Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated ...
SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena ...
Masinautomaatika. Peeter Tammeorg TJ-17 1.1D süsteemi koostisosad? Selleks et laservastu võtjaga töötada peab olemas kindlasti pöördlaser.See võib olla nii ühe kaldega kui ka kahe kaldega pöördlaser. 2.1D süsteemi töö põhimõte? Sea üles laser ja mõõda tema kõrgus lati ja käsivastuvõtjaga.Alusta kaevamist ja mõõda vajalik augu sügavus.Aseta ekskavaatori vertikaalseks ning kopp kas lamedalt või teraga vastu pinnast. 3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liiku...
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
Tarbelaserid Laserkaugusmõõtja Asendab mõõdulinti ja joonlauda Kiire, tõhus, täpne, usaldusväärne, mitmekülgne ning turvaline Võimaldab mõõta kaugust, arvutada pindala ja ruumala, ajastute mõõtmist, mõõteandmete liitmist, ühendust arvutiga jne Laserpointer Ehk laserviip Väikese võimsusega pooljuhtdioodlaser Sisaldab kiirt formeerivat ja koondavat läätse Toiteallikaks on 1,5 V patarei Laserprinter Tööpõhimõte: laserkiir moodustab pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist, fotojuhtivuse mõjul eemaldatakse laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte, trumli laetud osad korjavad endale kuiva tindi osakesed, mille trummel põletab lehele Plussid Miinused Kiire Kallim Kvaliteetne Suurem ja raskem Täpne Hooldus on kallim Väljaprinditavad lehed on kuivad Vajab vähem hooldust Võima...
TÜRI KOLLEDZ Väikeste osakeste määramine gaaslaseriga Referaat Hannelore 12/14/2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mis on laser?........................................................................................................................... 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte........................................................................................... 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil....................................................... 5 Teooria................................................................................................................................ 5 Praktika...............................................................................................................................
1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser ( joon.1). joon. 1 Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Sõna ,,laser" on tulnud ingliskeelsest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation mis tähendab ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. [5 EE lk.411 ; ,,Laserid" lk.4 ; wikipedia.org...
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
Kuidas leutised on muutnud maailma Ühiskonna areng on toimunud pidevalt. Kogu selle arengu vältel on inimeste arusaam maailmast muutunud. Tänapäeval nii iseenesest mõistetavad asjad tulid siia maailma tänu leiutamisele. Tagantjärele vaadates saab välja tuua mitmeid olulisi leiutisi, mis on mõjutanud ühiskonna arengut. Ühiskond areneb tänu teadmistele. Teadmised levivad kas sõnaliselt (seega tõenäoliselt ka moonutatud kujul) või kirjapandult. Viimast saab käsitsi kirjutades, mis on aeganõudev, või trükkides. Trükitud info jõuab kiiremini ja odavamalt suurema hulga inimesteni. Trükikunst hakkas arenema 15. sajandil keskpaigas, järgneva aja jooksul levis see kiiresti, kuid areng jätkus alles 19. sajandi keskpaigas. Tänapäeval areneb trükikunst tänu infotehnoloogiale. Tänu trükikunsti levikule muutus suur hulk informatsiooni kättesaadavaks paljudele inimestele, kes said seeläbi haritumaks. Tänapäeval on mei...
LASER SISSEJUHATUS Esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt. Laser on üpris eriliste omadustega valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgen...
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasut...
1. What do the acronyms TLS, MTLS, ALS, LIDAR, LASER, TOF, PS refer to? TLS (TerrestriaTLS (Terrestrial Laser Scanning) - viitab otseselt maapealsele, peamiselt staatilisele, laserskaneerimisele. Kasutatakse ka nimisõnana. Mobiilne terrestriline laserskaneerimine (MTLS) Mobiilset ehk dünaamilist laserskaneerimist kasutatakse peamiselt sõiduki peal oleva seadme abil teede ja tänavate mõõdistamiseks. ALS - aerolaserskaneerimine (Airborne Laser Scanning) –viitab otseselt lennuki või helikopteri pealt laserskaneerimisele. LIDAR (LIght Detection and Ranging) – viitab kaugseire tehnoloogiale. Laialdaselt kasutatakse lennuki või helikopteri pealt skaneerimise kohta, kuigi nimetus ei ole viidatud laseri kasutamisele ega muule tehnoloogiale LASER - (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation ek. valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokr...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
Rubiinlaser Peremeeskeskkond: safiir (Al2O3, anisotroopne dielektrik), dopeeritakse Cr2O3 (0,05 kaaluprotsenti). Lainepikkused: 694,3 nm & 692,9 nm A21 = 333 s-1, 2 = 3 ms, 21 = 2,5E-20 cm2 = 3,3E11 s-1 Nõrga signaali võimendus 0,2 cm-1 Optiline pumpamine: neeldumisribad 404 & 554 nm, = 50 nm (4A24F2, 4F1) Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall he...
Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult luge...
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21. Isobaariline protsess T=absoluutne temp [gelvin] 22. Isohooriline protsess 23. Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=cm kolm t [j] kolm t ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Rühm: Isiklik kood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo Ül 1 Kuna etteantud toorik on liivvormvaland, siis on tema pind suhteliselt krobeline, ebatasane. Tooriku tegemisel peab arvestama, et toorik oleks maha lõigatava metalli võrra suurem. Nõutav pinna karedus saadakse otstreimise ja puhastöötlemise käigus. Etteantud täpsusaste on suhteliselt madal. Antud detail on sümeeriline, ko...
Kool Referaat LASERID MEDITSIINIS Autorid: Juhendaja: 2011 2 LASERID MEDITSIINIS Sissejuhatus....................................................................................lk 3 1. Laserite kasutus nahal...............................................................lk 4 1.1 Sünnimärkide eemaldamine.................................................lk 4 1.2 Tätoveeringute eemaldamine.................................................lk 4 1.3 Nahahaiguste laserravi........................................................lk 4 1.4 Venitusarmide ehk striiade eemaldamine 2. Laser silmaravi........................................................................lk 5 2.1 Laserskalpell....................................................................lk 5 3. Hambaravilaserid............................................
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk in...
1. Millega tegeleb kinemaatika?Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. (nt asukoht/koordinaadid, liikumise kiirus, liikumise kiirendus) 2.Millega tegeleb dünaamika? Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. (nt vastastikmõju, raskusjõud, hõõrdejõud, keha mass, liikumishulk, energia ja töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erineval...
Tallinna Tehnikaülikool _ Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluut...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Veenilaiendid Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Veenilaiendid Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis. Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele. Veenilaiendite teket soodustavad pärilik eelsoodumus ...
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad ...
Paide Kutsekeskkool Erialane arvuti LM11 Helina Kalamägi VÖÖTKOODID Referaat Juhendaja: Egel Haidak Paide 2007 SISUKORD 1. VÖÖTKOODI LUGEMINE............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 1.1 Lugemise tehnika............................................................. Error: Reference source not found 1.2 Erinevad lugejad...............................................................Error: Reference source not found 1.3 Pliiatslugejad....................................................................Error: Reference source not found 1.4 CCD-lugejad.....................................................................Error: Reference source not found 1.5 Laserlugejad..................................................................... Error: Reference source not found 1.6 Dekodeerimine...........................................................
Lähte Ühisgümnaasium John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik Lähte 2011 John Logie Baird John Logie Baird sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logi...
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, ...
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
1. 2. Tallinn 2000 Esimesed sõjajärgsed aastad Tööstus- ehk industriaalühiskonna kultuur sõltus üha rohkem teadusest ja tehnikast. Teise maailmasõja järel süvenes uus ehk teine tööstusrevolutsioon, mida iseloomustas tootmise automatiseerimine ja selle seostamine teadusega. Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika aatomienergia. Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis. Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu. 1950. aastail vallutas auto Euroopa, 1955 oli autotootmise rekordaasta USA-s 8 miljonit. Kiiresti hakkas arenema...
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
Digitrükk 1. Mida kutsutakse digitrükiks ? · Digitrükki all mõistetakse trükitehnoloogiat, mille puhul informatsioon saadakse diskreetsel kujul. Harilikult puudub klassikaline trükivorm. 2. Milline digitrükki tehnoloogia on kontaktita ? · jugatrükk 3. Mis oli ajendiks digitrüki tehnoloogia arendamisel ? · Koos personaalarvuti arenguga ja perifeersete seadmete arenguga toimus arvutite kasutuselevõtt kirjastustegevuses. Loetud aastate jooksul toimus kirjastustöö täielik muutus. Koos sellega muutus tootmisprotsess ka trükikodades. 4. Milliseid erinevaid digitrüki tehnoloogiaid tead ? · Risograafia · Lameofset · Elektrograafia · Jugatrükk · Termograafia · Magnetograafia · Lonograafia · Nanograafia · elkograafia 5.M...
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on poolu...
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatii...
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Mari Sarv Grupp nr: 38 E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Veenisüsteem Alajäsemete veenisüsteem hoolitseb 90% vereringluse eest südamesse ja sealt tagasi. Veenisüsteem koosneb sügavatest ja pindmistest veenidest ning neid ühendavatest ühendveenidest. Kõigis veenides on klapid, mis soodustavad vere tagasivoolu ja takistavad vere voolamist vales suunas. Toimiva klapisüste...
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sis...
Ülesanded 1 Miks on jääl väiksem tihedus kui veel? Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud. 2 Kas on olemas maksimaalne võimalik temperatuur? Miks? Ei 3 Võrus on suvel keskmine temperatuur kõrgem kui Pärnus, aga talvel ei ole. Miks? Pärnus toimib meri oma suure soojusmahtuvusega temperatuuri ühtlustajana. 4 On aineid, milles suur osa juurdeantavast soojusenergiast läheb molekulisisesteks võnkumisteks ja pöörlemiseks. Kas selliste ainete erisoojused on suuremad või väiksemad kui teistel? Miks? Väiksem, kuna soojusenergia kasutatakse ära molekulides enestes, mitte molekulide vahel. 5 Kõrbeliiva päevaste ja öiste temperatuuride erinevus on suur (ca 50 60 kraadi). Mida võib sellest järeldada kõrbeliiva erisoojuse kohta? Kõrbeliiv on väikese erisoojusega. 6 Kes võidab, kas gaasikontor või teie, kui gaasi enne...
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
Kordamisküsimused (Jõers) 1.Millised on PCR-diagnostikalabori organisatsiooni põhiprintsiibid? Puhas ruum · Puhtas ruumis hoitakse reaktsioonilahuseid · Segatakse kokku reaktsioonisegu nn. mastermix · Puhtas ruumis oma kittel, pipetid, räkid nendega ei tohi liikuda teistesse ruumidesse Mida tehakse patogeeniruumis? · DNA eraldamine proovimaterjalist (seerum, uriin jne) · Rakud lüüsitakse, DNA vabastatakse teda pakkivatest valkudest · Edasi liigub juba mittepatogeenne materjal ehk puhastatud DNA · Siin oht nakatada iseennast ja keskkonda! Segamiseruum · Segatakse kokku patogeeniruumist tulnud DNA ja puhtas ruumis kokku segatud mastermix Siin enam nakkusohtu ei ole, kuid kantakse kummikindaid oht kontamineerida testitav materjal Siin tavalisi desinfektsioonilahuseid kasutada ei saa, pindade puhastamine DNAd lõhkuvate ainetega (kloor!) Siin asub arhiiv proovimaterjalist eraldatud DNA säilitatakse 1 aasta laborikoodide alusel Ma...
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põh...
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooni...
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4...
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik ...
annaabi.ee 
