Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähis-Ida juutide ja araablaste vastasseis powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
palestiina, araablaste, juudid, araablased, araabia, palestiinas, kairo, arna, rando, inimgrupp, juuda, semiidi, marokos, liibüas, maailmasõda, pingelised, kodumaaks, üro, kippuriLähis-Ida Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi
· riikidevahelise majandusliku ebavõrdsuse kaotamine regiooniti on loodud oma organistatsioonid, mille kaudu üritatakse teha poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist koostööd ning suurendada oma sõnaõigust maailmas: · Ameerika Riikide Organisatsioon - 19 Ladina-Ameerika riiki + Kanada ja USA. · Aafrika Ühtsuse Organistatsioon - üle 50 Aarfika riigi. · Araabia Liiga - 22 araabia riiki. · ASEAN e. Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (Tai, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Singapur, Brunei). Sõjalised konfliktid naaberriikide vahel. Selle põhjusteks piiriprobleemid ja usutülid (näiteks India ja Pakistan; Ruanda ja Uganda (konfliktidesse sekkusid ka suurriigid). Peep Reimer 4. Pingekolded ja konfliktid: 4.1. India ja Pakistani vaheline konflikt:
poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused polnud piisavalt läbimõeldud tekkisid suured vastuseisud, mis aga suruti maha armee ja salapolitsei abil. 5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid..............................
Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas! 6) Lähis-Ida pingekolle/kriis (juutide araablaste vastuolud) Ajalugu: juudid on Palestiina aladel elanud juba 13.-12. saj. e. Kr. Juutide laiali hajumine mööda maailma (=diasporaa) algas juba 6. saj. e. Kr., kui juudid viidi Babülooniasse vangi, suurenes aga eriti alates 1. saj. p. Kr., kui toimusid juutide ülestõusud Rooma impeeriumi vastu. Keskajal Euroopas olid juudid põlatud, tagakiusatud, õigused kitsendatud. Mõisteid: sionism juutide liikumine, et luua taas juudi riik Palestiinas, diasporaas elavate juutide kokkukogumine, tekkis 1860.-80. aastail
salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Riigis kehtestati islami seadused. Võeti vastu uus põhiseadus. Iraagis elavad peamiselt araablased. Kuni 1958. aastani oli seal konstitutsiooniline monarhia. Seal käis pidev võimuvõitlus ja 1979. aastal tuli võimule Saddam Hussein. Selleaga kaasnesid sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. Okupeeriti Kuveit. Põhjuseks toodi, et Kuiveit on ajalooliselt kuulunud Iraagile, kuid tegelik põhjus oli naftas. Iraagiga lõpetati majanduslik kontakt. Hoidmaks ära Iraagi armee sissetungi naabermaadesse, saabusid Iraaki USA ja Euroopa väed
Mis viis Lähis-Ida kriisini? Teise maailmasõja käigus (1939-1945) kujunesid üle maailma mitmed kriisikolded, millest üks on jäänud püsima tänapäevani. Lähis-Idas toimunud sõjad, relvastatud kokkupõrked, ülestõusud ning mässud pole leidnud lahendust. Pidev pingestatus riikidevahelistes suhetes viis Palestiina ja tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud
Piiblitõlgete levikut nii ajas kui ka ruumis ei ole võimalik ülehinnata. Iisraelis tegutseb edukalt 12 riiklikku teatrit, nende hulgas 2 araabiakeelsest, ja sadakond isetegevuslikku harrastusteatrit. Erinevad festivalid toimuvad nii vabas õhus kui ka nüüdseks taastatud amfiteatrites. Sport on Iisraelis sama populaarne kui teistes maailma maades, eriti noorema põlvkonna hulgas ning riik toetab sportlasi igakülgselt, tänu millele sportlaste professionaalsuse tase pidevalt tõuseb. Araablaste kultuurialane tegevus toimib kahes suunas: ühelt poolt otseselt araabia rahvuskultuuri säilitamise ja arendamise eesmärgil, teiselt poolt kogu iisraeli elanikkonna tarbeks. Noorema põlvkonna araablastest kirjanikud, kunstnikud, muusikud ja näitlejad osalevad iisraeli kaasaegse kultuuri loomisel võrdsetel alustel juutidega. Araabia autorite teoseid tõlgitakse heebrea keede ja juutide raamatuid araabia keelde. Tegutsevad araabia- heebrea ühised tantsu- ja muusikakolleltiivid
1971 Sõlmiti Pariisis relvarahu 1. 60 päevaga pidi USA lahkuma Vietnamist 2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis
1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid? · Siseriiklikud probleemid: - riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. · Välispoliitika: - kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu. - piiriküsimused Pakistaniga - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 12. Miks tekitas ÜRO 1947. a otsus Palestiina jagamise kohta vastuolusid? Milliseid? Kas tänapäevaks on need probleemid lahendatud? Näited. Vastuolusid tekitas see, et juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks, kuna see ala oli neile kuulunud 13 saj eKr - 2saj pKr. Pärast seda vallutasid selle ala araablased. Nii on ka araablased seal juba sajandeid elanud ja peavad seda ala enda omaks. See tekitabki vastuolusid · Sõjalised vastuolud:
elu ja tegevust umbes 2000 eKr. Samast ajast algab ka Iisraeli usundi eellugu. Heebrea hõimude liit Iisrael hõivas 13. saj e. Kr. Palestiina; seal muutusid hõimud paikseks. Iisraeli kuningriik tekib 1000 a eKr, ühtse riigi valitsejad on Saul, Taavet ja Saalomon. Juuda suguharu esiletõus algab peale ühtse kuningriigi lagunemist 928 eKr. Judaism religioose kombestikuna kujunes välja peale Babüloonia vangipõlve. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati Iisraeli juudid kodumaalt.Sionismiliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis hoogustus eritiAskenazi juutide seas 1920.30. aastatel, pärast seda soosivat Suurbritannia- poolset Balfouri deklaratsiooni (1917).II maailmasõja aegne juutide hävitamine Natsi- Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi
· 1956. Toimunud Suessi kriisiga kaotab lääs Lähis-Idas populaarsust ja kommunistlik süsteem tõuseb kriisi eduka lahendusega tuhast · Külm sõda kolmandas maailmas tähendas ennekõike lääneriikide ja kommunistlike riikide omavahelist mõõduvõttu: ideoloogilisel tasandil, võidurelvastumises, mõjusfääride laiendamises, majanduses Araabia maad, vastasseis Iisraeliga · 14. mai 1948 kuulutati välja juutide riik Iisrael, kuid araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ja alustasid juba järgmisel päeval sõjategevust. · Juudid osutuvad vaatamata arvulisele vähemusele sõjas edukamaks ja suur osa Palestiina riigi jaoks määratud alasid liidetakse Iisraeliga, ülejäänud Jordaaniaga · 1949 sõlmitakse vaherahu · 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon), kelle eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine
Uued ideed ja leiutised. · Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad.
Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud. Need on Tööpartei ja Likud. Likud on päris kaua võimul olnud. Kui juutidel riiki veel ei olnud ja nende eesmärk on olnud koguaeg oma riigi saamine. 20 sajandil on nende meelsus sionistlik (marurahvuslik). Soov oli palestiinas luua oma riik. Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine
100000 inimest said surma, julgeoleku Vabariik (kommun.) ja lõunas külm sõda hoogustus; tugevnes vastuolu Koreade liikmed) Korea Vabariik (demokr.). vahel. Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi Põhirahvaks juudid, kes hoidis Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide iseseisvumine 1948. ühtsena usk. Nende 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. aastal; araabia riigid ei eesmärgiks oli sionism ehk Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle tunnusta. Enne taheti rajada oma riik
103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400 narkosõda 3 Iraagi sõda Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi okupeerimisega rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt, mis koosnesid suuremalt
Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse. Deng Xiaoping- üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane, kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas
üritati teha kompareti kaudu, st VLO välja astumata * Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati. * Tõestuseks kogu maailmale, et Nõukogude režiim ei muutu ajas mõistlikumaks ja et seda pole võimalik seestpoolt parandada. Araabia * 1956 vallutas Iisrael Egiptuselt Siinai poolsaare, mille ta küll tagastas, aga araablaste suhtumine ei muutunud. * 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis sihiks Iisraeli pühkimise ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Selleks kasutati ka terrorirünnakuid. * NSVLi eesmärk oli Egiptust ja Süüriat aidates Araabia maades oma mõjuvõimu suurendada. * 1967 alustasid Egiptus, Süüria ja Jordaania avalikku sõda Iisraeli vastu. NSVL utsitas tagant
läänelikust elust. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Coca, muusika, alkohol keelustati. Tsensuur. Diktatuur. Vastuhakkajad tapeti. 1990 muutus natuke vabamaks kuid mitte palju. IRAAK Iraagi Iraani piiril oli sõda, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutas Iraak kuveidi ja kuulutasid selle provintsiks. See kutsus ülesse ÜRO, kes kehtestas Iraagi vastu majanduslikke sureabinõusid. Kaubavahetus lõpetati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa, Araabia väed, et hoida ära Iraagi sissetungimine naabermaadesse. 1991"kõrbetormi" käigus purustati Iraagi väeüksused ja Kuveit sai vabaks. Majanduslik olukord halvenes, langes elatustase. Hussein jäi kuni 2003 aastani juhiks kuni ta kukutati USA poolt. Rahu see ei toonud, Iraak on siiani kriisikolle. Kes Homeini ja Hussein olid? Homeini Iraani usujuht, poliitik, 1979 Iraani Revolutisiooni juht, kus kukutati Iraani Sahh Hussein oli Iraagi president 19792003 ning Iraagi peaminister 2003
(de mok r.). Lähis-Ida pingekolle 1948tänapäev Iisrael (toetus Iisraeli riigi iseseisvumine 1948. aastal; araabia Põhi Araabia riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail lääneriikide riigid ei tunnusta. Enne iseseisvumist oli ala rahv 1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. poolt) vs. jaotatud kaheks: juudid ja araablased (Palestiinas) aks Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle Palestiina kelle kuulus Sbr.-le
tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada. Nad said liitlaseks Tel Avivi. 29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20
liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast. ajatollah Homeini usujuht, kes valitses Iraani, teostas Islami revolutsiooni. Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult. Yasser Arafat - Palestiina poliitik, asutas ja juhtis PVO-d. Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism. Salvador Allende - Tsiili poliitik ja president, tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. Augusto Pinochet - Tsiili diktaator, tegi Tsiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi. 6. Mõisted Mauism kommunistliku õpetuse suund Hiinas Suur hüpe Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti
Pool ülestõusu Poola, NSVL Nõustuti W. Gomulka võimulejäemisega mahasurmine 1956 Suessi kriis- kriis Egiptus, SBR, Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine, SBR ässitas ÜRO sekkus ja sõja lõpus jäid piiri valvama, Suessi egiptuses- 1956 Iisreal, ÜRO Iisreali kallale kanal jäi egiptusele Lähis-Ida kriis Juudid ja Peale 2 MS jäi Palestiina SBR mandaatmaaks edasi. ÜRO Kestab siiamaani. Lähis- Ida kriiside lahendamine- 1948 araablased + 1947a- tuleb rajada 2 riiki. Juudi riik- Araabia riik. 1948 1970 püüti sõlmida pikaajaline rahu. 1978a Camp Türgi Egiptus, juudid kuulutasid välja Iisreali riigi, esimeseks Davidi rahu Iisrealicja Egiptuse vahel aga mitte teiste
kogu Ida-Aasia. Sõda oliväga verine ja ulatus kaugele, selle käigus demoraliseerisid ka USA sõdurid, kes tapsid külades naisi, lapsi ja vanureid. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa ning sealt kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976.aastal Vietnami kaks poolt ühendati. * Lähis-Ida kriis Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga. Iisrael tagastas küll osa maid Egpitusele tagasi, kui see ei muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 1964. Aastal moodustasid osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis Iisraeli ''merrepühkimise'' ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Kasutati ka terrorirünnakuid, ka Iisrael pidas seda samuti terroriorganisatsiooniks, maailmas hakati seda tunnustama palestiina rahvaesidajana. 1967. Aastal
NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne- Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 1949.a kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (USA, Pr, UK) 1949.a Saksa Demokraatlik Vabariik (NL) LÄHIS-IDA KRIIS Pärast II ms tugevnes Palestiina, mis oli Suurbritannia mandaatmaa, nii araablaste kui juutide vabadusvõitlus Briti võimude vastu. Veelgi enam vaenutsesid juudid ja araablased aga omavahel. 1947.a otsustas ÜRO, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti
Araabia maad · Araabia maid ühendab: islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist, kalifaadist. · 1950.-1960. aastail iseseisvus suurem osa ülejäänud araabia maadest: · Liibüa (1953), Sudaan (1956), Tuneesia ja Maroko (1958), Kuveit (1961), Alzeeria (1962), Lõuna-Jeemen (1967), Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Somaalia ( 1970. aastail). · Aastail 1958-1961 eksisteeris Egiptuse ja Süüria ühisriik: Ühinenud Araabia Vabariik. · Egiptus oli tollal kõige suurem ja arenenum araabia maa, mida peeti araabia maailma liidriks. · 1945.a. asutati Araabia Liiga . · Alates 1964.a.st hakati Nasseri ettevõttel pidama araabia maade tippkohtumisi. · Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad.
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni.
, Bulg., Tsehhosl., Albaania, Jugosl. 49-Hiina RV 59-Kuuba, 53-P-Korea, 73-P-Vietnam, 79-Laos Liiduvabariik- ühine piir ja raha NSVLga, allusid täielikult Moskvale, domineeris vene keel Sots.riik iseseisev riigipiir, oma rahvuslik valuuta, teatud määral otsustusõigus, suheldi enda rahva keeles. Lähis-Ida kriis juute maailmas umbes 20. mil, neist pooled elavad praegu Iisraelis. 1948 loodi Palestiinasse Iisraeli riik. Põhjused: juudid olid II MS-s rängalt kannatanud; juutidel õnnestus tõestada juriidiline õigus nendele aladele. Kriisi olemus: puhkes sõda juutide ja palestiinlaste vahel, sest palestiinlased ei soovinud oma kodudest lahkuda. Lisaks maade jagamisele lisandus usukonflikt islami ja judaismi vahel. Kriisis osalesid: Iisrael ja Araabiamaad. 78-sõlmiti Camp Davidi kokkulepe Iisraeli (M.Dgin) ja Egiptuse (A.Sadat) vahel. Sisu: diplomaatiliste suhete kehtestamine ja iisraeli tagasitõmbumine Siinailt
LõunaAasia maad Pakistan kujunes tugeva tsentraliseeritud võimuga riigiks, kus võimuohjad haarasid armee ja sõjaväelased, võitlus Ida ja Lääne Pakistani vahel. Esinesid sagedased riigipöörded ning diktatuurid. 1947. a sai iseseisvaks Birma ning 1948. a Tseilon (Sri Lanka), 1949. a Indoneesia. LähisIda 19451955 Iseseisvateks riikideks said Iraak, Süüria, Liibanon, Palestiina ja Jordaania. Nende maade iseseisvumine tõi kaasa LähisIda konflikti. Koos teiste maadega pidi iseseisvaks saama ka Palestiina. Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus ja usukaaslasi ümber asuma esivanemate maale, sinna, kus vanaajal oli Iisraeli riik ning kus asusid juutide pühapaigad. Juudi asunikud kuulutasid, et neil on
lõppakt? Millised punktid seal olid kasulikud Lääneriikidele, millised Nõukogude Liidule? 1 aug 1975. Kasulik NLle: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsiooni Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumise. USAle: Helsingi lõpppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga. 8. Araabia maadele iseloomulikud jooned. Õpik lk. 94 Araabia maid ühendab islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühisest riigist Kalifaadist. 9. Millal loodi PVO? Mis see on? PVO e PLO on Palestiina (poliitiline ja poolsõjaväeline) Vabastusorganisatsioon, mis loodi 1964.aastal. 10. Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Kuuepäevane sõda -
Tahtis muudatusi liberaliseerida, kuid teised võimul olevad kommunistid kartisid neid ning kõrvaldasid ta, 1953 aastal hukati. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi teke 1947. a lõpp, ÜRO võttis otsuse Palestiina kaheks jagada. Palestiinlaste (araablased) ja juutide vahel. 19.05.1948 brittide mandaat läbi, juudid võtsid võimu. Järgmisel päeval rünnati Iisaeli riiki, 10 kuu jooksul suutis Iisrael naaber- Araabia riike tagasi hoida, ühel rindel oldi rahulikud, teisel tungiti edasi. Toimus massiline kohalike araablaste minema ajamine, et riik oleks ühe rahvuseline. Nende järeltulijad elavad siiani põgenikelaagrites.
majandusalase koostöö tihendamisega ja mitmesuguste abiprogrammidega riikide ring, kes ei ole samas EL-i täisliikmed, ent kelledest osa on valmis tulevikus EL-i täisliikmeks saama. ENP haarab praegusel ajal 17 riiki, kelledest enamik paikneb Ida-Euroopas, Vahemere lõunakaldal, Lõuna-Kaukaasias ja Lähis-Idas. Nendeks riikideks on: Alžeeria, Armeenia, Azerbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Moldova, Maroko, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina, Valgevene ja tinglikult ka Vene Föderatsioon (kes ei soovi enam end lugeda ENP riikide hulka). Suhted ENP riikidega põhinevad jagatud väärtustel, milledeks on õigusriik, korrektne valitsemissüsteem, inim- ja vähemusõiguste austamine, turumajandus ja säästev areng. Kõnealustel ENP riikidel on eristaatus kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. See väljendub eelkõige selles, et EL aitab kaasa piiriäärsete riikide, st EL-i
1970. aastal hakkasid USA ja Hiina suhted paranema. 1972. lubasid mõlemad riigid, et kummagi eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini
annaabi.ee 
