Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miline peab olema valimisreklaam? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune peab olema valimisreklaam ?
Essee
Missugune peab olema valimisreklaam ?
Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates.
Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav . Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide avamisi ning isegi on loonud kohviku nimega ,,Edgari kohvik “ .Selline reklaam huvitab väga paljusid kodanike, kuna tavaliselt sealt saab palju tasuta kingitusi ning asju. Kuna enamus Eesti kodanikke ei ole väga rikkad, kes suudavad vaba aega veeta palju huvitavamalt(see nõuab palju raha vahel), siis tuleb palju inimesi ka kohale ning saavad nendest üritustest palju elamisi. Kui inimene on juba elamust saanud, siis talle tekib tahe saada seda veelkord ning ta otsustab hääletada just selle erakonna poolt, kes talle neid andis, et saada neid jälle. Enamusel inimestest puudub Eestis kõrgharidus ning neil ei ole tahet uurida, millega tegelikult erakonnad tegelevad ning mis nende reformid võivad tuua riigile. Kui kasvõi iga teine inimene omaks Eestis kõrgharidust, siis tõenäoliselt niiöelda ,,rahva erakonnad” ei saaks nii palju hääli, kui nad praegu saavad.
Reklaam ei pea olema palju lubav . Piisab kasvõi ühest, kuid kindlast faktist. Näiteks: ehitame 100 uut lasteaeda või tõstame õpetajate palka. Iga erinev väide iga kandidaadi poolt moodustavad kokku suure lubaduste kuhja , kust iga inimene leiab endale midagi sellist, mis talle kasu tooks ning ta otsustab hääletada just selle erakonna poolt.
Lõpetuseks toon kokku kõik osad, mis teevad reklaami heaks : 1. konkreetsus 2.vähem lubadusi 3.vähem liigset infot 4.palju üritusi, mida korraldab erakond 5. Lihtne ning arusaadav tekst.
Miline peab olema valimisreklaam #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silvester16 Õppematerjali autor
Lühikene essee valimisreklaami kohta

Sarnased õppematerjalid

Missugune peab olema valimisreklaam-
1
docx

Missugune peab olema valimisreklaam ?

Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi.

Eesti keel
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

vajadusega saada riiki valitsema vastutustundlikud inimesed. Leiti, et riigimees, kel isiklikku vara kaotamise ohtu pole, võib ka riigi rahaga mõtlematult ringi käia ning kriisi korral lihtsalt „jalga lasta”. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel, kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline.

Ühiskond
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

· Pöörab tähelepanu protsessidele · Uurib, kuidas on võimalik valitsuskoalitsioonide tekkimine · Poliitika on inimeste vaheline suhtlus · Probleemid, millega tegeleb: o Mida teha nendega, kes ei osale valimistel? o Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)? · Pluralism püstitab ohtralt küsimusi · Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped) · Nõudmised peavad olema mõistuspärased · Koolkonnad: 1)liberaalne ­ keskendub eliidi uurimisele 2)radikaalne ­ utoopilised ideed Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi Strukturalism ­ kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia) Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis

Ühiskond
Valimised
8
docx

Valimised

demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 6) Annab välja riiklikke autasusid ja auastmeid Rahvas ei saa ise presidenti valida Eestis. Presidendiks saab kandideerida 40-aastane kohtulikult karistamata sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim – VALITSUSE ülesanded

Ühiskond
Ühiskonna eksami õppimine-
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

diplomaadid 4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni 6) Annab välja riiklikke autasusid ja auastmeid Rahvas ei saa ise presidenti valida Eestis. Presidendiks saab kandideerida 40-aastane kohtulikult karistamata sünnilt Eesti Vabariigi kodanik. Presidendi valimine algab Riigikogust. Kandidaadi peab esitama vähemalt 21 Riigikogu liiget. Võiduks on vaja 68 poolthäält ehk 2/3 inimestest. Riigikogus toimub maksimaalselt 3 hääletusvooru. Kusjuures kolmandasse vooru pääsevad ainult 2 enim hääli saanud presidendikandidaati. Kui ka seal ei saavutata nõutud 68 häält, läheb presidendi valimine edasi valimiskogusse. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest pluss esindajad igast linna- või vallavolikogudest (kokku üle 300 inimese). 3) Täidesaatev võim ­ VALITSUSE ülesanded

Ühiskond
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja vahetustega, seega inimene töötab kellast kellani. Tööstusühiskonna algaegadel (Euroopas XIX sajandi esimesel poolel) on tööpäevad pikad ja esineb ülelinnastumine. Tööviljakus kasvas ja spetsialiseeritus suurenes. Tööstus ei vajanud suurema

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna valitsemine
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun