Laseri leiutamine (0)

SISSEJUHATUS
Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel.
Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid , koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega.
Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada.
Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike.
Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999“. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist.
Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge.
LASERI LEIUTAMINE
Laseri leiutamise au oleks väär anda ühele mehele, selle 20. sajandi suursaavutusse on andnud oma osa nii Townes, Schawlow, Gould ja Maimann. Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal.
Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledþis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal õnnestub leida hädapärast leivateenistust ühes peeglitööstuses. 1951 jätkab ta doktoriõpinguid Columbia ülikoolis, saksa immigrandi Polikarp Kuschi käeall. 1954 puhkeb üle Ühendriikide nõiajaht kommunistidele. Gould kutsutakse ameerika vastasetegevuse komisjoni ette. Kuna ta keeldub nimetamast teisi ringi liikemeid, vallandatakse ta õppetöölt. ...