OLULISEKS MUUTUVAD KOGEMUSTE KAUDU TEKKIVAD SEOSED TEADMISTE VAHEL. E.ERIKSONI PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU PÕHIMÕTTED 1) USALDUS VÕI USALDAMATUS (SÜND 1,5. ELUAASTA): KUI SAAB VANEMATELT PIISAVALT HELLUST, TUNNETAB MAAILMA TURVALISENA, VASTUPIDISELT AGA VÕIB MAAILMA EES HIRMU TUNDA; 2) AUTONOOMIA VÕI KAHTLEMINE JA HÄBI (1,5.-3. ELUAASTA): KUI EAKOHASED ÜLESANDED ON LIIGA KEERULISED VÕI PUUDUB VANEMATE TUGI, TEKIB LAPSEL KAHTLUS, KAS TA SUUDAB EDUKALT TOIME TULLA; HÄBISTAMINE JA LAITMINE VÕIVAD LAPSED KAHTLUSI SUUTLIKKUSES SUURENDADA; OLULINE ON SAADA VANEMATELT KIITUST JA TOETUST; 3) INITSIATIIV VÕI SÜÜ (3.-6. ELUAASTA): FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA KEELE KASTUAMISE OSKUS ON ARENENUD; KUI VANEMAD SOODUSTAVAD TEGEVUST JA VASTAVAD TEMA KÜSIMUSTELE, ARENEB LAPSE ALGATUSVÕIME, KUI KÜSIMUSI PEETAKSE RUMALAKS, VÕIB TEMAST KUJUNEDA SÜÜTUNNE; 4) EDUKUS VÕI ALAVÄÄRSUS (6.-12. ELUAASTA): KUI LAST JULGUSTATAKSE ASJU HÄSTI TEGEMA JA NEID LÕPULE VIIMA NING
Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a). Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljutki, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite ja piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a)
Teekond lahtiste allikateni? Lähtudes August Gailiti romaanist „Ekke Moor“, saaks arutlema hakata teemal Inimese elueesmärgid ja nende täitumine. Põhiidee saaks sõnastada nii: Inimene peab oma katsumuste kaudu tõeni jõudma, pole olemas kõigile ühtmoodi sobivat lahendust. Põhiideed hakkab kirjutaja erinevate väidete kaudu lahti harutama, nt: inimene ei saa elada väljaspool ühiskonda; kodusel kasvatusel on inimese arengus oma osa; hea kogemus õpetab rohkem kui pidev laitmine jne. Iga väide nõuab tõestust näidetega. Kirjandi jagamisel lõikudeks pean meeles: a) lõik on tervikliku mõtte sõnastus b) lõikude ideelaused moodustavad kirjandi selgroo c) lõigu algust tähistab taandrida d) lõigud peavad olema terviklikuks ühendatud Kirjandi lõpetus ehk kokkuvõte Lõpetusega saab veel kord kõige olulisema meelde tuletada ja välja öelda selle, mis paneb edasi mõtlema
vanem. Heakskiitev vanem, nagu nimetus juba ütleb, on kiitev, julgustav ja tunnustav. Kõik mis laps teeb seda ta kiidab ja julgustab teda alati edasi minema, sellisel tasandil suhtleja võib paljudele meeldida ning vajalikul hetkel anda julgustava tõuke, et teatud tegevusega saadakse hakkama. Kui heakskiitev vanem on pigem leebe ja julgustav, siis kriitiline vanem on rohkem range. Kriitilist vanemat iseloomustavad sõnad käskimine, keelamine, moraalitsemine, õpetamine ja laitmine. Sellisel tasandil käitumine võib paljudele inimestele olla vastumeelne ning sellise inimesega lihtsalt ei suhelda, sest kellele ikka meeldiks suhelda inimesega, kes ei ütle midagi head, ainult vigasid leides. Eelnevaid suhtlust mõjutavaid tegureid analüüsides ja toetudes tunnis läbi mängitud rollimängule olen mina üldiselt täiskasvanu tasandil ja pigem kehtestav suhtleja. Arvan, et suhtlustasandid on muutuvad, olenevalt sellest, kellega suhtlen. Kui minu juurde tullakse
Pärast kellegi hukkamõistmist ning halvasti ütlemist pole mitte mingisugust lootust sealt midagi ilusat vastu kuulda. ,,Maha tegemine" paneb alati inimesed halvasti tundma. Ühe halva sõna välja ütlemisega võib teisel inimesel terve päeva ära rikkuda ning isegi kogu tema tahtejõu purustada. Samuti võib üks inetu sõna kogu suhte purustada. Mõnikord aga võib kellelegi keerutamata otse tema vea välja ütlemine omada ka positiivset mõju. Olgugi, et laitmine just väga head efekti ei oma mitte keegi peale riidlemist ei vaata pahandajale naeratades ning hea tujuga otsa siis pikemas perspektiivis võib see panna inimesi ennast või enda teguviise parandama. Tihtipeale ei pöörata tähelepanu ega teadvustata omale, kas kasutatud sõnad on negatiivsed või positiivsed. Lihtsalt öeldakse seda, mis pähe tuleb ilma kasutatud sõnadest põhjustatud tagajärgedele mõtlemata. ,,Enne mõtle, siis ütle." See on vanasõna, mida teavad peaaegu kõik
Horneye, A.Freud. 9.Psühhosotsiaalne teooria ( Erik H. Erikson). APsühhosotsiaalse arengu astmed: areng toimub epigeneetilise printsiibi järgi, areng sõltub eelmisest läbitud fraasist. ·Usaldus ja usaldamatus - sünnist kuni 1a.. Laps peab omandama arusaama, et ta võib maailma usaldada. Vanemad peavad andma lapsele piisavalt hellust. ·Autonoomia või kahtlemine ja häbi -1-3a. Tähtis saada vanematelt kiitust ja toetust. Laps peab tundma, et ta suudab tegutseda. Laitmine võib lapse kahtlusi suutlikkuses suurendada. ·Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü -4-5 a. Keele kasutusoskus ja füüsiline aktiivsus arenenud. Laps hakkab esitama erinevaid küsimusi. Kui vanem nendele vastab, siis algatusvõime areneb, kui küsimusi eiratakse areneb süütunne. ·Edukus ja alaväärsus - 6-11a. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse ja julgustatakse, areneb ta töökus ja ettevõtlikus. Kui mitte, võib tekkida kujutlus, et ta ei suuda midagi hästi teha.
asjadele. Näiteks kui igapäevasele rongimürale lisandub harjumatu muu müra (nt pidurdamisel), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu, kui tavaliselt. Operantse tingimise mehhanism kehtib paljude kohta. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Tunnis õpetaja tunnistab õpilase õiget vastust hea hindega või kiitusega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Kiitus tavaliselt motiveerib inimest rohem, kui laitmine. Samas toimib materjali/oskuste kinnistamine vaid siis kui see õppijale endale meeldib see, mida ta teeb. Näiteks avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, kuna ta arvab, et sõbrad hakkavad teda norima, kuna ta on selline ,,tarkpea". Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise.
EÜS IX 307/8 (60). 1912. lääme sis mõtsa kõndimaie, Ek om teil nurme nuuma pääl, varikmaida valatemaie, varikmaa vanan võlan, kunnes teil külla küttusid, kesapõllu kihla pääl? kunnes teil salga saatesid? kiitled", sest on selge, et sarjatakse peigu tema kiitlemise peale. Liigitaksin selle teemasse peiu ja mõrsja vastastikune laitmine ja ülistamine. Täpset tüüpi ei suutnud ma leida, arvan, et kõige paremini sobiks 2551 ,,Mis tühja Tüüp 2848 Kunas kusik kudus Kunas kusik sukka kudus, [Pulmalaulud Veimevaka jagamine]: "Kuidas see kusik kuidas kangast, kunas viisik veimi tegi? kuda see vesik tegi veime?"
Kui laps ei saa piisavalt hellust, siis võib ta maailma ees hirmu tunda. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1.-3.a Kui laps on vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja oma arengule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust. Kui ülesanded on liiga keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta suudab toime tulla. Tähtis on saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada. 3. Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü 4.-5.a Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on oluliselt arenenud. Tema ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime jõudsalt. Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne. 4. Edukus või alaväärsus 6
muudest lõhnadest). Laps sõltub täiesti ümbrusest ja sellest mida tajub. Ta ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 1.4. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: autonoomia vs häbitunde kujunemine (1-3 a). Laps hakkab üha rohkem ise tegutsema. Jõukohaste ülesannete lahendamine suurendab lapse iseseisvust ja 6 eneseusaldust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine, halvustamine, liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel oluline rõhutada, mida laps suudab. Nt potil käimise õppimine. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (lasta lapsel ohutus kohas vabalt tegutseda) Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt
hetke ei saabu kunagi, kui ta õnnelik oleks. ohvriks kõik. Kui Faust lõpuks tunnistab, et ta on õnnelik, otsustab kurat ta hinge röövida ning asjasse sekkub jumal, kes viib Fausti hinge taevasse. Puskin ,,Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine Onegin" kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites maale esimesel korral võib hiljem onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal Tatjanaga, kellele valusalt kätte maksta ta silma hakkas. Suures armuvalus kirjutas Tatjana Oneginile kahetsus. armastuskirja. Kohtumisel seletas mees, et neiu poleks ta Tatjana truudus ja
Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on elukuust suudab laps veidi oodata
maailma vastu, peab tundma turvatunnet e füüsiline läheduss ja vajaduste rahuldus (nälg, uni). Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda tagab lapsele turvatunde 2) Autonoomia vs häbi 1-3a – Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine ja liiga rasked ülesanded tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a – Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut
hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna on kindel, et sellist hetke ei saabu kunagi, kui ta õnnelik oleks. Kui Faust lõpuks tunnistab, et ta on õnnelik, otsustab kurat ta hinge röövida ning asjasse sekkub jumal, kes viib Fausti hinge taevasse. A.Puškin „Jevgeni Onegin on rikas hellitatud noormees, kellel on elutüdimus Armastuse maha laitmine esimesel Värssromaan Onegin“ kõikidest pidustustest ja hõlbuelu nautimisest. Sõites korral võib hiljem valusalt kätte maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal maksta – kahetsus. Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus Tatjana truudus ja kohustus kirjutas Tatjana Oneginile armastuskirja
noort eneseusalduse saavutamisel. 5. On vaja julgustada noort tegema iseseisvaid otsuseid ja vastu panema grupimõjudele. 6. Lapsevanemad peavad soodustada tervislikke ja loovaid harrastusi. 7. Lapsevanemad peavad olema ise heaks eeskujuks: lapsed õpivad selle põhjal, mida näevad. 8. Lapsevanemad peavad püüdma näha head noores, kiida teda, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine. 9. Aitab ka vestlus kasvatusest teiste lapsevanemate ja oma sõpradega. 10. Vajadusel on vaja konsulteerida asjatundjatega. Nendest soovitustest kinnipidamisel tuleks alati meeles pidada, et kõik lapse ja noore käitumise piirangud ja keelud peaksid olema põhjendatud, et nendest kinnipidamine on vanemate kontrolli all ja täitmine kohustuslik. Piirid loovad turvalisuse ja samas õpib laps nende kaudu tundma
Kui laps on vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja 2. Autonoomia või oma arengule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete kahtlemine ja lahendamine arendab lapse iseseisvust. Kui ülesanded on liiga häbi keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta 1.-3.a suudab toime tulla. Tähtis on saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada. Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on oluliselt 3. Initsiatiiv arenenud. Tema ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam (algatuslikkus) katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad või süü soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb 4.-5.a lapse algatusvõime jõudsalt
Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a)
elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde.(Leuska, 2010) 2) Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema).(Leuska, 2010) Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010)
perifeersed alad peaks arvatama vanasõnade hulka, millised aga mitte. Kõige kesksemad on vanasõnades kaks laia sisuala: 1) üldised teotsemisstrateegiad: ütlused tööst ja hüvitusest, virkusest ja laiskusest, varude kogumisest ja kulutamisest, targu ja rumalasti talitamisest, aja õigest kasutamisest; 2) inimsuhteid puudutavad strateegiad: eetilised normid suhtlemisel omasugustega ning endast vägevamatega; kõnelemisnormid (rääkimine/vaikimine, kiitmine/laitmine, siirus/silmakirjalikkus); perekonnaeetika. Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt. põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm. kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja
Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a)
kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Kõige selle puudumisel tekib inimeste mitteusaldamine. 2) Autonoomia vs häbi (1,5-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. Olukordade läbiproovimine.
kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde. Kõige selle puudumisel tekib inimeste mitteusaldamine. 2) Autonoomia vs häbi (1,5-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised on jõukohased ülesanded, nende lahendamine suurendab lapse eneseusaldust ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema). Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega. Olukordade läbiproovimine.
2. I tüüp - kiitus oodatud käitumise eest. II tüüp - kiitus tegevuse eest, mida tehti oodatust paremini. 3. I tüüp - nn. Võileiva süsteem II tüüp kriitika ja kiituse lahushoidmine 4. I tüüp - kiitus mingil eesmärgil II tüüp - kiitus lihtsalt tunnustuse pärast 5. I tüüp kiitus kõrgemate juhtide juuresolekul II tüüp - kiitus vaid ärateenitult Laitmine 1. Sina vormi vältimine 2. Põhjuse ja mõju üle arutamine 3. Nõuandmine 4. Privaatsus 5. Töötaja huvide rõhutamine Suhtlemiskäikudes Täiskasvanu mina-tasandi kasutamine 35. Suhtekorraldus: olemus, eesmärk, sihtgrupid, korraldamine Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu.
2. I tüüp - kiitus oodatud käitumise eest. II tüüp - kiitus tegevuse eest, mida tehti oodatust paremini. 3. I tüüp - nn. Võileiva süsteem II tüüp kriitika ja kiituse lahushoidmine 4. I tüüp - kiitus mingil eesmärgil II tüüp - kiitus lihtsalt tunnustuse pärast 5. I tüüp kiitus kõrgemate juhtide juuresolekul II tüüp - kiitus vaid ärateenitult Laitmine 1. Sina vormi vältimine 2. Põhjuse ja mõju üle arutamine 3. Nõuandmine 4. Privaatsus 5. Töötaja huvide rõhutamine Suhtlemiskäikudes Täiskasvanu mina-tasandi kasutamine 35. Suhtekorraldus: olemus, eesmärk, sihtgrupid, korraldamine Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu.
Kommetes kajastusid muistsed hõimu- ja perekonnasuhted ning usundilised kujutelmad. Lepingu tähtsust rõhutas rikkaliku kombestiku ja muusikaga pikk pidu, mis kestis keskmiselt kolm päeva. Eestis peeti pulmi tavaliselt sügisel, kui saak oli koristatud. Olulisi hetki pulmas rõhutasid rituaalsed laulud, itkud või loitsud: saaja (peiu ja tema saatjate) vastuvõtmine mõrsjakodus, mõrsja välja nõudmine ja ehtimine, mõrsja lahkumine isakodust, peiu ja mõrsja kiitmine ning laitmine, tanutamine, veimevaka jagamine jpm. Mõnikord laulsid peiu- ja pruudipoolsed suguvõsad võistu, näiteks pidi saajarahvas saabudes ennast mõrsja "väravast sisse laulma". Rahvaluulekogudes on pulmalaulude osa kõige suurem. Kindlasti pidid kohal olema pulmalaulik ja -pillimees. Pulmalaulik pidi olema abielus naine (harvem mees). Kui laulikut oma sugulaste seast ei leitud, kutsuti keegi võõram. Vanade uskumuste kohaselt pruut ja peig laulda ei tohtinud
II tüüp - konkreetse käitumise kiitmine. 2. I tüüp - kiitus oodatud käitumise eest. II tüüp - kiitus tegevuse eest, mida tehti oodatust paremini. 3. I tüüp - nn. võileiva süsteem. II tüüp kriitika ja kiituse lahushoidmine. 4. I tüüp - kiitus mingil eesmärgil. II tüüp - kiitus lihtsalt tunnustuse pärast. 5. I tüüp kiitus ainult kõrgemate juhtide juuresolekul. II tüüp - kiitus vaid ärateenitult. Laitmine: 1. Sina vormi vältimine, 2. Põhjuse ja mõju üle arutamine, 3. Nõuandmine, 4. Privaatsus, 5. Töötaja huvide rõhutamine, 6. Suhtlemiskäikudes Täiskasvanu mina-tasandi kasutamine. Ei tohi unustada kiitmise/laitmise kuldreeglit: kiita tohib ka teiste juuresolekul, laita ja anda negatiivset tagasisidet laiemalt ainult nelja silma all! Tabel 17. Suhtlemiskanalite omadused ja kulud. SUHTLEMISKANALITE OMADUSED JA KULUD
Näiteks on tõestatud fakt, et nümfomaan (iga mehe unistus ja ideaal) pole tegelikult seksuaalselt vaba, vaid üksnes frigiidne ning lävib meestega seksuaalselt vaid seetõttu, et on liiga piiratud leidmaks tõelist seksuaalset rahuldust. Teine väärarusaam on mõte, et osalus grupiseksis on kindel tõend seksuaalsest vabadusest. Kõigi tänapäeval vaba seksi gruppidel on üks ühine joon fetisistliku või äärmusliku seksi maha laitmine. Tegelikult on enamik neist mittefetisistlikest ,,vaba" seksi gruppidest üsna sarnased. Orgia iga osaline vabastab end riietest, järgides kellegi kokkulepitu eeskuju, ning asum mehaaniliselt hoorama taas kellegi eeskujul. Keegi osalejatest ei arva, et mitteliikmed võiksid suhtuda nende ,,vabasse" seksi kui massilapsikusse. Satanist tõdeb, et kui ta ongi seksi asjatundja (ja seksisüümest tõeliselt vaba), ei suuda need
Lõppjäreldusele vahetult järgnev indikaatorsõna „sest” viitab sellele, et see, mida öelda taheti, on just öeldud ja nüüd järgneb põhjendus. Kuna eelduslause sisaldab väiksemat terminit sa, siis laidab kommuniste (kommunistide laitja) peab olema kesktermin (M) ja väide „Sa (S) laidad kommuniste (M)” on väiksem eeldus. Vaikimisi on eeldatud, et suurem eeldus peab sisaldama termineid laidab kommuniste (M) ja fašist (P). ?(kommunistide laitmine) _ (on/pole) (fašist) ?M _ P Sa laidad kommuniste. S+aM– Sa oled fašist. S+aP– Eelduste reeglitest tuleneb, et suurem eeldus on üldjaatav. 11 Kõik (kommunistide laitmine) _ on (fašist) ( )+a( )– Sa laidad kommuniste. S+aM– Sa oled fašist. S+aP– Terminite reeglitest tuleneb, et M peab olema subjekt. Saame kehtiva süllogismi: Kõik kommunistide laitjad on fašistid. M+aP– Sa laidad kommuniste. S+aM– Sa oled fašist. S+aP–
Lõppjäreldusele vahetult järgnev indikaatorsõna ,,sest" viitab sellele, et see, mida öelda taheti, on just öeldud ja nüüd järgneb põhjendus. Kuna eelduslause sisaldab väiksemat terminit sa, siis laidab kommuniste (kommunistide laitja) peab olema kesktermin (M) ja väide ,,Sa (S) laidad kommuniste (M)" on väiksem eeldus. Vaikimisi on eeldatud, et suurem eeldus peab sisaldama termineid laidab kommuniste (M) ja fasist (P). ?(kommunistide laitmine) (on/pole) (fasist) ?M P Sa laidad kommuniste. S+aM Sa oled fasist. S+aP Eelduste reeglitest tuleneb, et suurem eeldus on üldjaatav. 11 Kõik (kommunistide laitmine) on (fasist) ( )+a( ) Sa laidad kommuniste. S+aM Sa oled fasist
mittesoovitavateks. Sellisteks on näiteks kooli eitamine, vägivaldne, vastutustundetu või kuritegelik käitumine ja ka narkootikumide ja alkoholi kasutamine. Negatiivne identiteet võib ehituda kaitseks vanemate liiga nõudliku, ebaõiglase või auahne ootuse vastu, mis lähtuvad nende endi vajadustest. Negatiivse identiteedi aluseks on lapse varasemates arenguetappides toimunud laitmine, karistamine, hirmutamine, pilkamine ja häbistamine. 210 Sotsiaalne areng Tasakaalustatud inimsuhted Murdeealine on arengu tõttu keskendunud iseendale ja tal ei jagu energiat asetuda teise inimese olukorda. Ebakindel mina takistab ka vahetut lähenemist. Murdeea terviklikult ületanud, emotsionaalse iseseisvuse saavutanud noor suudab märgata ja hoolitseda
annaabi.ee 
