Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma.
Vigade parandamine Korrektuuri võte tõmban selgelt ÜHE joonega maha vale summa või lausendi. Tekst selle all peab olema loetav. Lisada tuleb juurde kuupäev ja allkiri. Täiendavat lausendit saab kasutada sis kui summa on ettenähtust väiksem. teeb uue lausendi. Vahe arvutatakse välja, uus lausend tehase vahe väärtuses. Storneerimine kasut. Sis kui summa on ettenähtust suurem. Või kui ma tahan terve selle kirjendi tühistadada. Kasti sees summa lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Seda nim storno summaks. Punasega kirjutatud summad lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin
võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg
Käibemaksuseadusest lähtuvalt peab käibemaksukohustuslane arvestama, et käibemaksuga maksustatav käive tekib juba maksu laekumisel. Näide: ettevõte esitab ettemaksuteatise, mille alusel laekub ettevõttele 3000 eurot ettemaksu (tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 120% X 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000
Kontode mõiste ja ehitus. Iga majanduslik tehing muudab bilanssi. Bilanss ei näita jooksvaid muudatusi, kuna ta koostatakse reeglina üks kord aastas (vajadusel kvartalis, kuus). Jooksvat ja kronoloogilist arvestust peetakse kontodel. Raamatupidamisliku kande koostamist nimetatakse lausendi moodustamiseks ehk kirjendi koostamiseks. Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot.
summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 20. Inventeerimine - Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust. Varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri. Nõuete ja võlgade kindlakstegemine(saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri.
korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks: pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Lemmikpank 250.- Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500.-, eraldi vaadeldes Lemmikpank 250.- ja Tavaline Pank samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Seega, on olemas sarnasus lausendite sisulise poolega ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on
Kuupäev väljamineku kuupäev Dok.number dok.nr. Deebet konto - Võlad hankijatele täidab programm. Vajadused võib kontot muuta, kasutades teatmikku Kontod. Kreedit konto - Arvelduskonto täidab programm. Vajadused võib kontot muuta, kasutades teatmikku Kontod. Pank panga nimetus mille arveldusarvelt vormistatakse väljaminek. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast Panga teenused panga teenuste summa. Selle summa suuruses moodustatakse raamatupidamise lausendi pearaamatusse. Saaja Valitakse firmade teatmikust. Juhul kui firmal on tasumata arveid või ettemaks, tuuakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Hankijatega arvelduse zurnaalist. Kui on vajalik antud dokument lisada juba varem sissekantud arvele või oli juba eelnevalt tasutud, tuleb vastav sissekanne tabelis ära märkida ja vajutada nupule OK. Tabeli sulgemine ilma muudatusteta - nupp Katkesta. Saaja pank , A/arve panga nimetus ja saaja arveldusarve
Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon pangast kassasse 500 krooni. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Pank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500 krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500 pankadesse, 250 krooni Lemmikpanka ja 250 krooni Tavalisse Panka. Siis koostatakse lausend: Deebet Konto: Lemmikpank 250.- Deebet Konto: Tavaline Pank 250.-
Kõik dokumendid tuleb vormistada korrektselt ja nad peavad sisaldama kõiki kohustuslikke rekvisiite vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Iga alg- või koonddokumendi alusel koostatakse lausend, millele antakse kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number, märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad, majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning
Täiendav lausend – sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) – sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 17) Inventeerimine: Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust nõuete ja võlgade kindlakstegemine(saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri, varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri. Füüsiline inventuur:
peidetud. Uue äriühingu loomise asjus kirjutasin meilitsi Eetasoftile. Senikaua tutvun ja üritan teha vastavad lausendid ja toimingud ette antud äriühingu põhjal. Kontoplaani, kui üles leida, saab siiski võrdlemisi lihtsalt muuta, seega pangakonto sai muudetud arveks krediidipangas. Kontoplaan on küllaltki detailirohke, mis iseloomustab väga hästi ka tervet programmi. Sissemakse või siis antud juhul osakapitali suurendamise lausendi tegemisel soovib programm saada väga detailseid andmeid seesuguses raamatupidamislikus keeles, kus minu teadmistest jääb paraku vajaka. Uskusin, et sain vajalikud read täidetud, kuid enterile vajutades sootuks programm sulges end. Kuidagimoodi sain sissemakse osakapitali tehtud, kuid ikka loobib hoiatust "automaatsesse kandeseeriasse ei saanud lisada" , kuid imekombel, juba tavaks kujunenud hoiatavate
Ostumomendil koostatud ,,T" bilansist selgub, et tema netovara bilansiline väärtus on 60 000 eurot, eksperthinnangu kohaselt ongi see ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus. Seega tütarettevõtte ,,T": netovara õiglane väärtus = netovara bilansiline väärtus = soetusmaksumus Sellest tulenevalt ongi ettevõtte õiglaseks väärtuseks tema soetusmaksumus ning ostuanalüüsi ei ole vaja koostada kuna ümberhindlusi ei toimu. ,,E" ettevõte koostab järgmise lausendi: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ ,,T" oma raamatupidamises seda tehingut ei kajasta, kuna tema aktsiakapital ei muutu. Tabel 4 "E" bilanss vahetult pärast "T" ostu (01.05.20X1)
lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud. Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused. Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised:
Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon toimingu: pangast kassasse 500.- krooni toomine. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: · Deebet Konto: Lemmikpank 250.- · Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- · Kreedit Konto: Kassa 500.-
kes kui palju õppimise eest tasuma peab 53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode
Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Pank1 250.- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat). ·kassaraamat ·arvelduskontoraamat ·hankie arvepidamisraamat ·ostjate arvepidamisraamat ·aruandvad isikud jne
kogusummat 4. Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük. Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud. Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused. Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised:
2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB
2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180 N2:Ostuarve: NB D: ladu/kulu 1000 D: käibemaks 180 K: võlad tarnijatele 1180 3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB
klassil on atribuudid, mis objekte iseloomustavad ja omavad iga konkreetse ilmingu puhul konkreetseid väärtusi klassil on operatsioonid (funktsioonid), mis kirjeldavad, mida klassiga on võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile) 66.ANDMETE MODELLEERIMINE Andmete modelleerimisega näidatakse ära toimimisprotessides kasutatavad andemed. Kontseptuaalmudeli koostamine lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis" valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid otsida ja üldistada mõisted (objektid) sidestada mõisted lausendite järgi Andmemudeli koostamine eesmärk fikseerida infosüsteemi baasandmed olemitena (andmeobjektidena) ja nendevaheliste suhetena olem (andmeobjekt) esitab (kirjeldab) reaalse maailma objektide hulka, mille kohta on vaja
6 Seos, mis tekib kontode vahel kahekordse kirjendamise tagajärjel nimetatakse korrespondeerivuseks, ja kontosid, mille vahel seos tekkis nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. Majandustehingute kirjendamiseks on vaja teada korrespondeeruvaid kontosid, mis vastaksid majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks ja saadud tulemust lausendiks. Lausendi moodustamist kergendab kindlaksmääratud kaalutluste kasutamine. Näide 1: Konto Kassa algsaldo on 100.-, konto Arvelduskonto algsaldo 3500.-. Majandustehing: Toodi arvelduskontolt ettevõtte kassasse 1850.-. Majandustehingu tõlgendamine lausendiks Majandustehing Ettevõtte kassasse toodi arvelduskontolt sularaha 1 850 .- 1.Kaalutlus Missugused kontod on seotud Konto “Kassa” Konto”Arveldus-
selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise esmaülesandeks, mis eeldab nende kohta kõigi kvalitatiivsete tunnuste ja arvnäitajate fikseerimist dokumentidel. Raamatupidamisdokumendid liigitatakse alg- ja koonddokumentideks ning raamatupidamisõiendiks. Iga raamatupidamiskirjendi(lausendi) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed (RPS § 7 lg 1): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
kontode korrespondeerivuseks. Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma
Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete
nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Kasutada võib ka liitlausendeid, mis koosnevad mitmest debiteeritavast ja krediteeritavast kontost. Iga lausendi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest: · milliseid kontosid majandustehing puudutab; · kas need kontod on aktiva- või passivakontod; · kas tegemist on kontodele sissetuleku, st. suurenemisega või väljamineku, st. vähenemisega; · millisele kontopoolele seetõttu kirjendatakse. 3.2.4 Sünteetilised ja analüütilised kontod Bilansikirjetele avatud raamatupidamiskontod sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali liikumise ja seisundi kohta
arusaamine, mida ettevõttes tehakse ja milliste objektidega (dokumentidega) manipuleeritakse. Taust peaks olema arusaadavas vormis tekstiline jutustus (skript e. käsikiri), mis kirjeldab organisatsioonis läbiviidavaid tegevusi. Lühidalt: kes mida teeb. Lausendites pannakse süsteemi kohta olemasoleva teadmised kirja lihtlausetena: alusest, öeldisest ja sihitisest (või määrusest) koosneva lihtlausena. Iga lausendi elementide arv peab olema suurem kui kaks ning sõnad lausendis peavad moodustama sidestatud hulga. Lausendite kirjeldamies algoritm: Valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid (põhjaks sobib organisatsiooni taustakirjeldus). Sidestada objektid lausendite järgi. Kontrollida, et kogu süsteem oleks kaetud lausenditega. Kontrollida, et lausendid oleksid omavahel vastavuses ning mõistete kasutamine järjepidev.
maailmast Toimimis- või äriobjekt (business entity, business object) - mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad: · elus (klient, töötaja) · elutu (toode, vahend) · dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) · abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine Lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis" · valida teatav hulk organisatsiooni ja selle protsesse kirjeldavaid lausendeid · otsida ja üldistada mõisted · sidestada mõisted lausendite järgi (läbi verbide) Andmete modelleerimine (eesmärgid, tulemused, piirangud) Andmete modelleerimise eesmärk on fikseerida infosüsteemis kasutatavad andmed objektitüüpidena (olemitüüpidena-andmeobjektidena) ja nendevaheliste seoste tüüpidena
annaabi.ee 
