jüri Järvetit nähti 1950. aastatel küll eeskätt koomikuna ja see suhtumine kandus mõneti ka 1960ndatesse, ent tema loodud Voitinski ja Ajalooline Tõde (Smuuli „Kihnu Jõnn”, lav. Voldemar Panso, 1964 Draamateatris) demonstreerisid uut peen-psühholoogilist rollitõlgendust, sh. meisterlikku plastilisust ja rütmitunnet. Noorematest tegid 1960
"Kyrose kasvatus" käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemist valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjeldus on pealiskaudne, tähtis on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine, ideaalvalitseja pildi loomine, ideaalse riigikorra otsimine. 43. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist. Koor oli lavastustes algne element, kooritraditsioon algas 6. sajandil eKr, sellega algas ka tragöödia. Tragöödia oli pikemates hümnides ning eepilistes lauludes esinev jutustus, mida elavdasid kõned. See arenes edasi jambist tuttava, eetoseid kujutava mängulaadiga tragöödiaks. 44. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Eristatakse suuri dionüüsiad ehk linnadionüüsiad ja lenaiasid. Mõlemates esineti tragöödiatega
raamid kitsaks jäid ja kes lõi ajastule vastava uue teatri. Kirjanikuks sai ta eeskätt seepärast, et teatril oli vaja uut repertuaari. Molière'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Klassitsismi põhimõtted kehtisid prantsuse teatris 19. sajandi alguseni, kuid ka selle suuna hääbudes jäid Molière'i näidendid edasi elama. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Näidendid · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Don Juan" (1665) · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Kodanlasest aadlimees" (1670)
annaabi.ee 
