Pärsia laht asub Lääne-Aasias. Ta on India ookeani pikendus. Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit. Lahes paikneb palju väikseid saari. Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān. Idast on laht Hormuze väina kaudu ühendatud Omaani lahega. Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht. Pärsia laht Kliima ja veebilanss Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal. Lahte toitvat kaks peamist jõge, mis jõuavad laheni ühise jõena Shatt al-Arabi nime all, on Eufrat ja Tigris. Eufrat saab alguse Armeenia mägismaalt. Jõe pikkus on 2815 km. Jõgikonna ala on 673 000 ruutkilomeetrine
Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas
Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest: Pinnamood: Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Mägisem on lääneosas. Kliima: Kliima on karm kõrbekliima: kuum ja kuiv. Temperatuuri kõikumised on suured. Tihti
Gabon Marta 2010 Gaboni Asukohast. · Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise
Araabia Ühendemiraadid Pealinn Abu Dhabi Pindala 82 880 km² Riigikeel(ed) araabia Rahvaarv 4 975 593 (2010)[1] Rahvastiku tihedus 30 in/km² Riigikordkonstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Ülevaade Araabia Ühendemiraadid asub LääneAasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja SaudiAraabia vahel. Geograafia Abu Dhabi emiraat `Ajmni emiraat Dubai emiraat AlFujayrah' emiraat Ra's alKhaymah' emiraat AshShriqah' emiraat Umm alQaywayni emiraat Emiraadid Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam. 2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Religioon Islamile omane riietus ei ole kohustuslik, kuid paljud mehed eelistavad kanda
Riikide kirjeldus Sergey Dikarev 11B Araabia Ühendemiraadid Pindala - 82 880 km² Rahvaarv - 4 975 593 (2010) Araabia Ühendemiraadid asub Lääne-Aasias. Ta piirneb Omaani ja Pärsia lahega ning asetseb Omaani ja Saudi-Araabia vahel. Riigikord konstitutsiooniline monarhia, emiraatide föderatsioon Riigikeel araabia Rahaühik - AÜE dirhem (AED) Belgia Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Lusemburgi ja Saksamaaga. Pindala - 30 528 km² Riigikeeled - hollandi, prantsuse ja saksa Rahvaarv - 10 951 266 (1.01.2011) Belgia Kuningriik Rahaühik - euro (EUR) Malaisia Malaisia on konstitutsioonilise monarhiaga liitriik Kagu-Aasias
Laadoga järv Stella Salu 8.Klass T ilsi Põhikool Asukoht Iseloomulikud tunnused Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi. Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets. Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltsi Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem. Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima Kliima Laadoga piirkonnas on mõõdukalt külm. Keskmine aastane sademete hulk on 610 mm. Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine sademete hulk aastas on umbes 0,8 m ja maksimaalne aastane muutus oli umbes 3 m. Kliimavööde ja loodusvöönd Parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril.
Kariibi meri 2. Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. 3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD
Hispaania Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat-
Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Üleujutatud tasandikel võib näha tuhandeid
nimekirja. · 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht · Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). · Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud.
on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel 1/6, emastel koguni 1/4 võrra. Ainus pulmareis jääb ühtlasi ka viimaseks nende elus. Silmud liiguvad üksnes pimeduse
teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks
sulatamistööstus, toiduainete töötlemise tööstus. Eksportkaubad ja partnerid: kuld-, kakao-, puit-, tuunikala, boksiid, alumiinium, mangaan ja teemandid. (Togo, UK, Italy, Netherlands, Germany, US, France (1998) ) Importkaubad ja partnerid: tootmisvahendid, nafta ja toiduained. (UK, Nigeeria, US, Hispaania, Itaalia, Saksamaa) 5.Turismi arengueeldused a) Asend: Ghana asub Lääne-Aafrika ranniku keskel, ümbritsetud Côte d'Ivoire'i (Elevandiluurannik), Burkina Faso, Togo ja Guinea lahega. Ghanal on 539 km rannikujoont ja maailma suurim tehisjärv Volta (8500 km²). b) Ghana kliima erineb tugevalt lõuna- ja põhjaosas c) Vaatamisväärsused: Volta järv, Sanctuary of Truth, Cape Coast Castle, Ponce City Hall, 6.Valitud riigi arengutase a) 2011a. Koht maailmas 135.Ghana 0,541tõusnud 0,008 võrreldes 2010aastaga. 134.India 0,547 samal kohal mis 2010a, kuid indeks tõusnud 0,005 113
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kust pärineb avokaado ? Avokaado on pärit Mehhiko riigist PUBLEA Mehhiko on riik Kesk-Ameerikas Riigi mandriosas paikneb Põhja-Ameerika mandril Piirneb põhjas USA-ga ning lõunas Guatemala ja Belizega. Läänest piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idast Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Click to edit Master text styles Second level Ameerika Ühendriigid Third level Fourth level Fifth level Mehhiko laht
Gabon. Gabon asub Lääne Aafrikas Atlandi ookeani kaldal. Tema naaberriigid on Kamerun, Kongo ja Guinea. Merepiir on Guinea lahega. Enamus riigist on kaetud troopilise vihmametsaga. Riik on praegu demokraatlik. Esimesed inimesed sattusid Gabonisse umbes 7000 aastat enne meie ajaarvamist. Nüüd on riigis palju erinevaid hõime, kõige rohkem on Fangi rahvast, mis moodustab elanikearvust 25%. Gabon avastati esmalt 15. sajandil Potugali tüürimehe Diego Cami poolt. 1472 aastal põrkasid Portugali avastajad kokku Como jõe suudmega ja nimetasid selle ,,Rio de Gabao" Gaboni jõgi, mis sai ka oma nime hiljem selle järgi
majandus. Tekkis keskklass, kes moodustas leiboristliku partei ning hakati nõudma erinevaid õigusi. Ülemaailmne kaubandusvõrk arenes seoses raudteevõrgustiku suurenemisega. 20.sajandil arenes üle maailma nii vee- kui ka maismaateede võrgustik. Üleilmastumise seisukohast väärivad erilist tähelepanu kaks Euroopast lähtuvat raudteeliini. Üks neist on BerliinBagdadi raudtee, mis ühendas Berliini Pärsia lahega, ning kavandati nii poliitilistel kui majanduslikel kaalutlustel. Teine väga tähtis raudtee oli Trans-Siberi liin Tseljabinskist Vladivostokini. 1905. aastal ühendati see juba varem rajatud raudteedega ning seoti Balti meri Vaikse ookeaniga, mis tegi kõnealusest raudteest maailma pikima katkematu raudtee. Ma arvan, et raudtee võimaldas hõivata uusi alasid majanduslikult ning ühtlustada turgu. Lisaks suurendas lihtne transpordivõimalus võimalust käia kodust kaugemal
Ametlikult võeti lipp kasutusele 16. aprill 1928, mil punasele kolmnurgale lisati valge seitsmeharuline täht, sellega sooviti rõhutada oma islami juuri ja erineda naaberriikidest. Tähe seitse haru sümboliseerivad Koraani esimese peatüki seitset esimest salmi, mida loetakseislami aluseks. Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast Iraak, põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael. Edelas on väga lühike piir Egiptusega ning väga lühike merepiir Punase mere Aqaba lahega. Jordaania on arengumaa. Riikide liigituses kuulub ta toorainemaa või vaeste riikide hulka. Praegu impordib Jordaania kogu riigis vajamineva vedelkütuse. Kõige suuremad linnad on Amman(pealinn) - 1.036.330 inimest, Zarqa - 395.227 inimest ja Irbid - 250.645 inimest. Hääletamisel on oluline kanda kaasas mütsi või kübarat ning palju joogivett. Bussid on usaldusväärsed Queen Alia rahvusvaheline lennujaam on peamine lennunduse võimalus Jordaanias, Araabia kuningriik Lähis-Idas
kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein.
kattuvad rannikuriikide territoriaalvetega või mitte. Selliste rahvusvaheliste väinade hulgas on näiteks Gibraltari väin, La Manche ja Singapuri väin. Rahvusvahelised väinad, mis on ainukesed väljapääsuteed suletud lahelt avamerele, omavad erilist juriidilist staatust. Navigatsioonieeskirju sellistes väinades reguleerivad rahvusvahelised erisätted, mis paljudel juhtudel piiravad sisenemist suletud lahtedesse sõjalaevadel, mis kuuluvad riikidele, millel pole antud lahega rannikuäärseid alasid või rannajoont. Kanal on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt vooluveekogud. Enamasti on kanalid trapetsikujulise ristlõikega.Valdav osa kanaleid kuulub kahte tüüpi: irrigatsioonikanalid (maade niisutamiseks ja kuivendamiseks, näiteks Karakumi kanal) ja veeteed, mis on laevatatavad ja sageli ühenduses järvede, jõgede või ookeanidega, ning mida kasutatavad sagedasti kaubalaevad, näiteks Suessi kanal ja Valge mere
Sotimaalt väljas elab rohkem inimesi kui neid elab hetkese seisuga Sotimaal Sotimaa Sümbolid on · Rahvuslill karuohakas. · Kaitsepühak on apostel Andreas. · Lipuks on Andrease rist. Wales Wales on ajaloolisgeograafiline piirkond Suurbritannias. Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Walesi pindala on 20 798 km² ning rahvaarv on 3 004 600. Pealinnaks on Cardiff Wales on jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad , 3 linnad ja 10 krahvkondvallad Walesi Sümbolid. · Lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. · Walesi hümn "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa")
Mehhiko rahvusköök Koostaja LIPP VAPP Üldinfo ·Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14. kohal. ·Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.
Prantsusmaa täisnimi on Prantsuse Vabariik e. République Française. Selle riigi pealinn on Pariis. Alates 2007. aastast on seal presidendiks Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa pindala on 547 030 km2 ning rahvaarv (2007 andmetel) on 64 102 000 inimest. Rahaühikuks on seal Euro ( enne oli frank ) . (Eneke 1984) Geograafiline asend Prantsuse Vabariik asub Euraasia mandril, Lääne-Euroopas ja on oma suuruselt Euroopas kolmas. Põhjapoolt piirneb ta La Manche'i väinaga, läänest Biskaia lahega ning lõunast Vahemerega. Maapiir on Prantsusmaal Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaale kuulub Vahemeres asuv Korsika saar ja mõned saared Vaikses ookeanis ja Kariibi meres. 4 Riigi arengutase Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant Umbes 75 % prantslastest elab linnas, põhiliselt Pariisi piirkonnas, Rhone'i orus ja
Mikk, Jakko Bretagne Üldiselt Bretagne on Prantsusmaa piirkond, mis asub riigi loodeosas samanimelisel poolsaarel. Ta on piiratud põhjast Inglise kanaliga, läänest Atlandi ookeaniga ja Biscaya lahega lõunast. Regioon moodustab 5% kogu riigi territooriumist. Bretagne jaguneb neljaks departemanguks. Huvitav on see, et kõigil neljal osal on ligipääs ookeanile. Piirkonna suurimad linnad on Brest, Lorient, Nantes, Quimper, Rennes, Saint-Brieuc, Saint-Malo, Saint-Nazaire ja Vannes. Rannajoones läheduses asub umbes 800 saart ja laidu. Tänu Golfi hoovusele on sealne kliima soe ja niiske. Bretagne piirkonnas elab praegu üle 4,5 miljoni inimese ning see arv kasvab pidevalt
NEGEV Negev on kõrb Aasias Iisraeli territooriumil.See piirneb põhjast Juuda mägismaaga, kirdest Juuda kõrbega, idast Al-`Arabah' oruga, kagust Al-`Aqabah' lahega ja edelast Siinai poolsaarega. Tegu on valdavalt madala mägismaaga. Sademeid esineb talviti, sageli uputusi põhjustava paduvihmana. Negevi hõlmab rohkem kui pool Iisraelist - umbes 13000 km ² ehk vähemalt 55% riigi pindalast. See kujutab ümberpööratud kolmnurga kuju, mille lääne pool piirneb Siinai poolsaare kõrbega ja mille idapiiriks on Arabah org. Negev on mitmeid huvitavaid kultuuri-ja geoloogilisi iseärasusi. Viimaste hulgas on kolm suurt, lahter kanjonid, mis on unikaalne
Tsuktsi meri oli ära kuivanud ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse Beringiaks ning selle kaudu pääsesid ürginimesed Põhja-Ameerikasse. Põhja-Ameerika asustati mitme lainena. Labradori meri Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul. Piirneb edelas Labradori poolsaarega, loodes Baffini saarega ja kirdes Gröönimaaga. Põhjas Davise väina kaudu ühenduses Baffini lahega. Mere pindala on 841 tuhat km2, suurim sügavus 4316 m. Valitseb jahe paras ja lähisarktiline kliima. Merevee keskmine soolsus on 34,88 (põhja lähedal 34,94) ja veetemperatuur on +3,5...+2,0°C. Labradori meri Gröönimaa rannikul ja mere keskosa on aasta ringi jäävaba, mujal on talviti jääd (maksimaalne jääkate on aprillis- mais). On ka jäämägesid. Suvel sulab ajujää ära. Loodete kõrgus on Kanada rannikul 1,8 m ja Gröönimaa rannikul kuni 4 m. Gröönimaa
kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik mageveekogu on Valencia järv(350 km2, sügavus 39m). rikkalikult leidub naftat (ladina- ameerika suurim varu), maagaasi, boksiiti, rauamaaki, kivisütt ja kulda. Venezuelas elab 323 liiki imetajaid, endeeme on 16 ja ohustatud 27 liiki, sh. Pakaraana, hiidvöölane, jõemanaati, inia, prillkaru, võsakoer ja pikakarvaline ämmalahv. Linde on 1417 liiki, neist pesitseb 547 liiki. Eriti palju on papagoilasi, koolibrilasi ja värvulistest tikatlasi.
Lahemaa rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, Lavamaast ja Kõrvemaast. Lahemaa rahvuspargi territoorium hõlmab praegu alasid kahest maakonnast ( Harjumaa ja Lääne- Virumaa) ning neljast vallast (Kadrina, Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid.
Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks
saar, pindalaga 105 006 km2. Kuuba asub ekvaatorist umbes 2500 km ja Greenwichi meridiaanist umbes 8000 km kaugusel. Riigi äärmuspunktid on põhjas 23° 7' 54"N ja 82° 21' 51"W; lõunas 19° 55' 0"N ja 77° 22' 0"W; idas 20° 20' 48"N ja 74° 29' 44"W; läänes 22° 20' 44"N ja 84° 22' 44"W. Naaberriikideks on põhjas Ameerika Ühendriigid, lõunas Jamaica ja Haiti, idas Dominikaani Vabariik ning läänes Mehhiko. Kuuba on ümbritsetud meredega, põhjast Atlandi ookeani ja Mehhiko lahega ning lõunast Kariibi merega. Riigi pealinn on Havana, koordinaatidega 23°N; 82°W. Tallinnast asub Havana 8700 km kaugusel. Ajavahe Kuubaga on meil -7 tundi. 3 Pinnamood Kuuba pinnamood on enamasti tasane ja mägisem piirkond jääb riigi kagu osasse. Suurim mäestik on Sierra Maestra, kus asub Kuuba kõrgeim punkt Pico Turquino ja see mägi asub merepinnast 2005 m kõrgusel. Ülejäänud märkimisväärsed mäestikud on Sierra Cristal, mis
...............................9 1. Asendi iseloomustus Kanada on oma pindalalt (9 976 140 km2) teine riik maailmas (Joonis 1) kattes Põhja Ameerika kontinendi põhjaosa (Joonis 2), Arktika saarestikku, Newfoundlandi saart riigi idaosas Atlandi ookeanis ning paljusid teisi rannikulähedasi saari. Põhjast piirneb Kanada Põhja-Jäämerega, lõunast 6400 km pikkuses USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes USA osariigi Alaskaga ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Kanada on maailma pikima rannajoonega (58 500 km) riik. Kui arvestada rannajoone sisse ka Arktika saarestikku on selle pikkuseks 243 791 km. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad merelooded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda 15 meetri kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Joonis 1
Matsalu lahe ja selle ümbruse uurimist alustati üksikute loodusteadlaste ekskursioonidega lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4.juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow Peterburi, kus hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina. Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast
Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). 1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis jõuavad mereni juba USA rannikul. Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga. Järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on palju suurem
paavst Paulus VI poolt, kui kujule paigaldati uus valgustus ja 1981 a. paavst Johannes Paulus II poolt, kui tähistati 50 aasta möödumist kuju paigaldamisest. Mööda raudteed saab sõita Corcovado mäele, kus lõpp-peatus on 40 m enne mäetippu. Sealt viivad 220 trepiastet kujuni, kus asub vaateplatvorm. PETRA HAUDADE JA KALJUDE LINN Petra see nimi tähendab kreeka keeles kaljut. Linn asub tänapäeva Jordaanias, ida pool suurest orust, mis ühendab Surnumerd Aqaba lahega. Petra mäe punasesse liivakivisse raiutud templi- ja hauakambrikompleks. Petra on raiutud välja kaljust, keset Jordaania kõrbe peaaegu läbipääsmatut mäeahelikku ja isegi tänapäeval pääseb sinna vaid jalgsi või hobusega. Rada lookleb kitsalt Moosese orust ja on paiguti vaid meeter lai. Mäekülgedel on kaljusse nikerdatud kanalid, mida kasutati vee toomiseks. TAJ MAHAL Taj Mahal asub Delhist 190 km kaugusel Agras Yamuna jõe kaldal. 16. sajandil, mil
Matsalu arvati rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooniga (Ramsari) rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka juba nõukogude perioodil. · Praeguseks on Eestis kinnitatud 10 Ramsari ala ning lisandumas on veel kümmekond. Matsalu looduskaitseala hõlmab 476,4 km² suuruse maa- ja veeala, mille moodustavad Matsalu laht koos sellesse suubuva Kasari jõe deltaga ning neid ümbritsevad kooslused: luha- ja rannaniidud, roostikud ja puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega. Tänan tähelepanu eest !
Ameerika põhjaosas ja Kesk Brasiilias. Sellelt suurelt indiaanihõimult on meri oma nime saanudki, sest nemad olid saarte esimesed asukad. SAARTEVAHELINE MERI Kariibi meri on Atlandi ookeani osa, mis piirneb lõunas Lõuna - Ameerika ja läänes Kesk - Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Kariibi meri on saartevaheline meri. Kariibi merd lahutab ookeanist Antillide saarte ahelik. Mehhiko lahega ühendab teda Yucatani väin. Atlandi ookeaniga ühendab teda Mona ja Tuulepea väin. Vaikse ookeaniga ühendab teda Panama riigi pool kaevatud Panama kanal. Tänu Panama kanalile on laevaliiklus väga elav, sest enam ei ole vajadust ühest ookeanist teise jõudmiseks ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu purjetada. Panama kanal. Kariibi mere saartena (muuhulgas ka Kuuba, Jamaika ja Haiti) tuntud regioon koosneb kolmest saarerühmast: Suured ja Väikesed Antillid Kariibi
1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Wales [u'eils] on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja- Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik.
ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, kuid ida-lääne suunas on suurim ulatus vaid 430 km. 16 970 000 (2009). 0,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased. Enim hispaanlased, baskid, prantslased, itaallased ja iirlased, sakslased, horvaadid jne. Maavärin ja kaevandusõnnetus Cueca tants. 1824. Jalgpall. Filmitegemine, 20 suurfilmi aastas. MEHHIKO Riigi pindala on 1 964 375 km². Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Rannajoone pikkus on 11 122 km. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril. Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko]. Teistes hispaaniakeelsetes riikides kirjutatakse see mõnikord ka uues kirjaviisis "Méjico", kuid mehhiklased peavad seda solvavaks. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid
Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid,
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani
muud (4%) Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid
Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid.
Pea on ära kukkunud ja kael alles jäänud. Joonis 5. Pildil on OO kivi teise nurga alt. 2.2 Mullutu- Suurlaht Mullutu- Suurlaht on Eesti järvedest suuruselt neljandal kohal. Mullutu lahe põhjast leidub ohtrasti ravimuda. Mullutu-Suurlahe meremudamaardlast kaevandatakse meremuda ning selle paksus paekivi kohal on väga erinev. Sealsest kivist on ehitatud väga palju hooneid, nimelt siis Randvere mõis, Kellamäe kõrts ja Anijala tuulik. Nimi ütleb, et tegu on lahega, kuid siiski on seda hetkel nimetatud järvena. Suurvee ajal ühineb Mullutu-Suurlaht mitmete teiste lahtedega. Tänu Nasva jõele on Mullutu-Suurlaht väga kala rikas ning kalamehed käivad seal kalu püüdmas paatidega. Seal leidub ahvenat, angerjat, haugi, kiiska, kokre, linaskit, lutsu,roosärge, rünti, säinast, särge, teibi ja viidikat. Joonis 6. Pildil on Mullutu-Suurlaht päikeseloojangul. Väga ilus vaatepilt. 3 Sain teada
............................................................... 25 Kasutatud allikad .......................................................................................26 Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, Lõuna-Aasias Araabia poolsaarel. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar ja Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega ning idast merepiir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Pindalalt on Saudi Araabia ~ 2,150,000 km2, 2008 aasta seisuga on rahvaarv natukene üle 28 miljoni, ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, inglise keelt räägitakse ainult äripiirkondades. Riik ise jaguneb 13 provintsiks ning igal ühel neist on oma nn valitseja. Kõik nn valitsejad peavad alluma siiski riigi kuninga on Abdullhile. Valitsevaks riigikorraks on absoluutne monarhia. Riigi arengutase
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma
kõrgemat isoleeritud vulkaani Lääneaheliku osaks. Peale nende on järgmised Sierra Madre Occidental'i kõrgemad tipud: Nevada de Colima 4 340 m Nauhcampatepetl 4 282 m Cerro Mohinora 3 992 m üles Sierra Madre Oriental Sierra Madre Oriental on mäeahelik, mis asetseb lõunasunas läbi Mehhiko idaosa, olles paralleelne Mehhiko lahega. See on keskmiselt 360 kilomeetrit lai, kuid sealsed mäed on suhteliselt madalad ja ilma kuulsate tippudeta. Sealne kõrgeim mägi, Cerro Peña Nevada (3664 m), on tuntud oma koobaste poolest. Mexico's three highest peaks, all isolated volcanoes, rise south of the Sierra Madre Oriental, and are sometimes considered part of the Sierra Madre Occidental. Kariibi mäed Läbi Kariibi mere saarte on kenad mäed, millesse kuuluvad ka Jamaika Sinised Mäed (Blue Mountains), Kuuba Sierra Maestra ja
Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi algul, tuletaves selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed
annaabi.ee 
