2. Ühendid · Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Tekib C mittetäieleikul põlemisel. Väga hea redutseerija (metallide saamisel). · Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi
H2SO 4 H + + HSO4 (I järk) K3PO4, FeCl3 =4 K3PO4 3K+ + PO43 ja tekkinud vesiniksulfaatioon teises järgus teise vesinikiooni: väga lahjades lahustes ( 1) i mitteelektrolüüdid i=1 HSO4 D H + + SO42 (II järk)
Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H2O TÜ Füüsikalise keemia instituut 1 Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku. Reaktsiooni järk võib olla ka murdarvuline. Esimest järku reaktsioonide korral (näiteks A B + D) avaldub kiirus massitoimeseaduse järgi v = kc ja kiiruskonstant k on arvutatav võrrandist 1 c 2,3 c
pöörduva reaktsiooni tulemusena (metall/lahus potentsiaalide erinevus) Nersti võrrand E – redokspotentsiaal E° – standardpotentsiaal, E = E°, kui aMz+ = 1 M n – elementaaraktis üleminevate elektronide arv aMn+ –metalli ioonide aktiivsus lahuses (lahjades lahustes, kus γ = 1, võib aktiivsuse võtta võrdseks kontsentratsiooniga) F – Faraday arv ( 96 485 C/mol) R – universaalne gaasikonstant T – absoluutne temperatuur aoks/ared – oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus; x/y – kordajad reakts võrrandis
Lahuste puhul kasutatakse sageli elektrijuhtivuse iseloomustamiseks nn molaarse juhtivuse (, S m2 mol1 või S cm 2 mol1) mõistet (varem levinud mõiste on ekvivalentjuhtivus, väljendatuna mitte mooli vaid gramm-ekvivalendi kohta, S m2 g-ekv1). = / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused.
AgBr + 2NaSO Na [Ag(SO) ] + NaBr Kaaliumbromiid KBr on värvitu, vees hästilahustuv kristallaine, stabiilne. Kasutatakse sedatiivsetes ravimites (rahustava toimega), fotograafias, monokristallidena- materjalina IP- optikas, polükristallilisena- maatriksina IP- tehnikates Naatriumbromiid NaBr on eeltoodule sarnaste omaduste ja kasutusaladega. Oksohapped ja nende soolad HOBr- hüpobroomishape. Nõrk hape, tugev oksüdeeruja, tuntud vaid lahjades vesilahustes (kuni 6%), tekib Br lahustumisel vees. Br + HO HOBr + HBr HOBr on vähemstabiilne kui vastav klooranaloog. Seevastu on saadud madalatel temperatuuridel ja Na hüpobromitite kristallhüdraate . Hüpobromitid on püsivad leeliskeskonnas; 5 kasutatakse analüütilises keemias. Kuumutamisel ja säilitamisel hüpobroomishape ja hüpobromitid oksüdeeruva ja disproportsioneeruvad:
Lahuste puhul kasutatakse sageli elektrijuhtivuse iseloomustamiseks nn molaarse juhtivuse (, S m2 mol1 või S cm 2 mol1) mõistet (varem levinud mõiste on ekvivalentjuhtivus, väljendatuna mitte mooli vaid gramm-ekvivalendi kohta, S m2 g-ekv1). = / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused.
lambavilla. Konditsiooniline niiskus on 10-13% [4]. Kaseiinkiu tugevus on väike, tõmbetugevus vaid 10 cN/teks, märjalt väheneb see 50% võrra. Märjalt kiud tursub ja tõmbub kokku, kuivab hästi. Venimisomadustelt sarnaneb kaseiinkiud lambavillaga, samuti saab kaseiinkiudu nagu lambavillagi kuumutamise abil vormida [4]. Kaseiinkiud (Pilt 1) võrreldes villakiuga on hapete suhtes tundlikumad. Leelislahuste suhtes on kaseiinkiudude vastupidavus veidi suurem kui villakiul, kuid lahjades leelislahustes on nad keemistemperatuuril täielikult lahustuvad. Suurim erinevus võrreldes lambavillaga on kaseiinkiu 8 madal väävlisisaldus (umbes 0,7%, kui lambavillas on väävlit umbes 3,7%). Disulfiidsidemete puudumine ongi kaseiinkiu halvema keemilise püsivuse põhjuseks [4].Lisaks sellele on kaseiinkiud taaskasutatav ja bioloogiliselt lagundatavad [1].
Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10 m). -7 Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. C 0,1...74% (mahu%). 2) kontsentreeritud emulsioonides d Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 m ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud d C 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks
elektriväljas kuni nad põrkuvad järgmise dünoodiga jne. Tulemuseks võrdlemisi tugev, mürast selgelt eristuv vooluimpulss. 12.Molekulaarse absorptsiooni spektroskoopia põhimõte Meetod põhineb ultraviolett või nähtava elektromagnetkiirguse intensiivsuse muutumisel, kui ta läbib lahust, mis on asetatud läbipaistvasse küvetti. 13.Bouguer-Lambert- Beer´i seadus Uuritava aine kontsentratsioon on lineaarses sõltuvuses neelduvuse või läbilaskvusega. Seadus kehtib lahjades lahustes (C<0,01 M). 14. Neelduvusteguri omadused Neelduvustegur sõltub: ● esialgse valguse lainepikkusest ● uuritavast ainest ● kasutatavast solvendist ja lahuse pH-st ● temperatuurist Neelduvustegur EI SÕLTU aine kontsentratsioonist. 15.UV-Vis elektronüleminekud orgaanilistes molekulides Kõik org. ühendid on võimelised neelama EM kiirgust, sest sisaldavad v alentselektrone, mida saab ergastada ja üle viia kõrgematele energiatasemetele.
rõhkude vahemikus. Üldine auruõhk lahuse kohal p koosneb komponentide aururõhkudest: p p10 X 1 p 20 X 2 p10 (1 X 2 ) p 20 X 2 p10 ( p10 p 20 ) X 2 . Seega püsival temperatuuril on ideaalse lahuse aururõhk koostise lineaarseks funktsiooniks. 4. Kõrvalekalded ideaalsest lahusest 5. Lõpmata lahjad lahused. Henry seadus. Lõpmata lahja lahus – väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. Lõpmata lahjades lahustes puuduvad vastastikmõjud lahustunud aine osakeste vahel. Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P kus, KH on Henry konstant (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Võrrandit kasutatakse gaaside lahustumise iseloomustamiseks vedelikes. Võrrand kehtib ainult püsivalt lahjade lahuste korral. 6. Gaaside lahustumine vedelikes
filamentideks solenoidideks. Solenoidid moodustavad rosette ning rosetid moodustavad kromosoome. DNA sekundaarstruktuur on moodustatud tänu vesiniksidemetele komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett asub väljaspool. Aluspaaride omavaheliseks kauguseks on 0,34 nm. DNA kaksikheeliksit denatureerivad tegurid on: kõrge temperatuur, keskkonna pH(<3 või >10), ioonjõud ja tugevad vesiniksidemete moodustajad. Nukleiinhapete hüdrolüüs RNA vastupidav lahjades hapetes, hüdrolüüsitakse lahja leelise poolt DNA vastupidav lahjades leelistes, lahjades hapetes depurineeritakse Polünukleotiidahelaid lõigatakse nukleaaside abil. Eksnukleaasid hüdrolüüsivad fosfodiestersidemeid terminaalsete jääkide juurest, endonukleaasid sisemiste fosfodiestersidemete juurest. Bakterid kasutavad enda kaitsmiseks võõra DNA eest restriktaase, lõikavad DNA ahelaid kindlate järjestuste kohalt. RNA
Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H 2 O hüdrolüüsireaktsioonide korral lahjades vesilahustes), siis tema kontsentratsioon reaktsiooni vältel praktiliselt ei muutu ja reaktsiooni järk selle aine järgi on null. Reaktsioonid võivad olla esimest, teist ja kolmandat ning ka nullindat järku. Reaktsiooni järk võib olla isegi murdarvuline. Esimest järku reaktsioonide korral (näiteks A B + D) avaldub kiirus massitoimeseaduse järgi v = kc ja kiiruskonstant k on arvutatav võrrandist 1 c 2,3 c
pigem muutuvad nende kaaluprobleemid veelgi tõsisemaks. Hiljutised uurimused on näidanud, et mida "kergem" on toit, seda suuremates kogustes seda süüakse. On võimalik, et kunstlikud magusained mõjutavad isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks (Teesalu 2006). Lahjad tooted sisaldavad vähem rasva või suhkrut kui rammusad alternatiivid. Suhkur 9 asendatakse lahjades toodetes mõne muu magusainega, mis küll ei sisalda kaloreid, aga annab kehale ikkagi signaali, et magusat tuleb seedima hakata. Keha mõistab sellist signaali kui üleskutset insuliini tootmiseks. Kuigi ,,värsket" suhkrut organismis pole, langeb siiski veresuhkru tase. See omakorda toob kaasa meeletu hundiisu. Kunstlikud magusained ei suuda saata ajule sellist küllastumistundest märku andvat signaali ehk teisisõnu täiskõhutunnet, nagu seda teeb tavaline suhkur
Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%), Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel
Kui armastate kohvi või teed liiga palju, et neist päriselt loobuda, püüdke juua neid veidi lahjemal kujul või asendada need joogid kofeiinivabadega nii saate neist rohkem vajalikku vedelikku ilma dehüdreeriva kõrvaltoimeta. Sööge vett puu- ja juurviljad koosnevad peaaegu 8090% veest hästiomastataval kujul; aedviljasupid on vedeliku mõttes tervislik valik. Koguni jäätises on vähemalt 66% vett, lahjades piima- ja puuviljapulkades veel enam. (http://arhiiv.elukiri.ee/index.php? main=337&sess=b5763241ec933ee622fa46b1362f479b) 1.2. Vitamiinid Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust. Nad on eluks hädavajalikud, aga organism vajab neid väga väikestes kogustes. Normaalne, tasakaalus segatoit rahuldab terve inimese vitamiinivajaduse. 1.2.1. Vitamiin A On rasvlahustuv vitamiin, millel on organismis täita tähtis funktsioon eelkõige naha,
jogurt. Ja muidugi tehakse jogurtit Balkanil, Kreekas ja Lähis-Idas ka kitse- ja lambapiimast ning see pidavat olema üsnagi eksootilise ja põneva maitsega ning lehmapiimajogurtist oluliselt paksema struktuuriga. Äädikhapekäärimine Äädikahapekäärimine erineb ülalvaadeldud käärimistest selle poolest, et see toimub õhuhapniku osavõtul. Ka ei ole lähtaineks mitte glükoos või teised suhkurud, vaid etanool. Äädikhapekäärimine toimubki eriti hästi sellistes lahjades etanooli lahustes, mis on tekkinud suhkrutest etanoolkäärimisel. Näiteks viinamarjadest veini valmistamisel võib tekkiv etanool käärida edasi veiniäädikaks. Õunaäädika valmistamine Parima ravimi saate õunaäädikast, mis on valmistatud tervetest õuntest, siis on koosluses rikkalikult kaaliumi, kaltsiumi, joodi jt mineraalaineid ning vitamiine. Õunaäädika valmistusviise on mitu, annan neist ühe
fosfodiestersidemed. Lämmastikalused on metüleeritud. Esineb stabiilsete RNA-valk kompleksidena, nn väikeste tähistatud ringidena. tuuma ribonukleoproteiinidena (snRNP). siRNA (väike interfeeriv RNA) osaleb transkriptisoonijärgses geenide vaigistamises. 5. Nukleiinhapete hüdrolüüs. RNA onvastupidav lahjades hapetes, hüdrolüüsitakse lahja leelise poolt. DNA on vastupidav leeliste suhtes; lahjades hapetes depurineeritakse, st hüdrolüüsitakse puriinnukleosiidide N- glükosiidside. Polünukleotiidahelate lõikamine. Eksonukleaasid hüdrolüüsivad fosfodiestersidet terminaalsete jääkide juurest. Endonukleaasid hüdrolüüsivad nukleiinhapete sisemisi (mitte-terminaalseid) fosfodiestersidemeid. Restriktsiooniensüümid
vaid osaliselt ioonideks (CaCO³, Fe(OH)³). Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja veemolekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. 3. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsiooni tasakaal. 4. Aktiivsustegur. Ioontugevus. Aktiivsustegur- arv, millega tuleb korrutada kontsentratsiooni et saada aine aktiivsust. Aktiivsus- aine efektiivne (näiv kontsentratsioon). Väga lahjades lahustes on aktiivsus võrdne kontsentratsiooniga. 5. Lahustuvuskorrutis- Tahke soola dissotseerumise konstant lahuses. on ioonide molaarsete kontsentratsioonide(täpsemalt muidugi jälle aktiivsuste) korrutis rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril
mis tekivad C spontaansel muteerumisel C ® U. Viimased kuuluvad asendamisele C-ga. Miks on DNAs 2'-desoksüriboos, aga RNAs riboos? Riboosi molekulis on kõrvuti asetsevad (vitsinaalsed) 2' ja 3' OH-rühmad, mis muudavad RNA vastuvõtlikuks hüdrolüüsile. NB! RNA molekulid on loodud peale kasutamist hävitamiseks. DNA-l puudub 2'- OH, mistõttu ta on stabiilsem. NB! Geneetiline materjal peab olema stabiilne! · RNA - on vastupidav lahjades hapetes - hüdrolüüsub lahjas leelises · DNA - on vastupidav leeliste suhtes - lahjades hapetes depurineerub, st puriinnukleotiidides ,N-glükosiidside hüdrolüüsub Eksonukleaasid hüdrolüüsivad otsmisi (terminaalseid) fosfodiestersidemeid; Endonukleaasid hüdrolüüsivad ahelasiseseid fosfodiestersidemeid. Restriktaasid Spetsiifilised endonukleaasid, esinevad bakterites vajalikud neile kaitseks võõra DNA sissetungi vastu
Ideaalse lahuse tekkel ei esine soojus- ja ruumalaefekti (∆H=0; ∆V=0). Ideaalseid lahuseid ei ole olemas. Lähedased sellele on väga sarnaste omadustega ainete lahused, nt. tavaline ja raske vesi; homoloogilise rea naaberliikmete lahused (etanool&metanool). Lõpmata lahjad lahused: X1→1 X1= n1 n1 + n2 X2→0 X2= n2 n1 + n2 X1 — LLL moolimurd X2 — LLL moolide arv Lõpmata lahjades lahustes on sama- ja erinimeliste osakeste vahelised toimed erinevad, aga lahustunud aine osakesed asuvad teineteisest nii kaugel, et nende vastastiktoime puudub. Lisades lahustut, toime iseloom ja suurus ei muutu, sest lisatud vee (lahusti) molekulid lähevad teiste veemolekulide vahele; ei esine soojus- ja ruumalaefekti. LLL-d on ideaalsed lahusti suhtes. Lahustunud ainelisamisel muutub osakestevaheline toime — toimub hüdratatsioon. Esineb soojus- ja ruumalaefekt (∆H≠0; ∆V≠0)
P0 P 0 50 100 150 T(%) 7 A -absorptsioon - molaarne absorptsioon (neelduvustegur) (C=1 [mool], b=1 [cm]) T - läbipaistvus Krvalekalded Lambert - Beeri seadusest Kehtib lahjades lahustes. C<0.01 M. Suurtel kontsenratsioonidel tuleb arvestada ~ murdumisnäitaja parandit: ( 2) 2 2 Monokromaatsus ei ole absoluutne ( - on lainepikkusest sltuv). Vead tekivad laia piluga kitsaid neeldumisribasid mtes. Mtmisseeria käigus tuleb hoida instrumendi parameetrid konstantsed. Keemilised krvalekalded: happe-alus tasa-kaalulistes süsteemides Beeri seadus ei
29. Räni olulisemad ühendid ((SiO2)n, (H2SiO3)n, H4SiO4, silikaadid, karbiidid, SiCl4, silaanid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Ränidiokasiid tardumisel tekib amorfne mass ehk kvartsklaas. Kvartsi ja kvartsklaasi kasut paljudes UV-seadmetes, ultraheliseadmetes, kvartskellades, laborinõudena, halogeenlampides jm. Saadakse reageerimisel hapnikuga. Metaränihape- on polümeer, n>2, nõrk hape. Ortoränihape on samuti nõrk, väga lahjades lahustes stabiilne, kõrgematel konts.del toimuvad kondensatsiooniprotsessid (molekulmass hakkab suurenema). Ränihapped on vees vähelahustuvad ühendid ja neid võib saada amorfse SiO2 hüdratatsioonil (segamisel veega), leelismetallide silikaadidest happe toimel (sadestuvad), räniühendite (klorosilaan) hüdrolüüsil. Silikaadid- ränihapete soolad üldkujul aniooniga SixOyn-. Maakoores v levinud ühendid. Naatriumsilikaadi Na4SiO4 saadakse kvartsliiva kuumutamisel NaOH
, V- i0(l)=RTlnxi. Keem.poy-i avaldis Nt tolueen-benseen on tasakaalus olevate faaside mahu muut. V=Vv-Vt; V=VaVv; ideaallahus, heksaoktaan V=Va-Vt; V=V+V Lõpmatult lahjad lahused lõpmatult lahjades lahustes Clayperony lähenduses: 1) V=Va-VvVa (2) ..... allub lahustaja allub Rault´i seadustele ja käitub nagu ideaallahus. Lah. Aine allub Henry seadustele. Tegemist on lahjade lahustega
kontsnentratsioon ja [HA] on ClCH2CO2H kontsentratsioon, seega 0.0400 pH = 2.865 + log = 2.56 0.0800 Vastus: pH = 2.56 b) Teiseks arvestades tegelike [HA] ja [A-] kontsentratsioonidega lahuses. Lahendus: - Lahjades lahustes ja ekstreemsete pH väärtuste juures ei pruugi HA ja A tegelikud kontsentratioonid vastata nende formaalsetele kontsentratsioonidele. Läheneme tasakaalule süstemaatiliselt: 1. Avaldage asjakohased reaktsioonivõrrandid - ClCH2CO2H H+ + ClCH2CO2 - ClCH2CO2Na + H2O ClCH2CO2H +Na+ + OH 2
olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid
Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta happelises lahuses. Karedas vees tekkivad Ca ja Mg soolid on vees lahustumatud mille tõttu seep ei pese Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide, hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust
Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites.Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At). O-a ühendites: -I, I, III, V, VII. Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid. Vesinikuga → HI vesinikjodiid. Hapnikhapped: HIO – hüpojoodishape on tuntud vaid lahjades vesilahustes, HIO3 – joodhape. Hapnikuühenditest on tuntud veel oksüfluoriidid. Tootmine: Eraldatakse peamiselt looduslikest vetest, mis hapustatakse pH-ni 2,5-3,5, töödeldakse Cl2-ga või lisatakse NaNO2 lahust. Kasut: mitmesuguste anorgaaniliste või orgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, metallide jodiidrafineerimiseks, analüütilise keemia metoodikates, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravil
1,0 x 10-7 M. Näiteks 37ºC juures on neutraalses lahuses [H+] = [OH-] = 1,6 x 10-7 M. pH, füsioloogiline pH vahemik Vältimaks ebamugavat negatiivsete 10 astendajatega opereerimist avaldatakse vesinikioonide kontsentratsioon pH kaudu. pH on defineeritud järgnevalt: pH = -log [H+] (3.6) Rangemalt võttes on pH defineeritud kui negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide aktiivsustest, kuid lahjades lahustes kehtib väga hästi ka seos 3.6 . Mida kõrgem on [H+], seda madalam on vastava lahuse pH, madal pH vastab happelisele lahusele. Kui lahuses on [H+] madal, siis peab seal, vastavalt seosele 3.4, olema kõrge [OH-]. Kõrgele pH väärtusele vastab aluseline lahus. pH väärtuste skaala koos mõningate tavalisemate lahuste pH väärtustega on toodud joonisel 3.5. Enamiku kehavedelike pH väärtused jäävad vahemikku 6,5 8,0 ja seda nimetatakse füsioloogiliseks pH vahemikuks
tuhm - kuni tumesinised osakesed. Preisisinine avastati 1704 aastal Berliinis. Preisisinise saamiseks on erinevaid sünteesimeetoteid. Tavaliselt saadakse seda Fe 2+-soola sadestamisel K4[Fe(CN)6]-ga ning sellele järgneva sadestusprodukti oksüdeerimisel. Preisisinine sobib kokku kõikide pigmentidega. Sellel on erakordselt kõrge värvumisvõime kõigis sideainetes ja segudes. See pole püsiv leelistes, seega pole preisisinine kasutatav lubi-, tsement- ja silikaattehnikas. Kasutatakse lahjades ja õlistes sideainetes (pastell, liim, tempera, kaseiin). Malahhiit (roheline pigment) Malahhiit on aluseline vaskkarbonaat CuCO 3·Cu(OH)2, selle tihedus on 4,0 g/cm3 ja murdumisnäitaja 1,6-1,9. Malahhiidil on tuhm roheline värvus. Seda looduslikku mineraalpigmenti saadakse samanimelise poolvääriskivi peenestamisel. Antiikajast kuni keskajani oli malahhiit hinnatuim roheline pigment. Tihti kasutatakse seinamaalikunstis. Malahhiit on valguse suhtes püsiv ja vastupidav leelistele
2j = - r/ eoe , kus 2 on Laplace'i operaator ja on ruumiline laengutihedus. Poissoni võrrand eeldab, et elektriväli on elektrilise kaksikkihi piires pidev ja potentsiaali on võimalik määrata igas välja punktis. Kahjuks ilmneb reaalsetes süsteemides elektrivälja tugevuse ebaühtlus, mis on seotud sellega, et ioonid on mingite kindlate mõõtmetega (mitte punktid). Siit ka põhjus, miks Gouy teooria on rakendatav vaid lahjades lahustes. (2) Osakeste jaotus allub Boltzmanni võrrandile, kus ci0 on i-nda osakese konts. lahuse sisemuses, ci on osakeste kontsentratsioon kaugusel x elektroodi pinnast, Wi 1 mooli osakeste lahuse sisemusest elektrilisse kaksikkihti üleviimiseks tehtav töö. (3) Eeldatakse, et Wi on puhtalt elektrostaatiline töö, so Wi sisaldab peale elektrostaatilise ka teisi jõude, mida Gouy teooria ei arvesta.
Emulsioonide jaotus kontsentratsiooni järgi: 1) lahjendatud emulsioonides on dispergeerunud aine kontsentratsioon Cd 0,1% . Neid iseloomustab suur dispersiooniaste (tilga läbimõõt < 10-7 m). Keskkonnas leiduvate ioonide adsorptsiooni tagajärjel tekib osakesele elektrilaeng. Omadustelt on nad sarnased lüofoobsetele kolloididele. Tilkade põrkumisel toimub kergesti nende täielik kokkuvalgumine koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%). Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel
Ränihapped on vees vähelahustuvad ühendid tuntumad neist on 4 lihtsamat (lahustuvus 10-3 … 10-4 mol/l): H4SiO4 (H2SiO3)n H2SiO5 H6Si2O7 orto- meta- di- püro- Ränihappeid saadakse amorfse SiO2 lahustamisel vees leelismetallide silikaatidest happe toimel (sadestuvad) räniühendite (näit. klorosilaanide) hüdrolüüsil jt. meetoditega Väga lahjades lahustes (alla 0,01%) on H4SiO4 stabiilne, kõrgematel konts-del → kondensatsiooniprotsessid (molekulmass suureneb) (H2SiO3)n – polümeer, n ≥ 2 Hapetes on Si aatomid seotud O-aatomite ja OH-rühmadega Ränihapete osalisel kuivatamisel → poorne ränihappegeel SiO2 . nH2O (silikageel) – kasut. adsorbendina (kolonn- ja õhukese kihi kromatograafias; kuivatusvahendina, kaitseks niiskuse eest) Silikaadid (ränihapete soolad) – kõige levinumat tüüpi
aurufaasi –mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd 67. Lahuse keemistemperatuuri tõus Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * Cm kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsioon) 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * Cm kus
Võrrand näitab, et mittelenduv lahustunud aine vähendab lahusti omadust üle minna aurufaasi –mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd 63. Lahuse keemistemperatuuri tõus Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * C m kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsioon 64. Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * C m kus Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja
spetsiifilisi mis võivad ained laengu järgi valida. E.colil fosfoporiin PhoE on trimeerne poriin (koosneb 3st ühesugusest tünnist). Seda valku sünteesitakse rakkudes fosfaadinäljas. Läbi PhoE poriini sisenevad rakku anioonid. Maltoporiin LamB E.coli välismembraanis. Selle kaudu toimub maltoosi ja maltodektriinide difusioon. Maltoporiin on trimeerne poriin ja ta on ka spetsiifiliseks pinnaretseptoriks lambdafaagile. Aktiivtransport bakterid elavad looduses reegline lahjades lahustes. Ainete c rakus on sadu ja tuhandeid kordi kõrgem. Lahjast lahusest on võimalik toitaineid rakku kontsentreerida ainult aktiivtranspordi abil. Aktiivtranspordiga transporditakse rakku paljud ioonid, aga ka AH-d, paljud suhkrud ja orgaanilised happed. Aktiivtransport toimub vastu c gradienti, on kontsentreeriv. Transpordiks vajatakse lisaenergiat. Transpordis osalevad pemeaasid. Aktiivtranspordiks saab energiat prootongradiendist ja ATP hüdrolüüsist.
välisrõhuga. (aururõhk=välisrõhk) 14 Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * C m kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsiooni) 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus). Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist:
kortsuvust jne. Vähendada, suurendada kanga värvitavust, villast kangast keedetakse. VAJADUSEL VILLASEID KANGAID KA VALGENDATAKSE. 3. 7. Looduslikust siidist kangaste ettevalmistus. 20 Toorsiidist kangad ja kedrus on jäigad, neil puudub läige ja hea väljanägemine. Seda põhjustab kiul oleva seritsiini kiht, mille eemaldamine ongi loodusliku siidi põhiline ettevalmistusprotsess. Seritsiin lahustub lahjades aluste ja hapete vesilahustes. Enam kasutatakse sooda vesilahust (annab aluselise keskkonna hüdrolüüsi tagajärjel), millele on lisatud seepi ( seepi 10 15 ja soodat 0,3 0,7 grammi /liitri kohta. Lahuse temperatuuri hoitakse keemise piiril. Protsess kestab 1 3 tundi. Toorsiidist kangas ei tohi töötlemise ajal olla pinge all. Siidist kangast töödeldakse ka mõningate soolade lahustega (näit tina sool SnCl2.2H2O,
annaabi.ee 
