Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Jekaterina Andrjuskova Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks Essee aines ,,Lastekaitsetöö meetodid" Juhendaja: Karmen Toros Tallinn 2013 Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö, mis kitsamas mõistes tähendab tööd, mida teeb sotsiaaltöötaja või muu vastava erialase
ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill):
töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsioonaegne koolisüsteem: Koolitüüp Õppetöö sisu RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool Montessori pedagoogika - Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau
6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil. Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju.
ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.) III etapp: Lapsekeskne lähenemine (al. Ellen Key "Lapse sajand" , ilm. 1900) Terminitest: · Lapsekeskne /progressiivne kasvatus Child centered education. Progressive/ radical education · Õpetajakeskne /traditsiooniline kasvatus Teacher centered education. Traditional education
ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas. Rousseau arvates tuleb kesksele kohale seada laps, mitte teadmine (Hytönen). Progressiivpedagoogilise suuna algatajaks oli John Dewey, kes mõjutas kogu 20. sajandi
osalemise.1980. aastatest mõjutatuna määratleti kultuuri vorm - kasvatuse ja hoiu ühenduseks – EDUCARE, mis lükkas lõplikult kõrvale Fröbeli pedagoogika ja lasteaia-metoodika. Teoreetiliselt aga ei eristatud seda terminit arengu ja õpetuse mõistetest ja praktilistes tegevustes unustati, et väiksed lapsed õpivad ka näiteks söömise ja riietumise kaudu. 1990.aastatel moodustati üheskoos alus lapsekeskse väikelapsepedagoogika määratlemiseks. See protsess tekitaski uue mõiste - lapsest lähtumine. 4. Õpetajad peaksid olema omanäolised ja eriilmelised. Neil lasub vastutus tegevuskultuuri tekkimise eest. Õpetajaks olemine tähendab laste suhtes alati autoriteedipositsioonil olemist. Ta peab oskama toimida vastavalt olukorrale, vahel ka täiskasvanust lähtumise poolel. Oluline on leida tasakaal lapse ja täiskasvanu tööviiside vahel
Laulmise kaudu õpib laps väärtustama ja austama enda ja teiste laste tundeid ja oskusi ning teistega arvestama ja nendega sallivalt käituma, mõistes, et kõik inimesed pole ühesugused. Muusikalis-rütmiline liikumine. Võrdselt laulmise ja muusika kuulamisega aitab muusikalis- rütmiline liikumine avada ja mõista muusika sisu, äratada huvi muusika vastu. Lapsele on liikumine loomulikuks eneseväljendusviisiks. Muusika ja liikumise ühendamine ühtsesse õppeprotsessi loob tõeliselt lapsekeskse lähenemise õpetamisele, võimaldades õpetuses omandatut väljendada loovalt keha abil. Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust, ansamblitunnetust, peenmotoorikat, koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet ning tämbrilist dünaamilist kuulmist. Kui lapsele anda võimalus pilli mängida, teeb ta seda innustunult ja rõõmuga (Muldma, 2008a, 257, 263). 4 Kokkuvõte
Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989) uutel rõhuasetustel. Alternatiivpedagoogid, nagu montessori-, steiner-, freinet pedagoogika ja Reggio Emilia
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk
Vist on mõeldud selle erikooli all konkreetset asutust - eritingimusi vajavate õpilaste kool, õpivad need, kes on sellesse kooli suunatud oma käitumise tõttu? 1980ndatest aastatest alates toimus erikoolide reorganiseerimine, kus võeti suund lapsekesksele pedagoogikale. Muutumine erikutsekeskkoolist põhikooliks tõi kaasa muutused õpilaskontingendis ja vajaduse ümber kujundada nii õppe- kui kasvatusmeetodid. Tol ajal puudus aga erikoolides teadmine ja oskus lapsekeskse lähenemise rakendamiseks, mistõttu ei suutnud erikoolid lapse arengu toetamisel oma ülesannet täita. Jälle vajalik viide allikale, kust selline, põhiliselt lugejat eksitav ,,tõde", väljaloetav. [3] Veel 15 aastat tagasi toonitati erikoolide puhul nende kinnist olemust, laste isoleerimist, allutamist ja kontrollimist. 1990ndatel määratleti erikooli kinnist tüüpi koolina, mille ülesanne oli probleemse käitumisega õpilaste õppe-kasvatustöö korraldamise kõrval ka
kasvatustegevuse osa, kus lasteasutuse õpetaja arendab selle oma asutuse õppekavaks. Oma õppekava koostamine on oluline, kuna lapsed erinevad lasteaias õpitu poolest. Arengu- võime on seotud nii iga lapse individuaalsuse kui ka vanusega. Lisaks sõltub tervisekasvatuse korraldus reaalsetest tingimustest (Maser, Russak, 2003). Igas lasteaias on see väga erinev. Tervist edendavad lasteaiad peavad looma võimalikult palju õppimisvõimalusi, kus on arvestatud lapsekeskse metoodika põhitõdesid. Silmas peetakse: - spontaansust; - avastamisvõimaluste pakkumist; - suhtlemist; - terviklikkust – õppimist kõigi meelte abil; - loovuse ergutamist, võimalust aktiivseks tegutsemiseks; - eksperimenteerimist ja mängu; - turvalist ja stimuleerivat keskkonda. Siiski on soovitatav koolieelses eas võimalikult vähe kasutada organiseeritud õppimist, sest see ei ole sobiv selles eas olevate laste psüühikale (Maser, Russak, 2003).
(M.Maser & L.Varava, 2003) Mängukeskkond Mängimiseks on vaja piisavalt ruumi. Kui ruumi on liiga vähe ja lapsed peavad olema tihedasti koos, tekib rohkem konflikte, mäng muutub agressiivsemaks.Arendav keskkond on selline, kus lastel on ka võimalus vahel olla üksinda või ainult koos ühe sõbraga. Igal lapsel on vahel vajadus rahulikuma situatsiooni järele. Seda tuleb tallevõimaldada. Tervist edendava lasteaia eesmärgiks on saavutada laste arengu stimuleerimine lapsekeskse metoodika oskusliku rakendamisega ning õpetada kogu lasteaia personal aru saama sellest, kui oluline on lastele mäng ja selle mitmekülgsus. Kaasa saavad aidata eranditult kõik - kogu paikkond, lasteaia personal ja pered ise. (M.Maser & L.Varava, 2003) Kasutatud kirjandus M.Maser, & L.Varava. (2003). Terviseedendus lasteaias. Tartu: "Tartumaa". Seeme, K. (2011). Mängulise õpikeskkonna tähtsus ja õpetaja roll selle loomisel. Kasutamise kuupäev: 29. 04 2015. a
· Elulähedane - õpetus hoiab sidet lapse kodu, koduse eluga, koduümbrusega. · Lapsepärane õpetamisviis toetub laste huvidele (lapse huviringi kuuluvad asjad, mis talle ka arenemis- ja jõukohased) · Näitliku õpetuse nõue. · Teemad tulevad lähtuvalt sellest, kuidas vaheldub inimese tegevus ja kuidas muutub elu aastaaegade jooksul. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. "Lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused." (Eeva Hujala, "Uuenev alusharidus", 2004)
Selliselt seostatud õpe võimaldab lastel saada mitmekülgset õppimiskogemust, mis pakub nii emotsionaalset kui intellektuaalset väljakutset. Üldõpetuse rakendamine: - kavandamine (eesmärgi seadmine) - omandatu teostamine - uurimine, hindamine, analüüsimine - tulemusele reageerimine (parandamine) VII: Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus- selle aluspõhimõtted; mis on lapsekeskse lähenemise aluseks; lapsest lähtuva õppimise aluseks, milline on õpetaja roll. Kaasaja eelkoolipedagoogika aluseks on lapsest lähtuv lähenemisviis. Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist,
kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid mõistma. Eriline on teose vorm lapse poolt kantseleikeeles kirjutatud seletuskirjad. Valitud vorm ja alltekstilisus tegi raamatu ka täiskavanu jaoks lõbusaks lugemiseks. Mudilaskirjanduses võib täheldada lapsekeskse mõtteviisi taasilmumist. Süüvitakse väikelapse hingeellu. Hellahingelise kaltsunuku Sipsiku kõrvale tuleb mitte vähem hellahingeline Pille-Riin ja teised. Lapsel on õigus olla ka "paha" ja öelda välja, mis talle ei meeldi. Lastekirjanikud asetusid lapse sõbra positsioonile, nad usaldasid last ja kõnelesid tema kui omasugusega, andsid talle vabaduse luua jutu allteksti, olla kaastegev sõnumi kujundamisel. Kuuekümnendatel tuli tagasi ka vahepeal põlu all olnud kunstmuinasjutt. 20
Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse sajand", mis tõlgiti kiiresti peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse. Inimene, kes polnud päevagi koolis käinud (tal olid koduõpetajad), kellel endal polnud lapsi ja kes oli ajakirjanik, mitte pedagoog, pööras pea peale kõik senised arusaamad lapsest ja lapse kasvatamisest. Ellen Key
laps ise vastutaks oma tegevuse ja õppimise eest. Sel juhul otsustab laps ise oma tegevuse üle ja seab endale probleemilahenduse strateegiad. Vastutus õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Õpetaja aitab lapsel leida õpioskusi, mõista oma mõtteid ja kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004). Seega sellise käsitluse puhul on õpitegevuse subjektiks, tegijaks, laps. Lapsekeskse lähenemise aluseks on lapse arengust lähtuv õpetamisviis (Hansen jt 1997). Selle käsitluse aluseks on arusaam, et lapsed on innukad õppijad, kes saavad uut teavet ja omandavad kogemusi mängides, lapsed arenevad aste-astmelt, on ainulaadsed ja arenevad erineva kiirusega. Arengust lähtuv teooria põhineb Piaget, Eriksoni ja Vygotsky töödel. Lapsekeskne lähenemine põhineb konstruktivistlikul õpikäsitusel, mis tähendab, et õppimine on vastastikune aktiivne protsess laste,
· laste kognitiivne võimekus piiratud lased mõtlevad piiratud maailmas -eristab laste ja täiskasvanute mõtlemist · sünnipärane uudishimu igas inimeses on kõik see olemas, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel isa süüdistas teda ema surmas - isa eraldas poja teistest - põhimõte ,,inimene sünnib heana", ühiskond rikub lapse - lõi lapsekeskse arengufilosoofia - kirjeldas nativistliku(s.t. inimese areng tuleneb põhimõtteliselt kaasasündinud arengu protsessist, mis juhivad käitumist ja kujunemist ennustataval moel) arengu vaadet inimese arengule Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud. Lastel oma viis näha ja tunda. moondunud arusaam tekib lapsel täiskasvanu arusaamast. Looduse ees on kõik võrdsed. Last tuleb kasvatada kooskõlas loodusseadustega. "Emile ehk kasvatusest" (1762)
2. varane lapsepõlv (2-12a) siin laps hakkab ise kõnelema, kõndima ja saab ise hakkama eluliste toimingutega, enda eest hoolitsemisega. Selles ajavahemikus hakkab laps taipama põhjuseid. 3. hiline lapsepõlv (12-15a) suudab lahendada probleeme, sealhulgas ka teaduslikke (filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. 4. noorus (15a+). Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem
Jätkame lasteaiakohtade loomist ja lasteasutuste energiasäästlikkuse parandamist Euroopa Liidu struktuurifondide KOIT kava ning Kyoto saastekvootide müügist laekuvate vahendite toel. Vähendades erinevusi kooliminejate ettevalmistuses väldime hilisemat haridustee katkemist; b. alus- ja põhihariduses peab keskenduma õppimisoskuse, iseseisva mõtlemise, loovuse ja õpijulguse kujundamisele. Õppe ja kasvatusalal on oluline väärtustel põhinev tegevus; c. lapsekeskse lastehoiuteenuse rakendamiseks seame pikaajaliseks sihiks õpetajate (sh eripedagoogide) arvu suurendamise lasteaialapse kohta. 2. Kaasaegsem ja kvaliteetsem üldharidus: a. rakendame uue õppekava, mis vähendab õpilaste õppekoormust põhikoolis ja annab neile selle kõrval rohkem võimalusi loominguliseks tegevuseks. Peame väärtuskasvatust koolielu lahutamatuks osaks; b. kindlustame õpilastele koolides parimad tingimused arenemiseks. Peame oluliseks
17 Need mudelid kujutavad endast muidugi lihtsustust. Mudelid ei välista üksteist, pigem on kõne all erinevad rõhuasetused. Tänapäeval hinnatakse vanemlust ennekõike lapse heaolu ja soodsa arengu seisukohalt. Hea vanem on see, kes on lapsele ,,hea". Tõsi, arusaamad sellest, mis siis ikkagi on lapse jaoks hea, erinevad suuresti. Näiteks nn vabakasvatus, lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming, võib kergesti võtta sellise kuju, mis ei teeni lapse huvisid. Samuti on raske mõista, kuidas saab lapse jaoks hea olla vanemlus, kus vanem peab end lapse pärast alandama või oma elu ülemäära raskeks tegema. ,,Piisavalt hea vanem". Bruno Bettelheim (1988) on toonud kasvatusteadusse vabastava mõiste ,,piisavalt hea vanem", millega ta tahab öelda, et piisab sellest, kui oled vanemana sa ise ja tegutsed järjekindlalt oma väärtuse järgi
(mudel e tähenda täiuslikkust) ja praktilised harjutused (kas suudab) Laste kognitiivne võimekus-lapsed mõtlevad teisiti ja neil on sünnipärane uudishimu. Põhimõte: õige kasvatus ja haridus->täiuslik inimene Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)-filosoof. ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) ,,Mässumeelsusest" Loodusliku, naturalistliku kasvatuse pooldaja- naivism- i areng tuleneb kaasasündinud protsessidest, mis ennustavad käitumist. R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism. Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi - nad ei suuda seda endale ette kujutada, tulemuseks segadus, moondunud arusaam. Tuleb treenida lapse keha. Lapse arenemisel tuleb püüda vältida hinnanguid tuleb eemal hoida. Arengustaadiumid 1.Imikustaadium (sünd-2
- Imikustaadium 0-2 eluaastat- laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte. - Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid. - Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos
Leiab, et lapsele ei tohiks seada reegleid vaid teha praktilisi harjutusi tuleb kasutada eeskuju mudelit Rõhutab ka laste kognitiivse võimekuse piiratust lapsed ei saa asjadest aru nii nagu täiskasvanud Usub, et lastel on sünnipärane uudishimu Laste kasvatamisel pidas parimaks tunnustamist, kiitmist ja parimaks karistuseks mitte heakskiitu (eitas kehalist karistust) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778): Lapsekeskse arengu filosoofia Leiab, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastandlikud usub, et inimene on sünnipäraselt olemuselt hea Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad Lastel on oma viis näha ja tunda, maailma kogeda - täiskasvanulikku teadmkst peaks hoidma neid võimalikult kaugel Lapsed hakkavad sotsialiseerumisel käituma nagu kogu ühiskond Arengustaadiumid: 1. Imikustaadium, 0-2 aastat kogeb maailma meelte abil,
Rahvusvahelise kogemuse kohaselt mõjutab lastekaitse tulemuslikust eelkõige ennetamine (st esmane preventsioon, mida pakutakse siis, kui eksisteerib risk, et probleem võib tekkida või sekundaarne preventsioon, kus sekkutakse siis, kui ilmnevad esimesed probleemid) ja õigeaegne, s.o varane sekkumine (vt nt Allen 2010, Munro 2011a ja 2011b, Wadsby, Arvidsson 2010, Widmark jt 2013). Eileen Munro (2010a, 2010b, 2011) rõhutab põhjalikus Inglismaa lastekaitsesüsteemi ülevaates lapsekeskse süsteemi arendamise olulisust. Lapse ja perekonna osalemine partnerina ennetab marginaliseerimise ja sildistamise võimalust (vt ka Butler 1997). Lisaks tuleb märkida, et varane märkamine ning õigeaegne sekkumine on lastekaitse ja laiemalt sotsiaaltöö üks alustõdesid (vt kaasaegse lastekaitse ja sotsiaaltöö võtmeallikaid, nt Kirton 2009, Parton 1997, Waterhouse, McGhee 2002). Kirjanduses keskendutakse siiski pigem negatiivsetele tagajärgedele, mis tekivad siis, kui õigeaegne
annaabi.ee 
