Essee
Missugune peab olema valimisreklaam ?
Tänapäeval
eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt.
Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi
ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates.
Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla
liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks,
öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas.
Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad
bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema
nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami
vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aleks akulistõi
Õppematerjali autor
Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi.
vajadusega saada riiki valitsema vastutustundlikud inimesed. Leiti, et riigimees, kel isiklikku vara kaotamise ohtu pole, võib ka riigi rahaga mõtlematult ringi käia ning kriisi korral lihtsalt „jalga lasta”. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel, kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline.
ongi mõjutamine. Suunamine ja veenmine mõjub kõikjal erinevalt. On inimesi kelle jaoks kehtib poliitpropaganda suhtes nulltolerants, kuid samas on ka peaaegu sama palju inimesi vastupidise arvamusega. See inimeste hulk, mis jääb üle, on enamasti neutraalne mass, kuid vahel panevad poliitikud proovile ka nende tolerantsi.Siinkohal ongi teiseks vaatenurgaks propaganda esitlusviis ning see, millist vastukaja see tekitab. Tihti põhjustab pigem agitatsiooni parameetreid omandav reklaam diskussioone, mis võtted on vastuvõetavad ning mis peaksid olema keelustatud. Ülepingutatud propagandat võib tihti lahterdada populismi leeri. Seega vajavad täpsemat analüüsi ka need valupunktid Eesti poliitmaastikul. 2.1. Suhtumine propagandasse Suhtumine on iga inimese puhul individuaalne. Loomulikult oleneb see inimese algpunktist, kust ta vaatled propagandat ning mis suhtumine on temasse sisendatud varasemalt
· Pöörab tähelepanu protsessidele · Uurib, kuidas on võimalik valitsuskoalitsioonide tekkimine · Poliitika on inimeste vaheline suhtlus · Probleemid, millega tegeleb: o Mida teha nendega, kes ei osale valimistel? o Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)? · Pluralism püstitab ohtralt küsimusi · Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped) · Nõudmised peavad olema mõistuspärased · Koolkonnad: 1)liberaalne keskendub eliidi uurimisele 2)radikaalne utoopilised ideed Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi Strukturalism kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia) Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis
demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada
4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 6) Annab välja riiklikke autasusid ja auastmeid Rahvas ei saa ise presidenti valida Eestis. Presidendiks saab kandideerida 40-aastane kohtulikult karistamata sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim – VALITSUSE ülesanded
diplomaadid 4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 6) Annab välja riiklikke autasusid ja auastmeid Rahvas ei saa ise presidenti valida Eestis. Presidendiks saab kandideerida 40-aastane kohtulikult karistamata sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim VALITSUSE ülesanded
Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja vahetustega, seega inimene töötab kellast kellani. Tööstusühiskonna algaegadel (Euroopas XIX sajandi esimesel poolel) on tööpäevad pikad ja esineb ülelinnastumine. Tööviljakus kasvas ja spetsialiseeritus suurenes. Tööstus ei vajanud suurema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid