Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ladude planeerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ladude, planeerimine, ladudes, riiulite, kaubad, laod, kasutatava, ladustamine, tehnoloogia, lähedus, laotöö, vastuvõtuala, valgustus, kaubaaluste, loovutusala, alusekauba, territoorium, ringlemissagedus, kaubavoo, laotehnika, kontoriruumid, tootlik, laotöös, toimingud, kulukas, krundil, laadimissillad, tooteartiklite, seadmed�stukid, läbivool1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti.
Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ?
Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi?
Sügavlaadimis tehnoloogia on analoogne virnastamisega. Samal ajal on sügavlaadimisel virnastamisega võrreldes mitmed olulised eelised. NT ülemised kaubaalused ei rõhu alumistele. 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? Peenkauabatehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on2,0-2,3 m vahede kõrgus 0,3-0,5 m. Hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine toimub käsitsi, kasutade käsikäru. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega 1,4-1,6 m et võimaldavad kahel käsikärul teineteisest mööduda. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Tõstuk millel on mastil mitu lüli ja saab tõsta üsna kõrgele lisaks veel kallutada ettepoole ja tahapoole. Lükandmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2t - 3,2t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,0 - 6,0kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist.
Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma paljude asjadega, alustades ettevõtte ja kolleegide tutvumisega,ettevõte lao planeeringud,arhiivimaterjalide sorteerimine,transporttööga(nimekappide vedamisega keldrisse)vaatlemis tööga(vaatasin kuidas teised tööd teevad, et saaks sealt ise ka kasu oma põhiteadmistesse.
................................................................................... 5 Ladude liigid............................................................................................................................ 6 Laonduse komponendid.......................................................................................................... 7 Ladude tüübid......................................................................................................................... 8 Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi................................................... 8 Läbivooluterminalid.............................................................................................................. 9 Transiitlaod ......................................................................................................................... 9 Avalikud laod ehk nn.laohotellid ..................................................................................
Ühte kaubaartiklit peab olema paljudel alustel ja erinevate artiklite arv ei tohiks olla suur. Sügavlaadimise riiulid on üldjuhul umbriiulid. Riiulipostide külge kinnitatakse poltidega siinid, millele toetuvad kaubaaluste alusklotsid. Riiulivahedesse sõitmiseks on sobiv kasutada kolmerattalist vastukaaltõstukit. Sageli kasutatakse ka kitsa kerega lükandmastiga tõstukit. 4. Peenkaubatehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on 2,0 - 2,3m, vahede kõrgus 0,3 - 0,5m. Hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine toimub käsitsi, kasutades käsikäru. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega (1,4- 1,6 m), et võimaldavad kahel käsikarul teineteisest mööduda. Peenkaubariiulid sobivad suhteliselt väikeste toodete hoiustamiseks. Riiulitele on tagatud alati vaba juurdepääs. Laiades riiulivahedes võib töötada üheaegselt palju komplekteerijaid üksteist segamata
.......................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8 6.INVENTEERIMINE................................................................................................................9 7.HOIUSTAMINE, HOIUSTAMISSÜSTEEMID JA HOIUKOHTADE HOOLDAMINE ...10 8.LAOTÖÖ KORRALDUS......................................................................................................12 9.LAO PLANEERIMINE, LAOTEHNIKA JA -TEHNOLOOGIAD..................................... 14 10.PUHASTUSTÖÖD LAOS.................................................................................................. 18 11.KLIENDITEENINDUS.......................................................................................................19 12.KVALITEEDI HALDAMINE LOGISTIKAS....................................................................21 13.LOGISTIKA ALUSED JA PÕHIMÕISTED.........................................
Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus. http://www.estonian-warehouse.com/?m=17 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? Läbivooluriiul - Laosüsteem, mille puhul hoiustatakse kaubaaluseid kaubaga spetsiaalsetel, rullikutega varustatud riiulikonstruktsioonidel. Kaubaalused on paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaubaalused asetatakse rullikutele ühes riiuli otsas ja võetakse riiulilt maha teises otsas. Kaubad liiguvad riiuli teise otsa gravitatsioonijõul 3,5-4% kallaku puhul või jäävad pidama ladustatud kaubaaluste taha. Rullikud on varustatud piduritega, mis takistavad kaldpinnal kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Tegu on ruumisäästliku lahendusega, mida kasutavad peamiselt tööstusettevõtted. http://wiki.eek.ee/index.php/L%C3%A4bivooluriiul 3. Milline näeb välja ja kuidas töötab sügavriiul?
organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamine, teostamine ja kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste
www.logiproff.com/popFile.php?id=67 4. Milline näeb välja ja kuidas töötab peenkauba läbivooluriiul? Tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0-2,3m ja sügavusega 0,3-0,6m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis,
või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest kogemustest õppides. Eesti on teenindavamajandusega riik e. transiidimaa. Raudteed on mõtekas kasutada, kui vahemaa ületab 400km. Logistika põhitõdesid rakendatakse: · tootmises · turustamisel
paindlikkuse ja tõhususe vahel. Suboptimeerimine maksimaalsete tulemuste saavutamine eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise kogutõhususe, mitte aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad omavahel konflikti. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? Holistiline lähenemine ehk süsteemne lähenemine (,,kõik on omavahel seotud").
järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent)
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele................
+Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta) Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg(osana aastast)) Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mille puhul on tänu nende kõrgele väärtusele transpordikulud väheolulised, üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud. Kõrge väärtusega kaubad ei tohi seista (toimub kiire moraalne vananemine) seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid. 4. Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine.
· Jaotuslogistika 3-24% · Kogu logistikakulud mooduatavad 7-20% toote möögihinnast (RedPrairie 2006) Logistika komponendid ja eesmärgid · Ettevõtte logistikaprotsessi sisenditeks on: materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. · Logistika juhtmistegevused hõlmavad tavaliselt siseneva ja väljuva transpordi haldamist, ladustamist, autopargi korrashoiu, materjalikäsitlust, tellimuste täitmist, varude haldamine, tarnete ja nõudluse planeerimine ning koostöö partneritega · Logistika puhul on oluliseks järgnevad komponendid. Ettevõtte ja ladude asukoha valik, ostmine/hankimine, infovahetus, kauba- ja materjalikäsitlus, klienditeenindus, laondud, müügijärgne teenindus, nõudluse prognoosimine, pakkimine, tagastuse, jäätmete ja praagi käsitlemine, tellimuste töötlemine, transport ja varude haldamine. Logistika eesmärgid
valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik püstitus, stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutustega. Näiteks seadmete asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 1990), siis on tegemist käsumajandusega
4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine
............................... 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?....................................................... 33 65.NIMETA ÜLDKASUTATAVATE LADUDE TÜÜPE (VÄHEMAL 5)?..............33 66.LAOKULUD?.................................................................................. 34 67.LAO TULEMUSLIKKUSE NÄITAJAD................................................... 34 68.MIKS KASUTATAKSE LADUSID (VÄHEMALT 5 PÕHJUST)?...................34 69.MILLISEID TEGEVUSI TEOSTATAKSE LAOS (VÄHEMALT 5)?................34 70.LADUSTAMISE VÕIMALUSED.......................................................... 35 71.KAUBA PAIGUTUSVIISID................
ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1. Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond 2. Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv 3. Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve 4. Kaupade eluea lühenemine 5. Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine 6. Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7. Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi 8. Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing 9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine) 10
ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2. Logistika arengu mõjutegurid 1. Inimkonna arvukuse kasv, tarbimisühiskond 2. Inimkonna mobiilsuse (km päevas) ja sotsiaalse suhtlemise kasv 3. Tugevnev konkurents turgudel, üleminek müüja-turult ostja-turule, tarbijate valikuvõimaluste ja informeerituse kasv, hinna, kvaliteedi ja innovatsiooni surve 4. Kaupade eluea lühenemine 5. Tehnoloogia areng, tootmis- ja veomahtude kasv, automatiseerimine 6. Geograafilised erinevused. Keegi ei oma varusid kõigist ressurssidest. Transpordi odavnemine, rahvusvahelise kaubanduse kasv, barjääride vähendamine, globaliseerumine 7. Kommunikatsiooni lihtsustumine ja kiirenemine IT-lahenduste läbi 8. Spetsialiseerumine põhitegevusele, tugitegevuste outsourcing 9. Keskkonnaprobleemid (ummikud, õhu-saaste, transpordi maksustamine) 10
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Vajadusest kaitsta kaubavarusid enne müüki paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võima- likuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõgesid pidi veeti suhteliselt suuri kaubakoguseid edasitoimetamiseks pikal veoteekonnal
Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9
riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne), mis funktsioneerib koos vastava töökorraldusega. Ladudes kasutatakse erinevaid riiuleid, mis on paigutatud lattu ja seatud sobivaiks vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Riiulid jaotatakse peenkaubariiuliteks ja kaubaaluste riiuliteks ning neist arendatud eririiuliteks. Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivset tööd. Laotehnoloogiad jaotatakse: · Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid
Varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. Termin "logistika" võeti kasutusele Prantsuse armees 1670-ndatel aastatel. Logistika all mõisteti väeüksuste kindlustamist moona ja varustusega selleks, et väeosad võiksid võidelda võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas laia küsimuste ringi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga, sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Militaarlogistika printsiipe kasutas ka Napoleoni armee. Teise Maailmasõja ajal arendati logistika printsiipe Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal-tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel
riiulitele paigutamisel kauba- ja tööstusladudes. Virnastamistõstuki valimisel on otsustava tähtsusega tegurid vajalik tõstekõrgus ja võimsus ning kulgemistee pikkus. Rocla tootevalikus on virnastamiseks nii käies, seistes kui istudes juhitavad virnastamistõstukid. Kõik mudelid on töökindlad ja mugavasti kasutatavad. Kogumistõstukid Kogumine kujutab endast aeganõudvat ja sageli kalleimat etappi materjalide käsitsemisel ladudes. Kogumistõstukeid kasutatakse koguplatvormikoormate väiksemateks tellimusjaotisteks kogumisel ja neid võib üldjoontes jaotada madal-, kesk- ja kõrgkogujateks. Korralikud töövahendid tagavad kogumistöö efektiivsuse. Rocla laiast kogumistõstukite valikust leiate ergonoomilised ja võimekad kogumistõstukid igasuguste ladude tarvis. Lükandmastiga tõstukid Humanic tõukurtõstukite mitmekülgne mudelivalik on välja töötatud klientide nõudlike
Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline
annaabi.ee 
