HEAVY METAL Denis Kotov HEAVY METAL · 1970. aastate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund · Üheks esimeseks heavy metal'i bändiks peetakse sageli briti Black Sabbathit · Heavy metalil on paks, massiivne heli, mida iseloomustab tugevasti võimendatud kitarride kõla, pikendatud kitarri soolod, rõhutatud rütm ja üleüldine valjus · Laulmine on väga jõuline ja tihti on laulutekstid seksuaalse alatooniga · Black Sabbath on Suurbritanniast Birminghamist pärit heavy metal ansambel · Bändi peetakse tavaliselt heavy metali kui stiili üheks algatajaks · Bändi nimevaliku põhjustas liikmete huvi musta maagia ja okultismi vastu · Ozzy Osbourne,Tony Iommi,Terry Butler,Bill Ward · https://www.youtube.com/watch?v=c9yZtsZzBkY · https:// www.youtube.com/watch?v=9XaS93WMRQQ&list=PLxvodScTx2RsIZ1XzkgDF4Q4Ot22 W0e9P
Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe
Rezissöör Nimi: Grigori Kromanov Eluaastad: 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lääne-Virumaa Hüüdnimi: Grisa Haridus: Lõpetas Moskvas Lunatsarski-nim Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio aastal 1953 Filmi muusika Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Helmut Vaag Kõrtsmik Jüri Uppin Delvig jt.
Heavy Rock ja AC/DC Heavy Rock Jõuline muusikastiil; Arenes 1960. aastatel; Paralleelnimetused Hard Rock ja Heavy Metal. Bluus, kantri ja psühhedeelilise rock; Tugevasti võimendatud kitarridekõla; Trummi partiis rõhutatakse 2. ja 4. Jõulised ja korduvad motiivid; Heavy Rock Agresiivne laulustiil; Virtuoossed kitarrisoolod; Bluusi helirida; Laulutekstid; Heavy Rockist arenenud muusika suunad: Thrash Metal Black Metal Death Metal Nu Metal Tuntud Heavy Bändid: Deep Purple Led Zeppelin Black Sabbath AC/DC Metallica Uuiah Heep Iron Maiden AC/DC Austraalia päritolu; Rajasid vennad Malcolm ja Angus Young. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool.
Funk 1960 Afroameerikas Rütmiline kitarr, vaskpill ja Lugude aluseks on sageli Earth Wind and Fire, Tower of Power, basskäigud ning lihtne ja lühike motiiv, mida The Commodores, James Brown, trummiaktsent. lõpmatuseni korratakse. George Clinton. Heavy rock 1960 USA Soolokitarr, basskitarr, Laulutekstid on sageli Deep Purple, Led Zeppelin, AC/DC, elektrikitarr, trummid, seksuaalse alatooniga, vahel Metallica jpt. klaver ja muud pillid. pajatavad ka mõnd müstiliste seikluste ja tegelastega fantaasialugu.
Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali – Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis Kristuse pruudiks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Näitlejad Muusika Laulutekstid on kirjutanud Paul-Eerik Rummo ning viisistanud Uno ja Tõnu Naissoo. Laule laulab Peeter Tooma. Pistoda laul Viimne reliikvia Nuhk-munkade laul Põgene, vaba laps Prostituudi laul Mässajate laul http://allofmp3tunes.com/flash_player/flash_track.php? type=1&id=8557406
Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Pilte näitlejatest
Tunnusjooned • Heavy metalil on paks, massiivne heli, mida iseloomustab tugevasti võimendatud kitarride kõla, pikendatud kitarri soolod, rõhutatud rütm ja üleüldine valjus. • Need on selle muusika kõige tähtsamad tunnusjooned. • Jõulisi korduvaid motiive esitavad soolo- ja basskitarr sünkroonis. • Trummipartii on lihtne ja ühtlane, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lüürika • Vokaal on heavy metalis tähtis. • Laulmine on väga jõuline ja tihti on laulutekstid seksuaalse alatooniga, vahel räägivad ka mõnest müstilisest seiklusest või fantaasialoost. • Lüürika on tihti väga tume ja vahel depressiivne. Juured • Heavy metal arenes 1960. lõpus ja 1970. alguses, kõige laiemalt levis Inglismaal ja Ameerikas. • Paljud arvavad et, Black Sabbath on esimene heavy metal’i bänd. • Põhiliselt algas see tänu Black Sabbathile, Deep Purple’ile ja Led Zeppelin’ile ning paljudele bändidele veel. Black Sabbath
1950. AASTATE LÕPUST ALATES ON SOUL'I ARENG SEOTUD KAHE SUURE PLAADUFIRMA- TAMLA MOTOWNI (DETROITIS) JA STAXI (MEMPHISES)- TEGEVUSEGA. ON AVALDANUD MÕJU DISKO JA HIPHOPI KUJUNEMISELE. TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI EELKÕIGE TANTSUMUUSIKA TAMLA MOTOWNI MUUSIKA OLI VALI NING VÕIMAS, SÜNKOPEERITUD RÜTMITEGA BASSIKÄIGUDEGA, GOSPELLIKUTE VOKAALHARMOONIATEGA, KEERUKA ORKESTRATSIOONIDEGA NING KVALITEETSETE LINDISTUSTEGA. ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM MELOODILISED NING SAGELI RÄMEDAVÕITU, VIIDATES OTSESELT GOSPELILE JA BLUUSILE. LAULJAD KASUTASID KA TIHTI GOSPELI STIILIS IMPROVISATSIOONI. SAATEPILLIDENA KASUTATI TAVALISELT KITARRI, BASSI, TRUMME, VAHEL KA KLAHV- JA VASKPILLE. LAULUD OLID TIHTI SEKSUAALSE ALATOONIGA, KÕNELESID KIRGLIKUST
Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene Draamateater. Kes oli esimene ENSV rahvakirjanik? Fridebert Tuglas Kes oli eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja? Friedrich Reinhold Kreutzwaldile Kuidas nimetatakse eesti keelt ja kultuuri armastavat teisest rahvusest isikut?
Heavy rock(heavy metal) Heavy metal on 1960. aastate lõpul ning 1970. aastate algul bluesist ja rockist tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli okultsetemõjutustega, laulutekstid, depressiivsete meloodiate kasutamine ning mille mängimisel omasid muusikainstrumentidest suuremat rõhku elektrikitarrid ja trummid. Aastate jooksul on stiil pidevalt arenenud ja laienenud ning hõlmab tänapäeval väga erinevaid alamstiile, mis muusikaliselt võivad üksteisest olla üsna erinevad. Esimesed zanrid olid hard rock, shock rock, progresiivne metal, glam metal, pop metal ja briti heavy metali uus laine (tihti tuntud
sõnamängulisi ja mitmeplaanilisi lasteraamatuid, nagu näiteks "Bumerang", "Koer poiss sõitis jänest", "Mine metsa" ning täiskasvanutele mõeldud luulekogusid "Tasakaalukeeled" ja "Valge raamat". Täiskasvanute luulekogusid jõudis Ott Arder avaldada vaid kolm: "Ükskõiksus" (1982), "Tasakaalukeeled" (1988) ja "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001). Ott Arderi tööd - nii täiskasvanutele kui ka lastele kirjutatud värsid, laulutekstid, artiklid ja isegi tõlgete valik on äraütlemata sarnased oma loojaga: neis on nii lapsesuu- otseütlemisi, poisilikke vigureid, vaimukat sõna- ja kõlamängu kui ka elukogenud biitniku säravaid vaimuvälgatusi. Arderi luuletused on mõnikord mõtlikud, mõnikord vallatult vigurlikud, nendes on omapärast maailmanägemist ja -mõistmist. Ott Arderi looming jääb heale lugejale nii loetavaks kui ka kuulatavaks. Tema
Muusikastiilid Punk rock - Punk rocki sünniajaks on 70´ndate esimene pool. Punki iseloomustavad teravad, tihti poliitilised ja protesti avaldavad tekstid, kiire tempo, lihtne harmoonia, 4/4 taktimõõt, agressiivsus, ülitugev helivõimendus, lärmakus. Tuntumad artistid on The Clash, J.M.K.E, Ramones. New wave - Sai alguse 1980 aasta alguses. Laulutekstid muutusid leebemaks, ent sõnum jäi samaks. Rütmijoonis muutus tantsulisemaks. Stiil oli kvaliteetsem. Tuntumad ansamblid on Blondie, Talking Heads, The Cars, The Police. Grunge - Kujunes välja 80´ndate lõpus. Ühendunud olid hipiliikumine, punk rock ning heavy metal. Grunge puhul oli oluline sõnum, mis rääkis võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Lood olid rahuliku ja
•1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. •Saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. •Laulud olid tihti seksuaalse alatooniga. Stiili rajajad
Ta õppis Yale'i ülikoolis muusikat ja hiljem lõi firma ,,Music Makers", mis kirjutas muusikat reklaamklippidele. Enne ja pärast 1965 aasta ,,Mees La Manchast" muusika loomist ei küündinud tema loodud teoste edu nii kõrgele, kuid hoolimata sellest esitati tema loomingut 1985. aastal Metropolitan Opera juubeligalal. Joe Darion sündis 1917. aastal New Yorgis. Peale mereväeteenistus Teises maailmasõjas pühendus ta laulude kirjutamisele, seejärel huvitus aga teatrist ja kirjutas laulutekstid dzässmuusikalile ,,Shinebone Alley". Lisaks sellele kirjutas ta ka ooperiliberetosid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et minule meeldis muusikal väga, eriti tore oli see, et kasutatud oli lisaks muusikalide näitlejatele ka draamanäitlejaid. Kõik muusika, lugu, esitajad olid omal kohal, samuti arvestades ka ülejäänud publiku meeleolu peale etendust, usun, et on õige öelda, et kõigile meeldis ja õhtu ei läinud raisku.
tase Neljas s ta e se Viies tas Pilt4 Pilt2 Bände , mille stiiliks on progressiivne rock muusika Marillion Pilt5 Marillion Steve Hogarth - laul, laulutekstid, täiendavad klahvpillid, löökpillid ja kitarrid Steve Rothery - kitarrid, asutajaliige Pete Trewavas - basskitarr, taustalaul, täiedavad kitarrid, sämplid ja efektid Mark Kelly - klahvpillid, sämplid ja efektid, taustalaul, programmeerimine Ian Mosley - trummid, löökpillid Marillion ri mi seks e r edigee st i laadid
tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe
Ma räägin neile teadmistest, tarkusest ja armastusest. Ma räägin neile probleemidest, mis vajavad lahendust." Ülemaailmne räpi kultuur Alates 1980ndate lõpust, 90ndate algusest valgus räpikultuur mööda maailma laiali. Nii võib praegu kuulda räppi kõikvõimalikes keeltes, ka eesti keeles. Eesti räpikultuur on mõistagi märksa teistsugusem kui see, mis kunagi aastaid tagasi New Yorgi getodest alguse sai. Eesti räpparite laulutekstid püüavad olla küll sama avatud ja kriitilised kui ameerika räpparitel, kuid senini piirduvad siiski valdavalt avameelsusega seksi ja vägivalla osas. Tüüpiline on ka see, et noorsookultuur võtab omaks mingi subkultuuri riietumis või käitumismallid seda kultuuri ennast tegelikult üldse tundmata. Nii on juhtunud ka räpiga selle, kui subkultuuri, piirid on hakanud ähmastuma ja ta on hakanud muutuma osaks popkultuurist nagu seda on blues, r&b või rock.
Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal. Vangide kostüümid olid maani pikad ja suurte triipudega, pikkadel varrukatel käelaba kõrgusel oli avaus, et käsi liigutada saaks
uus ja põnev kogemus. Usun, et selline muusika ongi nauditav ainult reaalses elus, mitte televisioonist ega raadiost. Tundub, et selle muusikali lavastamisel oli tunduvalt rohkem tähelepanu pööratud muusikalisele poolele, kui näitlemisele, sest peategelaseks valitud Gerli Padar on küll väga hea laulja, kuid näitlemine tal siiski nii hästi ei õnnestunud. Kohati häiris mind Jaan Willem Sibula diktsioon ja s-i susistamine lauludes. Näitlemises andis see efekti, kuid laulutekstid muutis kohati arusaamatuks. Kuna etendus oli algselt inglisekeelne, oli tehtud tõlketööd ja see ei olnud samuti väga õnnestunud. Oli kasutatud kohatut kõnepruuki ning kaasaaegseid väljendeid kuigi etendus on pärit ammusest ajast ja tekst jäi seetõttu ka tihti mõistetamatuks. Õnneks on Vanemuise teatri lava kohal tabloo, kus oli ka kogu etenduse vältel inglisekeelne tõlge. Eriti oli vaja vaadata seda tablood just laulutekstide mõistmiseks. Segase diktsiooni
Bill Haley, Little Richard, Chuck Berry, Carl Perkins ja Buddy Holly. Rock’n’roll’i kõige metsikum esitaja oli Jerry Lee Lewis, kes mängis oma klaverit küünarnukkidega ja klahve isegi jalgadega tagudes. Kõik see kuulus lavashow juurde. Rockmuusika stiilid Heavy Metal Heavy metal - on 1970. aastate algul bluesist ja rockist tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli saatanlike mõjutustega, laulutekstid, depressiivsete meloodiate kasutamine. Nagu ka teised rock–muusikastiilid jaguneb ka see paljudeks väiksemateks muusikažanriteks näiteks: doom metal, industrial metal, progressive metal, speed metal, viking metal ja palju teisi. Metalcore/ Grindcore Metalcore on muusikastiil, mis kombineerib omavahel hardcore punk’i ja heavy metal’i elemente. Grindcore on ekstreemse metali alaliik, mis tekkis 1980. aastate keskel Suurbritannias
teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). 8 Hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe
Laval toimuvat oli päris põnev jälgida, sest tegevust oli palju ning huvitav oli vaadata ja mõelda, mis järgmiseks juhtub ning see kõik oli väga ettearvamatu. Enamus lauljad küll ei laulnud väga selgelt ja arusaadavalt, kuid tänu Estoniasse paigutatud ekraanidele, sai lugeda täpset teksti sealt, kuid suhteliselt halb on jälgida kahte asja samaaegselt. Mõne solisti puhul aga polnud ülse vajagi lugeda sõnu ise, sest diktsioon oli väga hea ka lauldes. Üldiselt aga oli muusika, laulutekstid, kostüümid, dekoratsioonid, eriline kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu. Erilisi lemmikuid näitlejate seas ei olnud, kuid väga huvitavalt oli lahendatud teise ja kolmanda vaatuse vaheline paus. Nimelt ei olnud sel ajal vaheaega nagu tavaliselt on harjutud tegema kahe vaatuse vahel. Seal tuli lavale vangivalvur, keda kehastas Tõnu Kark ning sisustas selle aja, kui muudeti lavakujundust.
Ta palus oma kitarristil Jah 5 Jerryl rõhutada rütmis teist ja neljandat lööki. Sama tehnikat hakkas kasutama ka Rosco Gordon. Nii sündis ska. Aasta siis oli 1962. Tegelikult tehti sarnaste elementidega lugusid muidugi ka juba varem. Uus stiil tekkis väga õigeaegselt. Jamaica oli just saavutamas iseseisvust ja ska peegeldas töölisklassi uut optimismi. Ska muusikataktis tantsu hakati kutsuma nimega skanking. Laulutekstid võisid olla religioossed (Jimmy Kings - 'King Of Kings'), aga sageli ka romantilised (Delroy Wilson- 'Dancing Mood') või nonsens-teemadel (Eric Morris - 'Humpty Dumpty'). Lisaks lauldi sotsiaal-poliitilistel teemadel, eelkõige rude boy'dest. Rude boy'de liikumine hakkas silma paistma 1961 aastal. Skaga on neil pistmist vaid niipalju, et see oli nende lemmikmuusikaks (nagu ka enamikele teistest jamaikalastest). Tegemist oli töötute Kingstoni noormeestega, kes leidsid, et
Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid · "Kõrts" (207), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga 5 Näidet +nende analüüs: 1.Trammipeatus tramm tegi peatuse sest tal hakkas paha
vorm+tundelisus · IV põlvkond o Muusika muutus isikupäraseks o Maneerlik ja peenutsev o 16. saj IIpool musica reservata privaat · V põlvkond o Itaallased o Jõuline o Värvikas o Isikupärane o Orlandus Lassus 2000 teost Flaami helilooja Laulutekstid moodustasid loogilise terviku Karjäär algas 21 Rooma kapellmeistrina Impulsiivne ja värvikas Üle-Euroopa kogumike trükk Elas jõukalt Viimaste aastate looming on raskemeelne Ilmalik: sansoonid, saksa liederid Vaimulik: missad ja motetid MADALMAADE MÕJU VEEL Hilisrenessanssi kirikumuusika
Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis Aleksander Vilipere trummi mängiv poiss mõisameeste laagris Guli Hamrajeva tüdruk Schenkenbergi laagris Tegijad Laule esitab Peeter Tooma Laule esitab Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid Paul-Eerik Rummo Dirigent Eri Klas Helioperaator Roman Sabsay Montaaz Virve Laev Operaator Sergo Rahomägi Operaator Tatjana Dobrovolskaja Operaator Mihkel Ratas Operaator Tiit Vernik Kunstnik Rein Raamat Kostüümid Helve Halla Jumestus Helve Sikk Näitejuht Kalju Komissarov Näitejuht Veronika Bobossova
laulud 60ndate teisel poolel. Muusika, mis kätkes endas kriitikat ühiskonna aadressil. 4 Merseybeat'ile oli iseloomulik: · vokaalharmooniad · stabiilne ja suhteliselt kiire rütm ehk biit · uus kõla, milles puudus esituse virtuooslikkus (oluline pigem ansambel kui niisugune) · kõige olulisem instrument oli rütmikitarr · armastuslauludes oli vähem sinisilmset lüürilisust, rohkem noortepärast realismi ja suhteid (realistlikud laulutekstid). 5 THE BEATLES Love Me Do Lennon / McCartney Biitlite esimene hittsingel edetabelites 1962. aasta sügisel. Briti biidi võidukäigu algus. Tüüpiline biitlilugu, väljakujunenud uue stiili näide. On kuulda üksikuid elemente ameerika tollasest popmuusikast, kuid kõla on juba erinev. Rohkem on ansamblimängu. 6 Briti Blues´ile on iseloomulik:
Antoloogiad, kogumikud, koguteosed "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) Laulutekstid näidenditele "Varasta veel võõraid karusid" (1999) "Lendav laev" (2001) "Endsapese" (2005) "Bluusivennad" (2006) "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga Tõlked Allen Ginsberg, "Ameerika. Valik luuletusi 19471996" (2003, tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu) Auhindu · 2001
· "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) · "Isa sokk on matkasell" (2012), koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Jaan Pehkiga Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) · "Võlupill" (2011) · "Viisk, põis ja õlekõrs" (2012) Näidendid · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga · laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki MeisterTõlked
tänapäevani. 3 (Kihnu Virve regilaulu laulmas) Regilaulu ülesanne polnud ammustel aegadel kahtlemata mitte laulmine, vaid laulda laulmise pärast. Kindlasti oli siis muusikal muidki funktsioone. Laulmine võis inimestel aidata meelt muuta ja uusi teadmisi hankida, kuid musitseerimisel oli oma koht ka rituaalides ning mitmesuguses kombestikus. Regilauludes tänaseni allesolevad mütoloogilised teemad tunnistavad, et laulutekstid võisidki alguses olla otsekui hilisemad pühakirjad kirjalikes kultuurides. Selline polüfunktsionaalne musitseerimine on olemas olnud küllap kõikides vanades kultuurides. Eesti kultuuri teeb iseäralikuks see, et vana regilaul ei kadunud uue aja ja muusikakultuuri tulekuga ära, vaid säilis suulises käibes tänapäevani. Uuemal ajal muutusid regilaulud ilmselt ka lühemateks ja lüürilisemateks. Pikimad vanad laulud ulatuvad ehk üle paarisaja värsi
ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa. Tema laulutekstid on palju poeetilisemad kui inglise madrigalistide tekstid. Tema tuntuim laul on melanhoolne ja erakordselt peenetundelise harmooniaga ,,Flow my tears". Tabulatuur Tabulatuur noodikirja eritüüp, kus üle ei märgita mitte üksikuid helisid vaid mänguvõtteid. Lautotabulatuuris on noodijoonte asemel lauto keeled, millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. Orelitabulatuuris kasutatakse klahve tähistavaid tähti. Pillid ·orel (ka portatiivorel) ·klavessiin ja klavikord
Nüüd rajas ta oma valdustes Kalakuta Vabariigiks nimetatud kommuuni, mille ta kuulutas Nigeeria riigist sõltumatuks. Seal elas ta koos oma bändiga ja sellega seotud isikutega ning salvestas muusikat. Hotelli Empire Hotel rajas ta ööklubi Afro-Spot (hiljem Afrika Shrine), kus ta regulaarselt esines. Fela Kuti kritiseeris oma laulusõnades üha rohkem Aafrika ühiskonnasüsteeme, mida kolonialiseerimine oli deformeerinud, ja mõistis hukka Nigeeria sõjaväelise diktatuuri. Tema laulutekstid olid võimudele pinnuks silmas, seda enam, et ta oli Nigeerias armastatud ning oli rahvusvaheliselt, eriti Aafrikas, kuulsaks saanud. Ta otsustas laulda Nigeeria pidzinis, et tema laulusõnadest saadaks aru kõikjal Aafrikas. Valitsus korraldas Kalakuta Vabariigile sageli reide. Aastal 1974 saabus politsei läbiotsimisorderiga jakanepisigaretiga, mis kavatseti Fela juurde peita. Fela sai asjast aru ja sõi sigareti ära. Politsei võttis ta vahi alla, et uurida tema rooja
2 Alternatiiv Rock Alternatiiv rock - on rock - muusika suund, mis sai alguse varajastel 1980. aastatel Inglismaal ja USAs ja muutus populaarseks järgmisel kümnendil. Koosneb paljudest stiilidest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop. Heavy Metal Heavy metal - on 1970. aastate algul bluesist ja rockist tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli okultsete mõjutustega, laulutekstid, depressiivsete meloodiate kasutamine. Nagu ka teised rock muusikastiilid jaguneb ka see paljudeks väiksemateks muusikazanriteks näiteks: doom metal, industrial metal, progressive metal, speed metal, viking metal ja palju teisi. Metalcore/ Grindcore Metalcore on muusikastiil, mis kombineerib omavahel hardcore pungi ja heavy metali elemente. Grindcore on ekstreemse metali alaliik, mis tekkis 1980. aastate keskel Suurbritannias hardcore pungi, death metal'i ja thrash metali segunemisel.
Soul Soul muusika hakkas arenema 1950. aastate lõpus. See stiil on rhythm and the blues, gospel ja bluusmuusika mõjul sündinud. Mõju avaldas Soul hiphopi ja disko kujunemisele. Souli arengut aitasid 2 plaadifirmat Tamla Motown ja Stax Tamla Motowni suund oli tantsumuusika. Iseloomulikuks olid valju ja võimsa sünkopeeritud rütmiga basskäigud, keerukas orkestratsioon, gospellikud vokaalharmooniad ja hooklines fraasid. Laulutekstid olid sentimentaalsed. Tuntuimad nimed on The Jackson Five, Stevie Wonder ja Diana Ross. Staxi laulud olid lihtsama harmooniaga, rämedavõitu, improviseeritud ning põhiinstrumentideks olid kitarr, bass, trummid jm. Tuntuimad nimed on Eddie Floyd, Otis Redding jt. Muusikanäited: http://www.youtube.com/watch?v=Cb1PkprdMVA http://www.youtube.com/watch?v=Jn5E7IojVRM The Jackson Five Funk
Üks neist tahtis luua huvitavat muusikat (Rein Rannap) , teine laulda eesti keeles (Urmas Alender) . Enne ansambli loomist toimus Eesti rockmuusikas muutus seda ei julgustanud NSVL võim. Ruja vaatas okupatsiooni võimudele ülalt alla ning lõhkus selle nö seina ning hakkas eesti keeles esinema. See oligi esimene samm Eesti rocki loomisel. Põhiprintsiipideks ansambli loomisel olid rahvusliku originaalmuusika loomine, professionaalsed laulutekstid, tugevad muusikud ning soov viia biitmussika kunstilisele tasemele. Varsti peale ansambli loomist salvestasid nad kaks lugu Eesti Raadio stuudios. Esimene lugu, ,,Need ei vaata tagasi" sisaldas bassisti Raul Sepperi juhtvokaali ning andeka Rein Rannapi Chopinilikke klaverikäike taustal. Teine laul, mis salvestati, oli ansambli hümniks - ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", kus Urmas Alender mängis kitarris emotsionaalseid käike. Esimesse stabiilsemasse koosseisu alates 1972
· "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner · "Emajõe kondor " (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi · "Väinämöisen paluu" (2002) soome-ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi · Antoloogia "Tallinnasta pois" (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell ,,President" · "Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid + CD; kaasautoriteks Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan. On kirjutanud ka luulet, proosat, artikleid, arvustusi, mida on avaldatud Vikerkaares, Eesti Ekspressis, Sirbis, Eesti Päevalehes, Võromaa Teatajas, DI-s jne. Kirjutanud laulutekste ansamblitele ja kollektiividele, nagu Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit, Lõkõriq ning Päris Anni. [2] 6. ,,Naine" I. Teosest
Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu" Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje Kaasik, kunstnik Erno Võsa, kostüümikunstnik Margit Saarsoo (http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1023 ) 9 FAKTE Valge Daami ilmumist on teaduslikult uuritud ning tõestatud
b)90. algul oli probleem, et folkloristika festivalidel ei saa regilaule sisse panna, 90a lõpul näitasid üliõpilased, et neile meeldib see. *regilaul on pigem maaharijate ja karjakasvatajate kultuur pigem. ANDMED LAULMISTE KOHTA * 1. andmed on 1170 eestlaste laulmise kohta, järgmine vihje laulmisele, itkemisele(traditsiooniline nutmine) oli 1220.aastatest Hendriku Liivima kroonikast järgmised tõendid on 1550. aastast. sel ajal oli reisimine enesekoolitamise võimalus. *1.laulutekstid kirjutatud 1660, avastati 1990.a alguses rootsist ühe mõisa arhitektide jooniste vahelt, mis olid mõisavastased laulud *järgmine leiti 1680.a käsikirjana "nõelamängulaul", avastati aga 1930ndatel. kuulub mardipäevast vastlapäevani olevasse perioodi, kuhu kuulus nt ebaõnne äraviimine. *1. trükitud tekst oli 1695a kristjan kelchi kroonika, tuginedes varasemale tekstile, tulles tagasi Damaskuse laulude juurde, tõestas, et on armastuslaulud
Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. ,,Ämbliknaise suudluse" lavastas Vanemuises Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Esietendus oli teatri suures majas 31. oktoobril 2009. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Fame Muusikali ,,Fame ,, autorid on David de Silva ja Jose Fernandez, helilooja Steve Margoshes ning laulutekstid on kirjutanud Jacques Levy. "Fame" on pärast oma esietendust 1988. aastal kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aasta samanimelist muusikafilmi, kust on pärit ka muusikali Oscariga pärjatud nimilaul. Lugu jutustab noortest, kes astuvad New Yorgi lavakunstikooli, et kuulsaks saada. Esinemisjanus staarihakatised seisavad silmitsi tõsiasjaga tee tähtede poole on keerulisem, kui nad arvasid. Eestis esietendus ,,Fame" 2
Briti saarte ansambli The Police muusika oli reapunkari jaoks liiga keeruline. Uue PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad suunaga kaasnes muusikutelt nõutav kvaliteetne esitus, rütmijoonis oli muutunud natukene tantsulisemaks (puudus nn räigus) ja laulutekstid leebemaks, kuid protestimeelne sõnum säilis. New wave poolehoidjate hulk kasvas nende arvel, kellele vana punk tundus liiga üheselt agressiivsena ja privitiivsena. Kuidas uut suunda nimetatakse? New wave Mida nimetatakse grunge-ks ning milliseid eriliikumisi ühendab muusikas? Grunge (ingl k grungy - must räpane) kujunes välja 1980. aastate lõpus. Tegemist oli 1960. aastate hipiliikumise, 1970. aastate punk rock'i ning heavy metal'i muusikalise sulamiga.
kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16.sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsiooni-tehnilisi võtteid. Roland de Lassus sündis Mons`is Belgia ja Prantsusmaa piiril 1532.a. Lapsepõlvest vähe teada elas erinevates linnades ja maades kuni 1543.a., mil Sitsiilia asekuningas ta Itaaliasse viis ja hea hariduse võimaldas. Poisipõlves rööviti teda mitmel korral, sest tal oli imeilus hääl. Itaaliasse jäi umbes 10 aastaks töötades erinevates linnades
naaberaladele ja kaugemalegi. Põhja-Eestit on peetud üldse regivärsilise rahvalaulu (soome folkloristikas nimetatud tavaliselt runolauluks või kalevalamõõduliseks rahvalauluks) tekkepaigaks. On ilmne, et kõigis Virumaa kihelkondades olid tuntud kõik regilaulu põhiliigid - töö- ja tavandilaulud, hälli-, laste- ja mängulaulud, lüürika ja lüroeepika, sõltumata sellest, kui palju neid ühelt või teiselt poolt kirja on pandud. Meieni säilinud laulutekstid on valdavalt hilisemad, vanemaiski laulusõnades on aegade jooksul toimunud palju muudatusi. Kõige kauem püsisid regilaulud Jõhvi kihelkonnas. Siit on kirja pandud rohkem lauluviise kui ülejäänud Ida-Virumaa kihelkondadest kokku. Ida-Virumaa regiviisid esindavad Põhja-Eesti laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning saartel.
jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet. Pärast uute riimiliste laulude kasutusele võttu muutusmeloodia osa lauludes varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus rikkalikumaks seda võimaldas viiside suurem heliulatus ja pikkus. Viiside põhitunnusteks oli suur heliulatus, pikem kindlama kujuga vorm, helikõrguste täpsem intoneerimine. Rahvalaule lauldi erinevatel puhkudel. Näiteks tööd tehes, matustel, kalendritähtpäevadel ning paljudel muudelgi juhtudel. Itkud.
kulgeva inimese teekonnast maailmas, omas ja võõras keskkonnas. Tasakaalu asemel näeme sagedast tasakaalutust, tasase maa asemel tihti õõtsuvaid laudu. (Ürpus) Nõnda näemegi, et olemuselt on Paul-Eerik Rummo luulekogu terviklik, ühtne ja tähendusrikas. Ise uskumata luule ja ideaalsete väärtuste lunastavatesse jõusse, nakatab autor lugejad vajadusega selle jõu järele. (Ürpus) 3.5 Lalulud ,,Viimsest reliikviast" Paul-Eerik Rummo laulutekstid ,,Viimse reliikvia" filmi jaoks on lihtsad ja meeldejäävad, aga samas kannavad endas sügavamat mõtet. Enda romantilise poole elab Rummo välja "Viimse reliikvia" laulutekstides. Siin pole otsest "ruumisuhete analüüsi" ning poliitiliste sundseisude teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste kliseede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002)
rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16. sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt haruldased: laulutekstid moodustasid loogilise terviku, mis tolle aja muusika juures oli ebatavaline. Lassus valdas kõiki ajastu kompositsioonitehnilisi võtteid. Roland de Lassus sündis Mons`is Belgia ja Prantsusmaa piiril 1532.a. Lapsepõlvest vähe teada elas erinevates linnades ja maades kuni 1543.a., mil Sitsiilia asekuningas ta Itaaliasse viis ja hea hariduse võimaldas. Poisipõlves rööviti teda mitmel korral, sest tal oli imeilus hääl. Itaaliasse jäi umbes 10 aastaks töötades erinevates linnades
esimest korda vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. 1950. lõpust alates on souli areng seotud kahe suure plaadifirma Tamala Mowtowni (Detroidis) ja Staxi (Memphises) tegeuvsega. Tamala Mowtowni suund oli eelkõige tantsuuusika. Sünkopeeritud rütmiga basskitarr, gospellikud vokaalharmooniad, keerukas orkestratsioon, keel- ja vaskpillie kasutamine ning kvaliteetsev lindistused. Iseloomulikud olid ka fraasid, mida korrati, et need kuulajatele mällu sööbiksid. Laulutekstid olid sageli sentimentaalsed. Staxi laulud olid võrreldes Motowniga lihtsamad, vähem meloodilised ja kohati rämedad. Lauljad kasutasid tihi gospeli stiilis improvisatsiooni. Lihtne harmoonia põhines kolmel põhiakordil I-IV-V. Saatepillina kasutatati tavalist kitarri, bassi, trumme, vahel vask- ja klahvpille. Laulud rääkisid armastusest ja südamevalust ning olid tihit seksuaalse alatooniga. Soul kui stiil on avaldanud mõju nii hip-hop kultuuri kui disko tekkmisele ja kujunemisele.
luule päästja kehastajat ja superkangelast nägema, see ahistas. ,,Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" (1989) muutis selleks ajaks oma luulelaadi. 1972.a valmis käisikiri, hakkas undergroundis ringlema. Korraldas luuleõhtuid, kus luges neid luuletusi ette. Otseselt poliitilis motiivistikuga luulet, mida saab lugeda riigivastasena. Pärast seda kogu hakkavad näivuse ja tõelisuse probleemid esile tõusma. Klassikaline luuleideaal kadus. Hakkavad ilmuma laulutekstid (tuntuim Viimse Reliikviast ja filmist Lõppematu päev). 1960-1970ndate vahetus on Rummo jaoks kõige radikaalsem periood. 1970ndate keskpaigast edasi on ta üsna tasakaalustatud autor, kes avalikes esinemistes balanssi hoiab ega reeda ennast. ,,Ajapinde ajab" (1986), ,,Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) ja,,Kogutud luule" (2005) ,,Tuhkatriinumäng" (1969) ilmus Loomingu Raamatukogus, Hermaküla lavastas selle Vanemuises
· "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid · "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga 16 POSTMODERNISM
ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa. Tema laulutekstid on palju poeetilisemad kui inglise madrigalistide tekstid. Tema tuntuim laul on melanhoolne ja erakordselt peenetundelise harmooniaga ,,Flow my tears". Tabulatuur Tabulatuur noodikirja eritüüp, kus üle ei märgita mitte üksikuid helisid vaid mänguvõtteid. Lautotabulatuuris on noodijoonte asemel lauto keeled, millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. Orelitabulatuuris kasutatakse klahve tähistavaid tähti. Pillid ·orel (ka portatiivorel) ·klavessiin ja klavikord
annaabi.ee 
