Hamlet oli seetõttu raevunud ning pulbitses vihast oma onu vastu. Kättemaksu ihkas ka Hamleti isa vaim ja palus seega printsil temagi eest Claudiusele tasuda. Ausa ning sõnapidaja mehena ei saanud Hamlet ometigi antud lubadust murda. Samuti austas ja armastas prints oma isa väga ning tegi kindlasti kõik, et tema viimast soovi täita. Õnnetul kombel Hamlet hukkus ning selles võib süüdistada põhiliselt Claudiust, kes kasutas ära Laertest ja tema viha Hamleti vastu. Täpsemalt pakkus Claudius välja plaani korraldada kahevõitlus ning lasta Laertesel pettusega Hamletit võita. Samuti võib Hamleti hukkumises süüdistada näiteks Laertest, kes otseselt printsi tappis, või hoopis Hamletit ennast, kes ei osanud kahevõitluse taga pettust näha, kuigi ta teadis, et varem toimunud maalt väljasaatmise eesmärgiks oli olnud samuti tema hukkamine.
millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest.
Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud
arust Claudiuse korraldatud intriig, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Näiteks kaks tema noorusaja parimat sõpra reetsid ta kuninga soosingu nimel. Vaatamata sellele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest.
kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. 2.Sõnastage korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem
W. Shakespeare 1. Marcellus, Horatio ja Bernardo näevad vaimu ja usaldavad selles ainult Hamletit. 2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17
seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd, kuid Hamlet ei soovinud teda tappa, sest muidu oleks Claudius läinud taevasse. IV vaatus: Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos kirjaga mõeldud Inglismaa kuningale, kus on kirjas, et too tapaks Hamleti koheselt. Hamlet naaseb, Ophelius upub. V vaatus: Hamlet võitleb Laertesega. Gertrude sureb peale mürgitatud veini joomist. Laertes torkab Hamletit mürgise mõõgaga. Mõõgad vahetuvad, Hamlet torkab Laertest sama mõõgaga. Hamlet pussitab Claudiust ning sunnib teda mürgist veini jooma. Hamlet sureb Horatio käte vahel.
seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras',
Gertrude võtab süü osaliselt omaks. Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, arvates, et selle taga on Claudius, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile näeb taas isa vaimu, peale tema ei näe teda keegi Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide küüsi, kes ta Claudiuse juurde tagasi viivad. Claudius veenab Poloniuse poega ja Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusel esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära hoopis Gertrude.Hamlet ja ka Laertes saavad mürgimõõgast haavata. Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära. Laertes sureb, Hamlet jõuab
et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud
kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud
lootes, et selle taga on Claudius, kuid tapab hoopis Poloniuse · Claudius saadab Hamleti Inglismaale käsuga ta tappa, Hamlet pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad · Claudius veenab Laertest Hamletit tapma, mõõgavõitluses mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude · Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude
Hamlet tappis Poloniuse, kes kuulas pealt ema ja poja juttu, pidades teda algul hoopis Claudiuseks. Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud. Cladius veenas Laertest Hamletit tapma, kuna Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet naases Ophelia matusteks kus Laertes kutsus ta kahevõitusele. Laertes astus võitlusesse mõõgaga mille ots oli mürgitatud. Claudius pani ka Hamleti veini sisse mürki mille jõi ära hoopis Gertrud. Ja ta ka suri. Hamlet saab võitluses haavata, kuid mürk siiski mõjub. Ka Laertes sai mürgitatud mõõgaga haavata ja suri enne Hamletit. Hamlet jõudis enne oma surma tappa ära ka Claudiuse ja nimetada trooni uus pärija.
tapab hoopis Poloniuse. Taas ilmutag end isa vaim . Loomulikult näeb seda vaid Hamlet. Ema peab poega hullumeelseks. Nüüd on Claudiusel põhjus saata Hamlet Inglismaale. Laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Hamletil õnnestub pääseda, kuid satub piraatide kätte, kes ta tagasi Claudiuse juurde viivad. Peale Poloniuse surma läheb ta tütar Ophelia hulluks ning upub jõkke. Claudius veenab Poloniuse poega ja Ophelia venda Laertest Hamletit tapma.Ta soovitab kutsuda Hamletit mõõgavõitlusele mürgitatud rapiiriga. Laertes kutsub Ophelia matuste ajal Hamleti mõõgavõitlusele. Nad võitlevad. Claudius tahab sokutada Hamletile mürgitatud veini, kuid selle joob ära kogemata Gertrude. Gertrude sureb.Võitluse ajal saavad nii Hamlet, kui ka Laertes mürgimõõgaga haavata. Enne surma paljastab Laertes Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära. Laertes sureb. Hamlet aga jõuab veel
Ophelia uputab end jõkke. Pärast Ophelia surma saadab Hamlet sõnumi oma peatsest naasmisest Inglismaalt. Viies vaatus: Hauakaevajad kaevavad Opheliale hauda, kes on jõkke uppunud, haua ääres aga kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ajal mil Laertes oli surmaunne suikunud.
Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks
rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb peagi peekrisse pärli, mis on mürgitatud ning pakub seda Hamletile janu kustutamiseks. Paraku joob seda aga kuninganna, kes paari minuti pärast juba sureb. Duellil kriimustab Laertes mõõgaga Hamletit, too aga saab pettusest aru ja haavab ka mürgitatud mõõgaga Laertest. Laertes kahetseb oma tegu ja nad lepivad Hamletiga ära. Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
rapiirivõitluse. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on aga mürgitatud. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb peagi peekrisse pärli, mis on mürgitatud ning pakub seda Hamletile janu kustutamiseks. Paraku joob seda aga kuninganna, kes paari minuti pärast juba sureb. Duellil kriimustab Laertes mõõgaga Hamletit, too aga saab pettusest aru ja haavab ka mürgitatud mõõgaga Laertest. Laertes kahetseb oma tegu ja nad lepivad Hamletiga ära. Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
Ophelia masendusse, mis viis ta hulluseni ja see omakorda arvatavasti enesetapuni. Loo lõpus, kui Hamlet pidi võitlema Poloniuse poja Laertesega, kes tahtis omakorda enda isa eest kätte maksta, sureb kuninga ja Laertese plaani Hamlet mürgitada tõttu ka Hamleti ema, kuninganna, kes joob Hamletile mõeldud mürgitatud jooki. Laertes haavab Hamletit oma mürgise tipuga mõõgaga, kuid tähelepanu hajudes kaotab ta hetkeks valvsuse, mis annab Hamletile võimaluse Laertest vigastada. Kättemaksuks isa mõrva eest sunnib Hamlet ka kuningat jooma mürgitatud karikast. Kuid miks Hamlet hukkus? Hamlet sõnas, et olla või mitte olla, läks tema puhul paika. Ta oli, saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laertese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis olla juba varem. Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud kurvastadagi
Ta ütleb isegi, et tal on häbi olla sellise naise poeg. Ta tunneb ka ema vastu viha, sest kui ta peale näidendi lavastamist emaga kohtuma läheb, palvetab ta, et temast ei saaks ematapja. Hamlet muutub kättemaksuhimuliseks, kui ta saab teada, et ta isa mõrvati ning hakkab teesklema vaimuhaigust. Vaimuhaiguse teesklemine aitab tal kergemini tõendeid koguda. · Hamlet ja Laertes peavad vehklusturniiri kuninga ässitusel. Lõpuks joob kuninganna mürgitatud peekrist, Hamlet torkab Laertest mürgitatud mõõgateraga, torkab ka kuningat ning sunnib teda siis mürgitatud jooki jooma. Kuid kahjuks sureb ta ka ise. Kõik reetlikud saavad oma teenitud palga. Hamlet ise palub Horatiol tema kohta tõtt rääkida. · Olla või mitte olla? Mina arvan, et olla ja seejärel mitte olla, nii nagu on elu loomulik käik. Olla nii kaua, kuni püstitatud eesmärk on täidetud ehk nagu Hamleti puhul ta maksis oma isa surma eest kätte ning suri seejärel.
2. Miks on Hamlet pettunud, kui uueks kuningaks valitakse Claudius, mitte tema? Ta on pettunud, sest ta isa surmast on möödas vaid 20 päeva. Kõik tundus talle imelik, eriti Claudiuse kiirustamine. Claudius kutsus Hamletit oma pojaks ja see solvas Hamletit. 3. Tõesta, et Claudius on tark poliitik. Claudius oli valmis kõigeks enda heaolu ja tahtmise saamise pärast. Ta oskas mängida räpast mängu puhtalt, ise asjasse sekkumata. Näiteks selleks, et kõrvaldada Hamletit, kasutas ta Laertest, kes oli niigi omadega sassis. Claudius manipuleeris inimestega osavalt. 4. Jutusta, missugune oli Hamleti suhtumine rändnäitlejatesse. Kui näitlejad lossi saabusid, oli Hamlet väga viisakas ja ütles, et nad on teretulnud. Ta palus õhel näitlejal esitada monoloog. Pärast seda palus ta Poloniusel hästi võõrustada. Kui näitlejad lahkuma hakkasid, palus ta neil järgmisel õhtul "Gonzage mõrva" mängida. "Näitlejad on ajastu kokkuvõte ja lühikokkuvõte". 5
kuningannale antakse nõu neiu ära kuulata. Ophelia kõne ja laulu põhjal võib järeldada, et ta on mõistuse kaotanud ( laulab valentinipäeva laulu). Kuningas käsib Opheliat jälgida. Ta jagab kuningannaga oma muret olukorra pärast: nad on Poloniuse salamisi matnud ja seetõttu on tekkinud kuukujutud, kus neid endidki süüdlaseks arvatakse. Ka Poloniuse poeg Laertes on Prantsusmaalt tagasi. Tuuakse teade, et Laertes on toetava rahvahulga eesotsas lossi tungimas ja rahvas nõuab Laertest kuningaks. Laertes nõuab kuningalt tõde isa surma kohta. Kuningas vannub, et temal pole Poloniuse surmas süüd. Ilmub taas Ophelia. Laertes tõdeb, et õde on oma mõistuse surnud isale kaasa andnud. Kuningas palub Laertesel isa surma asjaolusid uurida ja siis otsustada,kes on süüdi. Laertes ei mõista, miks isa salaja ja ilma mingite kohaste auavaldusteta maeti. VI stseen: Meremehest käskjalg toob Horatiole kirja Hamletilt. Hamlet teatab, et nende Inglismaale teel
Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud. Hamlet kohtab hauakaevajaid, kes parajasti Opheliale hauda kaevavad. Lõpuks kohtub Hamlet Claudiuse, kuninganna ja Laertesega. Hamlet otsustab Laertesega duelli pidada. Aga mida Hamlet ei tea, on see, et Laertese mõõga ots on mürgitatud ja ka pisike kriimustus nahale mõjub surmavalt. Kuningas mürgitab ka Hamletile mõeldud veini. Hamlet haavab oma mõõgaga Laertest, kuid saab ka ise Laertese mõõgaga pihta. Kuninganna joob Hamletile mõeldud veini ning variseb kokku. Enne surma jõuab ta teatada, et vein on mürgitatud ja ta sureb. Laertes tunnistab enne surma Hamletile üles vandenõu ja räägib mürgitatud mõõgast. Hamlet joodab ülejäänud mürgitatud veini kuningale sisse ja nad surevad. 3) Teos räägib reetmisest ja kättemaksust põhiliselt. Sinna vahele mahub ka natuke armastust ja truudust. 4) Hamlet - Tapetud kuninga poeg, Taanimaa prints
,,Hamletis" surevad läbi mürgi peaaegu kõik peategelased, mõned läbi mürigtatud mõõga ning teised mürgitatud veini tõttu. Mürki võib lugeda ka selle teose aluseks, kuna Hamleti isa tapeti tema venna Claudiuse poolt, kes valas talle mürki kõrva, kui ta magas. Kuninganna Gertud joob mürgitatud veini, mis oli tegelikult mõeldud Hamletile. Kuningas üritas teda takistada, kuid kuninganna tahtis juua. Hamlet saab haavata mürgitatud mõõgaga ning hiljem haavab selle sama mõõgaga Laertest. Varsti kuuleb, et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma. Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi. Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid ,,Hamletis" on sõbrad reetlikud. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole, et Tybalt tappis Mercutio
saama. Ta soovitab Laertesel Hamletiga kihlveo sõlmida, et kumb võidab mõõgavõistluse. See paistaks välja kui ohutu võistlus, kuid Laertese mõõga ots on terav ja mürgi sisse kastetud. Igaks juhuks plaanib kuningas ka võidupeekrisse mürgi panemist, et Hamlet igal juhul surma saaks. Viies vaatus algab Ophelia matustega ja Hamleti koju saabumisega. Ta võtab Laertese kihlveo vastu, kuid aimab, et tegu on pettusega. Võistluse ajal võtab ta Laerteselt mõõga ja torkab Laertest, saades ka ise mürgise mõõgaga kriimustada. Laertes jõuab enne surma üles tunnistada ja Hamlet teab, et ka tema kehas on juba surmav mürk. Samal ajal tahab kuninganna poja heaolu nimel karikast juua ja sureb juues Hamletile määratud veini. Hamlet viib lõpuks oma kättemaksu teoks. Ta torkab kuningat mõõgaga ja laseb siis veel kuningal mürki juua. Hamlet on ka ise surmavalt haavatud ja palub enne surma Horatiol maailmale selle loo jutustada.
Asi läks aga hoopis duellini. Kui tavaliselt nägid reeglid ette, et mõlemad võistlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestuski tal Hamletit tabada. Kas pole mitte ebaõiglane? Siis kiljatas kuninganna, kui ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks, kui Hamlet peaks duelli käigus juua tahtma. Kuninganna suri. Selle peale torkas ka Hamlet Laertest ja nii nad surid kõik koos viha, süümepiinade, pettumuse ja ääretu kurbusega. Kes oleks võinud arvata, et lugu lõppeb peategelase surmaga? Kuid eks see ongi nii, et kui tahame kellelegi kätte maksta, mürgitame oma meeled ja hävitame selle kättemaksuihaga ka enda ja teeme haiget inimestele, kes ei ole selles asjas üldse süüdi. Mulle tundub, et asi oleks võinud palju paremini lõppeda, kui Hamlet poleks vaimu käsklusele allunud, et ilmtingimata Claudiust tappa
koosvalitsema hakkavad.Ilmusid Horatio ja Marcellus ja rääkisid Hamletile ,et nägid öösel tema isa vaimu. Hamlet oli õhinas ja esitas neile küsimusi, et olla kindel , et see ikka tema isa vaim oli. Horatio ja Marcellius kinnitasid , et too vaim olevat täpselt endise kuninga moodi.Kuuldes , et kuninga vaim olnud raudrüüs aimas Hamlet halba.Hamlet lubas nendega öösel valvesse tulla. Polonius saadab oma poja Lartese ära Prantsusmaale. Ennem kui isa tuli Laertest saatma pidas too vestlust oma õe Opheliaga. Laertes veenis mitte tõe pähe võtma Hamleti tundevaladusi Opheliale.Laertesele ei meeldinud mõte , et Hamleti ja Ophelia vahel saaks miskt olema. Polonius kuulis kui Laertes Opheliale luges neid sõnu peale, mitte Hamletiga suhtlema. Polonius küsis tütrelt Ophelialt , mis neil Hamletiga on. Samuti ei olnud ka tema vaimustuses , et Ophelia Hamletiga koos aega veedab ja suhtleb. Luges Opheliale sõnadpeale, et too Hamletist eemale hoiaks
Prints pääses eluga, tulles tagasi oma plaane ellu viima. Tagasi jõudes ootas teda ees kurbusest raevunud Laertes, kelle sooviks oli tasuda õe surma eest. Nähes head võimalust Hamleti kõrvaldamiseks korraldas Claudiuse intriigi, millesse ta mässis nii Hamleti kui Laertese, pannes nad omavahel võitlema. Kuid miks nõustus sellega prints? Vaatamata kuninga põlgusele läks Hamlet mõõgavõitlusele Laertesega liiga kergeusklikult, umbusaldades küll kuningat, aga Laertest kahtlustamata. See viga läks talle kalliks maksma, hukkudes võitluses. Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio, ma suren, sina elad: sa räägi minust ja mu asjast tõtt." Esitades neid samu küsimusi: Miks nõustus prints minema duellile?, Miks tema kahtlustav iseloom ei osanud Laertesest näha kuninga kaasosalisena? Ei teame neile vastust.
Hamlet oli Taani prints. Tema isa, kuningas Hamlet, suri. Arvati, et loomulikku surma. Pärast kuninga surma võttis kuninganna Gertrud kohe uue mehe, endise kuninga venna, Claudiuse, kes asus kohe troonile. Hamletil tekkis kuri kahtlus, et kuninga surmas on kindlasti Claudiuse käsi mängus. Ta arvas et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusle kaotas Hamlet seega trooni. Ta oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli ka Hamleti parim sõber Horatio, et olid keskööl näinud surnud kuninga vaimu. Ta olevat olnud täiesti vait. Ja kui proovis midagi öelda, siis hommikune kukk kires ning vaim kadus. Peale seda kuuldust läks Hamlet järgmisel ööl koos valvuritega valvesse. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas kuidagi hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et m...
sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. 1.2 TEGELASED: Claudius, Taanimaa kuningas Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Horatio, Hamleti sõber Polonius, kantsler Laertes, Poloniuse poeg Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric, keigarlik õukondlane Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased Reynaldo, Poloniuse teener Fortinbras, Norramaa prints
osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. ' Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.
ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa
torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa
ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa
maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavab Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud
Hoia eemale käed!" Hamlet ja Laertes lahutatakse. Kuningas ütleb Laertesele: "Las kinnitab su kannatliku meelt meie eilne jutt. Me kiirustame asja.- Mu kallis Gertrud, valva oma poega. See haud saab kestva mälestusemärgi.. Küll peagi nüüd me rahuaega näeme, kuid seni kõiges kannatlikuks jääme." ( LK 111-112) 3. Miks eksib Laertes sõprade valikul? Laertes usaldas uut kuningat, aga ta ei oleks pidanud, kuna kuningas kasutas Laertest ära. Kuningas ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele suutis ta saata enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele, et Laertes Hamleti läbi oma käte mõrvaks ja kuninga käed jäävad tänu sellele puhtaks. Kuningas: " Nüüd peab su aru õigeks mõistma mind ja süda oma sõbraks vastu võtma, sest kuulisid
toimetavad. Guildenstern ja Rosencrantz tapeti, nii oli Hamleti kirjutatud kirjas käsk. Miks ei nuhelnud kuningas surmaväärseid kuritegusid ? KUNINGAS Kuninganna, ta ema, elab tema pilkudest, ja mina ise ... oma naise küljes ripun ... ma temata ei ela. Teine põhjus, miks ma ei või talt kohtus vastust nõuda, on see suur armastus, mis Hamletiga lihtrahvast seob... Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. VIIES VAATUS Ophelia matusetseremoonial (neiu uppus, enesetapp) esitab Laertes Hamletile väljakutse. OSRIC Prints, kuningas on kihla vedanud, et tosina vehklustuuriga teie ja Laertese vahel ei jõua see teist kolme tabamusega ette ... Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude- kuninganna sureb
kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja
nõudma, et kätte maksta. Saabub kiri Hamletilt, kust ilmneb, et too on taas Taanimaa pinnal. Hauakaevajad kaevavad Opheliale, kes on ojasse uppunud, hauda, mille ääres kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama. Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud
Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Oma esimestes sõnades annab Hamlet mõista, et tema lein ei ole pelgalt poos ning kuigi lein oma rüü ja ehetega on näideldav, käib tema loomus sellest üle. Autor tahab öelda, et inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati valvel ja nägema enda ümber toimuvat, avama oma silmad. Ei tohiks langeda ka kättemaksu küüsi, kuna sellega mürgitad sa ära ainult
seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras',
II stseen Hamlet räägib horatiole kuidas ta oli ära vahetanud kirja milles oli käsk teda tappa. Pitsati oli ta saanud teiselt kirjalt mille ta oli saanud o ma isalt. Natukese ajaa p ärast tuelb sinna ka Osric kes ütlesb et kuningas on teinuds kihlaveolaertese ja hamleti v õitluse peale ja on suured auhinnad. Kogu slele jutu käisgus osric ainult kiitis se Laertest. L õpuks lähebgi hamlet võitle ma enne räägib ta natuke rüütliga too paluj hamletil s õbralik olla laertese vasti . v õtiluse käigus paneb kuningas hamleti peekrisse pärile hamleti sil me all sellest peekrist joob ka kuninganna mille peale ta sureb. V õtiluse käisgus alles peale m õningaid pause teeb laertes väikse krrimustuse hamletile mille peale v õtab hamlet laerteselt selle terava otsalise ja
laulik võtaks laulu üles. Poeg lahkub saalist. Od lahkub saalist ja kui ta naaseb on ta verest ja higist puhas. Penelope istus endiselt samal kohal. Lõpuks tunneb Penelope oma abikaasa ära ja vabandab, sest ta tahtis ta proovile panna. Penelope langed ODi käte vahele ja terve öö rääkis OD oma seiklustest. OD tahab minna oma isa juurde 24. laul OD laseb peoks ära tappa kõige ilusamad sead ja läheb oma isa Laertest otsima. OD paneb proovile isa truuduse ning kui ta on isa truuduses kindel ütleb et ta on OD. Isa ei taha seda algul uskuda kuid ss näitab OD oma jalal olevat armi. Tapetud kosilastele sugulastel lastakse oma sugulase surnukeha ära viia mälestuseks. Surnute pered tahavad korraldada mässu aga zeus otsustab, et Ithakal valitsegu tarkus ja rikkus.
ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. Kas kättemaks on tugevus või nõrkus? Andestamine Kas Hamlet oli hull? Tsitaadid · ,,Kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust, ja võimu jultumust, ning jalahoppe, mis malbe teenekus saab vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk
Hamlet kutsub näitetrupi lossi kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni. Näitetrupi etendus toimub, Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, läheb ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Hamlet tapab kogemata Poloniuse.Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab Ophelia venda Laertest Hamletit tapma.Ophelia matusetel võitlevad Laertes ja Hamlet. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb,Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras'i. Suveöö unenägu. Komöödias armastab Hermia Lysanderit, neiu isale aga meeldib Demetrius. Isa palub tütre abiellumiseks viimasega luba Ateena hertsogilt
keha sinna, kus ennem oli keegi teine. Hamele: " Kui alatuks tarbeesemeks võime me jälle saada, Horatio! Miks ei võiks meie mõttekujutus Aleksandri üllast põrmu jälgida seni, kui leiab, et ta on punniks augu ees?..." (lk 109) 14. Millega näidend lõpeb? Mida aimub Taanimaa tuleviku kohta? Näidend lõppeb traagiliselt- Hamleti ema joob enda teadmata mürki, Laertes vigastas Hamletit mürgise mõõgaga. Enne mürgi mõjumist jõudis Hamlet torgata Laertest surmava löögiga ja siis ta torkas kuninga läbi Laertese mürgitatud mõõga ja sundis teda jooma mürki. Taanimaa, kas vallutatakse kellegi teise poolt või kuningaks saab Fortinbras. Koosta "Hamleti" kohta 3 küsimust. 1. Faktiküsimus. Mis riiki tahetakse Hamletit saata? 2. Küsimus, mis nõuab kirjeldamist. Mis põhjustab Hamleti hukkumise? 3. Küsimus, mis nõuab põhjendamist. Kuidas suri Ophelia? Miks?
Claudius saadab Hamleti Inglismaale käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude
torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma
Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos. Teose põhiprobleemiks on kättemaks hingerahu nimel. Oma esimestes sõnades annab Hamlet mõista, et tema lein ei ole pelgalt poos ning kuigi lein oma rüü ja ehetega on näideldav, käib tema loomus sellest üle. Autor tahab öelda, et inimene ei tohiks usaldada igaüht ja peaks olema alati valvel ja nägema enda ümber toimuvat, avama oma silmad. Ei tohiks langeda ka kättemaksu küüsi, kuna sellega mürgitad sa ära ainult oma meeled ja kaotad oma head ja
torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks
annaabi.ee 
